Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Essee probleemse situatsiooni kohta tutvumisel, tervitamisel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tervitamise, tervitamisel, tervitada, tutvumisel, teata, seinast, olukordi, tervitamine, kätlemine, suudlemine, idamaades, viisakalt, esmamulje, eksitakse, suudelda, käele, eksiks, tervitama, eksimaTERVITAMINE JA ESITLEMINE Mis on tervitamine • Komme või rituaal • Millega inimesed annavad kohtumisel märku austavast või sõbralikust suhtumisest teineteisesse või ka oma suhte iseloomu säilitamisest/muutmisest. • Tervitusega võivad kaasneda ka mitmesugused füüsilised kontaktid • Kätlemine, embamine, patsutamine, suudelmine Käed taskust välja • Ei sobi hea käitumisega kokku • Kui me üksteisega räägime või üksteist tervitame • Tutvust tehes • Vanal ajal nõuti, et mees oma parema käe ette näitaks • Kes kätt selja taga hoidis või seda mõnel muul kombel peitis, sellel polnud kindlasti häid kavatsusi • Paremast käest tuleb tervitamisel kinnas ära võtta • Naistel pole vaja tervitamisel kinnast käest võtta Käe andmine tervitamisel
Konflikti situatsioonid tervitamisel või tutvumisel Kunagi vanal ajal oli tervitamine enesest mõistetav, alati mööda minnes tervitati ja sooviti töötegijale jõudu .Möödunud sajanditel polnud nii palju ja suuri linnu nagu tänapäeval, külad olid väiksemad ning neid oli palju vähem. Praegu saab ühest asulast teise jalgratta, rongi või autoga üsna kiiresti. Vanasti pidi päevade kaupa rändama või ratsutama, enne kui jõuti järgmisse asustatud punkti. Kuna võõraid käis seetõttu harva, võeti neid vastu seda suurema südamlikkusega.
Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Etikett kui suhtlemise raamistik Teaduslik artikkel õppeaines Suhtlemispsühholoogia Tartu 2012 Etiketil on suhtlemisel väga tähtis roll. Oluline on teada, kuidas käituda või mida öelda, et ei tekiks inimeste vahel valestimõistmist. Tervitamine ja hüvastijätt on elementaarsemad kehalised väljendusviisid suhtlemise alustamisel ja lõpetamisel. Seega järgnev artikkel keskendubki etiketi põhielementidele tervitamisele ja hüvastijätule - , mis moodustavad ühe osa suhtlemise raamistikus. Järgnev on kirjeldus sellest, millised on peamised üldlevinud tervitamisviisid ja kombed ja hüvastijätud, tuues välja ka mõningaid erinevusi eri kultuurides.
Põsesuudlus ja embamine, tervitamised. Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas tuntakse mitmeid väga erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustea lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisele kätt. Euroopa lõuna- poolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega
Tervitamine Inimeste kohtumistel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas tuntakse mitmeid väga erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade eriketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisel kätt. Euroopa lõunapoolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega.
omavahelises suhtluses järgivad. Ametiprotokoll Ametialases suhtlemises üldtunnustatud käitumisnormid, tavad ja kombed, mille alus on ametiasutuse või ettevõtte põhiväärtused ja filosoofia. Ametiprotokolli alaliik: äriprotokoll (normid ja käitumispõhimõtted äriilmas). Etikett Étiquette (est hic questio ) Tänane tähendus: mudel, näidis või eeskuju, kuidas midagi teha. Täpsemalt: kuidas kirjutada kirju, tervitada,rõivastuda,esitleda, olla hea pererahvas külaliste ja hea külaline pererahva jaoks. Diplomaatia Riike või rahvusvahelisi organisatsioone esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlemine Osa riigi välispoliitikast ja välispoliitika peamine vahend (teised vahendid: nt. sõjaline jõud, spionaaz) Bilateraalne diplomaatia kahe riigi vaheline suhtlemine Multilateraalne diplomaatia- suhtlemine rahvusvahelise organisatsiooni egiidi all Kultuuridiplomaatia Kodanikudiplomaatia
vestlust. Kõnelust alustab vanem, prestiižikam. Noorel inimesel tuleb alati oodata, millal tema poole pöördutakse. Tutvumisel ei pea alati kätlema, naiste puhul piisab naeratusest, meestel kummardusest. Kui aga esitlemisel ka tervitatakse, ulatab alati esimesena käe see, kellele isikut tutvustati. Kätlemistki tuleb õppida ja pole ülearune teada, et pikem ja õrnem käepigistus reedab armunud olekut, südamlikku suhtumist; lõtv kätlemine näitab ükskõiksust või tüdimust; seevastu väga tugev aga vitaalsust või autoritaarsust; niinimetatud kahe sõrme andmist kätlemisel peetakse ülbuse märgiks, ulatatud käe raputamist aga labasuseks. Kätlemisel vaadatakse teineteisele silma ja naeratuski on ennekõike sümpaatiaavaldus. Juba istet võtnud daam ei pea püsti tõusma kui talle kedagi härradest tutvustatakse, välja arvatud juhul, kui esitletav härra on eakas või väga kõrgelseisev isik. Noor neiu
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ETIKETT Õppematerjal Miljan Kalmus [email protected] MÕISTED ETIKETT on mudel, näidis, eeskuju, kuidas midagi teha - kuidas tervitada, esitleda, kirjutada kirju, rõivastuda, olla hea pererahvas külalistele. Etikett kehtestab reeglid, mis on inimese teenistuses ja muudavad tema elu kergemaks, mitte vastupidi. Termin etikett tuleb ladinakeelsest väljendist est hic questio, mis tõlkes tähendab siin on küsimus. Ladinakeelsest väljendist on tuletatud prantsuskeelne sõna etiquette, mis tähendab sedelit või pealkirja. 15.sajandil Burgundia hertsogi Philippe Hea (1396-1467) nõudel koostati ja vormistati sedelitel
? Pealkiri asub vasakus veerus, 8,5 cm plangi ülaservast. ? Tekst türkitakse kaks rida pealkirjast allpool. ? Allkiri. ? Koopia(d): jaotuskava käskkirjal. ? Viisad (käskkirjal). 3) Sekretäri suhtlemisetikett külastajatega. · Sekretär on firmas esimene isik, kellega külastaja kokku puutub. Seega on ta firma ,,visiitkaart". Külastaja sisenemisel on sekretäril mõni hetk aega, et lõpetada pooleliolev töö ja tervitada. · Auväärse külalise saabudes tõuseb sekretär tervitamiseks ja väljub laua tagant. Sekretäri näoilme, estid, poos ja hääl peavad väljendama viisakust kohtumisel, huvi kuulamisel, vastutulelikkust suhtlemisel ja taktitunnet kriitika puhul. Suhtlemisel peab jääma mulje, et külaline on teretulnud. Tuleks hoiduda küsimustest: Mida te soovite? Mis teil vaja on? · Kui aga siseneb ärritunud klient, tuleb talle pakkuda kõigepealt istet ja paluda olukorda selgitada.
Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid ja nende kasutamine ....................................................................................................
. Psühholoogiateaduskond ..... Suhtlemistavad Aasias Referaat ... Õppeaine: Suhtlemistreening Õppejõud: .................. Tallinn 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .........................................................................................................3-4 2. Tervitamine · Keel ja põhisõnavara .................................................................................5 · Kuidas tutvustada....................................................................................5-6 · Füüsilised tervitusviisid .............................................................................6 3. Madala kontekstuaalsusega otsesed või kõrge kontekstuaalsusega kaudsed suhtlejad?..............................
