Petrarca armastuslüürika on koondatud "laulude raamat"u kogumikku. 13. Boccaccio, novell; "Dekameron" - Boccaccio oli kirjanik ja filoloog. Tema suureks eeskujuks oli Petrarca. Novell on väheste tegelaste ja tiheda sündmustikuga jutustus, mis lõpeb puändiga. "Dekameron" on sajast novellist koosnev raamat, mis räägib armastusest ja milleks on inimene selle tunde mõjul võimaline ja milliseks see inimese muudab. 14. Itaalia renessansiteater, žanrid, etendamine, tüüpilised tegelaskujud - Itaalia renessansiteater sündis 16.sajandil. Etendati tragöödiaid ja ka komöödiaid. Komöödiate ainestik laenati novellikirjandusest. Etenduste eesmärk oli publik iga hinna eest naerma ajada. Näitlesid vaid mehed, kes pidid täitma ka naiste rolle. Näitleja pidi olema võimekas 15.Inglise renessansiteater, žanrid, etendamine - Inglise teater arenes aeglasemalt, kui teistes Euroopa maades. Algul andsid etendusi rändtrupid. Igal
sünteesida varajasemat. · ideede esitamise ja elluviimise võime ei piisa lihtsalt heast ideest, vaid vaja on see esitada nii, et teised ka usuvad seda. Igaühele midagi · draama kriitiline analüüs mõni oskab teha kriitikat, vb ise mitte näidelda jne, aga kriitika peab olema konstruktiivne. · Draama kujundamine nt kostüümid, lavakujundus. · etendamine näitlemine · draamateksti kirjutamine · videodraama monteerimine
Esmapilgul vaadeldes tundub, et autor Priimägil on õigus nimetada, meie põlvkonda pimeduse poegadeks. Kui aga autori teksti ja probleemi lähemalt vaadelda, tuleb ilmsiks, et jutt meie pimeduse kandmisest on pealiskaudne. Autor toob välja kõigest materiaalseid väärtusi, mis aga minu silmis, pole need kõige tähtsamad väärtused, millest lähtudes on adekvaatne hinnangut anda. Võltsvalguste kasutamine, maa alused teed elu hõlpsamaks muutmiseks ja teatrietenduste etendamine kinnistes ruumistes on kõik käega katsutavad väärtused. Mis on aga toimunud inimeste sisemuses? Kuhu poole oleme me liikunud oma südametes, helges vaimumaailmas? Aegade jooksul on inimeste mõttemaailm avardunud, inimesed on muutunud tolerantsemaks. Järjest rohkem aktsepteeritakse erinevaid rahvusi, usundeid ja seksuaalseid orientatsioone. Luuakse organisitsioone, kogudusi ja muid, et kaitsta muust massist erinevat inimhulka. See kõik on suuresti teaduse ja hariduse edenemise tulem
side. · "Rebaseromaan"- peategelane Renart, kujutati inimesi läbi looma silmade. 15. Allegooria- millelegi vihjamine läbi sümbolite. Allegooria oli iseloomulik keskaja kirjandusele. 16. Keskaja teater- tekkis 10.-11.saj. katoliku kiriku mõjul. · Liturgia- jumalateenistus, vaatemängu traditsioon, mis arenes välja kirikus, tuli liturgiast. o Liturgiline draama- jumalateenistuslik draama. Piibli episoodide etendamine. Lisati kostüüme ja pantomiimi. · Simultaanlavad- ühel laval paiknes mitu lava platvormi. · Müsteeriumid- kestsid mõnikord terve nädala. Lähtuti piiblilugudest aga täiendati kaasaja temaatikaga.( Tuntuim teos on: " Aadama mäng"- Aadama ja Eva pattu langemine, oluline tegelane oli Kurat. · Tsunftid- käsitööliste organisatsioonid, nende kätte läks ka etenduste korraldamise õigus
Tema auks peeti kevadeti 5-päevaseid karnevali-tüüpi pidustusi, millest kolmel esimesel ja viimasel päeval toimus teatrietendusi. Selle kultuse ühe koostisosana arenes draama oma kolmes harus: tragöödia (kurbmäng, lepitamatu konflikti ta traagilise lahendusega, tavaliselt ülla tegelase hukkumisega lõppev näidend), draama ja komöödia (naljamäng, lõbus näidend). Tragöödia – mõiste, tekkimise aeg, etendamine. Tragöödia on traagilise lahendusega kurbmäng. Käsitleb inimeste suhteid jumalasse, vabadusse jm. Tekkis 534 eKr. Etendamine osad: proloogia, parados, episoodid, stasimone, eksood. Vana-kreeka tragöödia oli sõnalis-muusikalis- tantsuline teos. Vana-Kreeka teater – plaan, selgitused. teater on tekkinu jumalate kultusest ja sellega kaasnenud rituaalidest. Sai alguse atika ajajärgul Kreekas, kus etendati tragöödiaid, komöödiaid
