taim Maa kobestamine Leiutati kõblas Karjakasvatus Arenes välja küttimisest liigne jahisaak säilitati elusalt Õpiti loomakarju tarandikku ajama Esimesed kodulimad lambad, kitsed, hiljem lisandusid sead ja veised Viimaseid õpiti kasutama künniloomadena Muutused Enam ei sõltutud loodusest Vähenes varane suremus ja pikenes eluiga rahvaarvu kasv Inimene muutus paikseks Vainmad teadaolevad asulad Jeeriko Palestiinas, Çatal Hüyük VäikeAasias Jeeriko Çatal Hüyük Uskumused Austati loodusjõude nendest sõltus saagikus ja kariloomade elu Päike, vihm ja maapind Jumalad inimestesarnased Jumalatele toodi annetusi, et nende õnnistust saada
püsimajäämise ning järgneva ülekaalu maailmas. 4. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi alguse nendest piirkondadest, ehk viljaka poolkuu alalt. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. 5. Jeeriko ja Catal Hüyük olid sedavõrd suured ja püsivad asulad, et tuleb oletada nende tõhusat ja stabiilset sisekorraldust. Ilma selleta olnuks võimatu rajada suuri müüre, sest need pidid nõudma planeerimist ja kogukonnaliikmete pikaajalist koostööd, seega jah neid linnu võib nimetada ka tsivilisatsioonideks. 6. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise vahelisel alamjooksul ja Egiptuses
Vana testament – Juutide ajalooallikana 1. 9000 aastat eKr ● IX aastatuhandel eKr tekkis Palestiinas teadaolevalt vanim põlluharijate asula – Jeeriko ● „Jeeriko Vallutamine“ 2. 1900 aastat eKr ● Heebrealaste arvatav asumine Palestiinasse ● „Jumala kutse Aabramile“ 3. 1700 aastat eKr ● Iisraellaste rändamine Egiptusesse ● „Mooses vaarao tütre pojana“ 4. 1500 aastat eKr ● Palestiina ja Süüria langesid Egiptuse ülemvõimu alla. ● „Jumal viib Iisraeli rahva Egiptusest välja“ 1491 a eKr. 5. 1250 – 1200 aastat eKr
Mis temast edasi sai? Kellega ta abiellus? Taavet oli karja poiss kellest sai kuningas jerusalemmas ja saavutas vidu koljati le. Batsepaga 4. Milline thendus on neliphal? Neli pha oli see kui phavaim maale tuli ja langes 12 apostili 5. Mida thendab snahend "Leeriko pasunad" ja kas ning millal kasutatakse seda tnapeval? Leeriko pasunad on pris sellest kui preestrid kisid 7 peva 7 ringi mber jeeriko mride ja viimase ehk 7 peval puhkusid nad pasunaid ja selle mtte oli, et jeeriko mr kokku variseks 6. kes ja kuidas reetis jeesuse? Juda reetis, ms ta varjupaiga maha 7. Mis thendus on vikerkaarel? see oli noa ja jumala vahelise lepingu mrgiks. Lepingus seisis, et jumal ei uputa maailma enam kunagi ja selle mrgiks pani ta pilvede vahel vikerkaare 8. Milline vahe on Iisraeli ja Juuda riikidel ? Juuda riikides hvitatakse eba jumalad aga Iisraeli riikides palvetatakse ????? tpselt ei tea?????? 9. Neb pindu teise silmas, aga enda silmas palki ei ne - selgita!
