Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Essee koostamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kujundlik, üldistus, laad, esseed, kunst, lahendid, autorikeskne, vaatepunkt, vaimukas, osutab, puänt, ilukirjanduslikkus, teaduslikkus, kujundlikkusEssee 10.01.2018 Essee pikkus * Lühike essee on umbes 500 sõna. *Pikk essee on 2000–4000 sõna. Kuidas kirjutada nõuetele vastavat esseed? 1. Sissejuhatus: annab lühikese ülevaate essee sisust ja sinu eesmärgist ning kirjeldab, kuidas sa seda kavatsed teha. 2. Põhiosa: annab edasi informatsiooni, argumendid või põhipunktid. 3. Kokkuvõte: võtab kokku eelpool kirjutatu ning toob välja peamised järeldused ja seisukohad, mida essee põhiosas kirjeldati Essee ülesehitus PEALKIRI ● esitab aine, osutab probleemile ● kujundlik ● irriteeriv SISSEJUHATUS ● lähtub faktist ● mälupildist
väljakutseid. Lugemisoskus on võime mõista, hinnata ja kasutada kirjalikke tekste, et omandada teadmisi, arendada oma võimeid, osaleda aktiivselt ühiskonnaelus ning saavutada seatud eesmärke. Tekstide liigid Allpool on nimetatud tavalisemad tekstid, mis ühiskonnas ringlevad. 1. Kirjanduslikud tekstid: romaanid, jutustused, novellid; näidendid, tsenaariumid; luuletused, mõttesalmid; mälestused, päevikud, biograafiad jms. 2. Teadustekstid: uurimused, artiklid, esseed jms. 3. Publitsistlikud tekstid: uudised, artiklid, intervjuud, reportaazid, lugejakirjad; koomiksid, pilapildid jms. 4. Tarbetekstid: õpikud, käsiraamatud, reisijuhid; teatmeteosed, sõnaraamatud, telefoniraamatud, aadressiraamatud; menüüd, hinnakirjad, sõiduplaanid; eeskirjad, juhendid, teated; määrused, reeglid; sildid, reklaamid, kuulutused; kataloogid; mõistatused, ülesanded, ristsõnad; kirjad, postkaardid, telegrammid jms. 5
lugeja teema juurde, antakse eelteadmisi. Selles puudub analüüs, nähtusid või probleeme lihtsalt nimetatakse, tutvustatakse mõnd levinumat seisukohta, pakutakse oma lähtekohta, püstitatakse põhitees, jutustatakse või kirjeldatakse midagi seoses järgneva analüüsiga. Sissejuhatuse lõplik variant on soovitatav kirjutada viimasena, et vältida sissejuhatuse ja teemaarenduse vahelist lahknevust. Selle stiil olgu võrdlemisi neutraalne, mitte mingil juhul liiga kujundlik, raskepärane ega originaalitsev, kuid sobigu muu tekstiga. Sissejuhatuse tüübid: · Lugu - esitatakse teemaga seonduv juhtum, milles autor võib, aga ei pruugi osaline olla. · Probleemi püstitamine sõnastatakse probleemid, esitatakse küsimused. · Mõistete seletamine defineeritakse kirjandi pealkirjas antud märksõnu, mõisteid, selgitatakse oma lähtekohta, kui mõisted on mitmeti tõlgendatavad.