Temast kujunes oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. Kesksel kohal tema luuleloomingus oli rahvusliku liikumise tõusumeeleolust tiivustatud isamaaülistus ning truudusetõotus oma maale ja rahvale. 25 aasta vältel kirjutas ta üle 300 luuletuse, umbes 90 proosateost, 4 näidendit. Tema esimeste viisistatud lauludega algas eesti luule levik rahva seas üldlauldavate lauludena. Koidula kirjutatud näidendi "Saaremaa onupoeg" etendamine "Vanemuise" teatris pani aluse eesti rahvuslikule teatrile. Ajaline taust "Säärane mulk" tuli lavale 1871. a 3. ja 4. juunil,ja ilmus trükis 1872. Esialgne variant sellest näidendist valmis ilmselt 1861. a. " Perno Postimehes" avaldatud tangumüümisloo järgi. Senini olid eestlased nimetanud end "maarahvaks", nüüd muutus üldkasutatavaks "eestlase" nimetus. Eestlastevaheline järjest tihenev läbikäimine aitas kaasa ühise kirjakeele võidulepääsule
Temast kujunes oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. Kesksel kohal tema luuleloomingus oli rahvusliku liikumise tõusumeeleolust tiivustatud isamaaülistus ning truudusetõotus oma maale ja rahvale. 25 aasta vältel kirjutas ta üle 300 luuletuse, umbes 90 proosateost, 4 näidendit. Tema esimeste viisistatud lauludega algas eesti luule levik rahva seas üldlauldavate lauludena. Koidula kirjutatud näidendi "Saaremaa onupoeg" etendamine "Vanemuise" teatris pani aluse eesti rahvuslikule teatrile. Ajaline taust "Säärane mulk" tuli lavale 1871. a 3. ja 4. juunil,ja ilmus trükis 1872. Esialgne variant sellest näidendist valmis ilmselt 1861. a. " Perno Postimehes" avaldatud tangumüümisloo järgi. Senini olid eestlased nimetanud end "maarahvaks", nüüd muutus üldkasutatavaks "eestlase" nimetus. Eestlastevaheline järjest tihenev läbikäimine aitas kaasa ühise kirjakeele võidulepääsule. Hakkas arenema eesti
Aja jooksul hakati liturgilisele draamale lisama ilmalikku rahvakeelset teksti ja see muutuski aja jooksul aina rahvalikumaks. Poolilmalikke etendusi ei lubatud enam korraldada kirikus sees, vaid need hakkasid toimuma laial trepil kiriku ees. Hiljem hakati keskaegsetes linnades näitama suuri vabaõhulavastusi ehk müsteeriume. Palju raha kulus kostüümide valmistamisele. Kasutati kindlakskujunenud värvide ja detailide sümboolikat. Müsteeriumide etendamine muutus isetegevuslikust näitekunstist aja jooksul professionaalsete näitlejate tegevusalaks. Kui see raamat läbi lugeda, jääb keskajast meelde umbes 100000 korda rohkem, kui koolis ajalootunnist jäi. Ise lugesin raamatu üsna kiiresti läbi, sest aega oli vähe, ja natuke liiga pealiskaudselt, arvan ise, seega kavatsen kindlasti uuesti ja korralikult läbi lugeda.
luuletekste, hiljem aga ka emakeelseid ilmalikke luuletekste, isegi armastuslüürikat. Saj lõpul keelati moteti laulmine kirikus, kuna see oli sinna toonud liig-ilmalikke meeleolusid. Seejärel muutus motett haritlaste seltskonnalauluks, kuni ta 15.saj gregooriuse koraali tekstiga kõikides häältes jälle kirikusse tagasi jõudis. Muusikaga olid keskajal seotud ka kaht liiki lavastused. Liturgiline draama – algselt piiblistseeni etendamine jumalateenistusel. Süžee esitati ladina keeles ühehäälselt lauldes. Põhines gregooriuse koraalidel. Hiljem eraldus draama järjest liturgiast ning muutus iseseisvaks etenduseks. Müsteerium – vaimulik etendus ilmaliku elemendiga, liitusid olustikulised pildid rahva elust, lauldi emakeeles, esitati väljaspool kirikut rahva kogunemiskohtades.