.........................................................13 3.2 Oma tõrjeseisundi taha peitumine..........................................................................13 3.2.1 Käsivarrebarjäärid...............................................................................................14 3.2.2 Jalabarjäärid.........................................................................................................15 3.3 Kohtumine ja tervitamine....................................................................................... 15 3.4 Lahkumine................................................................................................................17 3.4.1 Harjutus: Nautige oma ruumi..............................................................................17 4 SEKSUAALSE KEHAKEELE SALADUSED.............................................................19 4.1 Inimene ja suhtlemine...................................
Jaapanlane seevastu suhtub lepingusse kui algdokumenti, mis tuleb vastavalt olukorrale ümber kirjutada 7 või milles tuleb teha muudatusi. Lõunaameeriklane näeb lepingus ideaali, mille saavutamine pole kuigi tõenäoline, kuid millele on alla kirjutatud, et vältida vaidlusi. Kui ettevõtte teeb koostööd mõne eelnevalt nimetatud riigiga, siis on väga oluline teada, kuidas eri rahvused lepingutesse suhtuvad. Kui seda ei teata, siis võib hiljem sellest palju segadust tekkida ja koostöö ei pruugi sujuda nii nagu võiks. Sekretär peab oma töös juhinduma sekretäritöö eetikakoodeksist „Eetikakoodeksite käsiraamat”. (Kutsestandard, juhiabi, tase 6) Kõik, mis võib eestlaste jaoks tunduda eetiline, ei pruugi seda olla teiste rahvuste esindajate jaoks. Enamiku kultuuride esindajad peavad ennast eetilisteks, kuid eetikat on kerge pea peale pöörata
perekonnanime koos austava pöördumisega, kuni belgia kolleegid ei tee ettepanekut eesnime kasutamiseks, hoolimata sellest, kuidas nad kellegi poole pöörduvad. Belgia lastelt oodatakse, et nad oleksid täiskasvanutega vesteldes aupaklikud ja mitte üleliia jutukad, ning sageli tervitavad nad täiskasvanuid suudlusega, samuti jätavad seesuguselt hüvasti. Juhuslike kontaktide puhul (näiteks kelnerite ja müüjatega), kasutatakse vastavat austavat nimetust. Väga tähtis on tervitada inimesi tööl, kauplustes, restoranides päevase kohase tervitusväljendiga. 3.9 Kellega, millal ja kuidas toimub tutvustamine Kui ollakse koos võõrastega ja kolmas osaline pole teid kellelegi tutvustanud, siis erinevalt kontinendi teistest riikidest on Belgias sobiv end ise teistele tutvustada (koos käepigistusega).Ametlikel koosviibimistel pole sobilik ise istet võtta: tavaliselt oodatakse, kuni näidatakse, kuhu istuda. Kui pole vastupidiselt juhendatud, siis tuleb
..................................................................................................... 16 3.1.2 Läbirääkimised.............................................................................................................. 16 3.1.3 Ärikohtumised ja võõrustamine.....................................................................................17 4. PROTOKOLLILISED KOMBENÕUDED............................................................................... 18 4.1 Tervitamine...........................................................................................................................18 4.2 Au- ja ametinimede kasutamine ning kõnetamine................................................................18 4.3 Kingitused.............................................................................................................................18 4.4 Zestid.................................................................................................
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
Esmakontakti Tuttavate puhul ei taju me enam tema ootel ärritab klienti kõige rohkem, kui kontakt jääb saavutamata. Esmakontakti soodustab eelnev info ettevõttest, reklaam, erisusi. Ka seda, et firma töötajad telefonisuhtlus, ettevõtte üldine väljanägemine, teenindajate lahkus, välimus, aga ka otsene kontakt, nagu tervitamine, vannuvad valju häälega kliendi naeratus. Teenindaja ei tohiks unustada, et saavutada tugev juuresolekul, ruum on koristamata positiivne esmamulje, saab seda teha ainult ühel korral! Selleks aitab kaasa järgmine tegutsemine: Tervita, loo silmside, "small vms. ei tajuta tuttavate inimeste ja talk", ole positiivne. Pea meeles, et kõige olulisem sõna on
Juba Aristoteles juhtis tähelepanu sellele, et ainult lühike kõne saab olla sädelev. 4. Küsimused ja nendele vastamine Küsija suu pihta ei lööda. Eesti vanasõna Informeeriva ja veenmiskõnega kaasnevad kuulajate küsimused, mis võimaldavad saada kiiret tagasisidet. Kuulajate kaasamine arutlusse aktiveerib neid, annab neile võimaluse esitada oma seisukohti. Samas võivad küsimused hakata loengut segama või tekitada ebamugavaid olukordi. Küsimuste esitamine on otstarbekas, kui * küsimused on hästi ajastatud ega sega liialt kõnet, * küsimuste vooru juhib asjalikult kõneleja või ürituse korraldaja, * küsimustele järgnevad ka asjakohased vastused. Kõne alguses tuleb kokku leppida, kas küsitakse * kõne jooksul, * pärast kõnet. Aeg Plussid Miinused Küsimusi esitatakse kõne · Kõneleja saab kiire · Katkestab kõne. jooksul
PERSONALIJUHTIMINE - Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega. Personalijuht peaks teadma tööõigust ja majandust (et mõista, mis organisatsioone elus hoiab). Organisatsioon peab kuskilt ju saama raha. Kui mõtled personali peale, peab natuke ka majanduse peale mõtlema. Interdistsiplinaarne tegevusala. - Tugineme personalipsühholoogiale. Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat? Peab oskama inimest mõõta (kas testide v intervjuu vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust? Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte. - Organisatsioonipsühholoogia. Vaatab organ
tundeid, võib pikaks veniv käepigistus tekitada teises teatava ebameeldivustunde. Selline veidi kauem kui vaja kestev käepigistus tekitab eestlastel tunde, et mis ta minust tahab? Kui käepigistus on aga väga lühike, siis tajutakse teise vähest huvi enda suhtes. Lõtv käepigistus võib peegeldada ebasõbralikkust, samas lühike ja kindel käepigistus koos otsavaatamisega annab võimaluse luua meeldiv ja sõbralik atmosfäär. Kätlemine on kõige vähem armastusega seonduv käitumine. Nii ei kätle näiteks armunud ja enamasti ka abielupaarid. Puudutuste initsiaatoriks olevale inimesele omistatakse kõrgem staatus ja teda peetakse ka enam võimu omavaks (Napp & Hall 2002). See ei sõltu inimeste soost, vanusest, reaalsest staatusest ega ka sellest, kuidas osalejad ise antud situatsiooni mõtestavad. Kõrvaltvaatajatele jääb sagedamini just selline arusaam. Kahjuks
(universum on tegelikult multiversum: on olemas nii palju maailmu, kui on inimesi, kes seda kirjeldavad). Nõuab inimestevahelist kokkulepet. Ei saa luua ühtki metoodikat, mis tõestaks kirjelduse paikapidavust, sest ühest kirjeldust ei ole olemas (on erinevad punktuatsioonid). Ka inimesi ja inimestevahelisi kirjeldusi on palju, neid ei saa kirjeldada ainult ühe teooria raames (liiga keeruline nähtus). Süsteemiteooria vaatleb olukordi nn metatasandilt; see pole absoluutne tõde, vaid üks võimalik viis nähtuste seletamiseks. Mingis olukorras on ühe või teise lähenemise kasutamine otstarbekam (nt foobiad – KKT; probleemid sisemaailmas – analüütiline lähenemine). Erinevaid koolkondi >200; oluline on, et inimese punktuatsioon (tema arusaam asjadest) sobiks kokku temaga tegelemise viisiga. Inimese kohta käivad teooriad on pigem ideoloogiad;
