Ettekanne teemal „Söögikoht“ (0)

Sarnased õppematerjalid

28

doc

Kõne koostamine ja esitamine

Periood ­ 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega. Millest ja kuidas kõneleda, sõltub eelkõige kõne eesmärgist. Edukas kõne pakub

Väitlus

6

doc

"Kuidas minust saaks parem esineja"

või esinemine iseenesest, vaid see, mida see sisaldab. Kui kõne on hea, siis mäletatakse sinu edasi antud ideed, mõtet, mitte niiväga sind. Eriti tasub sellele rõhku panna, kui on teada, et enne esinemist kipub esinemisärevus kimbutama. Kui esitluse idee on kandev, siis on tõenäosus, et keegi sinu pisikesi apsukesi tähele paneb, veelgi väiksem. Analüüsides auditooriumi, kellele esinama hakatakse, on oluline otsustada, kas kõne esitada peast või lugeda ettekanne maha. See on kuulajate seisukohast väga oluline. Hea on kasutada kuldset keskteed ehk kasutades kirjalikke märkmeid ning ettekanne suuliselt ette kanda. Sellisel juhul säilib ka kontakt kuulajatega paremini. Piltlikult, kui ainult nina paberites hoida, siis on kuulajatel varsti omavahel palju põnevamaid teemasid arutada. Muidugi, oleneb kuulajaskonnast (kuulajaskonna kaardistamine). Kui on teada, et esineda

Avalik esinemine

10

docx

Ärialane suhtlemine, presentatsioonitehnika

välja jätta. Täpsustatud kava sisaldab ka alapunkte ja annab juba ülevaate ettekande sisust. Kava peab üldkokkuvõttes kõlama ning olema sujuv ja võimalikult sisukas. 1.7 Ettekande vormistamine Et ettekannet täpselt vormistada, kirjutan alati oma kõne paberile. Kirjutamine näitab meile kohe, kas see, mida arvasime endal selge olevat seda ka on. Tekst tuleb kirjutada kõnekeeles, nn. kõrvadele. Kui ettekanne on vormistatud, jäetakse see mõneks päevaks seisma. See lubab teatud aja pärast teksti palju kriitilisemalt suhtuda ja vajadusel parandusi teha. 1.8 Prooviesinemine 3 Eduka esinemise tunnus on, et lektor räägib selgelt ja mahub etteantud aja piiridesse. Seda tuleb harjutada. Tekst tuleb häälega ja paraja tempoga ette lugeda. Hea on esinemine peegli ees teha, siis esineja näeb ja tajub oma miimikat, žeste, olekut. 2 Esinemine

Sotsiaaltöö

8

docx

Esinemise suhtlemistõkked referaat

SISUKORD SISSEJUHATUS Enamik meist on olnud olukorras, kus on tekkinud probleeme avalikuse ees suhtlemisega. Jääb mulje nagu oleks samas ruumis parasjagu kaks paralleelset maailma ­ kuulajate oma ja see, kus asub esineja. Kõik, mida esineja teeb ja räägib, ei jõua millegipärast kuulajateni. Ilmselgelt on kõik seda kogenud, kuid osaliselt me ei pane seda tähele. Samuti olen mina sattunud sellisesse olukorda ning lõpptulemus võib sellel olla kurb ja masendav.  1. SUHTLEMINE Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Ühe tervmeelse definitsiooni kohaselt on suhtlemine on tunnete ja mõtete transport ühest ajust teise ja kuna puudub otsetee, siis kasutame me sõnu ja kehakeelt, et ennast mõistetavaks teha. Suhtlemine