Siiski näib olevat kirjasõna ja tekstide kirjutamine tragöödia struktuuri seisukohalt möödapääsmatult vajalik. On ehk vastuoluline seostada tragöödiat, mis ühendab visuaalse ettekande nii mõjuvalt muusika ja poeesiaga, köites tuhandetesse küündivat rahvahulka, tumma ja kahvatu kirjasõnaga. Ometi peitub kirjasõnas see jõud, mis võimaldab ühendada nägemise, kõne ja kuulmise terviklikuks multimeedia etenduseks. Nii kirjutamine kui ka tragöödia etendamine nõuavad tõlgendamise aktiivsust. Tragöödia erakordne võim võib vähemalt osaliselt tuleneda tõsiasjast, et ta tekkis Kreeka kultuuris teatud üleminekuhetkel, mil müüdi võim ei olnud veel õõnestatud kriitilisest vaimust, mis saadab kirjasõna. Antiiksete müütide suurejooneline visuaalne esitus tragöödias näib eelistavat küll inimese meeltele tajutavaid kihistusi, kuid uurib ka lakkamatult ebakõla pealispindse ja sügava, sõnade ja tegude, näivuse ja olemise vahel
Oratooriumi žanr sündis Roomas. Nimetus oratorio pärineb sõnast palvesaal. Nii kutsuti kõrgvaimulike ja aadlisoost jesuiitide paleedest kabelisarnast ruumi, kus loeti põhakirja, peeti jutlust ja lauldi vaimulikke laule. Oratooriumi eelkäijaks on l iturgiline draama (muusikaga piiblistseenide etendamine) sajandte vanune traditsioon. Barokiaegse oratootiumi tekst oli tavaliselt kas ladina- või itaaliakeelne (erandiks Händeli oratooriumid). Keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annabe dasi põhilise osa sisust. Teised
Oratooriumi žanr sündis Roomas. Nimetus oratorio pärineb sõnast palvesaal. Nii kutsuti kõrgvaimulike ja aadlisoost jesuiitide paleedest kabelisarnast ruumi, kus loeti põhakirja, peeti jutlust ja lauldi vaimulikke laule. Oratooriumi eelkäijaks on l iturgiline draama (muusikaga piiblistseenide etendamine) sajandte vanune traditsioon. Barokiaegse oratootiumi tekst oli tavaliselt kas ladina- või itaaliakeelne (erandiks Händeli oratooriumid). Keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annabe dasi põhilise osa sisust. Teised
Rolliootused on nii keskkonnal kui rollitäitjal. Rollid uuenevad ja samuti kujutlus nende täitmisest: sotsiaalne elu on kohanemine rollidega. Rolli asumiseks tuleb läbida rollitee rolli omandamise protsess. Rolli atribuutika sümboolsete tunnuste kogum, mille kaudu rolli identifitseeritakse. Rollisobivust, indiviidi tunnustamist teatud rollis tähistavad rolli asumise rituaalid. Rolli tüübid. Situatiivsed rollid ajutised v lühiajalised rollid. Situatiivsete rollide etendamine on osa igapäevaelust ja nende edukas etendamine aitab luua positiivset mina-pilti, aitab kaasa positiivse mikrokliima tekkimisele Püsirollid seotud positsiooniga, pikaajalised Positsiooniga rollid - omandatud rollid 12 Püsivaid rolle, mis on staatusega määratud, mida ei saa enesele võtta ja mis on sünnipäraselt kaasa antud, nimetatakse omistatud rollideks.
) Hirm karistuse ees Ühiskondlikud väärtused, õigused ja kohustused 1. aste: karistuse vältimine • 5. aste: moraalne perspektiiv võib sattuda 2. aste: oma tahtmise saamine kompromisside abil vastuollu seadustega TASE II KONVENTSIONAALNE (10-13 a.) • 6. aste: universaalsed ühiskondlikud Õigete rollide etendamine printsiibid. 3. aste: teiste ootuste täitmine 4. aste: kohustuste ja seaduste järgimine Emotsionaalne areng ARENGUFAKTORID http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/elukulg/
· jääkinfo lugemine koopiamasinast, printerist, faksiaparaadist vms 37. Võltsing (fabrication) kujutab endast võltsitud objektide lisamist infosüsteemi. Ta ohustab peamiselt terviklust Olulisemad alaliigid: · sõnumite salvestus ja taasesitus (nt paroolide hankimine, võltstellimus) · teesklus, st sõnumite saatmine võltsrekvisiitidega (parool, kasutajatunnus vms) ja/või sobiva haruühenduse kaudu · näitlemine, st "oma inimeste" etendamine vahetult objektil või telefonitsi · sõnumi saamise või saatmise salgamine (mugav võimalus nt sisseantud tellimusest loobumiseks, desinformeerimiseks jne.) 38. Manipuleerimine (manipulation) ohustab suurelt osalt terviklust, vähemal määral ka muid valdkondi Olulisemad alaliigid: · andmete või tarkvara manipuleerimine (valeandmete sisestus, pääsuõiguste muutmine vms) · liinide manipuleerimine
