Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Esmamulje, kehakeel ja positiivne imago". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
esmamulje, imago, kehakeel, bränd, muljet, bränding, suhtlemine, osapoole, vestlus, body, näoilme, kehakeele, first, impression, mugavalt, verbaalse, organisatsioon, language, silmside, navarro, kujutlus, pööra, turundus, viidatud, imagot, tuttava, teisega, suhtumist, saadavad, edastamise, albert, annad, tunneme, vahemaa, meiega, ways, improve*Kliendist tingitud mõjurid: - senised kogemused samalaadsete teenuste kasutamisest. hinnangud seniste kogemustele hoiakud vajadused- soovid laetu,õpitu,meedia sh internedi vahendusel nähtu. *Teistest inimestest tulenevad mõjud: - lähedaste, sõprade, tuttavate kogemused, hinnangud, arvamused. arvamused ja hinnangud arvamusliitritelt. arvamused ja hinnangud jututtubadest ja foorumitest internetis. *Teenuse pakkujast tulenevad mõjud: - ettevõtte imago reklaam avalikud suhted. Esmamulje teeninduses. *Esmamulje tekib 10-15 sek jooksul. *Esmamulje kujunemisel: - missugune on uks, sildid, koridor, tuletid. Millist lõhna on tunda? Helid kuulda? Missugused teenindajad? Teenindajate suhtlemistoskus. - missugune on hoone välisilme, välistrepp,välisuks,aknad, tööruumide sisustus, ruumi ja töölaudade korrasoleks, puhtus. - töötajate väljanägemine, kliendi kohene märkamine, tervitamine, tema poole pöördumine, näoilme, sõbralikus
Meeskonnatöö põhimõtted . Meeskond peab arvestama üksteisega. See tähendab, et ei lasta ühel kõike ära teha või ei peeta ühte vähem vajalikuks kui teisi. Meeskonnal peab olema võistlus himu või tahe saavutada edukus alal mida nad teevad. Ühesõnaga ei tohi võta seda tegevust ükskõikselt. Meeskonna töö üks mõte on ka see et panna inimesed koos tööle. Mida tähendab esmamulje Esmamuljet mõjutavad paljud tegurid : · Riietus · Kehahoiak · Kehakeel (liigutused mida sa teed ja kuidas sa neid teed ) · Suhtlemisstiil · Näoilme Esmamulje tähendab seda kuidas sa suudad endale inimesele tutvustada ja millise suhtumise sa inimeses tekitad. Kuidas kujundada endast positiivne esmamulje See oleneb kellele sa pead esmamuljet jätma. Kui sa tahad sõpra saada ja siis üritad jätta sellist esmamuljet nagu tööandjale siis sellest sul kasu pole sõpruse alustamisel. Muidugi eks see oleneb ka sellest kes mida loodab leida esmamuljest
................................................................................................................ 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................25 2 SUHTLEMISOSKUS Sotsiaalpsühholoogia põhimõisted on hoiak, normid, võimustruktuurid, rollid, rühmadünaamika ja etalongrupp. Hoiakud on õpitud kalduvused reageerida teatud isiku või objekti suhtes pooldavalt või mittepooldavalt.
Estonian Business School Diplomiõpe SUHTLEMINE JA SUHTLEMISPROBLEEMID Kursusetöö Getri Järvsoo ÕDB-11 Juhendaja: prof. J.Ennulo Tallinn 2002 1 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 4 2 ESMAMULJE KUI SUHTLEMISE ALUS................................................................................. 5 2.1 ESMAMULJE TÖÖVESTLUSEL........................................................................................................5 2.2 ESMAMULJE SELTSKONNAS...........................................................................................................7 3 HINGEELU KUI SUHTLEMISE SISU...................................................................................... 9
Kuid mõnikord on klienditeenindaja sõbralik terekäsi just see, mis sulatab kõhkleva ja nõutu kliendi südame. Kui külaline siseneb töökabinetti, tõuseb mees teretamiseks alati toolilt püsti. Ka siis, kui sisenejaks on meesterahvas. Naine võib üldjuhul istuma jääda, kuid kui sisenejaks on eakam meeste- või naisterahvas, on kena, kui püsti tõuseb ka naine. Rahvarohketes kohtades võib alati tervitada kerge peanoogutusega Kuidas jätta endast positiivne ja mõjuv esmamulje ? Neli lihtsat reeglit: 1. Teie esimesed 10 sõna peavad olema mõjusad 2. Häälestuge teisele lainele 3. Kõndige sihikindlalt 4. Teie välimus peab olema laitmatult hoolitsetud Kokkusaamisele minge alati paar minutit varem. See näitab, et te oskate jaotada oma aega. Hoidge oma visiitkaardid ja pliiatsid kindlas kohas, nii et te ei pea neid otsima. Kujundage enda umber usaldusväärsete kolleegide tiim. Kui neist õhkub enesekindlust, on see teie positiivne peegeldus.
1. SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Edukas suhtlemine on keeruline oskus, millega vaid vähesed ilma pideva enesetäienduseta toime tulevad! (Fletcher, C.M) 1.1 Kontakti loomine ja esmamulje Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes ma olen - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsutavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda. Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki ,,õiget" esmamuljet,
Suhtlemine inimestega - loomulik või õpitav? Inimestega suhtlemine on vajalik osa meie igapäevaelus. Inimestega suhtlemisest võib tulla meile tulu või kahju, vastavalt kuidas me oleme osanud situatsioone ära kasutada ja kuidas on teised sellele reageerinud. Tihti öeldakse, et inimestega suhtlemine tuleb loomulikult ja et seda pole vaja õppida, harjutada, kuid iga päev näitab vastupidist. Tihti suhtutakse suhtlemisse inimestega kui loomulikku asja, mida une pealt osatakse teha ja mis ei vaja õppimist. Selline väärarusaam võib viia lõpuks suurte konfliktideni inimestega, kellele me oleme mulje jätnud kui oskamatu, või ebapiisav suhtleja, kes ei näe oma sõnade varjatud mõtteid ja ei oska aru saada informatsioonist mida talle antakse.
sekunditega, kuid püsib väga kaua ja tähendab palju (see määrab ära kliendi edasise hoiaku klienditeenindajasse). Samuti on määrava tähtsusega ka teenindaja pilgud ja kehakeel ehk alateadlikud mõtted, sest tavaliselt klient samastab ennast teise kliendiga, seetõttu tahab ta kuulda, et firmas suhtutakse kõikidesse klientidesse hästi. Oluline on, et kliendil tekiks tunne, et ka tema on tähtis ja oodatud. Sellepärast ongi tähtis luua positiivne esmamulje. Esmamulje loomist saab mõjutada: · Luues silmsideme · Naeratada · Hoolitsetud/korrektse välimusega · Kasutades laitmatut keelt, vältides parasiitsõnu · Jälgima sõnade valikut ja hääletooni · Kasutades tagasihoidlikut parfüümi (puhtuse, värskuse lõhnaga). Samuti peaks olema korrektne, kuid samas tagasihoidlik soeng ja make-up. · Kehakeel - teenindaja peab olema avatud, rahulik ja hoolitsev. · Korra ja puhtusega ruumis
Tutvumisel mõne uue inimesega saame me sellest isikust alati mingi esmamulje. Sõltub muidugi, kas see esmamulje ka tegelikkusega klapib. Näiteks võib juhtuda, et isik paistab meile esmakohtumisel häbelik ja vaikne, esmamulje ütleb, et ta on arglik, nõrga iseloomuga, võib-olla koguni mõni veidrik, kes meie eest mingit saladust varjab. Ometi võib sama isikut lähemalt tundma õppides selguda, et too isik on vastupidi just julge ja avatud, inimene, kelle peale võib loota ja keda usaldada. Psühholoogid on tõestanud, et esmamulje tekib imekiiresti, selle teke on automaatne, me ei teadvusta seda. Meile piisab vaid heita pilk meile tundmatule isikule ja klõksti esmamulje on tekkinud, meie aju on
vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea minu arvates tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja ,, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas seltskonnas ja olukorras rääkida. Suhtlemine on minu jaoks palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon ,,heale suhtlejale´´ oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi, kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Minu jaoks asub hea suhtlemise võti
vastuvõtmine, tõlgendamine ja hindamine (Kidron:2004:45). Suhtluspartneri tajumine sõltub inimese hetke tunnetest, huvidest, vajadustest ja isiksuseomadustest. Tajutakse teise inimese välistunnuseid, tundeid, käitumist, kõnelemist ja suhtumist endasse. 1.1.1 Isikutaju etapid Isikutaju protsessis võib eristada 4 etappi. Äratundmine. Toimub inimese äratundmine, eristamine. Sel etapil jälgitakse üksiktunnuseid: miimikat, liigutusi, kehaehitust ja riietust. Kujuneb esmamulje. Üldmulje kujunemine. Tajuja hindab teise inimese meeldivust /ebameeldivust, sõbralikkust /ebasõbralikkust jne. Märgatakse teise inimese meeleolu ja püütakse kindlaks teha ka psühholoogilisi omadusi. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Tajutakse rahvust, ametit, perekonnaseisu. Otsitakse vastavaid märke välimusest ning ka verbaalsetest suhtlemisvahenditest. Omavaheliste suhete prognoos. Püütakse ennustada, milliseks võivad kujuneda