ei tule tagasi ning leidsid uue jumaluse, keda kummardada. Selleks sulatati kõigi naiste ehted ja tehti kuldvasikas. - ebajumala kuju, mille juudid valmistasid kui Mooses Jahvelt käsud sai. - tähendus: raha himustamine. 13. Palestiina sai nime vilistidelt. 14. Piimajõgede maa - Palestiina paradiislik küllus. 15. Taevamanna meie mõistes ootamatu kingitus. Kui Mooses Iisraeli rahvaga läbi kõrbe rändas, siis sadas taevast mannat ja vutte. 16. Jeeriko pasun läbilõikav vali kisa, Jeeriko oli linn, mis Joosua juhtimisel vallutati vähimagi vastupanuta. Kui Iisraeli rahvas lähenes Jeeriko linnale, käskis Jeeriko kuningas kõik linnaväravad sulgeda. Linna ümbritses kõrge tugev müür. Joosua eestvedamisel käisid iisraeliidid hauavaikuses kuus päeva ümber linna. Seitsmendal päeval tegid nad hauavaikuses kuus ringi. Seitsmenda ringi ajal puhus rahvas pasunaid ning müürid lõid värisema ja kukkusid kokku
3. Umbes VIII aastatuhandel eKr õppisid inimesed valmistama juba ka savinõusid samal ajal toimus väga oluline muutus inimeste eluviisis- hakati harima põldu ja lisaks koertele pidama ka muid koduloomi. Põlluharimine sai alguse korilusest. Karjakasvatus arenes välja küttimisest. Karjakasvatajad käisid jahil, õpiti terveid loomakarju tarandikku ajama ja seal kinni hoidma, siis õpiti aja jooksul kariloomi põlluharimisel kasutada.Esimesed kindlustused Muistne Jeeriko linnulennult, Sellel tänapäeva Kesk-Türgi künkal aseetaski muistne Catal Hüyük ja ka Vanim ehitis maailmas, vahitorn, on välja kaevatud Jeeriko linnas tänapäeva Palestiinas. 4. Põllusaak ja kariloomade elu sõltus suurel määral ilmastikust Põud võisid hävitada saagi, muuta rohumaad kõrbeks ja kuivatada loomade joogikohad. Ja ka õnnetusi võis tuua pikne rajuilm, seetõttu austasid inimesed esiteks loodusjõudu. Kuna sellest sõltus põlluviljakus ja karja heaolu. 5
MESOLIITIKUM ja NEOLIITIKUM e. keskmine ja uuem kiviaeg Need on kaks viimast suuremat esiaja ajastut, kus kasutati enamasti veel kivist tööriistu ja relvi. Esiaeg lõppes riikide ja linnade tekkimisega. Esimesed kõrgkultuurid tekkisid Mesopotaamias ja Egiptuses (u 4000 a eKr), need loodi veel kivist tööriistadega. Mesoliitikum on üleminekuperiood, mis algas u 10 000 eKr ja seega on selle lõpp piirkonnati varieeruv, enamasti peetakse selle lõpuks põlluharimise ja karjakasvatamisega tegelemisega hakkamist u 8000 eKr, mõnel pool ka keraamika kasutuselevõttu. Eesti aladele jõudsid savinõud u 4000 eKr, põlluharimine võeti kasutusele u 2000 eKr. Mesoliitikumis ja Neoliitikumis võib täheldada maalikunsti allakäiku koopamaalinguid enam ei tehtud, kuna koopaid ei tarvitatud enam elupaigana. Seoses paikseks hakkamisega areneb arhitektuur. Suuri kivist linnu on leitud neoliitkikumi algusest. Vanim selline linn oli Jeeriko/Je...
5. Paiguta õigesse kronoloogilisse järjekorda inimese eellased: Heidelbergi inimene, australopiteekus, neandertallane, homo erectus, homo sapiens, 6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? 7.Millised on kromanjoonlaste kõige varasemad kunstiloomingu mälestusmärgid Euroopas? 8. Millisele kontinendile ja millal jõudis homo sapiens kõige viimasena? 9. Millises geograafilises piirkonnas asub "viljaka poolkuu" ala? 10. Mida tead Jeeriko ja Catal Hüyüki asulatest ja sealsete elanike elulaadist? 11. Kirjelda Vana-Egiptuse looduslikke olusid? 12. Kirjelda Vana riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? 13. Kirjelda Keskmise riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? 14. Kirjelda Uue riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? 15. Millised elanikkonnakihid eksisteerisid Vana-Egiptuse riigis? 16. Naise positsioon Egiptuse ühiskonnas? 17. Mis on Rosette`i kivi? 18. Milline oli aastaaegade vaheldumisega seotud müüt Vana-Egiptuse religioonis