-tema tähtsust mõisteti alles pärast tema surma -loominu iseärasuseks on suur huvi üksikisiku ja tema püüdluste vastu -dragöödiates kohustusliku kokkupõrget vaenulike jõududega kujutas ta inimeses endas -ta ei usu kõrgematesse jõududesse -tugev psühholoogiline analüüs ja juhuse meelevallda antud inimese draagika -mõjutas tugevalt Euroopa draamakirjandust TEATRI SÜND Draama alged- on rahvaluules,tavades ja kommetes. Usuti et mõne tegevuse etendamine aitab sellel ka teoks saada. Tearri areng eestis: -esimene rändteater 14.saj -rändteatrite külaskäigud ei olnud süstemaatilised -esimene teater loodi Riias - 1870 loodi teater Eestis laulu ja mänguseltsi Vanemuine, loojaks oli Liitja Koidulaa -kutseline teater sündis 1906 -1913 avati Estonia teater ,,Kuningas Oidipus" Laios ei tohi sigitada lapsi sest muidu sünnib tal poeg kes tapab oma isa ja abiellub emaga. Llaios rikub keeldu ja sünnib poeg
võitudega raha. Kaarikud pidid läbima 7 sirget kokku umbes 4 kilomeetrit. Suurim amfiteater oli Colosseum. Amfiteatrites peeti gladiaatorite võitlus see traditsioon on üle võetud etruskidelt. Roomlased arendasid etruskide kombest kõigis ühiskonnakihtides kõrgelt hinnatud lõbustuse. Gladiaatorid võitlesid nii omavahel kui ka metsloomadega. Omavahel peeti kahevõitlust. Võidetu saatus jäi publiku otsustada, keisri kohalviibimise korral kuulus lõplik sõna temale. Merelahingute etendamine jäi erandlikuks. Gladiaatorid olid enamasti orjad, nad saavutasid kuulsust ning mõnele anti silmapaistva esinemise eest vabadus. Hiline keisririik: Hilise Rooma keisririigi algust loetakse Diocletianuse valitsemisajast. Diocletianuse reformid: * Sõjaväereformid suurendati leegionide arvu ja tugevdati piirikaitset, kindlustussüsteemid Rooma kaitseks, reservväe moodustamine. * Haldusreformid suurenes keisrivõim ja vähendati piirkondade ja linnade omavalitsuste õigust
Oidipus"? 20. sajandi psühholoogiat on inspireerinud Sophoklese ,,Kuningas Oidipus" Freudi Oidipuse kompleksi näol, mille kohaselt võib poistel esineda alateadlik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. 4. Kust ja millest on alguse saanud euroopalik teater? Euroopalik teater on alguse saanud vanakreeka teatrist, dionüüsiatest. 5. Mis iseloomustas vanakreeka teatrit? Vanakreeka teatrit iseloomustasid suured maskid, koturnid, valdavalt tragöödiate etendamine, näitlejateks mehed, etenduste toimumine vabas õhus. 6. Nimeta keskaja Euroopa kuulsamad kangelaseeposed. Kuulsamad kangelaseeposed keskaja Euroopas on: prantslaste ,,Rolandi laul", hispaanlaste ,,Laul minu Cidist", sakslaste ,,Nibelungide laul" ja venelaste ,,Lugu Igori sõjaretkest". 7. Nimeta rüütlikirjanduses käsitletud teemasid. Rüütlikirjanduses käsitletavad teemad olid: armastus, daamikultus, rüütlielu ja vooruste idealiseerimine, püha graali otsingud ja kangelaslikkus. 8
teist rohkem kultuuriline pool: kultuurisotsioloogia ja kultuuriantropoloogia, kultuuriuuringud ja kultuurisemiootika. 4. KULTUUR JA ÜKSIKINDIVIID See on üks kultuuriuurimise paradokse kuigi kultuur avaldub üksikisikute tegevuses on ta samas siiski teatud mõttes indiviidideülene. Vaidlusalune küsimus mil määral on üksikisik võimeline kultuuri looma ja mil määral kultuur kujundab teda. (Nt kultuuri etendamine vs kultuuristsenaariumid.) See taandub lõpuks pikki sajandeid filosoofe painanud küsimusele inimese vabast tahtest kui kunagi piiras seda tahet jumala tahe, siis kaasaegses ühiskonnas v kultuuris on selleks teatud normid, reeglid, ideoloogiad. Tänapäeva kultuuriteoorias on aktuaalsed küsimused: milline on indiviidi kui tegutseja roll (agency) kultuuris, kuivõrd indiviidi identiteet on kultuuriliselt konstrueeritud jms.
