tempel, kus preestrid said ühendust võtta jumalatega Eanna tsikuraat Ur'is Sumeri linnriigid · Iga linnriigi keskel oli linna kaitsejumalale pühendatud astmiktempel e. tsikuraat · Ümberringi paiknesid kitsaste tänavate ääres ühe- või kahekorruselised savist majad. · Linnriigid olid piiratud tugevate müüridega. Müüridest väljapoole jäid põllud, aiad ja karjamaad · Tähtsamad linnriigid olid: Adab, Eridu, Isin, Kis, Lagas, Larsa, Nippur, Uruk ja Ur · Elanike arv domineerivates asulates oli 30 000- 50 000 · Valitsesid monarhid, kuid suur maj. ja sots. ning kõrge prestiiz oli ka templitel ning preesterkonnal Linnriik Ur · Üks Mesopotaamia tähtsamaid linnriike · Asub Eufrati ja Tigrise vahel · Üks jumalatest oli Nanna · Ur'is asub ka Nanna tempel · Ur'is alustati väljakaevamisi aastal
Kõige varasemad Mesopotaamia alade linnad olid rajatud kindla planeerimiskava kohaselt, mis määratles täpselt ära linna keskuse ja peatänavad, ülejäänud osa linnast kasvas ja arenes tõenäoliselt stiihiliselt. Tüüpiline oli tugevasti kindlustatud keskosa, mille keskmes paiknesid nii valitseja palee kui ka astmeline templitorn e. tsikuraat. 2. Nimeta ja iseloomusta lühidalt Sumeri, Assüüria ja Babüloonia linnu. Sumerite linnad (Nippur, Ur, Uruk, Adab, Lagash, Eridu, Umma, Kish) Linnamüüris oli tavaliselt neli väravat, kust said alguse laiad tänavad, mis tsitadelli juures kokku jooksid. Umbseintega majade uksed avanesid siseõuedesse, mida kahekorruseliste majade puhul piirasid rõdud. Elanike arv sellistes linnades võis ulatuda 30 000 50 000. Keskasulaid ümbritsesid sageli laialdased eeslinnad, neid omakorda asulad ja külad. Linnamüüride taga elasid vaesemad kodanikud. Kokku
Ibn Rusd - araabia filosoof, viis kooskõlla islami ja Aristotelese õpetuse al-Ghazl - pärsia päritolu teoloog, filosoof, jurist ja müstik. Ta on üks tähelepanuväärsemaid õpetlasi islami filosoofia ajaloos. ,,Lampide orav" Ibn Tufail 12 saj Pärsia kirjanik ,,Elav Ärganu poeg" Ibn al-'Arabi araabia filosoof ja luuletaja, sufismi ainelised traktaadid ja mõtteluule Tuhat ja üks ööd araabia jutukogu Muwassah Adab 8-13.saj kirjanduszanr, kus luule ja proosa vahelduvad. Maqma 8-13 saj.araabia kirjanduszanr. Euroopas vastab sellele kelmiromaan Sufism 8 saj. müstilis- askeetlik filosoofiline vool ( antiik-kreeka, hinduismi, budismi mõjud). Tee, järk-järguline maisest elust irdumine askees, süvenemine palveisse, vaimsed treeningud, eesmärk on ühineda Jumalaga elu ajal. Seda ühtesulamist kujutatakse erootilisena. Veini-jumal-naine ekstaas, nende süntees.
.(kusjuures, kui teemast välja minna, siis uudistes näitas ükskord, et selline asi toimub siiani.. kahjuks ma ei mäleta kus riigis see oli, aga ühed inimesed näiteks elasidki surnuaias ja magasid oma vanemate haudade peal). Oletatakse, et linna elanikud lisaks küttimisele ja korilusele tegelesid ka põlluharimise, karjakasvatuse kui ka kaubavahetusega. 2. Nimeta ja iseloomusta lühidalt Sumeri, Assüüria ja Babüloonia linnu. Sumeri linnad: Eridu, Adab, Lagash, Umma, Kish, Uruk, Ur, Nippur Linnamüüris oli tavaliselt neli väravat, kust said alguse laiad tänavad, mis tsitadelli juures kokku jooksid. Ülejäänud linnaosades oli maa aga sedavõrd hinnas, et kitsastel ja kõveratel linnatänavatel kahel veoloomal teineteisest möödumisega küllalt tegemist olla võis. Umbseintega majade uksed avanesid siseõuedesse, mida kahekorruseliste majade puhul piirasid rõdud. Elanike arv sellistes linnades võis ulatuda 30 000 – 50 000.