…………. 5 Kasutatud kirjandus ja allikad…………………………………………..…. 7 1 Inimsuhted Maailm on täis huvitavaid inimesi. Iga päev mööduvad teist koridoris ja parkimisplatsil potentsiaalsed sõbrad ja armsamad. Nad teenindavad teid poes. Teie pilgd kohtuvad ning libisevad ujedalt mujale. Anonüümsest rollist väljumine ja tutvuse sõlmimine tundub hirmutav. Mida teine minust arvaks? Mida ma teeksin, kui mind välja naerdaks? Hea esmamulje esimeseks tingimuseks on teie avatus. Sellest sõltub, kas te üldse kellegagi tutvute ja mis kvaliteediga teie edasised suhted on. Kui te jätate endast huvitunud, sõbrliku ja ohutu mulje, tekib kontakt ja te rahustate oma partnerit. Isegi kui teie ise oskate lugeda vaevumärgatavaid vihjeid teiste suhtlemisvalmidusest, ei pruugi te teada, mis vihjeid ise kiirgate. Edukal tutvusesõlmimisel on ainult kaks reeglit. Esiteks: käituge nii, nagu tahate, et ka teiega käitutaks
propageeritava toote, isiku või firma kohta. Subjektiivne arvamus. Imago tugevus kui brändi ekviteedi kaudne näitaja on seda suurem, mida rohkem on võimalik selle brändi hinda tõsta, ilma et tarbija hakkaks tajuma, et teda koheldakse ebaõiglaselt. Magi või brändi ekviteet – teatud aktivate kogum, mis seostub marginimega: margiteadvus, margilojaalsus, positsioneeringu kvaliteet, tarbijal tekkivad assotsiatsioonid, imago tervikuna. Ekviteedi kaudu määratletakse brändi lisaväärtust, mis lisandub tema tootmise või tarnimisega seotud füüsilistele aktivatele, mõõdetuna majanduslikes terminites. Imago tekib isikliku kogemuse ja reklaami ning sotsiaalse teabelevi mõjul. Imago on üks peamisi vahendeid margi või firma eristamiseks teistest. Imago on firma või toote/margi isiksus ehk persoon, mille loovad reklaam ja tarbija kogemused. Imago on nende teadmiste, ootuste, uskumuste ja muljete summa, mida
Müügisuhtlemine ja klientide teenindamine: Kontakti võtmine · Teenindaja läheneb kohe kliendile, kui teda märkab, alustab esimesena kontakti tervitab, pakub teenust. Kaugemal olevale kliendile annab pilgu ja noogutusega märku, et on teda tähele pannud · Teenindaja on alati saabuva kliendi jaoks olemas, teda ei pea ootama ega taga otsima Esmamulje olulisus Esmamulje on suures osas alateadlik ning tekib kiiresti, püsib kaua ja tähendab palju. Sageli määrab esmamulje ära kliendi edasise hoiaku nii klienditeenindajasse kui firmasse tervikuna. Oluline osa esmamulje kujunemisel on atmosfääril, mida klient firmasse sisenedes tajub. Esmamulje on äärmiselt oluline, kuna seda on võimalik ainult üks kord luua ning tekib sekunditega, kuid püsib väga kaua ja tähendab palju (see määrab ära kliendi edasise hoiaku klienditeenindajasse). Samuti on määrava tähtsusega ka teenindaja pilgud
HINDAMINE....................................................................................................................5 2.1. Avaliku arvamuse kujundamine...........................................................................5 2.2. Ettevõtte maine kujundamine...............................................................................5 2.3. Strateegiline lähenemine.......................................................................................6 2.4. Edukas suhtlemine................................................................................................7 2.5. Töötajatega suhtlemine.........................................................................................7 2.6. Klienditeenindus...................................................................................................8 2.7. Kampaania kavandamine..................................................................................... 9 2.8. Koostöö meediaga.......
