Ajakirjanike küsimustele vastamine Viis ja kiirus! Vaenulikud küsimused – “ei kommenteeri” pole vastus! Proaktiivsed meediasuhted Pressiteade – Brošüür - Otsepostitus Pressimaterjalid - Uudiskiri - Veebileht Intervjuu – Pressikonverents - Kõne Arvamusartikkel - Ideed kirjutamiseks Pressiteade Mis on uudisväärtus? – Mõjukus Värskus Prominentsus Konflikt Lähedus Aktuaalsus Ebatavalisus Küsimused Kes? Mida? Kus? Millal? Kuidas? Miks? Kelle arvamus loeb/lähebkorda? 1.Pere,sõbrad 2.Tuttavad 3.Enda sarnased 4.Töötajad 5.Eksperdid 6.Kuulsused 7.Juhid RISK JA KRIIS Kriis - kreeka keelest, kohtupäev •Organisatsiooni proovilepanek Kriisi definitsioonid •Kriis on olukord, mis on jõudnud murrangulisse faasi, kus on vältimatu oluline ja erakorraline sekkumine selleks, et vältida või parandada väga suurt kahju •Kriis on ootamatu sündmus, mis põhjustab kahju ning vajab kohest sekkumist.
........ 9 9 ........................................9 1. ÜLIÕPILASTÖÖDE TEADUSLIKKUST TAGAVAD NÕUDED....................................10 2. KIRJALIKU TÖÖ LIIGID JA EESMÄRGID NING NENDE KOHT ÕPPEKAVAS.......11 2.1. Seminaritööd..................................................................................................................11 2.1.1. Essee....................................................................................................................................................11 2.1.2. Referaat................................................................................................................................................13 2.1.3. Mõistekaart..........................................................................................................................................14 2.1
.............................................. 13. Juhendaja ja retsensendi rollist..................................................................................................................... 14. Materjale uurimistööde kohta:..................................................................................................................... 1. Uurimistööst Uurimistöö on: 1) uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti; 2) protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. Uuring- lühiajaline v. ühekordne andmete kogumine, piiratud mahuga uurimisülesanne. Uurimus- trükis ilmunud v. kirjalik uurimistöö. Kodu-uurimistöö- on uurimuslik töö, mille temaatikaks on oma kodukandi v. mõne muu
..............17 1.2. Töödele esitatavad eetilised nõuded .............................................................17 1.3. Üliõpilastööde hindamise kriteeriumid......................................................... 17 2. Üliõpilaste arvestus- ja eksamitööd......................................................................18 2.1. Referaat......................................................................................................... 18 2.2. Essee..............................................................................................................18 Eesmärk........................................................................................................19 Mida oodatakse esseelt?............................................................................... 19 2.3. Õpimapp ehk portfoolio................................................................................ 20 Eesmärk.....
.............................................. 21 13. Juhendaja ja retsensendi rollist ............................................................................................................... 22 14. Materjale uurimistööde kohta: ................................................................................................................ 23 1. Uurimistööst Uurimistöö on: 1) uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti; 2) protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstemati- seeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. Uuring- lühiajaline v. ühekordne andmete kogumine, piiratud mahuga uurimisülesanne. Uurimus- trükis ilmunud v. kirjalik uurimistöö. Kodu-uurimistöö- on uurimuslik töö, mille temaatikaks on oma kodukandi v. mõne muu
Mida ei saa raha eest osta? Heuristline küsimussari põhineb kindlas järjekorras esitatud küsimustele. See meetod aitab autoril mõtlemisel, vaatenurga leidmisel ja ainestiku loogilisel esitamisel ning aitab kergesti jõuda uute ideedeni. NÄIDE : Hariduse vajalikkusest Kes? Kes vajavad haridust? Kes on eeskujuks? Kes toetab? Mida? Mida on vaja õppida, et edasi jõuda? Kus? Kus on parem saada haridust? Millal? Millal ma pean minema edasi õppima? Kuidas? Kuidas suhtud noored haridusse? Miks? Miks minna ülikooli? Miks ma tahan saada . . . ? Teksti analüüsiks võib lähtuda järgmistele küsimustest : Kes on teksti autor? Mis on teksti sisuks? Mida autor taotleb? Kidas autor probleemi(d) esitab, lahendab? Millal ja kus on tekst avaldatud? Milline koht on tekstil autori loomingus? Klassikaline ülesehitud põhineb Aristotelese retoorikaõpetusel. Selle abil võib autor koguda ainestikku ja töötada välja uusi ideid
väljakutseid. Lugemisoskus on võime mõista, hinnata ja kasutada kirjalikke tekste, et omandada teadmisi, arendada oma võimeid, osaleda aktiivselt ühiskonnaelus ning saavutada seatud eesmärke. Tekstide liigid Allpool on nimetatud tavalisemad tekstid, mis ühiskonnas ringlevad. 1. Kirjanduslikud tekstid: romaanid, jutustused, novellid; näidendid, tsenaariumid; luuletused, mõttesalmid; mälestused, päevikud, biograafiad jms. 2. Teadustekstid: uurimused, artiklid, esseed jms. 3. Publitsistlikud tekstid: uudised, artiklid, intervjuud, reportaazid, lugejakirjad; koomiksid, pilapildid jms. 4. Tarbetekstid: õpikud, käsiraamatud, reisijuhid; teatmeteosed, sõnaraamatud, telefoniraamatud, aadressiraamatud; menüüd, hinnakirjad, sõiduplaanid; eeskirjad, juhendid, teated; määrused, reeglid; sildid, reklaamid, kuulutused; kataloogid; mõistatused, ülesanded, ristsõnad; kirjad, postkaardid, telegrammid jms. 5
Referaadis tuleb eristada ja võrrelda eri autorite seisukohti, ei eeldata uudsete seisukohtade väljatöötamist. Referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Essee on lühem vabas ja arusaadavas vormis teaduslikku laadi mõttearendus valitud või et- teantud teemal. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus, väidete tõestamine ei ole kohustuslik. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole samuti kohustuslik. Essee maht on kas vaba või määratakse õpetaja või vastava komisjoni poolt. Essee enamlevinud pikkus on 510 lk. Uurimistöö etapid: · teema valik; · juhendaja leidmine, eesmärgi püstitus; · materjali otsimine ja lugemine; · kava koostamine; · materjali süstematiseerimine ja läbitöötamine, uuringu teostamine ja analüüs; · töö ülesehitus ja koostamine; · töö vormistamine; · töö kaitsmine. Töö teema valik
Kõik kommentaarid