maavarade leiukoht-kaevandused( Jõhvi, Sillamäe) 2. Missugused majanduslikud tegurid: a) pärsivad asulate arengut b) soodustavad asulate arengut? Tegurid,mis pärsivad asulate arengut: Pole teedevõrgustikke (Halb transport), koole ja puudub maavarade kaevandamine. Tegurid, mis soodustavad asulate arengut: Head teedevõrgustikud (Hea transport), palju koole, kuurort linnad ja läheduses on maavaradekaevandamine vms 3. Millised olid looduslikud eeldused maailma vanima linna Jeeriko tekkeks Jeeriko tekke tegurid: Veekogu olemasolu, Tasandik pinnamood ja viljakad mullad 4. Milliste jõgede orgudes tekkisid esimesed linnad? ( 3 ) Miks just jõeorgudes? Esimesed linnad tekkisid: Niiluse, Eufrati ja Tigrise ümber. Sinna tekkisid linnad, kuna seal olid viljakad mullad, tasandik maa ja oli ka vesi olemas. 5. Miks on linna mõiste eri riikides erinev? Too kolm näidet Linna mõiste on erinev ,kuna Linna rahvaarvu alammäär on riikides erinev. NT: Jaapanis on
5. Paiguta õigesse kronoloogilisse järjekorda inimese eellased: Heidelbergi inimene, australopiteekus, neandertallane, homo erectus, homo sapiens, 6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? 7.Millised on kromanjoonlaste kõige varasemad kunstiloomingu mälestusmärgid Euroopas? 8. Millisele kontinendile ja millal jõudis homo sapiens kõige viimasena? 9. Millises geograafilises piirkonnas asub "viljaka poolkuu" ala? 10. Mida tead Jeeriko ja Catal Hüyüki asulatest ja sealsete elanike elulaadist? 11. Kirjelda Vana-Egiptuse looduslikke olusid? 12. Kirjelda Vana riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? 13. Kirjelda Keskmise riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? 14. Kirjelda Uue riigi poliitilist ajalugu Egiptuses? 15. Millised elanikkonnakihid eksisteerisid Vana-Egiptuse riigis? 16. Naise positsioon Egiptuse ühiskonnas? 17. Mis on Rosette`i kivi? 18. Milline oli aastaaegade vaheldumisega seotud müüt Vana-Egiptuse religioonis
11. KAANANIMAA JA IISRAEL: MONOTEISMI TEKE KAANANIMAA (semiidi hõimud) Vahemere idaranniku alad – tänapäeva Süüria, Liibanoni ja Palestiina, Iisrael akadi keeles “purpurimaa” kreeklased nimetasid seda ala FOINIIKIAKS suhteliselt kitsas viljakas maariba Vahemere ja Araabia kõrbe vahel vihma sajab põlluharimiseks piisavalt, maailma vanim põlluharimispiirkond - u. 8500 eKr tekkis Jeeriko asula (pildil) Liibanoni metsad pakkusid laevaehituseks sobilikku seedripuitu (eksporditi Egiptusesse, Mesopotaamiasse jm), head meresõitjad asus maa- ja mereteede ristumiskohas – tihedad kaubandus- ja kultuurikontaktid; Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni kokkupuuteala kuid! Nii Egiptuses kui ka Mesopotaamia püüdsid saada oma kontrolli alla FOINIIKIA LINNRIIGID (õitseaeg 10.-7. saj eKr)
Iive väga madal/negatiivne Koormusnäitaja suur vanurid Nüüdisaegne põlvkondade vahetumine Nt. Põhjamaad, osa Euroopast ja Jaapan Sündimus väike, Suremus väike, Iive väike kuid positiivne, koormusnäitaja paigas üle 50% Linnastumine ehk urbanisatsioon Eeljärk: See kujutab endast esimeste linnade tekkimist. Tuhandeid aastaid hõlmab. Esimesed linnad tekkisid ligikaudu 6000 aastat tagasi, Niiluse orus Nt. Ur, Uruk, Babülon, Jeruusalem, vanim Jeeriko Esimene järk: (tööstusajastu linn) Tõelise linnastumise algus, langeb kokku industrialiseerimisega 18. Sajandil. Linnades tekib palju uusi töökohti, rahvas siirdub maalt linna, tekivad agulid, rahvaarv kasvab kiiresti, linnarahvastiku % alla 50%, tänapäeval kõrgelt arenenud riigid on selle järgu läbinud. Järgus aga arengumaad, osades arengumaades probleemiks üle ehk väärlinnastumine. Nt. Ladina-Ameerika
Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst Pärast jääaja lõppu ei elanud inimesed enam koobastes, vaid asusid rändama. Nad hakkasid tegelema küttimise ja korilusega. Realistlik koopamaalikunst hakkas kaduma, rohkem on leitud petroglüüfe. Eriti on neid säilinud soome-ugri aladel (nt. Rootsis). Selle ajastu suurimaks leiuks võib pidada Tassili koobast Alzeerias. Sealt leiti koopamaalingud, mis kujutavad ebamaiseid olendeid. Teadlane H. Lheote arvas, et tegu on marslastega ning kahjustas sellega oma reputatsiooni. Koopamaalinguid on leitud ka tänapäeva Tuneesia aladelt. Suur areng toimus arhitektuuris tekkisid linnad. Üks vanimaid kiviasustusi oli Jeeriko Iisraelis. See oli ehitatud toortellistest, seda ümbritses müür ja seal oli ka vahitorn. Inimesed lõpetasid rändamise ja hakkasid paikseteks, nad hakkasid tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Seda muutust nimetatakse neoliitiliseks revolutsiooniks. Teiseks tähtsamaks li...
