Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Esteetika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maalikunstnik, alberti, kompositsioon, tasapinna, geomeetria, kehades, meisterlik, graatsia, õppinud, sealjuures, algajale, ülimaks, sajandeid, austust, võite, iseendas, voorust, maalija, iseennast, ornament, inimkeha, tasemed, iluks, tasapinnad, otsitud, observeeritud, iseloomustage, ülevam, erinevast, ilusatkannab ülemisi korruseid, (kaubalaod jms) 2. korrus kergemailmelisem 3. korrus kandva funktsioonita õhuline Näit. Palazzo Medici-Riccandi Firenzes 4 15. saj. keskel muutus palazzode stiil elegantsemaks ja kergemaks. Kindlus taandus elurõõmsa lossi ees. Iseloomulik: - suuremad aknad - fassaadil palju antiikarhitektuurist päinevaid detaile. LEON BATTISTA ALBERTI (1404-1272) Arhitekt ja kunstiteoreetik, töötas välja uuse palazzotüübi: - iga korruse akende vahele paigutati pilastrid - pilastrid lõid fassaadil tasakaalu kandvate ja kantavate osade vahel - pilastrite ja akende vaheldumine elustas fassaadi, nende rütm muutis ehitise harmooniliseks ja pidulikuks. Näit. Palazzo Rucellai Firenzes Järjekindlast antiikarhitektuuri eeskujude elustamisest annavad tunnistust ka Alberti kirikuehitised
· Rooma eeskujul võetakse kasutusele ümarkaar, silindervõre, sambad jne. · Rustika - tahumata kiviplokid (jämedalt töödeldud) Palazzodel rõhutati horisontaalselt joont. · Filippo Brunelleschi (1377-1446) "Hüljatud laste kodu" (Ospedale degli Innocenti) · Firenze toomkiriku kuppel · Kunstikeskuseks Firenze, suurimad kunsti tellijad Medicite perekond (tähtsad positsioonid) · Pazzi kabel, Santa Croce kiriku juures · Leon Battiste Alberti (1404-1472) · Santa Andrea kirik · Donato Bramante Tempietto (1444-1514) · Planeerib peetri kirikut Roomas, nurgakivi 1506, tema tööd jätkab Michelangelo 1547, kes lihtsustab kogu projekti ja uue kupli mudeli, töö valmis 17. saj. alguseks. · Andrea Palladio (1518-1580) · St. Giorgio Maggiore kirik · Villa Rotonda VARARENESSANSI SKULPTUUR · Donatello (1386-1466) · Oli lorenzo Ghiberti abilisena. Brunereccilt õppis perspektiivi
rõhutati palazzode üksikosade funktsioone: korrus- massiivne ja raskepärane, kannab ülemisi korruseid, (kaubalaod jms) korrus– kergemailmelisem korrus– kandva funktsioonita– õhuline Näit. Palazzo Medici-Riccandi Firenzes ● 15. saj. keskel muutus palazzode stiil elegantsemaks ja kergemaks. Kindlus taandus elurõõmsa lossi ees. Iseloomulik: suuremad aknad fassaadil palju antiikarhitektuurist päinevaid detaile. ● LEON BATTISTA ALBERTI (1404-1272) ● Arhitekt ja kunstiteoreetik, töötas välja uuse palazzotüübi: iga korruse akende vahele paigutati pilastrid pilastrid lõid fassaadil tasakaalu kandvate ja kantavate osade vahel pilastrite ja akende vaheldumine elustas fassaadi, nende rütm muutis ehitise harmooniliseks ja pidulikuks. ● Näit. Palazzo Rucellai Firenzes 7
* Humanism-maailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile - Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile- Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. 4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi tasapinnalisem on luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal ,,Kevade". Botticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane. 6) Kirjelda Sulle enim meeldinud Itaalia kõrgrenessansi kunstniku loomingut, too näiteid loomingust! Leonardo da Vinci.