honorariks. Zürii otsust hoiti riigiarhiivis. IV sajandi keskpaiku avaldas Aristoteles need arhiivimaterjalid. Pärast tema teose ilmumist hakati märkima kivile iga pidustuse võitude koondregistrit ja võitjate nimestikke, ja meieni on säilinud rida nende raidkirjade fragmente. Väga rikas miimiliste elementide poolest oli ka Dionysose kultus, ja draama kujunemine iseseisvaks kirjanduszanriks on seotud just Dionysose kultusega. Näidendite etendamine Kreekas toimus V ja IV sajandil eKr ainult Dionysose pidustustel, eriti Suurtel Dionüüsiatel märtsis-aprillis ja lenaiadel jaanuaris-veebruaris, ning moodustas osa selle jumala kultust. Dionysos (Bakchos) on looduse loovate jõudude jumal. Tema kehastuseks loeti taimi: puid, viinapuuvääti, - või loomi: härga, hobust või sokku. Dionysose sümboliks oli fallos. Kõige primitiivsemad Dionysose kultuse vormid säilisid
Nõiakohtu protokol (1990. a-teni oli esimene teadaolev regilaulu üleskirjutus) See üleskirjutus avastati 1930 aastatel. Nõelamäng Tegemist on lauluga, võetakse mingi voor, käed õlgadel. Vooru eesotsas on nõelaema lõpus on nõel. Siis tuleb keegi vooruväline, kes on ostja. Mäng on dialoog nõela ostja ja nõelaema vahel. Kui dialoog on läbi, hakatakse jooksma laulu saatel, kui osja saab nõela kätte, siis rollid vahetuvad. Dramaatilisele iseloomulik · Sündmuste etendamine tegevuse sõnalise ja/või muusikalise dialoogi abil. · Kindel tegevus ja tegelased · Kindel aeg ja ruum, kus ja millal mängu tegevus/ kus ja millal mängitakse. Mängud ja tantsud. Ei saa eristada mänge ja tantse. Paaristants tuleb alles hiljem ja see muudab mängu sisu. Mängude sseas on laulumängud eraldi iseseisev zanr. Nad sisaldavad laulu, Laulumängud on mängud, mida saadab laul ja iseloomustab tants
Dramaatilised rahvaluuleliigid 1) tavand: · enam seotud kommete tsükliga · seotud andide kogumisega · seotud ühiskonna ja looduse mõjutamisega · maagilisuse osakaal suurem 2) mängud · suurema esteetilismeeleolulise funktsiooniga · suurem seos igapäevaelu kujutamisega · seotud sotsiaalsete suhete kujundamise/kontrollimise jms. inimestevaheline suhtlemine dramaatilisele iseloomulik · sündmuste etendamine tegevuse, sõnalise ja/või muusikalise dialoogi abil · kindel tegevus ja tegelased (stsenaarium) kindel aeg ja ruum, kus ja millal mängu tegevus toimub / kus ja millal mängitakse Folkloorizanr suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riimiline rahvalaul
See tundub kohati ebaõiglane, kuid tõsiasi on, et välimus on tajutav tunduvalt hõlpsamalt kui inimese mistahes andekus. Ärimaailmas toimub sageli välimusest tulenev diskrimineerimine ehk - parem väljanägemine annab eeliseid. See ilmneb kõigis ametisuhtlemise valdkondades, kuid eelkõige ametivestluses ning läbirääkimistes. Seetõttu on otstarbekas mõelda, milliseid mulje suunamise viise kasutatakse. Mulje suunamisel saab rakendada järgmisi võtteid: 1. Kindla etendamine ehk püütakse luua mulje, et isik ei tee vigu ega eksi. 2. Saamatu etendamine, mil luuakse pilt nagu isik ei saaks kuidagi asjadega hakkama. Mulje eesmärgiks on vältida ebameeldivaid asju ning saada võimalusi meeldivate asjadega tegelemiseks. 3. Ekspertidele viitamine, kus kujundatakse arusaam, et isik teab ja tunneb asjatundjaid, kes tema mõtteid kinnitavad. 4. Takistuste eemaldamine ehk näidatakse, et isik on võimeline
- Peamiselt ringmängud o Suurem talu (kõrts) o Kogunemine peale lõunat (varem ei olnud viispärane) o Mängisid enamasti neiud Tampere järgi sisemaal samal ajal jõulumängude traditsioon puudus. Nõelamäng, 1680 Üleskirjutus 1680 (1990. aastateni oli see esimene teadaolev regilaulu üleskirjutus). Avastati 1930. aastatel. Dramaatilisele iseloomulik: - Sündmuste etendamine tegevuse, sõnalise ja/või muusikalise dialoogi abil - Kindel tegevus ja tegelased /stenaarium - Kindel aeg ja ruum, kus ja millal mängu tegevus toimub/kus ja millal mängitakse - Mängude seas laulumängud kui iseseisev zanr - Laulumängud sisaldavad laulu, liikumist, dialoogi, kostüüme, rekvisiite - Talupojamaailmas vanemad laulumängud kui tants paaristants tuleb alles 19. sajandil - 19. sajandil muutub ka mängude maailm
Sümboolne interaktsionism hõlmab sotsiaalelu kaht olulist joont: · Inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abil, mille tähendusi pidevalt kujundatakse; · Inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides. 26. Millest lähtuvad ümbritseva uurimisel dramaturgilise lähenemise pooldajad? Erving Goffman elu on teatrietendus, kus sotsiaalset vastastikust mõju vaadeldakse nagu osade etendamine teatris. Iga inimene etendab iga päev erinevaid rolle, millel on erinev publik ning erinev tagasiside. Inimeste elu ja kontaktid on täis draamat. 27. Mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühisel territooriumil elav inimeste grupp, kes jagab ühiseid väärtuseid, norme ning kel võib olla teistest ühiskondadest erinev sotsiaalse suhtluse korraldus ja kultuur. 28