4.võtta kirjutatu kokku. Ülesehituselt jagunevad lõpetused järgmisteks põhitüüpideks: 1. Huvilugu arendatakse sissejuhatuses alustatud lugu lõpuni ja korratakse seda teisest vaatepunktist. 2. Kokkuvõte tuuakse oluline lühidalt esile. 3. Hinnang esitatakse autori põhjendatud arvamus. 4. Üleskutse osutatakse probleemide kestvusele, vajadusele need tulevikus lahendada. 5. Puänt esitatakse ootamatu, vaimukas lõpp või fraas. Hea lõpetus on selge ja täpne. Väldi järgmisi vigu: - ära jäta lõppu ära, ära lõpeta mitu korda; - väldi liigtundelisust ja paatost; - ära venita lõpetust pikaks; - ära kasuta teksti lõpus uusi argumente; - ära korda lõpetuses seda, mid oled juba teemaarenduses kirjutanud. Arutlus Arutlemine on üks teksti arendustüüpe. Arutlust toetavad kirjeldamine, jutustamine, argumenteerimine, veenmine. Arutlemine
Need kolm põhiliiki on tihedalt üksteisega seotus tihti võib ühe zanri tundemärke näha teise omas. - Lüüriline kirjeldus, lüüriline eneseväljendus, lüüriline pöördumine. Luule kõik värsskõnes teosed. Luule ja lüürika mõisted ei kattu, kuna luule võib olla ka eepiline ja dramaatiline. See pärast kasutatakse ka mõisteid proosaeepika ja värsseepika, ka värssdraama, et teha vahet seotud ja sidumata tekstidel. Lüroeepika lugulaulud lüüriline laad on eepilisega tasakaalus. Valmid, poeemid, ballaadid jne. Sisaldavad tihti ka dramaatilist vastuolu. Poeetiline tekst Kujundlik keelekasutus. Osutav ja poeetiline Ilukirjanduse loob kujundlik keelekasutus sisuline juurdepääs avaneb keele ja suhtluse olemuse tundmaõppimise kaudu. Saatja väljenduslik funkt. lüürika sõnum/tekst Saaja kõnetav funkt.- dramaatiline
4. võtta kirjutatu kokku. Ülesehituselt jagunevad lõpetused järgmisteks põhitüüpideks: 1. huvilugu arendatakse sissejuhatuses alustatud lugu lõpuni ja korratakse seda teisest vaatepunktist; 2. kokkuvõte tuuakse oluline lühidalt esile; 3. hinnang esitatakse autori põhjendatud arvamus; 4. üleskutse osutatakse probleemide kestvusele, vajadusele need tulevikus lahendada; 5. puänt esitatakse ootamatu, vaimukas lõpp või fraas. Hea lõpetus on selge ja täpne. Väldi järgmisi vigu: - ära jäta lõppu ära, ära lõpeta mitu korda; - väldi liigtundelisust ja paatost; - ära venita lõpetust pikaks; - ära kasuta teksti lõpus uusi argumente; - ära korda lõpetuses seda, mida oled juba teemaarenduses kirjutanud. Arutlus Arutlemine on üks teksti arendustüüpe. Arutlust toetavad kirjeldamine, jutustamine, argumenteerimine, veenmine. Arutlemine
Lõppsõna on viimane võimalus lugejale või hindajale midagi väita või teda mõjutada või suunata. Eesmärgid: Tuua esile teksti põhiidee, sõnum või tuum; Esitada hinnang; Teravndada tähelepanu millegi või kellegi suhtes; Võtta kirjutatu kokku. Kirjandi kokuvõte peab väljakasvama töös esitatud seisukohatadest ja peab olema põhjendatud. Ei tohi uusi mõteid sisaldada. Lõppsõna püütakse leida teemaarenduses öeldule uus vaatepunkt ja adna sellele omapoolne hinnang. Lõppsõnade ülesehituse võtted: o Huvilugu (kui alustad sissejuhatuse huvilooga, siis kirjuta kokkuvõte huviloona. Kõkkuvõttes viiakse lõpule sissejuhatuses alustatuga); 23 o Kokkuvõte (tuuakse kõige olulisem lühidalt esile): o Teesid (st teemaarendusest tulenevad seisukohad esitatakse lühidalt ja konkreetselt);