Valgamaa Kutseõppekeskus Logistika Klienditeenindaja eriala 1. Kursus Ainar Pikk LKT-1 ,,Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt" Kokkuvõte Valga 2010 1. Peatükk ,,Kehakeele alused" See peatükk räägib, mis on kehakeel, kust see pärineb ja kuidas me seda kasutame. Suuremal või vähemal määral suhtlevad kõik meie planeedi loomad signaalide, liigutuste ja helide kombinatsioonil. Samuti on ka inimestel, kes kasutavad kehakeelt nagu iga teine loom. Kehakeel moodustab koguni 65% kogu meie suhtlemisest. Hääletoon 30% ja sõnad vaid 5%. Kehakeel tähendab suurt valikut füüsilisi liigutusi, mis suhtlemise ajal meie kehas alateadlikult ja teadlikult esinevad
Töövestlus Kuidas valmistuda. Võta aega taustinfo kogumiseks (sõbrad, tuttavad, trükised) Tee nimekiri omadustest ja saavutustest, mida tahad rõhutada Mõtle läbi oma negatiivsed omadused, mida saad esitada ka positiivsetena Mõtle läbi küsimused, mida võidakse esitada ja vasta neile põhjalikult Mõtle, mida teeksid esimesel tööpäeval esimeste asjadena Mõtle, kuidas jätta head muljet Treeni oma kehaasendeid peegli ees Valmista ette küsimused, mida võiksid küsida tööandjalt Peale töövestluse lõppu tee endale analüüs ja mõtle, mis oli hästi, mis halvasti Hea mulje jätmine Ära hiline, arvesta ajakulu ja püüa kohale jõuda täpselt Riietu olukorrale vastavalt Tervitades ära kõnni Püüa olla rahulik Ole viisakas Ole paindlik ja taktitundeline Ole aus Räägi endast, kuid mõtle, kuidas ja millest. Ära lobise. Õpi selgeks oskus ennast kuulata
enamjaolt vaid suhtlemiseks. Tänu tehnoloogiale saame me suhelda inimestega ükskõik kus ja ükskõik millal. Tänu sellel, et inimesed suhtlevad aina enam, muutuvad ka mõned suhted inimeste vahel aina keerulisemaks. Miks muutuvad inimeste suhted keeruliseks ja millest oleneb halb suhtumine inimestesse? Esmamuljel on tähtis osa suhte edasisel kulgemisel. Esmamuljest oleneb kuidas inimesega suhtlema hakatakse, kui esmamulje jääb hea siis suheldakse inimesega hästi, kuid kui jääb halb esmamulje, siis hoopis halvasti. Inimeste puhul jääb esmamulje kellegisse samaks ka pärast mitmekuist pidevat suhtlemist. Seetõttu on esmamulje äärmiselt oluline, kuna seda on võimalik ainult üks kord luua ning tekib sekunditega, kuid püsib väga kaua ja tähendab palju Inimesed on loomult väga õelad ja ahned. Juba ürgajal mil inimeste peamine toit tuli tänu küttimisele kuid kuna toitu oli sageli vähe, siis ei tahetud jagada toitu kellegagi ja seetõttu
Kontakti loomine Kontakti loomiseks on erinevaid viise. Et seda teha hästi ja luua inimesele positiivne esmamulje tuleb osata iseend kontrollida ja tunda. Kontakti loomine jaguneb väga mitmeks: 1. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid kontakti loomisel. Kontakti loomiseks kasutatakse silmsidet, lahket näoilmet, korrektset kehahoiakut ja valitakse suhtlemiseks sobiv vahemaa. 2. Verbaalsed suhtlemisvahendid kontakti loomisel. Ostja poole võib pöörduda sõnadega "Tere! Teie soov palun?", "Tere! Saan ma teid aidata?". Tervitamise otstarbekus sõltub kaupluse tüübist ja ostjatest