Ajaloo kodutöö 1 1. Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt. Esimestest linnalistest asulatest, eluviisist ja linnakultuurist on alust kõneleda pärast Natufi kultuuri. Mille üheks tähiseks on Jeeriko, tänapäeval Jericho, ka Ar Richa, Jordaanias. Jeeriko, seda linna tundakse hästi ka Piibli järgi, nagu ma aru saan, siis hetkel selle kunagist asukohta tähistab vaid küngas. 1950 aastatel tehtud arheoloogiliste kaevamiste tulemusel tehti kindlaks ,et Jeeriko oli üks vanemaid linnu maailmas. Oletatakse, et umbes 1 aastatuhandel eKr oli see paik küttidele ööbimispaigaks järgmisel aastatuhandel aga hakati sinna juba alalist elupaika rajama. Nüüd võime suhtelisele kindlalt väita, et
Leiutati vibu. Kodustati koer, kellest sai esimene koduloom. Loodi koopamaalinguid ja inimese ning loomade kujukesi. Jahiõnne ja oma heaolu püüti parandada maagiliste kombetalituste ehk rituaalidega. 3. Varajased põlluharijad ja karjakasvatajad X-VIII aastatuhandel eKr hakati põldu harima ja karja kasvatama, savinõusid valmistama ning kangast kuduma. Põlluharimine sai alguse Ees-Aasiast, kus tekkisid ka esimesed suuremad asulad, mille seas üks olulisemaid oli Jeeriko Palestiinas. Põlluharijad austasid loodusjõude ja uskusid, et nende üle valitsevad jumalad, kelle soosingu võitmiseks tuleb neile annetusi tuua. 3 4. Kujuneb klassiühiskond Vahemeremaade idaosas õppisid inimesed kasutama vaske juba enam kui 5000 a eKr, pronksiaeg sai seal alguse III aastatuhandel eKr ja rauaaeg II aastatuhande lõpul eKr. Metallide kasutuselevõtt tõstis tööviljakust
eluasemed(koopad, onnid)Homo sapiens-1.)neandertaallane-250 000 a.t. etteulatuv näoosa, lai nina, langus laup küttimine, püsiv eluase, kivitööriistad, surnute matmine 2.)homo sapiens e tark inimene e kromanjoonlane- 20 000 a.t. sihvakas; onnid asulad, tule oskuslik kasut, arenenud tööriistad, kalapüük.Tsivilisatsioonide ühised jooned: *viljelusmajandus *ühiskondlik tööjaotus *varanduslikud klassid *riiklus *kirja tundmine *kõrgkultuurMaailma I-d asulad: Jeeriko Palestiinas- 9000 eKr ümbritsetud kivimüüriga, põldudele juhiti allikavett niisutuseks, esivanemate religioosne austamine Catal Hüyük Väike-Aasias- 7000-5000 eKr savinõude valmistamine, põlluharimine, karjakasvatus, küttimine, kindlustamata, kaunistatud majad üksteise kõrvalEgiptuse ajaloo põhietapid: Varadünastiline aeg- 3000 eKr, esimesed tsivilisatsioonid, kuningas Mendes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse ühtseks riigiks,
Põlluharimine tõhusaks, piirkondlikud erinevused, tekkisid klassiühiskond, kõrgkultuut ja riik. 14. Mis on tsivilisatsioon? Selle tunnused (vähemalt 4) See on kõrgelt arenenud ühiskond, tuntakse kirja, kunsti ja kirjandust. On kujunenud riiklus ja arenenud religioon. Põlluharijate ja karjaksvatajate ühiskond. (a.ühiskondlik tööjaotus, b.riiklus, c. kiri, d. teadus ja kirjandus.) 15. Primaarne tsivilisatsioon, sekundaarne tsivilisatsioon. 16. Mis on Catal Hüyük, Jeeriko, mis aega neid paigutatakse ja miks ei nimetata neid veel tsivilisatsioonideks? Põlluharijate asulad. Sest puuduvad tõendid varandusliku klasside jagunemise kohta. 17. Esimesed tsivilisatsioonid, jõed ja välja kujunemise aeg. Mesopotaamia. Eufrati ja Tigrise alamjooksul. Egiptus Niiluse ääres. ~3000 a eKr. 18. Esimeste tsivilisatsioonide ühised tunnused.