Ka arste oli nendes haiglates erinevatest religioonidest ja vähemusrahvustest, nt palju oli juute ja kristlasi. Moslemi arstidelt eeldati ühesugust suhtumist ka vaeste ja rikaste suhtes, ravida tuli diskrimineerimatult kõiki. Moslemi haiglate eripäraks oli ka naispersonali pidamine, naised töötasid õdedena. Ka esimesed naisarstid olid pärit keskaegsest islamimaailmast. Moslemi arstide eetilised standardid pandi esmakordselt paika 9. sajandil Ishaq bin Ali Rahawi poolt, kes kirjutas Adab al-Tabib'i (,,Arsti käitumine"), see teos oli esimene uurimus meditsiinieetikasse. Ali Rahawi pidas arste ,,kehade ja hingede valvuriteks". Esimene araabiakeelne meditsiinientsüklopeedia oli ,,Tarkuse paradiis" (,,Paradise of Wisdom", ca 860), mis pandi kirja Ali ibn Sahl Rabban al-Tabari poolt ja see koosnes seitsmest osast. See oli esimene töö, mis peale psühholoogia ja füsioteraapia ka pediaatriat ja laste arengut
sole control. As the Muslim world came into contact with Western secular ideals, Muslim societies responded in different ways. Turkey has been governed as a secular state ever since the reforms of Mustafa Kemal Atatürk. In contrast, the 1979 Iranian Revolution replaced a mostly secular regime with an Islamic republic led by the Ayatollah Ruholla Khomeini. Etiquette and diet Many practices fall in the category of adab, or Islamic etiquette. This includes greeting others with "assalamu `alaykum" ("peace be unto you"), saying bismillah ("in the name of God") before meals, and using only the right hand for eating and drinking. Islamic hygienic practices mainly fall into the category of personal cleanliness and health, such as the circumcision of male offspring. Islamic burial rituals include saying the Salat alJanazah ("funeral prayer") over the bathed and enshrouded dead body, and burying it in a grave.
Islamis usutakse, et Koraan on ilmeksimatu ja reprodutseerimatu. Mõnedki vaidlesid sellele vastu, nt al-Ma'arr, kes kirjutas teose, mida nimetas oma versiooniks Koraanist. Hea luuletaja suutis kasutada õigesti kõiki retoorikavõtteid ja anda oma mõtte edasi erilisena, olenemata sellest, mis see mõte olla võis. Edaspidi hakati minema tagasi vanemate traditsioonide juurde, koostati luuleantoloogiaid. Tuntuim on 9. sajandist pärit ,,Laulude raamat", mille koostas al-Isfahn. Adab proosa vaheldub luulega. Luule kirjapanemise kõrval hakati araabia keelde tõlkima kreekakeelseid hellenistlikke teoseid, peamiselt Aristotelese omi. Et Koraani teaduslikult uurida, oli vaja teaduslikke võtteid, mis saadi tõlgitud teostest. Oluline roll oli su'biyya liikumisel. Tegemist oli iraani päritolu islamiusulistega. Leiti, et kui araabia kultuur sai alguse Muhammadist, siis Iraan on pika ajalooga maa, ning seega tuleks eelistada kõike Iraani-pärast
kõrgelt arenenud kultuur, mille hilisematel aegadel teised Mesopotaamiat asustanud rahvad üle võtsid. Sumerlased elatusid kalapüügist, loomakasvatusest, kõrgel tasemel oli irrigatsioonile tuginev põllumajandus, arenenud oli käsitööndus. Sumerite riik koosnes suhteliselt nõrgalt seotud väikestest linnriikidest, mis paiknesid umbes 40 000 km² suurusel maa-alal Mesopotaamia lõunosas. Vanimate linnade - Uruki ja Eridu kohta on teateid 4. at. keskpaigast eKr., Uri, Kisi, Lagasi, Umma, Adab ja Nippur on mainitud 3. at. eKr. Sumeri arhitektuuri varasemad näited on seotud eelpoolnimetatud linnadega. Tuntuim varase perioodi mälestis on Uruki nn. " Valge tempel " ( 4. - 3. at. vahetus), mis oli pühendatud jumal Anile. Sellest on säilinud võimas kaldseintega terrass, millel asuva templi varemete seintel on tänaseni säilinud esialgne valge krohv. Terrassi pindala on 70 X 60 meetrit, kõrgus 14 meetrit, üles viib kaks treppi
annaabi.ee 