arvamust pangast, tema toodetest, teenustest ja konkurentidest. Panga edu või läbikukkumine sõltub suuresti tema valitud strateegiast ja ettevõttesisene turundus on strateegia oluline komponent. Siinkohal võib strateegiat defineerida kui panga tegevusi ja plaane, mis on loodud, et efektiivselt kooskõlastada panga eesmärke missiooniga ja missiooni omakorda keskkonnaga. Inimeste hoiakud ja tegevused on lähedaselt seotud nende uskumustega ja inimesed on need, kes on ettevõtte imago kujundamisel peamisteks arvustajateks. Oma imago on kõigil ettevõtetel olenemata sellest, kas nad on seda ise viljelenud või mitte. See imago esineb nii teadlikul kui ka mitteteadlikul tasandil kõigi indiviidide mäludes, kes on pangaga seotud. Igal ajahetkel võib olemasolev imago olla suure tõenäosusega halvem panga tõelisest olukorrast. Näiteks mõni konkreetne pank võib näiliselt inimestele siiski tunduda
Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nurk, objektide kasutamine,hääletugevus, tämber, kõrgus, kiirus, soravus jne. 6.Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites?Mürad võivad olla keskonnast tingituna(linnamüra, kõva muusika), tehnilised mürad, semantilised mürad (kui me saame asjade tähendusest erinevalt aru. 7.Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on aktiivne tegevus. Kuulates mõtleb inimene ise kaasa, saab aru,
Tihti peale kasutatakse seda just alkoholi, suitsureklaamides jms. Suitsetaja pole kujutatud küll suitsuses ruumis vaid mujal, et luua parem kujutlus. Tihti peale lisatakse pildijutustusel elõppu k amõni lööklause nt õllereklaamidel – It has to be Heineken. IMAGO Imago on teatud ettekujutluste, ootuste,kogemuste ja teadmiste kogum mingi propageeriva toote,isiku või firma kohta. Imago väärtus kui brändi ekviteedi kaudne näitaja on seda suurem,mida rohkem on võimalik selle brändi hinda tõsta, ilma et tarbija hakkaks tajuma, et teda koheldakse ebaõiglaselt. Ekviteedi kaudu määratletakse brändi lisaväärtust,mis lisandub tema tootmise või tarnimisega seotud füüsilisele aktiviale, mõõdetuna majanduslikes terminites. Imago on omakorda toote omaduste ning tema poolt esile kutsutud
Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded. Suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol teisele inimesele üle mingit teavet eesmärgiga panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust. Seega määrab suhtlemise sisu see, kas vastuvõtja saab sellest aru või mitte. Seetõttu tuleb arvesse võtta osapoolte tundeid, taotlusi ja võimet mõista.