(27.12.1998) b)V i k i p e e d i a Vaba entsüklopeedia: Ühikute detsimaaleesliited: http:// et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Chikute_detsimaaleesliited (20.02.2007) 11 6. UURIMISTÖÖ SÕNASTUSE PÕHINÕUDED Uurimistöö põhinõudeks on korrektse kirjakeele kasutamine, sõnastuse selgus ja täpsus. Teadusteksti stiil on neutraalne, emotsioonideta, kasutatakse peamiselt umbisikulist tegumoodi. Mõnes valdkonnas, nt kirjandus ja kunst on lubatud ka subjektiivsem ja esseistlikum stiil. Vältida tuleb paljusõnalisi, kuid sisutühje lauseid, rohkeid lühendeid ja konspektistiili. Vältida tuleb ka mina-vormi liigset kasutamist. Kui seda siiski kasutatakse, siis järgnevalt: Pean romaani ,,Tõde ja õigus" eesti kirjanduse tippteoseks. Kasutatakse alljärgnevat väljenduslaadi: Käesolevas töös antakse ülevaade...... Uurimistöö eesmärk on........ Siinse töö eesmärgiks on välja selgitada, ........ Uurimise alla võeti
Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Filoloogia, ka tekstoloogia: mingi teose või teksti väljaannetesse puutuv problemaatika, toimetamisega seotud aspektid (kuidas eri väljaanded mingit teksti on muutunud, kuidas see muudab selle teksti tähendust), tekstide rekonstrueerimine. Retoorika ja stilistika: keskendub tekstide vormile (narratiivne struktuur, vaatepunkt, süzeemudelid) ja stiilile (sõnavara, retoorilised võtted, toon (diction), süntaks, värsimõõt). Antiikajal retoorika > kõnekunsti reeglistik (ülesehitus, retoorilised võtted publiku veenmiseks, kujundlik keel). 19. sajandil retoorika osatähtsus langes, arenes edasi stilistikana. Stilistika uuris erinevate autorite stiili omapära, ka zanrite stiili nt ajaperioodi või rahvuskultuuri lõikes. Grammatiline struktuur (sõnavara, süntaks), teksti akustilised elemendid (kõla, riim,
sündmusele või faktile, nt Juuda tegu, Tootsi taskud, Potjomkini küla. Allusioonid võivad lisada tekstile sügavust ja laiemat kandvust. Lüürika aluseks on elamus, väljendumine toimub vahetult, suure emotsionaalsusega seda nim lürismiks. Esitusviis on monoloogiline, autor esineb enamasti minavormis. Esikohal on seotud kõne. Lüürikas esineb keele kogu muusikaline element rütm, riim, refrään, kordus. Põhinõudeks on kujutatud elamuse ühtsus. KIRJANDUSTEOSE VAATEPUNKT Romaani tegevus avaneb lugejale alati mingist vaatepunktist. Kirjandusteose VAATEPUNKT on paik või teadvus, kust teose sündmustikku nähakse. Kirjandusteose JUTUSTAJA on hääl, mis edastab teose sündmustikku. Kui teos on kirja pandud MINA JUTUSTUSENA, on olukord lihtne: mina-jutustaja kõneleb toimunust oma vaatepunktist lähtudes. Mina-jutustus on alati piiratud vaatepunktiga jutustus, sest jätab avamata teiste tegelaste siseelu.
dateerib, uurib konteksti ja teksti vastasmõju. Uushistoritsism: Kirjandustekste vaadeldakse koos või suhtes ajalooliste tekstidega, AGA ajalootekste ei vaadelda kirjandustekstidest eraldiseisvana, vaid kirjandusliku nähtusena. !Ühiskonda mõjutavad võimustruktuurid sisalduvad nii ajalooürikutes kui kirjandustekstides Kultuuriuuringud: keskendub kultuurilise eneseväljenduse erinevatele aspektidele, kujutav kunst, film, TV, reklaamid, mood, arhitektuur, muusika, massikultuuri erinevad nähtused. Kultuur selle mitmekesistes avaldusvormides, kultuuri toimimine tervikuna. 2 Feministlik kirjandusteooria: lähtepositsioon: sooline erinevus on kategooria, millele traditstsiooniline kirjandusteadus pole tähelepanu pööranud, sellest lähtuvalt vajab kirjandus ja kirjanduskriitika ümberhindamist ja analüüsi soolisest
Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst................................................................................................................................................... 2. Uurimistöö teaduslikkus................................................................................................................................. 3. Uurimistöö koostamise protsess......................................................................
Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Teose tõlgendamist iseväärtusena, tema enda ehitusest e struktuurist lähtuvalt nimetataks lähilugemiseks. Sageli liitub sellega keelekeskne arvustus e. KRIITIKA. Sõnakunstiteos põhineb kujundil. Ilukirjanduslikkus e kunstilisus on kujundliku
Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned: Lüürika (luule) žanrid: sonett , ballaad , ood, hümn , pastoraal , eleegia , haiku , tanka . Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes. Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘ minavorm ’ ; sisemaailma elamused v tunded; subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine ); lüürilise mina vaatepunkt , ei võrdu autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane. Dramaatika žanrid: tragöödia , komöödia , draama , kuuldemäng , intermeedium , libreto , stsenaarium , aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare ’i ajastu tragöödia. Algne struktuur - vaatused ja stseenid. Konflikt - sisemise ja välise, subjektiivse ja objektiivse kokkukuulumine või vastuolu. Eepika žanrid: eepos , romaan, jutustus,
Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormista- mise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst ............................................................................................................................................... 1 2. Uurimistöö teaduslikkus. ............................................................................................................................ 2 3. Uurimistöö koostamise protsess ................................................................................................................. 3
ajalooline romaan ajalooaineline romaan. Vt ajalooline kirjandus, romaan. ajaluule olevikusündmustega vahetult seotud luule. Eestis oli ajaluule kõrgperiood aastail 19191923. Ajaluulele on iseloomulikud humanismi ja vaimsuse rõhutamine, üleskutse moraalseks ümbersünniks, sõja ning tõusiklikkuse kriitika. Näiteks Marie Underi (18831980) luulekogud "Verivalla" (1920) ja "Pärisosa" (1923). ajaraamat vt kroonika. aforism mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca.) Agamemnon kreeka mütoloogias Mükenee kuningas, kreeklaste ülemjuhataja Trooja sõjas. Agamemnon on "Iliase" üks peategelasi. akademism teadus- või kunstitraditsioonide range järgimine. Akademism kasvas välja antiik- ja renessansskunsti matkimisest 16.17. sajandil.
Vene keelest pärit perestroika kasutamine on väga tugevasti seotud ajalooliste sündmustega ja 18 õigustatud on ehk hardcore-porno, graphic novel ja DVD kasutamine, sest head eestikeelset vastet pole. 19 1.4 Omadussõnad 1.4.1 Sõnad 1.4.1.1 Sirp 1) pesitsev 2) vaimukas 3) pärastsõjaaegne (2) 4) tundeline 5) kunstiline 6) uus 7) hea (2) 8) noor (2) 9) kirju 10) kesine 11) eristatav 12) venepärane (2) 13) vananenud 14) karm 15) vaene 16) sagedane 17) tõsine 18) kurb (2) 19) suurepärane (2) 20) vaimukas 21) mustvalge 22) tõetruu 23) tõsine 24) tundeline 25) suur 26) erootiline 27) hall 20 28) totter 29) reaalne 30) pime 31) lääge 1.4.1.2 Teater.Muusika.Kino 1) heatahtlik 2) ebalev 3) must 4) lihtne 5) tugev 6) algne
uurimistööst ega tohi olla autori isiklikud mõtted. Töö tulemused peavad olema praktikas rakendatavad. Kirjalikud tööd vormistatakse vastavalt käesolevale juhendile, mille koostamisel on lähtutud rahvusvaheliselt tunnustatud teadustöö vormistamise nõuetest. 10 2. KIRJALIKU TÖÖ LIIGID JA EESMÄRGID NING NENDE KOHT ÕPPEKAVAS 2.1. Seminaritööd Kirjalikeks seminaritöödeks võivad olla esseed referaadid, mõistekaardid, portfooliod, miniuurimistööd, praktika aruanded jms. Lisaks nimetatule võib õppejõud ka teisi kirjalike tööde võimalusi kasutada, mille kohta annab õppejõud üliõpilastele eraldi vastavad kirjalikud juhised. Kuid vormistamisel tuleb lähtuda antud juhisest. Seminaritööde põhieesmärgid on: õpetada üliõpilast otsima, lugema ja analüüsima erialast kirjandust;