humanist ja usu�petaja Erasmus Rotterdamist oma k�siraamatus �Kristliku s�duri k�siraamat� (�Enchiridion militis Christiani�), 1501. Grav��ri tuleb vaadata ka kui kristliku p��semise allegooriat psalmi 23:4 s�nade j�rgi: �Ka kui ma k�nniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja su sau, need tr��stivad mind.� ******* Anthonie van Borssom oli maalikunstnik, graafik ja joonistaja; Amsterdami koolkonna 17. sajandi kolmanda veerandi �ks juhtivaid meistreid. Professionaalse ettevalmistuse sai kunstnik Rembrandti kuulsas ateljees Amsterdamis, mida ta k�lastas 1640. aastate teises pooles. Rembrandti k�rval on Borssomit m�jutanud ka Paulus Potteri animalistlikud maalid, Jacob van Ruisdaeli maastikud ja Aert van der Neeri kuuvalguse maastikud. Anthonie van Borssomi t��d on eksponeeritud muuhulgas
Arhitektuuris loobuti gooti ülesehitusest ja kaunistustest. Rakendati proportsioonireegleid, mis olid gootikale vastandlikud, vertikaalse suuna asemel kehtis horisontaalne. Hooneid kaunistati sammaste, pilastrite, lõvipeade ja paljude teiste antiikkaunistustega. Varareness takerdumine detailidesse, kõrgreness ajal iseloomulik püüdlus suurejoonelise terviku poole. TÄHTSAMAD ARHITEKTID: Vararenessanss: Filippo Brunelleschi (kuppel Firenzes. Leidlaste Kodu), Leon Batista Alberti (Sant Andrea kirik meenutas triumfikaart). Kõrgrenessanssi arhitektidest tuntuim on Donato Bramante (Tempieto Roomas). Andrea Palladio (Veneetsias, antiikarhit.matkimine, üle mitmekorruse ulatuvad sambad) Skulptuur eraldus arhitektuurist, eelistati ümarplastikat. Kujutati kangelasi nagu antiikajal. Tehti monumentaalskulptuuri. Kunstnike huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut.
pooldajad rajasid oma kunsti teaduse (füüsika) saavutustele. Termini võttis kasutusele kriitik Arsène Alexandre, tähistades sellega 20. sajandi alguseni kestnud maalikunstistiili. Neoimpressionismi nimetatakse ka „DIVISIONISMIKS“ või „PUÄNTILLISMIKS“. Uue maalitehnika alusepanijaks peetakse GEORGES–PIERRE SEURAT`d. Neoimpressionistide eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine, erinevalt impressionistidest huvitas neid rohkem optilised efektid ja kompositsioon kui vahetu mulje edasiandmine. Enamjaolt anarhistidena omistasid neoimpressionistid maalikunstile ühiskondliku rolli ning leidsid toetust sümbolistlikelt kirjanikelt. TUNNUSJOONED Lõuend või puualus valmistati hoolikalt ette, maaliti aegamööda, kiht kihi haaval. Maalitud ääris suleb kompositsiooni, ka raam kaeti värvipunktidega. Neoimpressionistid ammutasid teemasid kaasaegsest elust, tundsid huvi populaarsete meelelahutuste vastu
Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis (tärkava fotograafia mõjud). Teoses pole peamine tähendus süeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ÉDOUARD MANET (1832 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon.
Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis (tärkava fotograafia mõjud). Teoses pole peamine tähendus süeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ÉDOUARD MANET (1832 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon.
Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis (tärkava fotograafia mõjud). Teoses pole peamine tähendus süeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. NEOIMPRESSIONISM Viimase etapina impressionismi arengus saab vaadelda neoimpressionismi, mille pooldajad rajasid oma kunsti teaduse (füüsika) saavutustele. Termini võttis kasutusele kriitik Arsène Alexandre, tähistades sellega 20. sajandi alguseni kestnud maalikunstistiili.
ajatut kohalolekut. Varasema bütsantsi kunstiga võrreldes hoopis suurem hingesoojus iseloomustab hilist ikoonimaali. Vanimad ikoonid olid maalitud enkaustikatehnikas. Alates 8. saj kasutati temperavärve, mida segati munavalge või meega. Maalialuseks oli tavaliselt kokkuliimitud laudadest tahvel (siit on pärit mõiste tahvelmaal). Kõige levinum aine oli Maarja Jeesus-lapsega. Ikoonidel on omapärane joonte graatsia ja värvide sära ning eriline, pisut salapärane ilu. Ikoonid asusid ka seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud osast. Seda pildiseina nim ikonostaasiks. Bütsantsi tarbekunst oli väga rikkalik. Seal eelistati kalleid materjale (hõbedat, kulda, kalliskive) ja keerulisi tehnikaid (brokaatkangad). Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe. Bütsantsi kunstil on suur mõju vanavene kunstile.