Suhtlemispsühholoogia

11

doc

Kohtukõne

1. Sissejuhatus Iga avaliku kõnelemise keskmes on oskus kasutada sõnu teiste inimeste mõjutamiseks. Kõneleja püstitab endale eesmärgi mõjutada teist inimest, panna ta soovitud viisil tegutsema või viia teatud arusaamisele. Kõnepidamine nõuab spetsiaalseid oskusi. Kõneleja peab oma sõnumi ette valmistama, loogiliselt üles ehitama ja selle veenvalt esitama. Kõnelejal tuleb esmalt endale küsimus esitada: milleks ma räägin? See on põhiküsimus. Mida ma tahan saavutada? Mis on minu kõnelemise eesmärk? Nii nagu hingamine elustab meie keha, nii elustab eesmärk meie kõne ja äratab tunded, olgu siis tegemist igapäevase- või kohtukõnega. Kõnelejal tuleb endalt küsida: mis juhtub siis, kui eesmärk ei täitu? Mis on kaalul? Kui oluline on mulle, kõnelejale, konkreetse eesmärgi saavutamine? Suurt rolli mängib kõnelemisel auditoorium st. kellele ma räägin. See, kellele ma räägin on ju kõige otsesemalt seotud eesmärgiga miks ma üldse räägin. Kõnelemin

Õigus

55

doc

Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes

sisaldab nii juhendamisele kulunud tunde kui ka iseseisvat tööd. Näide õpilase loovtöö koostamise ajalisest mahust ............................................................................................................ õpilane tunde planeerimine 2 juhendajaga koos 4 tegevus 6 viimistlus 2 ettekanne 1 kokku tunde 15 Juhendaja võiks suunata silmapaistvate loovtööde autoreid osalema olümpiaadidel, konverentsidel, konkurssidel jne. ............................................................................................................ Vt LISA 2 Kadri Sõrmus. Uurimuse juhendamine 55 LOOVTÖÖDE ESITLEMINE

Eesti keel

9

rtf

Referaat "Kuulamine"

kuulaja kasutada seda aega millelegi muule mõtlemiseks ja unustada kuulamise. 13. Ei ole teadlikud, et nende eel-arvamused võivad moonutada vastu-võetavat sõnumit. 14. On segaduses, kui ei mõista millest räägitakse, kui kasutatakse näiteks talle mitteteadaolevaid sõnu. Lihtsam on alati öelda "Ma ei kuula-nud" kui "Ma ei saanud aru". 15. On kindel, et teab piisavalt kõike, mis seondub antud teemaga. Arvab, et räägiks ise sellel teemal paremini 16. Pole tähelepanelik, kui leiab, et hetkel teistele asjadele mõtlemine on tähtsam. Mõtleb kuulamise ajal hoopis sellele, kuidas esitada küsi-musi või vastata rääkijale.  6 asja, mis aitavad kuulata 1.Tähelepanu Kuulaja ei lase oma tähelepanul hajuda, vaid hoiab selle kuulamise ajal rääkijal. Et seda lihtsam teha oleks, tuleb segavad tegurid kõrvaldada: lülitada kinni teler ja raadio,

Suhtlemisõpetus

9

pdf

Suhtlemine: Info vahetuse kaudu mõjutamine

SUHTLEMINE Info vahetuse kaudu mõjutamine Jaguneb: Kaudne ­ mõjutamine toimub kas ühepoolselt või pika aja tagant (nt meedia, raamatud, film, teater, kirjad, e-post) Otsene ­ mõjutamine on vastastikune ja kohene (vahendite abil telefon, sms, msn) Suhtlemine näitab meie suhtumist iseendasse, teistesse ja ümbritsevasse Pole võimalik mitte suhelda, kõik meie ümber on suhtlemine. ( G. Aarma) KEHAKEEL Kehakeelel on oma sõnad silmside, kehahoiak, käeliigutused, näoilme, hääle valitsemine, distantsitsoonid. Olulisim on silmside, sest lapsest peale teame, et inimene, kes otsa ei vaata, valetab. Samuti on ebamugav raakida inimesega, kes meile üldse otsa ei vaata. Soovitav silmade piirkonda vaatamise aja pikkus on kuni viis sekundit, sest liigne jõllitamine põhjustab vestluspartneris ebamugavust. Pilku on soovitav hoida kulmudest ja nina otsast moodustavas kolmnurgas. Silmside ei tohiks olla pikem kui 5-7 sekundit. Kehahoiak näitab meie suhtum

Suhtlemine

Kommentaarid (0)