1. Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt. Linnastumise algus toimus nii Aasias kui Aafrikas 40 ja 23 paralleeli vahel – paikades, kus klimaatilised tingimused olid sobivad püsiva asustuse tekkimiseks. Varaseimad püsiva asustuse märgid ulatuvad 10 000 aasta taha, need on praeguses Türgis 8. aastatuhandel eKr. tekkinud Catal Hüyük ning 7. aastatuhandel eKr. praeguse Jordaania territooriumil asuv Jericho linn. Esimesed linnalise iseloomuga asulad tekkisid juba keskmises ja nooremas kiviajas. Esimene linnaline asula tekkis Ees-Aasias, Mesopotaamia aladel. Sealse varaseima linnalise kultuuri - Obeidi kultuuri tekkimise ajaks pakutakse ajavahemikus 5500-4000 aastat eKr. Mesopotaamia külades ja väikelinnades ehitati päikese käes kuivanud savitellistest maju, mille seinu, põrandat ja katust kaeti krohviga. Majade vahel olid väikesed savitellistest müürid. Väikelinnas võis olla mitukümmend maja, m...
Arheoloogilistel kaevamistel on Ummast leitud majandusliku sisuga, kiilkirjas dokumentide kogu (23.-21. sajand eKr) Kish, vanaaja linnriik Sumeris, Babüloni lähedal, mis on nüüdseks Tell el-Oheimir Iraagis. Tekkis 3. aastatuhande alguses eKr varasema asula kohale. Juhtis 28.-27. sajandil põhjapoolsete sumeri kogukondade liitu ning võitles 26.-24. sajandil Uruki, Uri ja Lagashiga hegemoonia pärast. 24. sajandi teisel poolel eKr hakkas Kish tähtsus kaotama. Assüüria linnad: Dur-Šarrukin, vanaaja linn Assüürias, mis on nüüdseks juba Khorosabad Iraagis. Linna rajas Sargon teine, endale residentsiks ja see ehitati praktiliselt nelja aastaga valmis. Ehitamist alustati 711 eKr ja pealinn viidi sinna üle 707 aastal. Kaks aastat hiljem jäeti linn lõplikult maha, kuna 7. sajandi lõpus eKr purustasid linna meediased Linna põhiplaan oli nelinurkne. Linna territooriumiks arvatakse umbes 30ha, mida piiras 7km ringmüür.
KUNSTIAJALUGU ESIAEG – 40 000 a tagasi Paleoliitikumi algust võib pidada ajaks mil tekkis kunst. 19.saj avastas arheoloog Santuola Põhja-Itaalias Altamira koopas seinamaalingud. Ei tahetud uskuda, et need pärinevad Paleoliitikumi ajast, kuna neis kasutati erinevaid värve ja oli realistlik, kuid hilisemad uued koopamaalingute (Lascaux Prantsusmaal jm) avastused andsid kinnituse, et need pärinevad siiski Paleoliitikumi ajast. Varasemast ajast on leitud ka lihtsamaid loomakujutisi. Inimesi kujutati väga harva. Ometigi on leitud Austriast Willendorfist naise kuju Venus (ehk Willendorfi Veenus). Koopamaalingutes kasutati mitmeid tehnikaid: 1) kraabiti kivisse kontuurid (piirjooned) 2) kraabitud kontuurid täideti värviga 3) pehmele seinale (nt savile) puupulgaga või sõrmega 4) mitmevärvilisi maalinguid tehti algelise pintsli või käsnaga. Värvid saadi mineraalide peenestamisel ja nende segamisel rasva või veega. Kasutati 4 värv...
annaabi.ee 