pöörduvad. Nii jääb ka ära kohuse liigne koormamine. Ja just ühtse seaduse alusel on komisjonil kergem kindlaks teha, kas tegu on diskrimineerimisega või mitte. Seadus, mis suunatud naistele Mis seal salata - olgugi, et seaduse nimi on Soolise võrdõiguslikkuse seadus, mis ei sisalda endas mingit viidet ainult naistele, on tegu eelkõige naiste õigusi kaitsva seadusega. See naistekesksus ongi see, mida meessugu seaduse juures ei salli, tuues välja olukordi, mis ka mehed on dikrimineeritud ja allasurutud. Tõsi see on, et ühiskonnas võib näha ka tugevama sugupoole diskrimineerimist (sõjaväe kohustuslikkus, madalam eluiga, enesetappude kõrgem arv kui naistel, ühiskonna ootus mehe edukusele jne ), kuid miks ei osale seaduse koostamise protsessis sama palju mehi kui naisi. Seda, et seaduse eestvedajateks on naised, heidetakse ette meessoost poliitikute poolt, olgugi, et meestel on täpselt samasugused õigused
Lapse õiguste konvetnsioon Lastekaitse seadus Sotsiaalhoolekande seadus Politsei ja piirivalve seadus Isikuandmete kaitse seadus Avaliku teabe sedaus Haldusmenetluse seadus Lastekaitseseaduse järgi eristame 2 last: Abivajav laps ei ole tagatud lapse turvatunne, areng ja heaolu. Toetusvõrgustikud, tugisüsteemid töötavadki selliste laste nimel. (lapsed, kes elavad üksinda, kes ei täida koolikohustust vms). TEATA: kohalikule omavalitsusele, võimalusel otse lastekaitsetöötajale Hädaohus olev laps kaitset vajab lapse elu ja tervis (elu ja surma küsimus). Lapse olukord nõuab viivitamatut sekkumist!!! (2 võimalust: 1 võimalus teda ohustab keskkond, 2 võimalus laps ise ohustab ennast). /füüsiline, vaimne vägivald, hooletusse jätmine (tõsine alatoitumine). TEATA: poliseile ja kohalikule omavalitsusele (kodanikuna
· Reeglid puudusid täielikult · Vanemad andsid liiga palju vabadusi Reeglid on kasvatuse kõige kandvam osa, nn luustik. Need kehtestatakse, arvestades lapse arenguvõimeid, lapse vastutusvõime ja küpsuse taset. Neid muudetakse vastavalt lapse kasvamisele. Reegleid kehtestatakse lapse kaitsmiseks ja rahustamiseks, näitamaks, et teda hoitakse ja armastatakse. Reeglid, mis võimaldavad arvesse võtta nii inimesi, kui ka olukordi, aitavad tõmmata piiri: · Turvalisuse ja ebaturvalisuse vahele · Kooselu edendava ja pärssiva vahele · Lugupidamist vääriva ja mittevääriva vahele · Abistava ja kahjustava vahele. Saades aru, millest on abi ja mis teeb kahju, ja kujundades oma seisukohta, määratleme selle, kes me ise oleme. 8 Neliktest
eesmärgid, inimesed, toetus, ressursid, visioon, süsteemid, võimustamine läbirääkimised, kultuur, protseduurid koalitsioonid väärtused Ohud: Ohud: Ohud: Ohud: 14 jäikus, ebaratsionaalsus isiklikud huvid, messianism Juhtide tegevus ebaõnnestub, kui nad näevad olukordi ühekülgselt ning on seetõttu võimetud aitama organisatsioonil muutuva keskkonnaga kohaneda. Kui juhid suudavad näha olukordi läbi erinevate prismade, siis näevad nad ka probleeme uues valguses ja loovad võimalusi nende lahendamiseks. Tänapäeva kaootilises keskkonnas vajavad töötajad muutustele reageerimiseks ja otsustamiseks rohkem vabadust ja vastutust, mis nõuab ka juhilt ja liidrilt paindlikumat juhtimist. Tabel 3. Juhtimise ja eestvedamise erisused (Türk 2001:19).