erinevat tegevuse kujutamise viisi: traagiline ja koomiline. Tekke poolest olid mõlemad kultuslikud rituaalsed ja seotud viljakuspidustustega (vana surm ja uue sünd, noore võit vana üle) ja võisid muutuda üsna ohjeldamatuteks. Nende muistsete pidustustega on ilmselt seotud Lääne-Euroopa karnevalitraditsioon. Draama kujunemine iseseisvaks kirjanduszanriks on seotud jumal Dionysose kultusega. Näidendite etendamine Kreekas toimus 5. ja 4. sajandil ainult Dionysose pidustustel, eriti suurtel dionüüsiatel märtsis- aprillis ja lenaiadel jaanuaris-veebruaris ja moodustas osa selle jumala kultusest. · Kreeka tragöödiat nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt atika tragöödiaks, see saavutas täiuse 5. sajandil eKr Atika maakonna keskuses Ateenas ning 4. sajandil levis juba üle kogu Kreeka. * Tragöödia tekkimise allikate suhtes aga on tänapäeval võimalikud üksnes oletused
mainitagu 31 näiteks Shakespeare’i „Coriolanust” (1964) ja Veljo Tormise „Meestelaule” (1966), aga ka üht Mati Undi esimestest näidenditest „Phaethon, päikese poeg” (1968). 1967. aastal avati „Vanemuise” uus teatrimaja ja Pärnu teatri uus hoone, samuti võeti kümnendi lõpus kasutusele väikesaalid: 1968 Draamateatris ja 1969 Pärnus. See kõik – ka näiteks Noorsooteatri lavastuse „Armas luiskaja” etendamine Kadrioru lossis – tähendas teatriruumi põhimõttelist muutumist-teisenemist ning lõi aluse näitlejate ja vaatajate vahetumaks kontaktiks. 1960. aastate teise poole kultuuris leidis aset üldisem paradigmamuutus ja sellega kaasnes ka põlvkonnavahetus: „Nooruse intensiivne tulek ja omapoolse ajavaimu, suhtumise kaasatoomine väljendus kuuekümnendail aastail kõikidel kunstielu aladel, ulatudes teatrisse luule,
Keskaja teater ôpiku järgi kirikunäidend müsteerium (piiblitekstide illustreerimine) passioon (Jeesuse kannatuslugu) miraakel (neitsi Maarja ja pühakute lood) kui tegelaseks oli Lucifer, toodi see stseen kirikust välja, nii muutus teater järjest ilmalikumaks, kirikunäidendi kôrval kujunes ilmalik teater, kunagiste zhonglööride asemele olid tulnud rändnäitlejad oma plaanvankriga. Näidendi etendamine linnas oli üks rahvapidustuse osa, algas see rongkäiguga, etendus oli liikuv, üks vaatus ühes kohas, teine teises, selleks olid valmis ehitatud vastavad paviljonid. Linnakirjandusse lisandusid uued näidendi liigid: farss lühike jämekoomiline lugu moralitee kôlbelise sisuga sotii e. narrimäng narripühadel Tristani ja Isolde lugu Kuningapoeg Tristan on jäänud orvuks ja röövitud norra kaupmeeste poolt. Poiss
teevad? Sümboolne interaktsionism hõlmab sotsiaalelu kaht olulist joont: 1. Inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abil, mille tähendusi pidevalt kujundatakse; 2. Inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides. 28. Millest lähtuvad ümbritseva uurimisel dramaturgilise lähenemise pooldajad? Erving Goffman elu on teatrietendus, kus sotsiaalset vastastikust mõju vaadeldakse nagu osade etendamine teatris Iga inimene etendab iga päev erinevaid rolle, millel on erinev publik ning erinev tagasiside Inimeste elu ja kontaktid on täis draamat UURIJAD JÄLGIVAD INIMESTE KÄITUMIST, ILMEID, EMOTSIOONE 29. Mis on ühiskond? Ühiskonna tunnused. Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühisel territooriumil elav inimeste grupp, kes jagab ühiseid
Sümboolse interaktsionismi paradigma juurde käib mõistmine, et sotsiaalse korra reeglid muutuvad pidevalt, inimesed ei reageeri lihtsalt ühiskonna muutustele, vaid ka ise kujundavad aktiivselt asetleidvaid muutuseid ja sellest tulenevaid reegleid. Kõik need tulenevad inimeste vastastikusest suhtlemisest. 26. Millest lähtuvad ümbritseva uurimisel dramaturgilise lähenemise pooldajad? Erving Goffman elu on teatrietendus, kus sotsiaalset vastastikust mõju vaadeldakse nagu osade etendamine teatris Iga inimene etendab iga päev erinevaid rolle, millel on erinev publik ning erinev tagasiside. Inimeste elu ja kontaktid on täis draamat. 27. Mis on ühiskond? Ühiskonna tunnused. Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Tunnused: Püsiv territoorium, Ühiskonna täiendamine (taastootmine) lastega, Arenenud kultuur (mis rahuldaks ühiskonna vajadusi),