Eelpoolöeldutele lisaks eksisteerisid ka koobasasulad. Neist tuntuim on 10000-8000 eKr Süürias paiknenud Natufi kultuuri asula. Seda kultuuri peetakse Ees-Aasia ja Lähis-Ida varaneoliitiliste kultuuride eelastmeks. [peatükke linnaehituse ajaloost õpik] 5.3 Esimesed linnad Pärast Natufi kultuuri on alust kõneleda juba linnalisest eluviisist ja linnakultuurist, mille üheks tähiseks on kindlasti praeguse Jordaania territooriumil asuv Jeeriko. 1950ndatel tehti kindlaks, et see linn oli üks vanemaid linnu maailmas. Oletatakse et umbes 10 aastatuhandel eKr oli see paik nomaadidest küttidele ööbimispaigaks, hiljem ka elupaigaks. See 4 m kõrguse ja 800 m pikkuse linnamüüriga ümbritsetud linn, kuhu kuulus ka 9 m läbimõõduga kivitorn, on vanim kaitsemüüridega ümritsetud linnaline asula. Torni peaaegu 9 m kõrgused varemed on säilinud tänaseni. [peatükke linnaehituse ajaloost õpik]
MAAILMA RAHVASIK rahvaarvu muutumine 1800-1 miljard inimest 1900 - 1,5 miljardit inimest 1950 - 2 miljardit inimest 1980 - 4,5 miljardit inimest 2000 - 6 miljardit inimest 2009 - üle 6,7 miljardi inimese DEMOGRAAFILISE SIIRDE TEOORIA (ülemineku) Selles protsessis on neli etappi: Etapid on läbinud või läbivad enamus kultuuriliselt ja ühiskondlikult. Ühtlased inimrühmad maakeral ETAPID : TRADITSIOONILINE PÕLVKONDADE VAHELDUMINE DEMOGRAAFILINE PLAVATUS DOMOGRAAFILINE KRIIS JA RAHVASTIKU VANANEMINE KAASAEGNE PÕLVKONDADE VAHELDUMINE Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine Ajalooliselt läbinud kõik rahvad. Tänapäeval esineb väga vaestes arengumaades korilus või varaagraarne tootmisviis N: musta- aafrika hõimudes Lõuna- ameerika indiaanihõimud TUNNUSED: I suur sündmus Põhjused: 1) naise roll on väga madal. põhiülesandeks on sünnitamine 2) Majanduslikud põhjused Lapsed on tööjõud 3) Kompenseerib kõrget suremust II väga suur suremus...
KORDAMISKÜSIMUSED ASUSTUS Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid 1. Too kolm näidet asulate paiknemist mõjutavate a) looduslike tegurite kohta 3p. b) majanduslike tegurite kohta 3p. c) ajalooliste tegurite kohta 3p. 2. Missugused majanduslikud tegurid: a) pärsivad asulate arengut b) soodustavad asulate arengut? 2+2p. 3. Millised olid looduslikud eeldused maailma vanima linna Jeeriko tekkeks 4. Milliste jõgede orgudes tekkisid esimesed linnad? ( 3 ) Miks just jõeorgudes? 5. Miks on linna mõiste eri riikides erinev? Too kolm näidet 1+3p. Linnalised ja maa asulad arenenud( Põhjariigid) ja arengumaades( Lõunariigid) 6. Milles seisnevad linnaliste ja maaliste tegevusalade erinevused 2+2p. 7. Kuidas jagunevad linnalised ja maalised asulad Eestis ja tooge näide 4+4p. LINNALISED MAALISED
Foiniikia Vahemere ja Araabia kõrbe vahel, vanal ajal oli see piirkond Kaanani nime all. Foiniikia- kreeklased-purpurmaa- teod. Purpurriie oli peamine ekspordikaup. Elanikud rääkisid erinevaid semiidi keeli. Loodus oli põlluharimiseks soodus, vihma sadas piisavalt. Oli üks varaseimaid põlluharimispiirkondi, kasvatati karja. Liibanoni seedrimetsad olid ehituspuidu allikaks, kasutati ka laevaehituses (osavad meresõitjad). Asus Mesopotaamia ja Egiptuse vahel. Umbes 8500 eKr Jeeriko asula. III a.t. eKr tekkisid Foiniikia linnriigid- Byblos, Siidon, Tüüros. Nende rikkus põhines kaubandusel, peamised laevaehitajad ja meresõitjad, rajasid arvukalt kolooniaid, Kartaago. Foiniikia langes Assüüria võimu alla, seejärel Uus-Babüloonia valitsejate võimu alla. Tähestiku leiutajad- leiutati kauplemise lihtsustamiseks. Umbes 1000 eKr oli välja kujunenud 22 märgist koosnev foiniikia tähestik. Kirjamärgid tähistavad kaashäälikuid
poolpimedalt isalt välja vennale mõeldud õnnistuse. Pagedes Eesavi viha eest oma onu juurde, nägi Jaakob teel und redelist, mille ots ulatus taevasse ja mida mööda astusid üles ja alla Jumala inglid. Teine tuntud lugu räägib, kuidas ühel ööl Jaakob maadles kuni koidikuni võõra mehega ega lasknud teda enne lahti, kui mees oli teda õnnistanud. Tundmatu oli Jumala ingel, kes seepeale andis Jaakobile nime Iisrael (hbr.k. ,,Jumalaga võitleja") 18. Jeeriko pasun ,,Ja rahvas karjus ja preestrid puhusid pasunaid; ja see sündis, et ... müür langes sinna paika maha; ja rahvas läks üles linna ... ja nad said linna kätte ja kaotasid sootuks ära kõik, mis linnas oli, mõõgateraga." > Vali läbilõikav kisa v. kime heli. Kui Iisraeli rahvas lähenes Jeeriko linnale, käskis Jeeriko kuningas kõik linnaväravad sulgeda. Linna ümbritses kõrge tugev müür. Joosua eestvedamisel käisid iisraeliidid hauavaikuses kuus päeva ümber linna.