Töö koosneb ühest osast. Esimeses osas on juttu ettevõtte külastamisest ja külastuste analüüsimisest. 3 1. MCDONALDS'I TEENINDUSKULTUURI ANALÜÜS 1.1. Esimene külastuskord Esimene külastuskord toimus täiesti tavalisel sügisesel õhtupoolikul. Käisime koos sõpradega kinos ja otsustasime peale seda sööma minna. Meie ühisel otsusel otsustasime minna McDonald'sisse. Meid võeti vastu viisakalt. Esmamulje antutd ettevõtte suhtes oli hea. Võib ka öelda, et minu arust ei näidanud töötaja välja mittemingsugust väsimust, kuna kogu selle aja mil ta meid teenindas, oli tal naeratus suul. Selleks, et kõiks sujuks hästi on vaja, et klient ja klienditeenidaja suudavad teha tõhusat koostööd. Klientide hinnang teenindaja tööle sõltub sellest, kui hästi mõistetakse, kuulatakse, reageeritakse vajadustele, kuidas peetakse silmast silma kõnelusi, kuidas osatakse soove
suhtlemisse tasandeid. Suhtleme ju oma lapsega teisiti, kui parima sõbranna või ülemusega. Kuna ma õpin kaubandust, mis eeldab väga palju suhtlemist väga erinevate inimestega, ja seda igapäevaselt, siis on hea teada ja osata märgata erinevaid suhtlemise aspekte. Siia kuuluvad nii kuulamine kui eneseväljenduse oskus. Kui me alustame suhtlemist võõra inimesega, siis on ülioluline esmamulje. Hiljem on esmakohtumisel saadud muljet väga raske muuta. Suhtlema hakkamise esimeseks etapiks on kontakti võtmine teise osapoolega. Kui me siseneme kellegi teise territooriumile on oluline, et me ei tormaks uisapäisa teise territooriumile, ehk oluline on koputada ning kindlasti tuleb oodata ,et meid sisse kutsutakse. Samuti tuleb tähelepanelik olla, et "Tere!" ei jääks nö ukse vahele. Ainuüksi uksest valesti sisenemisega võib juba esmamulje ära rikkuda ning hiljem endast head muljet jätta on juba raske.
Juhendaja: õp. Külliki Türi Tallinn 2013 Sisukord Hanna Seeder Töökohapõhine ülesanne – „Kliendiga suhtlemine“ 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2Suhtlemise alustamine ja lõpetamine. Positiivse esmamulje loomine..................4 2.1Kas alustad ise kliendiga suhtlemist?.............................................................4 2.2Kas tänad kliente ostu sooritamise eest?.......................................................5 3Suhtlemisvahendid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine..............................6 3.1Kas kontrollid tööl olles oma kehakeelt?.........................................................6 3
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT22 Keia Hark KEHAKEEL Referaat Juhendaja: Anneli Kana Tallinn 2009 SISUKORD 1.KEHAKEEL..............................................................................3 1.1.SILMSIDE................................................................................................. 3 1.2.KEHAHOIAK.............................................................................................. 4 1.3. LIIGUTUSED (žestid)..................................
kuna kui siseklient on hästi teenindatud, teenindab ta ka välisklienti hästi. Kui siseklient on pandud ennast hästi tundma, siis tunneb ta ennast ka selles organisatsioonis vajaliku ja tähtsana. Kui need punktid on täidetud ka sisekliendi teenindamisel, siis võib sisekliendi enda teenindamise kvaliteet tunduvalt paraneda. Personaalsed suhtlusvahendid organisatsioonides jagunevad verbaalseteks (suulised) ning mitteverbaalseteks (kehakeel). 3. Suhtlemine Suhtlusoskus on elu tähtsamaid oskusi sama tähtis kui need, mida inimestel läheb vaja näiteks kooli lõpetamiseks või siis elatise teenimiseks. Suhtlusoskusest sõltub ka inimeste isiklik õnn. Kui osatakse hästi suhelda, võidetakse eluks ajaks sõpru. (McKay, M., Davis, M., Fanning, P. 2000. Lk 9). Suhtlemisoskused on väga tähtsad klientide teenindamisel. Nii välis- kui ka siseklientide hästi teenindamisel, kuna sellest oleneb kui hästi ettevõtte töötaja ise teisi teenindab.