Kõik need muutused väljapoole ja algab nende lahendamise protsess. pakuvad karjäärinõustajatele uusi võimalusi ja proovikive. Uuendused tehnikamaailmas võivad viia uute karjäärinõustamismeetodite plahvatusliku arenguni. Üks 21. sajandi Üks võimalus lõhestumisest ülesaamiseks on näitemänguline etendamine, ülesandeid on leida viise tehniliste vahendite tõhusamaks kasutamiseks kasutades mina eri osade jaoks eri toole (Greenberg, Rice & Elliott 1993). Selle karjäärinõustamise protsessis. Näiteks Florida osariigi ülikooli juurde kuuluvas keskuses,
- Sotsiaalsed rollid – teatud interaktsioonide kogum teatud olukorras Näiteid selfi käsitlustest: - C. Rogers: self kui sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. See on isiksuse terviklikkust kontrolliv alge. - Self kui sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon) isiksus (ego) isiksuse arengu lõppsiht “Personaalne teadlane” (Kelly, 1955) - Personaalsed konstruktid maailma korrastamiseks - Metafoor: “eluteater” – rollide etendamine - = “teadlane” kogub andmed ja loob teooria; “näitleja” esitab selle maailmale! Selfi komponendid: - Füüsiline self - Self kui protsess (“headquarter of adjustment”) - Sotsiaalne self (rollid) - Mina-kontseptsioon - Ideaalne self Selfi kujunemine: - Baldwin (1987): inimese mõtted endast ja teistest on omavahel seotud. - Cooley (1902), Mead (1934): self kujuneb vaid suheldes teistega = teiste reageering kujundab selfi = meie taju sellest, kuidas teised meid tajuvad
usundilised kujutelmad. See kihistus on tekkinud oletatavasti 12. sajandi lõpust ning laialdasemalt levinud 14. sajandi lõpust. · Uuemad laulumängud on tantsulise liikumisega mängud arvatavasti 16.17. sajandist. Laulud on enamasti siirdevormilised, vähesel määral leidub ka uuemaid regilaule. · Ringmängude põhitunnus on ringis liikumine laulu saatel, sellega seostub tavaliselt mingi loo etendamine või vahetants ringi keskel. Laulud on siirdevormilised või lõppriimilised. Vanemad teated eesti rahvamängudest on pärit 17. sajandi lõpust. Tolleaegsetes kirjutistes kõneldakse Lääne-Eesti mängutubadest, mida peeti laupäevaõhtuti taludes ja kõrtsides. Noored poisid ja tüdrukud tulnud kokku, söönud, joonud, mänginud ja tantsinud torupilli saatel.
pidid tüdrukutele jumestuse tegema. rada igatahes. Alati ei osutugi tugevamaks see võistkond, kus kõige paremad sportlased, olulise- Lisaks veel moderntantsu tunnid, loengud teatri- maks teguriks saab kaaslaste abistamine ja koos- semiootikast ja dramatiseeringust. Ja muidugi suure töö. ühislavastuse loomine ja etendamine Laulasmaa Resorti vabaõhulaval, kus lavastaja rollis oli Kristel Venno Loosaar oma noortetiimiga tõi laagrisse pro- Elling Von Krahli teatrist. jekti "Küpsistega AIDS-i vastu". Huvitavad testid ja lahedad mängud, eriti aga värvimuusika ja Siiski jäi aega ka selles vahetuses seiklusraja ja tossuga disko meeldisid lastele väga
isa pani rahakraanid kinni ja kuna W.l ka raha polnud siis poisu jooxis koju. '99 otsustas ta Pariisi asuda, ilma millegita, tervis puudus, elas ühe oma loomingu austaja juures hotellis, suri voodihaigena ajukasvajasse. Looming: austas Balzaci, Zola oli paha. Avaldas postulaadi: "Pole olemad kõlbelist ja ebakõlbelist raamatut, on hästi ja halvasti kirjutatud raamat. Kunstnik on ilu looja õpetlik kirjandus välistatud. Dramaturgia: "Salome": Inglismaal etendamine keelatudlavastati Pariisis, üx piiblilugu: Juudimaa printsess armus prohvet Ristija Johannesesse, viimane pole huvitatud, lõpux saab printsess J.e pea, "Leedi Windermere'i lehvik", "Ideaalne abikaasa", "Tähtsusetu naine": jutt käib kõigis Londoni kõrgseltskonnast. Muinasjutud. "Õnnelik prints", "Granaatõuntest maja": ilma õnneliku lõputa. "Canterville'i lossi kummitus": on ahistatud pererahva tõttu, kuna teda
Erinevad traditsioonid kultuuriteoorias, milles ühte huvitab rohkem sotsiaalne teist rohkem kultuuriline pool: kultuurisotsioloogia ja kultuuriantropoloogia, kultuuriuuringud ja kultuurisemiootika. 4. KULTUUR JA ÜKSIKINDIVIID See on üks kultuuriuurimise paradokse kuigi kultuur avaldub üksikisikute tegevuses on ta samas siiski teatud mõttes indiviidideülene. Vaidlusalune küsimus mil määral on üksikisik võimeline kultuuri looma ja mil määral kultuur kujundab teda. (Nt kultuuri etendamine vs kultuuristsenaariumid.) See taandub lõpuks pikki sajandeid filosoofe painanud küsimusele inimese vabast tahtest kui kunagi piiras seda tahet jumala tahe, siis kaasaegses ühiskonnas v kultuuris on selleks teatud normid, reeglid, ideoloogiad. Tänapäeva kultuuriteoorias on aktuaalsed küsimused sellest milline on indiviidi kui tegutseja roll (agency) kultuuris, kuivõrd indiviidi identiteet on kultuuriliselt konstrueeritud jms.