osavinimene-pihukirves, algeline jahipidamine, ajumaht 600 cm3 1,6mln eKr4)homo erectus e. sirginimene-1,7-1,9m karvkate kaob, puudus artiklieeritud kõne, püsisuhted 40 tuhat eKr5)homo sapiens e. tarkinimene-kultuse ja viljeluse teke, sotsiaalne kihistus, tsivilisatsioon Esimesed silmapaistvad kunstisaavutused: pärinevad 35 000-13 000a tagasi, Prantsusmaal Chauvet, kujukesed ja koopamaalingud, kujutati jahiloomi Viljaka poolkuu asulad: Catal Hüyük, Jeeriko, Ninive, Dzarmo, Hassuna, Eridu, Susa, Ur, Uruk, Lagas, Kis - seal algas ka tsivilisatsioon Tsivilisatsiooni tunnused: üleminek viljelus majandusele, ühiskondlik tööjaotus, kihistumine, kirja teke, kõrgkultuur(teadus, kirjandus) Egiptuse loodusolud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel
tegema savi nõusid. Kui vaadata koopa maalinguid on sealt väga kerge välja lugeda, et tolleaegne inimene mõttles eelkõige küttimisele ja söögile, kuna on palju küttimis maalinguid. 4. Viljakaks poolkuuks hakkati seda piirkonda nimetama, sest seal oli väga viljaksa ala ja see piirkond oli poolkuu kujuline. Selle sees oli 3 jõge ( Niilus, Tigris, Eufrat) ning mitmeid vanemaid linne. 5. Cata Hüyük ja Jeeriko on mõlemad suured linnad nii rahvaarvult ja ka mõõtmetelt. Nende linnade puhul ei ole tegemist tsivilisatsiooniga, kuna neil ei ole tsivilisatsioonile omaseid tunniseid. Kui nad tegelevad ikka veel anastava põllumajandusega ning ei arenda ennast ise vaid koguvad resursse vaid looduselt, ei ole tegemist tsivilisatsiooniga. 6. Esimesed looduslikud tsivilisatsioonid tekkisid umbes 3000. aastat ekr. Egiptuses ning Mesopotaamias
Geograafia vastused: Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid A) Looduslikus tegurid: 1) Parasvööde/lähistroopiline vööde-Euroopa, USA jne 2) Veekogu lähedus- Niiluse äärne ala, 3) Tasandik (pinnamood) - Suur-Hiina Tasandik B) Majanduslikud tegurid: 1) Transport Kaubateed (Siiditee) jne, 2)Kuurort-,Ülikoolilinnad-Nt. Tartu, Pärnu, 3) Maavarade kaevandamine 2.Tegurid,mis pärsivad asulate arengut: Pole teedevõrgustikke (Halb transport), koole ja puudub maavarade kaevandamine. Tegurid, mis soodustavad asulate arengut: Head teedevõrgustikud (Hea transport), palju koole, kuurort linnad ja läheduses on maavaradekaevandamine vms 3.Jeeriko tekke tegurid: Veekogu olemasolu, Tasandik pinnamood ja viljakad mullad 4.Esimesed linnad tekkisid: Niiluse, Eufrati ja Tigrise ümber. Sinna tekkisid linnad, kuna seal olid viljakad mullad, tasandik maa ja oli ka vesi ol...
