ebarealistlikult ilusat pilti luues tuleb valmis olla ebamugavaks suhteks, segaduseks ja arusaamatusteks (Saareväli 2012). Esmamulje tekib inimesest juba enne seda, kui ta jõuab rääkima hakata. Esmamulje juures mängib väga suurt rolli ka kehakeel. Inimese kehakeele abil võidakse teada valesti mõista ja seega tuleb ka tähelepanu juhtida erinevatele kehahoiakutele. 4 Esmamulje ei teki ainult inimeste suhtes. See võib tekkida ka internetilehekülje põhja mingi firma suhtes. Tuleb olla teadlik sellest, et iga väiksemgi asi võib muuta esmamulje negatiivseks. 1.2. Kuidas luua head esmamuljet Hea esmamulje loomine ei ole sugugi nii lihtne. Inimestelt nõutakse rohkem, kuna tänapäeval näitab see ,kuidas käitutakse, inimese haritust ja intelligentsust. Mida korrektsem on inimene ja mida paremini ta oskab ennast väljendada, seda parem on
Sotsiaalteaduskkond Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.11 Üliõpilane:Alexander Kholin Rühm:AAVB41 Matrikli nr:134624 Juhendaja:Ly Kurist Tallinn 2015 Ma lugesin 2 artikli "Nõuanded suhete loomiseks ja hoidmiseks" ja "Lähisuhete alustamine" nad on mõlemad internetis ja linkid on all. Ma lugesin tekstist välja , et suhted erinevate inimestega lisavad meie elule värvi, annavad energiat, turvatunnet ning jõudu elada, töötada, õppida ja hobidega tegeleda. Seetõttu on oluline ümbritseda ennast jõudu andvate suhetega ning hoolitseda oma suhete eest. Head suhted tööl või koolis oma kaaslaste ja kolleegidega muudavad ka õpingud edukamaks ning töötulemused paremaks seda ma teadsin varem küll. Aga seda, et mõiste sotsiaalsete suhete praktikas on tugev seos sotsiaalsete rollide. Reeglina inimene siseneb
mõnus kaaslane Alustad vestlust antud hetkest lähtuvalt - s.t. räägid käesolevast olukorrast (nt. kuidas sa said aru õppejõu poolt seletatud kodutööst ja tähtaegadest) ohutu, seltskondlikult ärgas, suhtlemisaldis 1.2. Eneseavamine ja -väljendamine Eneseavamine teeb inimsuhted põnevaks ning loob läheduse Ennast avamata ollakse suletud omaenda isiklikesse kogemustesse Eneseavamine on tahtmatu, see toimub alati, kui ollakse inimeste seas Eneseavamine on enesekohase informatsiooni edastamine LEVINUD VÄÄRMULJED Kui teed järgmist: siis võid arvata, et paistad kuid võid hoopis paista Ei naerata Neutraalne, mõtlik, rahulik Partnerist mitte hüvitunud või võlututud, külm Keskendud enda eripärale, mitte sarnasusele teistega Huvitav, ekstsentriline Ligipääsmatu, enesekeskne, seltskondlikult kohmetu Pöörad vähe tähelepanu oma välimusele ja stiilile Loomulik, välisest muljest mitte huvitatud
Suhtlemise printsiibid - Suhtlemine on eesmärgipärane - Teadvustatud ja mitte-teadvustatud eesmärgid - Suhtlemisprotsess on pidev - Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine - Suhtlemine on transaktsionaalne - Igas transaktsioonis inimene annab ja saab midagi - Suhtlemine on “turumajanduslik” - Emotsionaalsus ja kontroll - Komplementaarsed ja sümmeetrilised vahetused - Suhtlemine on pöördumatu protsess - “delete” funktsioon puudub! Interpersonaalsete oskuste valdkonnad - Teiste inimeste tundmine ja usaldamine - Kommunikeerumine teistega täpselt ja ühemõtteliselt = eneseväljendusoskus - Üksteise aktsepteerimine ja toetamine - Konfliktide ja suhteprobleemide konstruktiivne lahendamine Sotsiaalne kompetentsus (Buhrmeister, 1988): - interaktsioonide ja suhete algatamine; - isiklike õiguste eest seismine; - eneseavamine; - teiste emotsionaalne toetamine; - interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self