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujune
Teooria-artiklis püüab kirjutaja analüüsida nind edasi arendada juba olemasolevat teooriat või teooriaid ning esitada lõpuks oma ettepanekud teooriate täiustamiseks. Ülevaateartiklis püüab kirjutaja algupäraste uurimuste põhjal kirjutatud artiklites esitatud tulemusi üldistades luua kriitilise ülevaate mingist spetsiifilisemast küsimusest. Hea ülevaateartikkel pakub kirjutaja enese tõlgendusele lisaks kokkuvõtlikult ning hästi liigendatuna suure hulga uurimistulemusi, osutab nende kesksetele suundumustele ja suhetele ning võimalikele puudustele ja vastuoludele. (2004: 246249) EELRETSENSEERIMINE Uurimuse teaduslikkuse üheks mõõdupuuks peetakse eelretsenseerimist või siis selle puudumist. Pädev eelretsenseerimine ning toimetuse töö tagavad selle, et kirjatöö ilmub lõplikus vormistatuses. Artikli eelretsensioonis vaadeldakse: 1) Kas uurimus sobib oma teema poolest antud väljaandesse? 2) Kas tegemist on algupärase uurimusega?
koostamiseks. 1. Eesmärgid Üliõpilaste teadustööl on kõrgkoolide õppekavades alati olnud oluline koht. Formaalsest küljest tähistab üliõpilase poolt kirjutatud ja kaitstud töö ühe taseme saavutamist kõrghariduses. Seega on üliõpilase teadustöö formaalseks eesmärgiks akadeemilise kraadi või diplomi saamine, mis tähistab teaduslikku või kutsealast kvalifikatsiooni ja on samas eelduseks õpingute jätkamiseks kõrgemal tasemel. Osa üliõpilastöödest, nagu referaadid ja esseed, on arvestus- või eksamitöödena kasutusel mitmete aineprogrammide täitmisel. Sisulisest küljest võib üliõpilastööde eesmärgid jagada kaheks. Üliõpilastöödega luuakse: 1. teaduse või arendustegevuse seisukohalt uus teadmine, 2. võimalused üliõpilaste professionaalseks arenguks. Professionaalse arengu seisukohalt on ülimalt tähtis argiteadvusliku teadvuse kujunemine professionaalseks, mis väljendub a) tegevusalase e instrumentaalse, b)
ilukirjanduslike elementidega. USAs on selle populaarseks vormiks eluloo pikantne pihtimus. Laiemas tähenduses on mitte-väljamõeldis igasugune dokumentaaltekst. Kirjandus seega fluktueerib, olles vaheldumisi kirjavara või sellest sõltumatu, nihkudes kaunite kunstide suunas ja kaugenedes neist taas. Kuid kirjanduse eristamiseks on olemas kriteeriumid. Suurteose ehk kaanon on kujunenud ilusa ja üleva kategooria põhjal. See arusaam on mõjustatud Platoni esteetikast, mille kohaselt kunst peab lähenema absoluutsele ilule. Kui kirjandus neile kategooriale vastab, on ta tõeline. Isegi tänapäeval, kus absoluutsed kategooriad enam ei kehti, kipuvad traditsioonilisemad seda liini järgima. Mõnikord räägitakse kirjandusele omasest struktuurist ja keelest. Retoorika määrab teksti kuuluvuse. Kirjanduse keel on kujundlik. Kui on tegemist mittekujundliku keelega, pole see enam kirjandus. Kuid ka teaduse keel võib olla kujundlik ja metafoorne
4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on selles intensiivsem; erineb/eemaldub sellest; fookus keelel, enamat kui tavatähendus. Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust; konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik. Esteetilise väärtusega objekt – ilu teoses/lugeja silmades. Esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed; sisu ja vormi seosed; kunst kunsti enda pärast – kirjandusteose loomisprotsess on eesmärgipärane, aga see on suunatud iseenesele, see ei veena, informeeri jne Intertekstuaalne konstruktsioon – kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise; kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega; eelnevate
