50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
summsumm
Õppematerjali autor
iseloomu säilitamisest/muutmisest. • Tervitusega võivad kaasneda ka mitmesugused füüsilised kontaktid • Kätlemine, embamine, patsutamine, suudelmine Käed taskust välja • Ei sobi hea käitumisega kokku • Kui me üksteisega räägime või üksteist tervitame • Tutvust tehes • Vanal ajal nõuti, et mees oma parema käe ette näitaks • Kes kätt selja taga hoidis või seda mõnel muul kombel peitis, sellel polnud kindlasti häid kavatsusi • Paremast käest tuleb tervitamisel kinnas ära võtta • Naistel pole vaja tervitamisel kinnast käest võtta Käe andmine tervitamisel • Tähendab sõbralikkust • Sellega tahetakse tunda teise inimese kätt, selles peituvat elu ja soojust • Kui me kellelegi käe ulatame, olgu tervituseks või hüvastijätuks, siis vaatame talle seejuures silma • Teise inimese silmist saab enamasti aru, kas ta valetab või räägib tõtt • Kas tal on ausad kavatsused või plaanitseb ta midagi halba •
Igaks juhuks võetakse käed aegsasti taskust välja, kui on oodata tutvustamist. Sellel harjumusel on sügavam tagamõte. Juba vanal ajal nõuti, et mees oma parema käe ette näitaks. Kes kätt selja taga hoidis või seda mõnel muul kombel peitis, sellel polnud kindlasti häid kavatsusi. Nii ongi välja arenenud nõudmine, et käed tuleb avalikult ette näidata. See elab edasi kombes käed taskust võtta, kui me üksteisega räägime või üksteist tervitame. Käeandmine tervitamisel tähendab sõbralikkust. Sellega tahetakse tunda teise inimese kätt, selles peituvat elu ja soojust. Selles kõiges on midagi sõbralikku. Läbi kinda pole sellest kõigest mitte midagi tunda, sel juhul on kätlemine vaid tühi, harjumuspärane vormitäide. Seepärast peaks, vaatamata kõigile traditsioonidele, ka tüdrukud tervitamisel kinda käest võtma. Kui me kellelegi käe ulatame, olgu tervituseks või hüvastijätuks, siis vaatame talle seejuures silma
Siin ei olegi midagi keerukat, kui tervitada samasse kultuuriruumi kuuluvaid inimesi. Ent sageli tuleb suhelda teiste rahvaste esindajatega, kelle taust on teine ning kelle tervitamiskombed võivad üllatada või tunduda naljakad (Lukas & Tsatsua 2008). Esimesena võiks üldreeglina tervitada ruumi siseneja. Ametialasel suhtluses tuleks alati jälgida positsiooni: esimesena tervitab positsioonilt madalam, kuid käe ulatab positsioonilt kõrgem inimene. Võrdse positsiooni puhul lähtutakse tervitamisel vanusest ja soost. Kui on tegemist isikliku suhtlusega, siis esimesena tervitab noorem inimene vanemat, mees naist, alluv ülemat, saabuja kohalolijat ning käe ulatab esimesena vanem või naine (Annus-Anijärv). Tervitamisviise on palju. Need algavad lihtsast ja külmast noogutusest või sõjaväelikust kombest tõsta käsi kõrva äärde ning lõpetada mitmekordse põsesuudlusega akolaad'iga lõunapoolsete
Põsesuudlus ja embamine, tervitamised. Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas tuntakse mitmeid väga erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustea lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisele kätt. Euroopa lõuna- poolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega
Tervitamine Inimeste kohtumistel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas tuntakse mitmeid väga erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade eriketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisel kätt. Euroopa lõunapoolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega.
kõik toimingud reguleeritakse ülimate peensusteni. 1682 Prantsuse kuninglik õukond kolib Versailles` isse. Versailles saab enamikule monarhiatest ihaldusväärseks eeskujuks Kujuneb välja riikide/diplomaatide üldtunnustatud hierarhia. Ajavahemikku 15. sajandi keskpaigast Esimese maailmasõjani nimetatakse "klassikalise diplomaatia ajajärguks". Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu 1815 Viini kongress kehtestab reglemendi diplomaatiliste esindajate auastmete kohta: Erakorraline ja Täievoliline Suursaadik Erakorraline Saadikja Täievoliline Minister Minister-resident Asjur (Chargé d`affaires) Suursaadikuid vahetavad omavahel üksnes suurriigid, suur- ja väikeriikide ning väikeriikide vahel vahetatakse saadikuid. Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu 1961 diplomaatiliste suhete Viini konventsioon kaasaegse diplomaatia alusdokument: https://www.riigiteataja.ee/akt/1062202 Diplomaatiliste suhete Viini konventsioon Artikkel 1
Esitlemine ja tutvustamine Auväärne, oma kohustusi korrektselt ja lõpuni täitev, paljude meelest tüütu, lapsik ja vanamoodne põlvkond hääbub tasapisi terves maailmas. On suur eksitus suhtuda sellesse kui tähtsusetusse pisiasjasse ning isegi kergemalt hingata: pole vaja enam kuulata tüütute õpetajate jorisemist. Kahjuks kaob selle „vanamoodsa“ põlvkonnaga tasapisi ka moraal. Võib siiski tekkida küsimus, et milleks meile moraal ning kombeõpetus? Aga loomulikul sellepärast, et kaasinimesi austada ja nendega arvestada ning respekteerida eluruumi. Käitumise kuldvara moodustub erinevatest seaduspärasustest ja reeglitest, millest üks on kindlasti oskus inimesi esitleda ning üksteisele tutvustada. Esitlemisel, tutvustamisel kui viisakusavaldusel lähtutakse vanusest, soost, nii ametialasest kui sotsiaalsest positsioonist. Esitletakse: … nooremat vanemale. Näiteks: „Proua Lepp, kas ma tohin teile tutvustada preili Metsa.“ … meest na
seltskonnas. TAKTITUNNE väljendub oskuses rõhutada eelkõige meeldivat ning olla ettevaatlik selles suhtes, mis võib teise tundeid riivata. Taktitundega inimene · Oskab seltskonnas kiiresti kohaneda · Oskab õigel ajal õnne soovida, kaastunnet avaldada, seisusekohaselt kõnetada · Oskab olukorrale vastavalt rõivastuda · Arvestab, et igal inimesel on õigus eraelule ja teistsugusele eluviisile; ta ei esita ebasobivaid küsimusi pereasjade, rahalise seisu, intiimsuhete või tervise kohta ega vasta sellistele küsimustele ka ise. TERVITAMINE JA ESITLEMINE Tervitamine on esimene kontakt vestluskaaslasega. Esimene silmside ja kehaline kontakt kahe inimese kohtumisel võib otseselt või kaudselt mõjutada edaspidist suhtumist teineteisesse. Tervitussõnad on tähtsaimad esimesest kümnest sõnast, mis kujundavad mulje. Noogutamine ja kummardamine Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Naine ei kummarda temast tunduvalt vanemale daamile.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid