Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ESSEE ETTEANTUD KÜSIMUSTE PÕHJAL". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nõudlus, kasutusvaru, põhjenda, klient, reservvaru, kaubavarude, mater, laovaru, varuda, ettevõttele, varudest, seovad, investeeringuna, hooajaline, ohutusvaru, koostaja, laovarud, materjaalsed, importija, ladude, kaupluste, vananemist, kvartal, hooldada, varjavad, juhtkond, erguta, planeerida, juhtimiseks, kõigepealt, tekiks, kaubast, liigitusifinantsjuhtimine, transport jnejne. Logistikajuht ei saa olla pelgalt spetsialist vaid oma alas Logistika tähtsus ja arengu mõjutegurid, arenguetapid, logistika kui süsteem Logistika tähtsustumise põhjus a kommunikatsiooni ja transpordikulude alandamine tarneahela ulatus, turu kvalifitseerijad ja turu võitjad Turu kvalifitseerijad minimaalsed standardid, mis tuleb saavutada selleks, et turul tegutsed Turu võtjad omadused mille tõttu klient eelistab just sinu toodet Tavaline T-särk Moetoode Valiku laius standardsuurused, vähe Palju värve, lõikeid, disaini värve Tootearendus harv Pidev Hind taskukohane X % ++ Kvaliteet tavapärane Originaalsed materjalid ja töövõtted
Asendi järgi ettevõtte tootmis-/töötlemis tegevuses jaotatakse varud kolmeks põhiliigiks: Tooraine Lõpetamata tooted Valmistooted Eestis kasutatava finantsarvestuse ja- aruandluse järgne liigitus: Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksud hankijatele Varude liigid funktsiooni järgi on: Kasutusvaru ehk ringlusvaru- varud, millest rahuldatakse tavaline nõudlus varude täiendamise vahel. Transiitvaru- tooted ja materjalid, mis on veovahendil teel ühest kohast teise. Reservvaru- varud, omatakse tavavajadusest rohkem, et kaitsta end ettearvamatu nõudluse kõikumise või tarnete ebakindluse vastu. Spekulatiivne varu- varud, mida omatakse teistel põhjustel, kui jooksva nõudluse rahuldamine.
Ntx tööstusettevõtte oma transpordiettevõte. Logistika väärtus, strateegia ja logistika, tarneahela juhtimine 3 tüüpi väärtus- 1. Tootmine - vormi kasulikkus. ). Puudutab toote füüsilisi omadusi ja nendest tulenevaid kasutusvõimalusi. 2. Logistika - aja ja koha kasulikkus. Suurendab pakkumuse väärtust läbi ligiduse ja tehingu toimumise aja sobivuse. 3. Turundus - omamise kasulikkus. Muud eelised, mida klient tehingust võib saavutada võrreldes konkurentidega. Kulu eelis- – Ettevõte vähendab konkurentidega võrreldes kauba tootmise kulusid. Loomulikult tuleb selle strateegia kasutamisel jälgida, et turustatavate kaupade omadused on konkurentidega võrreldes võrdväärsed. Vastasel korral peab ettevõte oma kaupade hindu alandama ja kaotab seega võidetud kulueelise. Kulueelistusstrateegiat saab kasutada turul, kus on suhteliselt vähe konkurente.
standardsete, masstoodetavate kaupade puhul. Loomulikult tuleb selle strateegia kasutamisel jälgida, et turustatavate kaupade omadused on konkurentidega võrreldes võrdväärsed. Vastasel korral peab ettevõte oma kaupade hindu alandama ja kaotab seega võidetud kulueelise. Kulueelistusstrateegiat saab kasutada turul, kus on suhteliselt vähe konkurente. Ettevõtte muudab oma kauba konkurentide samalaadsete kaupadega võrreldes kliendile ligitõmbavamaks, nii et klient on nõus juurde maksma rohkem, kui ettevõttele kauba ligitõmbavamaks muutmine maksma läheb. Seda nimetatakse eristumiseks. Eristumisstrateegiaga üritab ettevõte olla oma tegevusalal ainulaadne mingis sellises mõõtmes, mida kliendid laialdaselt väärtustavad. Ettevõte valib välja ühe või mitu kaubale iseloomulikku omadust, mida kliendid tähtsaks peavad ja positsioneerib ennast neid omadusi ainulaadsel viisil pakkuma. Ainulaadsus
“kohustus” müüa. Tulemus: nõudluse ülehindamine, ladudesse kogunes liigne kaup, vananemise ja riknemise probleemid. „Nii lõppes füüsilise jaotuse keskne arenguetapp“ Kokkuvõte – telliti hästi palju ja suurtes kogustes sisse, et jumala eest ei tekiks klientide tellimuste/ostude korral puudust, aga selle käigus hinnati nõudlust üle ning kaup jääb ladudesse seisma ning rikneb. Ettevõtted pakuvad rohkem kui küsitakse. Pull „tõmbamine“: tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus. Eesmärk: kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele. Võtmefaktoriks on tarneahela läbimisaeg. Laovarude optimeerimine üle tarneahela. Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused. Lase kliendil tõmmata (pull) väärtuslik toode endani, kus iga järgnev töökeskus on eelnevast töökeskuse tellija. Eeldab uut lähenemist turundusele: pull = vajaduste segmentide tuvastamine, sihtturundus VS push = lausturundus, üks sõnum kõigile.
arust oluline osa logistika analüüsimisel. 3 1. VARUDE TÜÜBID Varud tekivad, kuna kaupade sissetulek ja väljaminek laost ei lange ajaliselt kokku. Kaupasid tuuakse rohem lattu sisse, kui kaupasid välja ostetakse, mis tekitab varusid. Varud tekivad, kuna kaupu toodetakse suurte partiidena. See tähendab, et kaupu toodetakse nõudlusest rohkem ja ülejäänud kaup jääb lattu seisma seni, kuni nõudlus tekib. Varud tekivad, kuna peab olema valmisolek kompenseerida tarbimise ja tootmise häireid. Ettevõttel peab olema varud juhul, kui tootjatel on tekkinud probleem kaupade valmistamisel või kohale toimetamisel. Varud tekivad, kuna kaup kogutakse suuremaks partiiks, et vähendada transpordikulusid. Ettevõttel on kasulik tellida tarnijalt suuremat kogust, mis vähendabki transpordikulusid. Varud tekivad, kuna teatud kaubad on hooajalise tootmistsükliga. Kaupade tootmine oleneb
Tellimuspõhine lõppkooste (assemble to order) - tootmise korraldus, kus koostedetailid varutakse / toodetakse prognoosil baseeruvalt enne tegeliku tellimuste laekumist, ent lõpptoodete kooste toimub juba tellimuste alusel. Tellimuspõhine tootmine (build to order) - tootmise korraldus, kus tootmise algatab vaid konkreetse tellimuse vastuvõtmine ja kinnitamine. Nt. Kodus kookide küpsetamine vastavalt üksikisikute nõudusele. Me ei varu enne isegi koostisosi, kui klient ei ole esitanud tellimust. Samas võib tellimuspõhise tootmise juures olla erinevaid tarneahela üleminekupunkte sõltuvalt sellest, milliseid komponente valmistatakse enne tellimuse laekumist, st prognoosipõhiselt, ning milliseid tarneid ostetakse prognoosi järgi sisse. Tellimuspõhine tootedisain (engineer to order) - tootmise korraldus, kus toode on niivõrd kliendi-spetsiifiline, et mitte ainult tootmine ei toimu puhtalt tellimuspõhiselt, vaid toode disainitakse igale kliendile eraldi
tähtsaks osaks loeti jaotust. Hakati tähelepanu pöörama ka klienditeenindusele, hankeaja pikkusele ning ladudevõrgu arendamisele. Eesmärk oli, et laod oleks käepärased (ükskõik, kui palju see maksma läheb). Laos pidi kõiki tooteid olema piisavalt ja ladu pidi kliendile võimalikult lähedal olema. Tekkis ladudevõrgu arendamise kampaania. Firmadel olid valmistoodangu laod ja sinna lattu pandi siis selline toodang, mida arvati, et klient kõige rohkem soovib. Jaotusfirmade turundusstrateegiad loodi lükkamise põhimõttel. Selle point on siis see, et toode läheb hankimisel, tootmisel või jaotusel järgmisesse staadiumisse mitte tellimuse või nõudluse, vaid selle järgi, kuidas ta eelmises staadiumis valmis sai. See tähendas, et tooteid pidi müüma suurte kogustega, et täita kõik kliendi laod, et kliendil tekiks kohustus müüa. 4
Esimene süsteem reageerib paindlikumalt kriitilist laadi artiklite võimaliku vajakajäämise ennetamisel, kuna jooksev ülevaade on täpsem. Esimene süsteem on töömahukam kuna iga varude muutuse korral tuleb kontrollida tellimisvajadust. Tuleb määrata kui palju korraga ja kui sageli tellida. Igale tootele määratakse maksimumkogus laos. Laovaru suuruse määravad kolm motiivi: 1. Tootmis- ja müügivajadus. 2. Turvamotiiv. 3. Spekulatiivne motiiv (hinnamuutused mis võimaldavad järgmist partiid odavamalt/kallimalt osta/müüa. Üldised reeglid kaupade varumise kohta: Kaubad, millel on ühtlane nõudlus, vajavad väiksemat laoseisu. Kaubad, mille nõudlus varieerub, vajavad suuremat laoseisu. Kaubad, millel on suur nõudlus, vajavad kõrget hankekindlust. Kaubad, mille nõudlus on väike, peaksid omama väiksemat hankekindlust.
regioonis)=SS*nDC 5. Logistika eeldab süsteemset lähenemist, tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks, et leida kompromissid, mis garanteeriksid maksimaalse logistilise koguefektiivsuse, mitte aga maksimaalse efektiivsuse madalamal tasandil. Integreeritus võimaldab siduda ettevõtte erinevate allüksuste sageli üksteisele vastukäivad eesmärgid. 6. EVA ehk majanduslik lisaväärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. See on majanduslikult mõõdetav: Käive-tegevuskulud-kapitalikulud=EVA. Võimaldab mõõta ettevõtte poolt lisandunud väärtust ajaperioodi jooksul. 7. 5 ettevõtte logistilist tegevust: transport, ladustamine, hanked, materjali käsitlemine, infovahetus, klienditeenindus, pakkimine, müügijärgne tegevus 8. Et suurendada ettevõtte majanduslikku lisandväärtust, peab ettevõtte juhtkond teenima
Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasa muude kulude suurenemise. Kulude kompromissi lõppefektiks peab olema kogukulude vähenemine. 5. Miks eeldab logistika süsteemset lähenemist, organisatsiooni logistiliste tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all? See on kõige optimaalsem viis kulusid võimalikult madalal hoida. 6. Mis on EVA ehk majanduslik lisaväärtus? Lisandunud väärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. See ei ole sama mis kasum. Käive (tegevuskulud + kapitalikulu) = EVA 7. Nimeta vähemalt 5 ettevõtte logistilist tegevust Transport, ladustamine, kaupade käsitlemine, pakkimine ja turundamine. 8. Kuidas saavad organisatsioonid kaupadele väärtust lisada? Ettevõte vähendab kauba tootmise kulusid või muudab kauba kliendile atraktiivsemaks teistest
võiksid teenida kapitali allikate omanikud (aktsionärid ja kreeditorid), kui nad investeeriksid muudesse samaväärse riskitasemega väärtpaberitesse. EVA olulisimaks aspektiks on kapitali hind. EVA (2) = tegevuskasum pärast makse (NOPAT Net Operating Profit After Taxes) kapital x kapitali hind, samuti võib EVA avaldada järgmisest valemist: EVA (3) = EBIT(1 maksumäär) kapital x maksudejärgne kapitali hind Lisandväärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. Luua kliendile väärtust mis ületab selle loomise kulud, on iga konkurentsistrateegia eesmärk. Lisandväärtus kulu-/tuluaspektist: müügihind/müügitulu miinus teistelt ettevõtetelt ostetud materjalide, komponentide ja teenuste kogukulu. 8. Nimeta vähemalt 5 ettevõtte logistikategevust? Hange, tarne e transport, ladustamine, tootmine (materjalilogistika), jaotus, turundus ja
Näiteks tsentraliseeritud jaotussüsteemi korral on võimalik vähendada varudega seotud kulusid, teenindades üha suuremat territooriumi. Mida rohkem on meil ladusid seda suuremad on tõenäoliselt varudega seotud kulud. Siiski viimastel aastatel on see tendents muutunud klientide jaoks on tähtis, et tellimused täidetakse võimalikult kiiresti. Kuna transpordikulud järjest kasvavad, siis on otstarbekas suurendada jaotuskeskuste arvu. 4. Mis on väärtus? Väärtus on summa, mida klient on nõus toote ja/või teenuse eest maksma. Väärtus = toote füüsilised ja emotsionaalsed omadused / raha+aeg+JP(füüs.+em.) 5. Mis on lisandväärtus? Lisandväärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Lisandväärtuseks võivad olla näiteks: kättetoimetamise aeg tellimise kergus pidev kättesaadavus, kokkusobivus süsteemiga tagavaraosad, hooldus, remont, kindlustus kokkulepped kliendiga
6. Miks eeldab logistika süsteemset lähenemist, organisatsiooni logistiliste tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all? See on kõige optimaalsem viis kulusid võimalikult madalal hoida. Ilma logistiliste tegevuste ühtse juhtimiseta tekivad organisatsiooni erinevate üksuste vahel kergesti kriitilise vastuolud, mis põhjustavad üleliia suuri varusid. 7. Mis on EVA e. majanduslik lisaväärtus? Lisandunud väärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. See ei ole sama mis kasum. Käive – (tegevuskulud + kapitalikulu) = EVA Lisaväärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Lisaväärtuseks võivad olla näiteks: kättetoimetamise aeg tellimise kergus pidev kättesaadavus, kokkusobivus süsteemiga
integreerimist ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all? See on kõige optimaalsem viis kulusid võimalikult madalal hoida. Ilma logistiliste tegevuste ühtse juhtimiseta tekivad organisatsiooni erinevate üksuste vahel kergesti kriitilise vastuolud, mis põhjustavad üleliia suuri varusid. 7. Mis on EVA e. majanduslik lisaväärtus? Lisandunud väärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. See ei ole sama mis kasum. Käive (tegevuskulud + kapitalikulu) = EVA Lisaväärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Lisaväärtuseks võivad olla näiteks: kättetoimetamise aeg tellimise kergus pidev kättesaadavus, kokkusobivus süsteemiga
Klienditeenindus ja logistika kogukulud Klienditeeninduse tähtsus · 96% rahulolematutest klientidest ei esita mingeid kaebusi, kuid 90% nendest loobub kliendsuhtest (Waller 2003) · Uue kliendi ligimeelitamine läheb 5-10 korda kallimaks kui kulutused olemasoleva kliendi hoidmiseks (Wreden 2005) Klienditeeninduse komponendid · Klienditeeninduse komponendid võib jaotada kolme rühma: o Tarnevõime/saadavus (Omada kaupu siis, kui klient neid vajab) o Tegevussuutlikkus (tellimistsükli kiirus, tähtaegadest kinnipidamine ja paindlikkus) o Tarnekindlus ehk usaldusväärsus (kaubad õigel ajal, õiges kohas ilma kahjustusteta) o Organisatsiooni peaks olema kirjalikud klienditegevuse standardid, mida kõik järgivad. Klienditeenindusstrateegiad · Klienditeenindusstrateegia põhineb klientide vajadustel ja tugineb turundusstrateegial.
enamasti pöördvõrdelises seoses. • Kogukulu= veokulu+ laokulu+ varude kulu+ pakkimise kulu +… • Lennutransport on kallim kui maanteevedu, ent kiirus võimaldab säästa varude koguses • Kogu protsessi terviklik käsitlus võtab aega, vaheetapis kaks poolt: Ostmine ja materjalide haldamine Füüsilise jaotuse juhtimine Selles etapis kasutatakse tõmbamise põhimõtet (pull) • Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus • Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele • Laovarude optimeerimine üle tarneahela • Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused • Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) Tarneahela integratsiooni etapp • Osakulude konfliktid võivad esineda nii osakonnas, firma osakondade vahel kui ettevõtete vahel tarneahelas.
enamasti pöördvõrdelises seoses. · Kogukulu= veokulu+ laokulu+ varude kulu+ pakkimise kulu +... · Lennutransport on kallim kui maanteevedu, ent kiirus võimaldab säästa varude koguses · Kogu protsessi terviklik käsitlus võtab aega, vaheetapis kaks poolt: Ostmine ja materjalide haldamine Füüsilise jaotuse juhtimine Selles etapis kasutatakse tõmbamise põhimõtet (pull) · Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus · Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele · Laovarude optimeerimine üle tarneahela · Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused · Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed) Tarneahela integratsiooni etapp · Osakulude konfliktid võivad esineda nii osakonnas, firma osakondade vahel kui ettevõtete vahel tarneahelas.
Logistikakonspekt LOGISTIKA JA TRANSPORT/ÄRILOGISTIKA 1. Logistika mõiste, olemus ja üldkontseptsioon 1992. aastal Stockholmis peetud Euroopa Logistika Assotsiatsiooni (European Logistics Association) rahvusvahelisel sümpoosionil märgiti, et sõnal “logistika” puudub tänapäeval üheselt aktsepteeritav tähendus. Logistikat defineeritakse erinevalt. Euroopa Standardiseerimis Komitee (European Committee of Standardization) peab logistikaks inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavandamist, korraldamist, kontrollimist ning kaasabi eesmärgiga saavutada süsteemne tulemus. USA Logistika Juhtimise Nõukogu (U.S. Council of Logistics Management) formuleerib logistikat tooraine, pool- ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti vedamise, ladustamise ning sellega seotud info korraldamise ja kontrollimisena, et rahuldada kliendi nõudmisi. Kaupade ja teenuste ajalis-ruumilist kättesaadavust ja nende hinda on ikka kritiseeritud. Kui mõni kaup on tar
Toote ja teenuse erinevus. Toode on käega katsutav, seda saab varuda, transportida ja hiljem kasutada.. •Teenus ei ole asi vaid tegevus. •Teenuse tootmine ja tarbimine toimub tihti üheaegselt s.t. teenuseid osutatakse ja tarbitakse sageli tarbija juuresolekul (juuksur) •Teenindusettevõtetes võib olla ühendatud nii teenuse osutamine kui toote valmistamine, kuid toote valmistamise protsess on tagaplaanil ja tavaliselt klient seda ei näe (kaupluse sooja toidu lett) •Muutliku nõudlusega toimetulekuks peab teenindusasutuste võimsus olema küllalt paindlik (hooajalisus) •Vastuoluline toote määratlus (õppeteenus, arvutiprogramm ?) Põhi- ehk baasteenuseid saab tarbija koos tootega (näiteks soovitud ajal toote kättetoimetamine •Lisaväärtust tootvad teenused muudavad kergemaks tarbija elu, aitavad sooritada konkreetseid professionaalseid funktsioone. •infotugi