Loeng 1 Suhtekorralduse eesmärgid, funktsioonid. Suhtekorraldus kui elukutse. Suhtekorralduse seos personalitööga. Suhtekorraldus Eestis. Kommunikatsioon. Kommunikatsiooni sihtgrupid. Kommunikatsiooni protsess. Sõnumist arusaamine ja vastuvõtmine. Organisatsiooni sisemine- ja väline kommunikatsioon Suhtekorralduse alaliigid. Suhtekorraldus versus ajakirjandus, turundus ja reklaam. Imago ja maine. Organisatsiooni maine. Tööandja maine. Tööandja turundus. Maine mõju organisatsiooni edukusele. Õppekirjandus Kommunikatsiooni käsiraamat. Äripäeva Kirjastus Internet: http://ksrmt.aripaev.ee/ Üheaegselt saab internetis lugeda käsiraamatut 2 inimest: · Kasutaja 1> kasutajanimi: MainoriKõrgkool parool: DCY3T6u7 Kasutaja 2> Mainor Q0h18EOO
taanduvad millekski muuks. Naer on olemuselt sotsiaalne - väljaspool gruppi pole see enam nii naljakas. Vahel naerdakse ka omaette, nt raamatut lugedes vm - seda nim.pseudo- sotsiaalseks. Huumor on tervislik - peale seda on ka kehakeemia parem. Inkongruentsuse teooria - ühtimatus, kokkusobimatus. Konnotatsioonid - kaastähendused. Imago. Bachmann. Brändi psühholoogiline hind korreleerub omadustega (brand equality). Isegi kui bränd on pankroti seisundis siis selle turuväärtus on kõvasti suurem, kuna kui see on nimelt tuntud bränd nagu nt Perrier siis inimesed teavad seda ja ka hiljem ostavad seda sest see pole uus bränd/toode vaid see mida nad on juba varem proovinud ja usaldanud. Imago - toote omaduste ja tema poolt esile kutsutud assosatsioonide kogum, mida tarbijad seostavad brändi nimega. See on peamine viis eristada ühte brändi/firmat/marki teisest.
teenindusprotsessi juhtimismudel, mis tagab kõikide organisatsioonisiseste osade omavahelise koostöö ja püsiva teeninduskvaliteedi olemasolu. Teenindusstandardid määratlevad, millisel viisil tuleb personalil täita oma tööülesandeid, et tagada klientide rahulolu. Klient organisatsioon või isik, kes võtab toote (protsessi tulemuse) vastu. Suhteturundus on suhete loomine, säilitamine ja tugevdamine klientide ja teiste osapooltega kasu saamise eesmärgil nii, et mõlema osapoole eesmärgid saavutatakse, seejuures eesmärkide saavutamise aluseks on vastastikkune vahetus ja lubaduste täitmine. Kliendisuhete juhtimine on kompleksne lähenemine ettevõtte ja tema klientide suhtlusele. Kliendisuhete juhtimine pakub ettevõttele uut mõtteviisi, mille keskpunktis on klient ja seda toetavad IT-lahendused Internetiturundus teeb Sinu ettevõtte klientidele nähtavaks, suurendab kodulehe külastusi, müüki ja turuosa
Samuti võivad alavääristada teisi, et ennast paremini tunda. Ka liiga kõrge enesehinnanguga inimesel võib tekkida suhtlemisel probleeme teistega . Probleemid võivad tekkida liiga kõrgetes ootustes endale ja teistele, hoolimatusest, eneseimetlusest. Enda arvamuse teistele pealesurumises. Selline inimene kipub halvustama teisi, et ennast paremini tunda. 2. Esmamulje põhjal inimesed otsustavad, kellega on tegu, kas inimene meeldib neile või mitte. Tuttavad annavad hinnanguid esmamulje alusel: välimuse järgi, kuidas inimene riides on, kas ta naeratab, kas inimene on avatud, kuidas suhtleb teistega, oma hoiaku järgi teistesse. Firma mainet mõjutab väga palju esmamulje efekt. Esmamuljest sõltub kas inimene hakkab firmat usaldama ja soovib antud firmaga koostööd teha või mitte. Esmamulje puhul mängivad rolli nii väline korrektsus (puhtus, asukoht, logod, lõhnad jne) kui ka teeninduse kvaliteet. 3.
juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob suhteid Me vajame suhteid. Miks? - Liigijätkamiseks - Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks - Stimulatsiooniks - Tagasisideks - Toetuseks kriisihetkedel - Elumõtte leidmiseks Suhtlemise funktsioonid: - Suhtlemise kaudu arendame ennast.
annaabi.ee 