Selle suuna arendas Picasso välja koos Braque'ga. Alates aastast 1909 keskendus Picasso täiesti figuuride maalimisele, jõudes oma arenguga analüütilise kubismini. 1910. aasta kevadel lõpetas ta kunstikaupmees Ambrosie Vollard'i portree. Portreel istub Vollard näoga vaataja poole, tema taga on laud, millel ühel pool modelli on pudel, teisel pool avatud raamat. Kujutatud objektide loetelu on vajalik, sest esemete vormid on tundmatuseni muudetud. Kogu kompositsioon hargneb tasapinnaliselt, ühe objekti vormi markeerivad väikesed killud lähevad sujuvalt üle teiseks objektiks. 1911. aastal jätkasid Picasso ja Braque analüütilise kubismi arendamist, järgnesid mitmed veelgi radikaalsemad natüürmordid (Picasso ,,Mees viiuliga" ja Braqu'i ,,Natüürmort harfi ja viiuliga"). Kubismi arengusse oli jõudnud kriitiline punkt kunstnikud olid liikunud sisuliselt abstraktsionismi piirimaile
Matisse. „Abikaasa portree“. Vabastas värvid realistlikust kujutamisest. Temast said alguse foovid (fauvism, fovism). Värvid ei kopeeri loodust! Picasso, Avignoni neiud. 1907 Vormi revolutsioon! Naiste vormide tõlkimine geomeetria keelde. Analüütiline ja sünteesil põhinev kubism. Leger – purism. Puhtusel põhinev. Puhtuse kategooria äärmuslik vorm. Varajane Mondrian ja hiline. Ainult pluss-miinus
Albrecht Düreri vase ja puulõiked kuuluvad graafikakusnti tippsaavutuste hulka. Dürer oli graafikatenikate virtuoos, kuid mitte detailirohkus ja peenus pole tema teostes peamine. Dürer kajastab ääretu jõu ja väljendusrikkusega oma kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigies tema töödes võib jälgida kahe pooluse hea ja kurja valguse ja pidemsu , mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlikku võitlust. Saksa maalikunstnik mathis Gothardt, kuulub vaimulaadilt veel hilisgootikasse, kuid maalimisviis on tal sarnane renessansikunstnike omaga. Tema peateos on Isenheimi altar. Kirjeldus :sünge tühi maastik , tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu käed on kui liigesest väljas kannatus rõvedalt edasi antud sümboolne pilt inimkonna kannatustest, mille toob kaasa katk meeleolu, kompositsioon on ühendatud kehade ruumilisuse ja naturalismiga
ROKOKOO Üldiseloomustus Ro ko koo kasvas välja barokkstiilist, sündis Prantsuse kuninga õukonnas. Rokokoo valitses umbkaudu aastatel 1730-1780. Suure ma tähtsuse o manda rokokoo vaid m õnel maal Prantsus maal, Inglis maal, Saksa maal. Rokokoo on e esk ätt sisekujunduse stiil, aga temast saab rääkida ka maalikunstis ja tarbekunstis. Rokokoo on e esk ätt õukondade ja aadlike stiil. Võrreldes barokiga on rokokoole o mane suure m kergus, õrnus, graatsia, m änglevus. Värvidest e elistab rokokoo hele kollast, helesinist, õrnroosat. Sisekujundus Ro ko koointerjööris on kadunud barokile o mane raskepärasus. Ornament on peene m, mängleva m. Mööbliese m ed on väikse mad, kerge mad, mugava mad. Toolide jalad, käetoed jne on peene mad. Ka värvid on heledamad, pastelse mad. Ar mastatakse igasuguseid nipsasjakesi. Maalikunst Ro ko koostiil maalikunstis ei väljendu mitte niivõrd vor mi kaudu, kui maali m e ele olus, sisus.