Põhiteenuse pakkumine põhjendatud hinna ja muutumatu kvaliteediga 2. Tarnijate ja klientide koostöö info jaotamisel koostöö viimistlemiseks(ühine infosüsteem, e tellimus) 3. Teenuste valikuline parendamine ja uute teenuste kasutuselevõtmine koostöö tugevdamiseks ning laiendamiseks 4. Uute võimaluste otsimine klientide rahulolu suurendamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks (uurida, mida klient soovib) Suurem tõhusus, väiksemad kulud, lühenenud tellimustsükli aeg ja paindlikkus võimaldavad kliendil kiiremini reageerida turundusnõudlustele. Kui teenindaja suudab pakkuda kliendile mitmesuguseid garantiisid ja võtta endale täiendavaid funktsioone, muutub ta tarbijale eriliseks ja ainulaadseks. Inimesed ei osta endale mitte kaupu ja teenuseid, vaid hüvesid, mida nad kaupade tarbimisest ja teenuste osutamisest saavad = rahulolu. Tellimustsükkel
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
III. Logistikakeskne periood logistikaahela (tarneahela) juhtimise kontseptsiooni loomine ja varude kasutamise arvestamine tarnimisel, tootmisel ja jaotamisel. Logistika missioon: Tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus, õige hinnaga, õiges kohas, õiges soovitud koguses, et kindlustada ettevõttele maksimaalne kasum. Logistika on planeerimise, efektiivse juurutamise ja kontrolli, kaupade efektiivse liikumise ja ladustamise ning sellega seotud teenuste ja info liikumise protsess, mille eesmärk on pakkuda kaupu ja teenuseid tarbijale vajalikul hetkel vajalikus kohas. Logistika funktsioonid: 1) Klienditeenindus ülesanded, mis on keskendunud tarbija vajaduste kindlaks tegemisele ja nende vajaduste rahuldamisele.
tegevus, vaid firma strateegia, mis orienteerib kõiki ülejäänud logistilisi tegevusi arvestama tarbija nõudmiste ja soovidega Seega võib klienditeenindust mõista kui logistilise süsteemi väljundit. Kõige sagedamini mõõdetakse seda kauba kättesaadavusena laost või tellimusetäitmise kiiruse ja usaldusväärsusega. Mõiste sisu sõltub täielikult konkreetsest keskkonnast (firmast), kus seda kasutatakse. Peab tagama, et klient saab õige kauba õiges seisukorras õiges kohas õigel ajal ja õige hinnaga 2. Tellimuste töötlemine. Tellimuste täitmist on nimetatud ka logistika nurgakiviks. Põhimõtteliselt on klientide tellimuste täitmine iga äriettevõtte ja tarneahela tegevuse esmaseks eesmärgiks. Tellimuste töötlemise alla kuuluvad süsteemid, mis organisatsioonil on klientide tellimuste vastuvõtmiseks, nende staatuse kontrolliks koos kaasneva kliendikommunikatsiooniga ning
riiulite vahekoridore peab puhastama sagedamini, tööalasid võib puhastada harvemini riiulite vahekoridore ja tööalasid võib puhastada harvemini, põrandat laadimisväravate ees aga sagedamini 11. KLIENDITEENINDUS 1. Mis peaks olema üldjuhul klienditeeninduse fookuses? kõige olulisemad toimingud klienditeeninduse protsessis klienditeeninduse protsess tervikuna klient oma soovide ja vajadustega kliendipoolne hinnang klienditeeninduse protsessile 2. Teenindustase tuleks määratleda teenusepakkuja vaatenurgast lähtuva tasemena klientide poolt soovitud ja aktsepteeritud tasemena teenusepakkuja ja klientide koostöös määratletud kompromisstasemena minimaalsete kulude järgi, mis on võimalik teha teenuse osutamisel 3. Osutatavate teenuste kvaliteet on kliendi silmis seda kõrgem, mida