abi. Väga head tähevaatlejad. Sumerid olid esimesed linnaehitajad, leiutasid ratta, adra, niisutus kanalid ja kuivenduskraavid, maailma esimene teada olev kiri. Sumeritel olid esimesed kirja pandud seadused, vanimad koolid, raamatukogud, mõõdu ja kaalu süsteemid, vanim eepos (Gilgames) 6)Linnad ja tuntumad ehitised. Egiptus: Heraklepolis, Hermopolis, Abu Simbel, Luksor, Teeba (Giza püramiidid, Sfinks, Abu Simpelis, Luxori tempel) Mesopotaamia: Susa, Mari, Jeeriko, Uruk, Ur, Babülon (Istari värav, Uri tsikuraat, Marduki tempel) 7)Kirjandus ja kunst? Egiptus: Seal ei olnud pikki jutustusi vaid lühijutud. Egiptlaseid peetakse novellizanri loojateks. Peamised zanrid on surnuteraamatud, õpetussõnad ja lühijutud (Sinuhe jutustus- põgenes kodumaalt kuid ei saanud rahu sest tahtis kodus surra, sai vaaraolt loa koju tagasi pöörduda ning ta sai rahus surra). Olulised ehitised on templid, püramiidid hauakambrid
Iisraeli ehk tema rahvast piinati, ja läks linnast minema. Moosese rännakud lubatud maale: Moosesele ilmutas ennast Jumal, kes käskis tal minna tagasi linna ja vabastada oma rahvas. Nii ta tegi ja läbi suurte imede hävitasid nad Egiptuse sõdurid. Rännakud lubatud maale toimusid aastakümneid ja Mooses suri natukene enne sinna jõudmist ,aga ta nägi maad kalju pealt alla vaadates. Lubatud maal: Algul oli sinna veel natuke edasi minna. Nad jõudsid taas läbi vee ja hävitasid kavalusega Jeeriko. Nad jõudsid lõpuks kohale ja ehitasid linna. Jõumees Simson: Ta oli väga tugev mees ja ta tugevus peitus ta juustes. Ta rääkis kogemata selle välja ning siis ta lõigati kiilaks ja tehti orjaks. Ta viimane tegu oli palee hävitamine koos iseendaga. Saamuel: Hanna, kellele sündis tänu Jumalale poeg, andis enda poja Saamueli kirikule. Ta elas kirikus tükk aega ja ka temale ilmutas ennast Jumal. Taavet: Taavet oli tavaline talupoeg, kes läks ka sõjaväkke
1. Kuhu olid kirjutatud 10 käsku? Kes ja millal need rahva ette tõi? (LK 102-104) - 10 käsku olid kirjas kivitahvlitel. Mooses tõi need rahva ette, kui nad Siinai mäe jalamil peatusid. 2. Kes oli Aabram ja mida ta tegi? (LK 34) - Aabrami valis jumal välja, et teda inimkonnast eraldada ja tema kaudu puhast usutunnetust ülal hoida. Aabram läks oma pere ja varaga Moore tammikusse, mille Jumal talle andis. Aabram ehitas Jumalale sinna altari. 3. Lea ja Raaheli lugu (LK 54) - jaakob jäi onu laabani juurde, kuna tahtis onutütart raahelit, ent raha polnud, nii et ta tegi onule 7 aastat tööd. aga laaban pettis jaakobit ning pulmapäeval andis talle hoopis näokattes lea, nii et jaakob kohe aru ei ok saanud. Laaban siis lubas Jaakobil töötada veel 7 aastat et saada ka Raahel endale ja siis ta lõpuks saigi 4. Milline tähendus on pasapühadel? (LK 90) - Paasapühasid peetakse Iisraeli rahva egiptuse orjusest vabanemise mälestuseks. Paasapühad on päev,...
10. veebruaril 1913. aastal pühitseti maa. Samal päeval maeti ka esimesed surnud: Mihkel Mägi ja Mai Kütt. 1914. aastal ehitati surnuaiale kabel. Kirikuehituse lisandid 17. märtsil 1923 pühitses piiskop Kukk altarikuju, mille valmistas Itaalias skulptor Amandus Adamson. Kuju luues toetus autor motiivile «Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete!» Skulptuuri keskel seisab Kristus, kelle paremal käel on Maarja- Magdaleena ja vasakul käel Jeeriko pime. Kuju on 3,5 m kõrge ja valmistatud Carrara marmorist arhitekt Mielbergi kavandite järgi. Teises maailmasõjas sai kuju väga tugevasti kannatada ent seisab tänaseni oma endisel kohal. 1923. aasta sügisel jõudsid Tartusse Ruhrimaal Bochumis valatud teraskellad, mis kaaluvad 1280 ja 800 kg ning kõlavad dis ja fis. Neist inspireerituna kirjutas Heino Eller klaveripala "Kellad". 1924. aastal pandi kirikusse ka keskküte. 1931. aastal tehti jumalateenistusest esimene raadioülekanne.