saali ei anta , ta pilte ei tee. Ostis omaette paviljoniruumi maailmanäituselt väljas ja nimetas Realism Courbet. Sai tuntuks. Maalilaad ja teooria erakordselt lihtsad kunst on see, kui maalin täpselt ja ainult seda mida ma näen. Vastandus suure kunstiga, sest seni ju maaliti seda, mida keegi näinud ei ole (religioon, allegooria) see 'realism' ju kriipsutab kõik senise maha ja kuulutab eelnenule sõja! Idealiseeritud kompositsioon ei ole enam kunst, kui sa ei maali seda mida näed. 60ndatel äratas ta õpilastes huvi. Ostis laadalt elava pulli ja ütles õpilastele et vot joonsitage marmorkujude asemel seda. Tema põhimõtted olid osadele noortele kunstnikele paeluvad, sealt edasi areneb impressionism, omamoodi on impressionism realismi ekstreemne variant (jüngrid on ju äärmuslikumad kui profetid). Noored tulevased impressionistid kes 60ndatel hakkasid kunstiga tegelema, võtsid ta põhimõtteid täht-tähelt
Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis (tärkava fotograafia mõjud). Teoses pole peamine tähendus süźeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ● ÉDOUARD MANET (1832 – 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale
Neid, kes eirasid reegleid, said karistada. Enamasti karistus rahatrahv. Selle tulemusena suruti maha nende individuaalsus. Ei saanud omapäraselt nikerdada või ehitada, õmmelda jne. · Vabad kunstid. Keskaegne hariduskompleks. 7 vaba kunsti. Keskaegne haridussüsteem, mis koosnes kahest osast: triivium (grammatika ehk ladina keel, dialektika (piiblitõlgendus) ja retoorika) ja kvadriivium (aritmeetika, muusika, geomeetria, astronoomia). Vabad kunstid tähendasid mingite teadmiste omamist kvadiiriumi läbinule omistati magistrikraad. Triiviumi läbinu sai bakalaureusekraadi. · Kirikute tellimustööde tegijad vs maalijad (2. Nikaia konsiilium 787) arutati ka kunstiga seotut. Suhtumine ikoonidesse. Ikoonide kummardajad ja need, kes arvasid, et ikoone ei ole vaja kummardada, sest see kisub alla erilisust. Nemad olid ikonoblastid. Kirikukogul arutati ikoonide küsimusi. Peeti oluliseks vaheetapiks
Viis läbi teatri alal sarnaseid muutusi Aischylosega. Euripides kr tragöödiakirjanik. Tema teosed said edukaks alles pärast ta surma. Omapärane filosoofiline, sofistikast mõjutatud vaatenurk, mida arvestamata on mitmed kriitikud teda nigelaks kirjanikuks pidanud. Pythagoros kr matemaatik, filosoof, astronoom. Pütagoorlaste koolkonna rajaja. Asutas oma kooli. Keskne oli arvu kui kosmogoonilise alge käsitus. Eukleides kr matemaatik. Geomeetria isa. Archimedes kr matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja. Leiutas Archimedese kruvi, nõguspeegli, igavese kruvi Eratosthenes kr matemaatik, geograaf, astronoom. Arvutas välja Maa ümbermõõdu varjude võrdlemise abil. 10. Vana-Kreeka tragöödia peajooni. Tragöödia tõsine näidend. Tavaliselt õnnetu lõpuga. Sündmustik võeti tavaliselt müütidest ja oli publikule juba ette teada. Võimalikult kaasakiskuvalt püüti kujutada tegelaste kannatusi
1. Eksisteerib kolme sorti teadmisi: a. Loov teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust kunsti teoseid luua või ka erinevad seadeldisi parandada ja ehitada (näiteks kella parandamine). b. Praktiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust teha õiglasi otsuseid. Näiteks oskust luua õiglasi seaduseid ja määrata nende alusel õiglasi otsuseid. c. Teoreetiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas Iseenda jaoks vajalik teadmisi. Näiteks teadmised mille abil võib luua endale mõne emotsiooni (rõõm, kurbus). Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus. 2. Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju. a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade h