kohe tutvusega “peale lennata”. Kui siis keegi juhtub temaga suhtlema sattuma, võib selguda taas vastupidine esialgsele arvamusele, sedakorda positiivsed mõttes.. Esimesel kohtumisel teevad inimesed teiste kohta tihti ennatlikke järeldusi, mis põhinevad peamiselt varasematel kogemustel. Tegelikult on tähtis kontrollida tähelepanekute all peituvaid oletusi, sest tehes uute inimeste ja olukordade kohta kinnitamata oletusi, on risk sattuda suhete lühiühendusse ning edaspidisest normaalsest suhtlemisest ei saa tulevikus enam asja. (McKay.M, Davis.M, Fanning.P, 1995, lk. 168-169) Enamasti kleebivad inimesed võõrast nähes talle kohe mitmed sildid külge, hakatakse tegema üldistusi, oodatakse teatud käitumist. Tihti saadakse neist ootustest aimu ning inimene käitubki vastavalt teise tahtele. Tavaliselt soovitakse kellegagi tutvudes end
Tapa Gümnaasium Elli Soosaar SUHTED Uurimistöö Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2012 1 SUHTED Sõnal "suhe" on mitu tähendust. 1. Matemaatikas on suhe sama mis jagatis. 2. Filosoofias nimetatakse suhteks ehk relatsiooniks aktsidentsi, mis mitut substantsi omavahel seob. 3. Kõnekeeles on suhe ehk inimsuhe inimestevaheline vahekord. 4. Seksuoloogiliselt võib suhe tähendada seksuaalsuhet. Mina räägin inimsuhetest. Inimene on sotsiaalne olend ja seega meie elu koosneb suhetest. Alguses ümbritsevad meid meie
Suhtlemispsühholoogia. Teemad kordamiseks. Sissejuhatus teemasse. 1. Sotsiaalpsühholoogia: uurib kuidas mõjutab inimeste mõtteid, tundeid ja käitumist teiste inimeste tegelik, kujutleav või mõeldav juuresolek. Sotsiaalpsühholoogia ühendab nii psühhholoogiat kui ka sotsioloogiat. Psühholoogia: on teadus, mis uurib psüühikat, käitumist ja psüühilisi protsesse ja psüühika üldisi seaduspärasusi. 2. Suhtlemise olemus. Kommunikatsioon laiemas tähenduses. Teabevahetuse põhiskeemid. Suhtlemine kui semnatiline probleem. Suhtlemine: on inimestevaheline infovahetusprotsess, mille käigus toimub vastastikune
kk. Probleemidele on oma elu kujundaja ja määraja hoiakud on laitvad ja süüdistavad käitumine suurendab mõjuulatusringi tunneb ohvrina vähendab mõjuulatusringi 4.Päritolupere mõju: rollimudelid, rolliootused, sellest tuleneda võivad probleemid. Rollimudel tähendab, et igal inimesel on oma uue rolli sisutast teatud ettekujutis. Rolliootus on ümbritsevate inimeste ettekujutus ühe või teise rolli olemusele vastavast käitumisest. Mehe ja naise rolli kujunemisel toimib hulk tegureid, alatest kasvatusest, mille kumbki pool kodust kaasa toob, kuni ümbritsevate inimesteni, kellest osa kuulub just abieluga seoses tekkinud suhtlusringi. Kõige rohke mõjutavad teineteist siiski mees ja naine ise. Isa eeskuju, ema ja isa omavahelised suhted, kuidas lahendatakse peres probleeme, avaldatakse tunnustust ja väärtustatakse tundeelu, ema ja poja suhete iseloom.
Kõik kommentaarid