· Sümboolse interaktsionismi paradigma juurde käib mõistmine, et sotsiaalse korra reeglid muutuvad pidevalt, inimesed ei reageeri lihtsalt ühiskonna muutustele, vaid ka ise kujundavad aktiivselt asetleidvaid muutuseid ja sellest tulenevaid reegleid. Kõik need tulenevad inimeste vastastikusest suhtlemisest. Kirjeldavad lähenemised: dramaturgiline lähenemine 3.1.5. · Erving Goffman elu on teatrietendus, kus sotsiaalset vastastikust mõju vaadeldakse nagu osade etendamine teatris 33 · Iga inimene etendab iga päev erinevaid rolle, millel on erinev publik ning erinev tagasiside · Inimeste elu ja kontaktid on täis draamat Kirjeldavad lähenemised: etnometodoloogia 3.1.6. · Harold Garfinkel uuritakse igapäevaelu aspekte, millele tavaliselt ei mõelda ja mida peetakse täiesti tavaliseks, normaalseks · Püütakse avastada sotsiaalse tegevuse tegelikku tähendust
Kultuuriüksuse veebisait peab peegeldama kultuuriüksuse identiteeti. Kultuuriveebi kvaliteedi tõstmiseks tuleb kestvalt järgida ka tehnoloogilisi nõudeid. 1.1.2.1 Eesmärgid Kultuuriveebil on kindlad eesmärgid, mis moodustavad projekti aluse. Mõned neist eesmärkidest on üldised ja hädavajalikud (kultuuriüksuse identiteedi, tegevuse, eesmärkide, veebirakenduse enda eesmärgi esitamine, kultuuriainese levitamine, tulemusliku rolli etendamine valdkondlikus võrgus); samas kui teised sõltuvad üksnes eesmärkidest, mida kultuuriüksus püüab kultuuriveebi kaudu saavutada. 1.1.3 Kasutajad Kasutaja on kas mõnel kutse- või erialal tegutsev või muu isik, kes kasutab kultuurialast veebisaiti juhuslikult või kindlal otstarbel, juhuti või järjekindlalt. Kasutajad erinevad suuresti, sõltuvalt taustast, kultuurialase arenemise püüdlustest, tööalastest sihtidest ja isegi hetkelisest uudishimust.
Lõpuks Ali isa pani rahakraanid kinni ja kuna W.l ka raha polnud siis poisu jooksis koju. '99 otsustas ta Pariisi asuda, ilma millegita, tervis puudus, elas ühe oma loomingu austaja juures hotellis, suri voodihaigena ajukasvajasse. Looming: austas Balzaci, Zola oli paha. Avaldas postulaadi: "Pole olemad kõlbelist ja ebakõlbelist raamatut, on hästi ja halvasti kirjutatud raamat. Kunstnik on ilu loojaõpetlik kirjandus välistatud. Dramaturgia: "Salome": Inglismaal etendamine keelatudlavastati Pariisis, üks piiblilugu: Juudimaa printsess armus prohvet Ristija Johannesesse, viimane pole huvitatud, lõpuks saab printsess J.e pea, "Leedi Windermere'i lehvik", "Ideaalne abikaasa", "Tähtsusetu naine": jutt käib kõigis Londoni kõrgseltskonnast. Muinasjutud. "Õnnelik prints", "Granaatõuntest maja": ilma õnneliku lõputa. "Canterville'i lossi kummitus": on ahistatud pererahva tõttu, kuna teda ei kardeta, tuleb välja, et W. peab ameeriklasi matsideks
annaabi.ee 