esinemisviisil ja/või ainese käsitlemise viisil. • Žanr on arenenud lihtsamatelt vormidelt keerukamatele. • Põhižanrid: vt 4. küsimus Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ? Mis on selle iseloomulikud jooned? • A. Merilai: Nii nagu muusika materjaliks on helid ja maalil värvid, on sõnakunstiteose materjaliks keel, millega saavutatakse ilukirjanduslik suhtlus, see keel pole tavaline, vaid kujundlik, rütmiline kõne, parallelism (kordus), lausekujundid, kontrast, uudsus, harjumatus. • J. Wainright: Keele viipeline mõõde, keele läbipaistmatus: mitmetimõistetavus, sõnamängud, keele loovpaindlikkus, keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused. • Iseloomulikud jooned: kujundilisus, tähelepanu on vormil; enesele osutav, sisu- ja väljendusühtsus. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül,
KUIDAS KOOSTADA REFERAATI? SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on ,,Kuidas koostada referaati?" ning annabki vastuseid sellele küsimusele. Referaat koosneb peatükkidest, mis selgitavad näiteks referaadi üldnõudeid ning on abistavaks materjaliks selle kirjutamisel. Annab täpseid juhiseid, mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist
KUIDAS KOOSTADA REFERAATI? SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on ,,Kuidas koostada referaati?" ning annabki vastuseid sellele küsimusele. Referaat koosneb peatükkidest, mis selgitavad näiteks referaadi üldnõudeid ning on abistavaks materjaliks selle kirjutamisel. Annab täpseid juhiseid, mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist
Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend Tartu Gümnaasiumi õppekava järgi on üks eksami sooritamise vorme õpilase kirjutatud teaduslik töö, mille eesmärgiks on omandada: · teadusliku kirjandusega töötamise kogemus; · teaduslik väljendusoskus; · vormistusoskus. Gümnaasiumi eksamitöö on uurimistöö, mis on oma laadilt uurimus, mille tunnused on: · teoreetiline taust (kokkuvõte seni uuritud materjalist antud teema kohta); · erinevate uurimismeetodite kasutamine; · uurimistulemuste analüüs ja järeldused. 7.-9. klasside ja 10.-11. klasside eksamitöö võib olla ka referaat, mis on kokkuvõtlik teaduslik ülevaade mingist probleemist või teemast. Uurimistöö on pikaajaline protsess. Üht teemat on võimalik uurida või edasi arendada mitu aastat. Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend on õpilasele abiks töö teema valimisest kuni lõpliku viimistluse ja vormistuseni ning annab võimaluse objektiiv
protsessis koostöövalmis. Töö kaitsmine Uurimuse kaitsja on enesekindel, töö Töö tutvustaja on ebakindel. Ettekanne ei komisjoni ees tutvustus on selgelt struktureeritud ja ole järjekindel, loogiline ega anna edasi ette kantud. uurimistulemusi. Abistavaid materjale Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina, 2007. Ehala, M. Kirjutamise kunst. Tekstiõpetuse õpik. Künnimees, 2000. Roomets, S. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn 2006. Vija, M., Sõrmus, K., Artma, I. (2008). Uurimistöö kirjutajale. Tartu: AS Atlex, 2008. 55 LISA 3 Projektitöö ja uurimistöö võimalusi kirjandusõpetuses
Tartu Emajõe Kool ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 4 1. UURIMUSTÖÖ KOOSTAMINE .............................................................................................. 5 1.1. Uurimustöö olemus ................................................................................................................. 5 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus ............................................................................................. 5 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine................................................................... 7 1.3. Kirjandusega tutvumine .......................................................................................................... 8 1.4. Töö kava koo