SUHTEKORRALDUSE EXAM 1. Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus ja kommunikatsiooni auditi läbiviimine Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus Maailmas üldiselt tunnustatud suhtekorralduse planeerimise ja elluviimise mudel on neljaosaline: · probleemide defineerimine · planeerimine ning programmi koostamine · suhtekorraldustegevus · programmi hindamine, tagasiside kogumine. Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muu
Läbirääkimiste psühholoogia põhimõisteid: Tehing Erimeelsuste tuum, ulatus Arutluse objekt Huvide, vaadete ühisala Kauplemisruum Kauplemine Võidule-või-kaotusele suundumus Kaksikvõidu taotlemine Olukorrataju Konflikt Koostöö Loobumine Kompromiss Ressursside analüüs Pakkumine ja vastupakkumine Avapakkumine Viimase hetke pakkumine Möönduse tegemine Ootus Rahuldav tulemus Talutavuse piir Varjatud kavatsused Muljeloomine Oma huvide kuulutamine ja kaitse Vastase huvide arvestamine Vastase huvide eiramine Vastase positsiooni väljapeilimine Vastase vaateviisi mõjustamine Kavatsuste varjamine Lubaduste andmine Valvsuse uinutamine Kõvakäeline taktika I PEATÜKK. DIALOOGI ANATOOMIA Mis on suhtlusakt? Dobrovits teeb ettepaneku seda vaadelda kui käitumisakti üksikjuhtumit. Ameerika psühholoog George Mead on välja pakkunud käitumisakti struktuuri skeemi. I faas ajend, tõug
väga midagi ei teinud". Mees ei usu, et tema vägivaldsel käitumisel oleks negatiivseid tagajärgi. Teisalt süüdistused: Naine provotseeris, oli ise agressiivne, käitus valesti ("head abielunaised nii ei tee"). Vägivallakogemus lapsepõlvest. Paljudes uurimustes rõhutatakse, et lapsed õpivad vägivallamudeli oma vanematelt ja kalduvad seda hiljem omaenda paarisuhtes kordama. Isegi kui mõistetakse, et see pole õige, ei teata vettpidavaid alternatiive keeruliste olukordade lahendamiseks. Kindlasti ei tohi siin näha aga automaatselt seost, statistiliselt pole sellist seost tõestatud üldiselt rohkem kui 50-60%-il juhtudest. Vägivaldsus on kindlasti komplekssem nähtus kui lihtsalt mingi üksiktunnuste kogum. Perevägivald ja alkohol Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Kuid sellegipoolest on alkohol seotud umbes 65-80% vägivallajuhtumitega
SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes Multidistsi
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haiguste tundmine on aluseks tead
- Enesekirjeldused on sarnased samasoolisele vanemale ja vastassoolisele õele-vennale. - Soolised erinevused – soo stereotüübid? Enesekontseptsiooni areng - konkreetselt – abstraktseks - staatiliselt – dünaamilisele - “mida ma teen” terminitelt – “kes ma olen” terminitele - afektiivsetelt verbidelt – kognitiivsetele verbidele - mõtlemine endast, kes ma olen – mõtlemiseni, kes ma pole Selfi mõju - Kujunenud self mõjutab seda, kuidas tajume ennast, teisi, ja olukordi … - selektiivne tähelepanu - Tähendused - Reaktsioonid Jne - ... selleks, et enesetaju oleks toimuvaga kooskõlas. Minakontseptsioon ja interpersonaalsed suhted. - Fiske jt (1991), Fletcher ja Fitness (1996): teadmised teistest inimestest säilitatakse suhte terminites, mis meil nendega on. - Aron ja Aron (1991, 1992, 1996): lähisuhe on teise inimese omamine oma selfis. Suhete tüübid: - Indiviid – intrapersonaalne kommunikatsioon
annaabi.ee 