1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. 12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The
Valik "esteetiline objekt" tähendusi :Valikut fraasi "esteetiline objekt" võimalikest tähendustest: 1.Kunstiteos 2.Kunstiteose tahk 3.Tajuakt(id) 4.Esteetilised omadused 5.Esteetiline väärtus 6.Esteetiline kogemus 7.Esteetiline hoiaku 1. Kunstiteos: Fraasiga "E-objekt" peetakse sageli silmas kunstiteost (maali, skulptuuri vms). Eeskätt esteetilise kunstikäsitluse pooldajad: "esteetiline objekt on igaasi mis on kas muusikaline kompositsioon, kirjandusteos, jne." Monroe C. Beardsley (1958: 64). 2. Kunstiteose tahk: Sageli ei mõtelda "E-objekti" all mitte kogu kunstiteost tervikuna, vaid mingisugust kunstiteose tahku: meelelist tahku, esteetilist tahku, kunstiliselt relevantset tahku NB! Mõni autor võib neid samastada. 3. Tajuakt(id): E-objekt on subjekti ja objekti (reeglina kunstiteos) kohtumisel tekkiv a) üksik taju-sündmus või b) nende sündmuste jada:
praktilisele eesmärgipärasele huvile huvituse. George Dickie jaoks pole aga tavaliselt elamusel ja esteetilisel hoiakul mingit vahet. Kunstiteose omadused Arthur Danto järgi: 1) kunstiteos on millegi kohta 2) see visandab mingit vaatepunkti 3) kasutab selleks retoorilist ellipsi 4) vajab interpreteerimist 5) teos ja interpretatsioon vajavad kunstiajaloolist konteksti. Kunstiteos on KUJUTAV. Sealjuures on see enesele viitav, kommentaar iseendale. Kunstiteose tähendus, see mille kohta ta on, tuleb läbi INTERPRETATSIOONI. Kunstiteosed on filosoofilise iseloomuga. Kunstiteos on TÄHENDUSLIK ja eeldab, lausa nõuab interpretatsiooni. Erwin Panofsky järgi on kunstiteosel vähemalt kolm interpreteerimise tähenduslikku tasandit. 1)interpreteerija peab eristama ja identifitseerima tähenduslikud motiivid ehk ära tundma, mida
botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid (lihtsustatud barokk ja üleminek looduslikule stiilile). Kaasaegse maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika. Eklektilised aiad USAs LINNAPARGID
Õhu paisudes tekivad tuli, kivid, muld. Maad kujutatakse kettana, peal on võlv. Kõiksust nimetab kosmoseks (). PYTHAGORAS (570(582)-490) Matemaatik, astronoom, filosoof. Sündis Saamose saarel. Tutvub Mileetose koolkonnaga. Külastab Egiptust, muistset Orienti. Hiljem rändab Alam-Itaaliasse (Eelea) ning rajab Krotoni linna usulise salaühingu, millest kasvab välja koolkond oma aja tarku. Ei tegelenud matemaatikaga matemaatika pärast. Tema meelest on alge tuli, maa, õhk ja vesi. Arv ja geomeetria on omavahel seotud. Tuli=tetraeeder, maa=kuup, õhk=oktaeeder, vesi=ikosaeeder. Maailma tegelik olemus on arvudes. Kui arv on maailma olemus, siis peab kõik olema matemaatiliselt väljendatav. Aineline printsiip asendub vaimsega. On üks Platoni filosoofia allikaid. Mis on asjade olemus? Maailmasisene liikumapanev vastuolu seisneb paaritute ja paarisarvude vastuolus. Paarisarvud on jagatavad, seega ebatäiuslikud. Paaritud arvud ei ole jagatavad, on lõplikud ja seega täiuslikud