nime all ilma viiteta tegelikule autorile (viitamine vt peatükk 7.3.). Selleks, et plagieerimist vältida, kinnitab õpilane oma allkirjaga tiitellehe pöördel, et töö vastab autorikaitse nõuetele. Uurimistöö koostamisel leiad abi: Keeleveebist http://www.keeleveeb.ee (sõnaraamatud õigekirja kontrolliks) Raamatukogude elektroonilisest kataloogist http://ester.utlib.ee Hirsjärvi, S., Remesi, P., Sajavaara, P. (2007). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Ehala, M. (2000). Kirjutamise kunst. Tekstiõpetuse õpik. Künnimees. Roomets, S. (2006). Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn. Vija, M., Sõrmus, K., Artma, I. (2008). Uurimistöö kirjutajale. Tartu. 5 2. UURIMISTÖÖ EESMÄRGID Uurimusliku töö eest võib saada üleminekueksami hinde X ja XI klassi lõpetamisel või eksamihinde gümnaasiumi lõpetamisel. Uurimuslikke töid saadetakse olümpiaadidele ja võistlustele
Näiteks selgitatakse, et mõttekriips ehk nn pikk kriips saadakse nii: kiirklahv Alt + 0150. Eesti Keele Sihtasutusel on veebileht, mille aadress on www.eki.ee. Uurija leiab sealt mitmesuguseid sõnastikke, sealhulgas õigekeelsussõnaraamatu („Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006), „Eesti keele seletava sõnaraamatu“, lisaks „Eesti keele käsiraamatu“ jm. 23 Kasutatud kirjanduse loetelu 1. Ehala, M. 2000. Kirjutamise kunst. Tallinn: Künnimees. 2. Haridusministri 13.detsembri 2000.a määrus nr 39 . Uurimistöö juhend XI klassi õpilastele – RTL 2000, 130, 2103. 3. Kõverjalg, A. 1999. Üliõpilastööde koostamise metoodika. Tallinn: Sisekaitseakadeemia kirjastus. 4. Roomets, S. 2006. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn: Rebelis. 5. Tartu Kivilinna Gümnaasium. Uurimistöö lõpueksamina ja hindelise arvestustööna. 2001. 6
17 Töö põhisosa pealkirjastatud peatükid, alapeatükid ja alapunktid nummerdatakse hierarhiliselt araabia numbritega: 1.; 1.1.; 1.1.1. jne. Soovitatav on dokumendi avalehel pealkirjade (ja ka teksti) stiil laadide all vormindada – see hõlbustab töö korrektset vormistamist. Arvutis: Avaleht – Laadid – parem hiireklõps vajalikul laadil – Muuda – määra teksti või pealkirja laad. Pealkirjade stiil tuleks vormindada järgmiselt: peatüki pealkiri: Pealkiri 1 – Times New Roman, tähesuurus 16, suurtähtkiri (All Caps), rasvases kirjas (Bold), must, nummerdus 1.; alapeatüki pealkiri: Pealkiri 2 – Times New Roman, tähesuurus 14, rasvases kirjas, must, nummerdus 1.1.; alapunkti pealkiri: Pealkiri 3 – Times New Roman, tähesuurus 12, rasvases kirjas, must, nummerdus 1.1.1.;
,,Baltisaksa portreekunst Eestis 1750-1900'' (Lõugas, Anne 2002.) http://histrodamus.ee/index.php? &event=Show_main_layers&layer_id=181 http://www.arthistoryarchive.com/arthistory/european/Estonian- Artists.html http://www.academia.edu/19706335/Balti_p %C3%A4rand_ja_maalilised_varemed._Kujutav_kunst_kui_vahend_kohali kkuse_leiutamiseks_Baltic_Heritage_and_Picturesque_Ruins_Visual_Art_a s_a_Means_of_Inventing_the_Local Baltisaksa kunst on olnud eesti rahvusliku kunsti loomulikuks toitepinnaseks. Teame, et A.W.G.Pezoldi maalid õhutasid J.Kölerit ja O.Hoffmanni maalid P.Rauda alustama kunstiõpinguid. Mitmed baltisaksa kunstnikud on olnud eesti kunstnike mentorid: E.von Gebhardt ja E.Dücker Düsseldorfi akadeemias, R. von zur Mühlen Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel jne. Peale selle on baltisaksa kunst eesti rahvusliku kunstiga seotud
annaabi.ee 