logistikateenuste integreeritud juhtimises. Nõuded loodussäästlikusele. IT ja teenindus said võtmesõnadeks. Turule orienteeritus. Täpsus ja usaldus, et tegevus vastab kliendiga kokkulepitule. Tarnetäpsus (on-time delivery) – mõõdetakse tegeliku ja planeeritud tarneaja kokkulangemist. Kliendi jaoks on kõige tähtsam tarneajast kinnipidamine, kuna see võimaldab kliendil paremini planeerida ja teostada oma tegevusi. Klient tahab professionaalset ning tema jaoks mugavat teenust. Kliendi jaoks avaldub see praegu e- arvetes, Interneti vahendusel saadetise jälgimise, tellimuste esitamise, päringute saatmise, laovarude jälgimise süsteemis, paljudes maades elektroonilises tollimises. Hakati sisse ostma ka muid teenuseid kui ainult transport nt laoteenus. 2. Väärtusahela keskne arenguetapp logistikas Väärtusahel (Value Chain) kirjeldab lisaväärtuse teket tarneahelas
(s.o kontseptsioon, eesmärkide saavutamise viis) Hea äriidee omadused: o uuenduslik iseloom, 4 o orienteeritus tarbijale, o turu valmisolek äriidee realiseerimiseks, o vajalike teadmistega inimeste olemasolu, o realiseeritavus (tööjõu, kapitali, seadmete, materjalide kättesaadavus) Hästisõnastatud äriidee peab vastama järgmistele küsimustele: o Kes on Teie klient ja tarbija? o Millised on klientide vajadused ja milles seisneb turunõudlus? o Missuguseid väärtusi loob ettevõte klientidele? o Missuguse kauba/teenusega ettevõte rahuldab kliendi vajadusi? o Miks peaks klient ostma just Teilt? Ärimudeli kavandamine: • Loovus ja ratsionaalsus • Loovus: KELLELE? MIDA? • Ratsionaalsus: KUIDAS? • KELLELE: • Sihtgrupp: • Kellele Sa väärtust lood?
kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt kasumit, mis edestab kokurentide oma, sularaha pangas, likviidsus, rahavood, varade suurus (maa, hooned) ja võõrkapitali osa. Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head jaotuskanalid, kõrge kasutempo, tarbijate lojaalsus ning olulised intellektuaalsed varad. 2. Ettevõtluse väliskeskkond, iseloomustus (lk 20-41, Ettevotte_vaeliskeskkond) Jaotus vaata punkt 1.
kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt kasumit, mis edestab kokurentide oma, sularaha pangas, likviidsus, rahavood, varade suurus (maa, hooned) ja võõrkapitali osa. Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head jaotuskanalid, kõrge kasutempo, tarbijate lojaalsus ning olulised intellektuaalsed varad. 2. Ettevõtluse väliskeskkond, iseloomustus (lk 20-41, Ettevotte_vaeliskeskkond) Jaotus vaata punkt 1.
kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt kasumit, mis edestab kokurentide oma, sularaha pangas, likviidsus, rahavood, varade suurus (maa, hooned) ja võõrkapitali osa. Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head jaotuskanalid, kõrge kasutempo, tarbijate lojaalsus ning olulised intellektuaalsed varad. 2. Ettevõtluse väliskeskkond, iseloomustus (lk 20-41, Ettevotte_vaeliskeskkond) Jaotus vaata punkt 1.
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
llKORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on konsolideerimine? Saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti. 2. Mis on Cross-docking? Logistilise tegutsemise meetod/tegutsemiskontseptsioon, mille puhul toimuvad järjestikku saadetiste sorteerimine ja konsolideerimine. Sissetulnud konsolideeritud saadetised sorteeritakse ja jaotatakse üksikuteks kliendisaadetisteks, mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes 3. Mis on distributsioon? Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokulude, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. 4. Mida tähendab logistikas kauba aja ja ruumi kasulikkus? See tähendab et ladustamine peab pakkuma kasu iga toote tarvis nii ajas kui ka kohas. 5. Millistel põhjustel on vaja
annaabi.ee 