Pilet nr.1 1.Fotograafia ajaloo olemusest. Kaasaegsete fotoaparaatide eelkäijaks võib lugeda seadeldist, mis kannab nimetust camera obscura(pime ruum). Selle aluseks on optiline nähtus- pimedas ruumis ühes seinas on pisike avaus, mida läbiv valgus ei haju ruumis lihtsalt laiali, vaid tekitab vastasseinale tagurpidi pildi väljaspool ruumi asuvast kujutisest. Fotograafia nimetus pärineb kreekakeelesetest sõnadest phs (valgus) ja gráphein (kirjutama). Selle aluseks on mitmeid erinevatest aegadest pärinevad leiutised ja avastused. Fotoaparaadi tööpõhimõttest oldi iseenesest teadlikud juba tuhandeid aastaid tagasi, ent alles19. sajandil jõuti vajalike teadmisteni keemiast, et salvestada esimene foto 1830aasta. Enam kui saja aasta jooksul tehti nii fotomaterjalile kui ka kaamerale olulisi täiendusi, ent nüüdseks on emulsioonil põhinevad fotod suurel määral asendunud digitaalfotograafiaga. Fotograafia kui kunsti stiilid: landscape fotograafa, wildlife, nature spordi fotog
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. Paavst Nikolaus kuulutas e
611 546 e.Kr · ONTOLOOGIA ehk olemisõpetus. · Oli Thalese kaasaegne kaasaegne ja kaaslinnlane. · Vaimufilosoofia. Mis on vaim? Mis eristab inimteadvust · Neid nimetatakse sõpradeks ja sugulasteks. Ilmselt oli arvutist? Thalese õpilane. · Religioonifilosoofia · Ta on kirjutanud geomeetria õpiku, teinud taevagloobuse · Filosoofia ainevaldkonnad eelkäija. · ANTROPOLOOGIA ehk õpetus inimesest. · ANAXIMANDROS · Moraalifilosoofia, eetika ehk õpetus sellest mis on hea. · Joonistas esimesena maailma kaardi. · Ajaloofilosoofia püüab haarata ajaloo olemust ja mõtet. · Ilmselt babüloonlaste eeskujul. · Poliitiline filosoofia, on teadus sellest kuidas ühiskonnad · ANAXIMANDROS
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina et inimene peab oma lubadusi (aitab hädasolijat, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara), vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Vooruseetika juured on antiik-Kreekas, mil keelest ja tähendab tava, või komme. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista
mõjusuhted.Ilmselt on techne Platonil paljuvormiline asi. Ta kasutab techne mõistet kaheti: 1) järgides eelnevat traditsiooni; 2) pannes sõna tähendusele uusi piire, seda oma süsteemile vastavalt ümber mõtestades. Platoni eelses traditsioonis kasut. sõna techne tähenduses teadmine, sellele vastav oskus või suutlikkus ja sellele omakorda vastav toimimine. Techne`t võis kasutada ühtviisi nii teoreetiliste teaduste kohta, nagu geomeetria või astronoomia, kui ka praktilist laadi oskuste kohta, nagu on seda mis tahes sepatöö. Kindlasti on techne ka meditsiin, mis kõiki kolme 9 komponenti kõige esinduslikumalt ühendab. Platonil esineb arstitehnika, kokatehnika, kõnemehetehnika, dialektikutehnika, inimene peab võimlema tehnika järgi ja õppima tehnika järgi
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
loomises. Unt ei arva enam 90ndate alguses, et maailmast oleks võimalik mingi tõde kätte saada. Unt ka omavarasemates teostes lähtub eeldusest, et maailmas on asju, millele pole võimalik leida ratsionaalset seletust jne. Seda võib Undi teoseid silmas pidades nimetada hämaruseks. Juba selle romaani pealkiri deklareerib, et öös on asju, mille kindlat vormi me ei näe, millet me aru ei saa. Selline segasevõitu kompositsioon ja hüplik teemakäsitlus kuulub Undi eriti 90ndate postmodernistlike romaanide poeetikasse. See romaan eesti kirjanduse postmodernistlike võtete kogumik. Kõik teemad, kõik võtted, stilistika, poeetika keelemängud, tsiteerimismängud, pessimismi tunne on ära kasutatud. See võiks olla postmodernistliku poeetika esmakordne nii jõuline esitus eesti kirjanduses. ,,Doonori meelespea" (1990), ,,Tere, kollane kass" (1992), ,,Brecht ilmub ööst" (1997)
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,
annaabi.ee 