arvukus. Põlluharimine tingis paikse eluviisi (külade ja pidevalt kasutatavate majade teke) ja aja jooksul ka tööjaotuse kujunemise (põlluharijad ja karjakasvatajad). Rohtlates ja poolkõrbetes säilitasid paljud karjakasvatajahõimud siiki rändleva eluviisi. Viljelusmajandusele üleminekuga kaasnes ka inimkorra arengu ebaühtlus, sest igal pool ei leidunud kodustamiseks sobivaid looma- ja taimeliike. Tekkisid esimesed asulad/linnad (Catal Hüyük tänapäeva Türgis ja Jeeriko Palestiinas). Sel perioodil arenes oluliselt käsitöö: õpiti kivi lihvima ja puurima, savinõusid tegema, ketrama ja riiet kuduma. Toimus muutus ka uskumustes: põlluharijad hakkasid kummardama päikest ja maad. Ajavahemikku 5000-2500 eKr nimetatakse eneoliitikumiks ehk vase-kiviajaks. Metallidest õppisidki inimesed tundma kõigepealt vaske. Sel perioodil toimus kiire areng eelkõige Mesopotaamias, kus leiutati potikeder ja ratas(-veok), hakati rajama niisutussüsteeme ja kasutama
käsitööd, osa kirjaoskust, osa vahendajad inimeste ja jumalate vahel. erinevad majanduslikud klassid-kujunes riiklus- kõrgemad valitsejad, ametnikkond. kõrgkultuur kirjatundmine Mesopotaamia- Eufrat, Tigrise Egiptus- Niilus India-Induse Kreeta- Huang He Ameerika- Kesk-Ameerikas, Peruu Teen kaart skeemi- Vahemeri ja Punane meri, jõed- Niilus, Tigris, Eufrat, Siiani poolsaar, Pärsia laht, Ciza, Jeruusalemm, Teeba, Nuubia, Jeeriko, Süüria, Babülon, Mesopotaamia, Ur. Egiptus Papüürus- valmistati Niiluse kallastel kasvava pilliroolaadse papüürustaime säsist. Kirjutusmaterjal. Sinna kirjutati hieroglüüfe. Rosette'i kivi- Egiptuse kuningale pühendatud tekst sisse raiutud. Selle järgi saadi hieroglüüfe desifreerida. Pühad loomad- kehastasid ühte või teist jumalat mõnes tema ilmingus. Sõnnikumardikas, kass, härg.
Sünnib Taaveti soost seaduslik ehk salvitud kuningas messias, kes taastab Iisraeli muistse hiilguse saabub jumalariik, kus Jahve võidutseb kogu maailmas ja kõik rahvad ning inimesed elavad vennalikult üksteise kõrval. · Prohvetite ettekuulutustel oli väga suur mõju. Messia ootusest sai juutide maailmavaate alustalasid. Kronoloogiline ülevaade. · Kanaan oli esimesi põlluharimis piirkondi maailmas. 8500 eKr tekkis Jeeriko asula. · 3000 eKr tekksidi mitmed linnad, Byblos kõige tähtsaimana. · Kujunesid sidemed Egiptuse Vana riigiga. · Kanaan oli mõjutatud nii Egiptuse kui ka Mesopotaamia tsivilisatsiooni poolt. · Poliitiliselt allus Kaanan pikemat aega Egiptuse Uuele riigile, põhjaosas aga lühemat aega Hetiidi impeeriumile. · 2000 eKr hakkasid kaananlased E. ja M. kirjasüsteemi kergemaks tegema, kuid
laatsaruse äratamine - Laatsarus haigestus raskelt ja suri varsti peale seda. Linna ilmus Jeesus ja Laatsaruse õde ütles et kui ta oleks varem tulnud oleks nad ta päästa suutnud aga ta oli kindel et Jeesus suudab seda ka nüüd. Jeesus juhatati koopasse kus Laatsarus neljandat päeva lamas, kivi veeretati koopasuu eest ära ja Jeesus ütles: " Laatsarus tule välja" ja ta tuligi välja halastaja Samaariamees - Ükskord läks üks inimene Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja ta jäi röövlite küüsi, kes talle hoope andsid ja ta paljaks riisusid ja jätsid ta teele surema. Preester läks mööda ja ei teinud temast välja nõndasamuti leviit. Lõpuks tuli Samaaria mees, kes haavatut nähes sidus ta haavad kinni ja tohterdas teda ja viis ta öömajale. Hommikul andis ta peremehele raha ja palus mehe eest hoolitseda, ja tagasi tulles lubas kulutused kinni maksta maailma loomise lugu - Kogu universum oli algselt pimedus ja kaos. Alguses lõi Jumal taeva
Ta võttis poisi endale ja pani talle nimeks Mooses. Mooses tappis egiptlase, kes iisraellast peksis. Vaarao tahtis Moosest tappa. Mooses abiellus Midjani preestri Jitro tütre Sipporaga. Jumal ilmutas end Moosesele ja ütles, et tema peab vabastama iisraellased. Moosese vend oli Aaron. Iisraeli rahvas tegi vasika, keda nad kummardasid. Korah, Daatan ja Abirami toetasid Jumalat. Nad tapeti. Jeeriko vallutamine: preestrid pidid 6 päeva käima ümber Jeeriko linna, kandes seaduselaegast. Seitsmendal päeval pidid nad 7 korda käima ümber linna ja siis karjuma. Linna müürid vajusid kokku. Kohtumõistjad olid Saamuel, Otniel, Abimelek, Jain, Toola ja Simson. Kohtumõistja Simson oli väga tugev mees. Ta kandis vilistide linnaväravad mägedesse. Vilistid pügasid ära ta juuksed ja sellega ta jõud rauges. Temast sai ori, kuid ajapikku kasvasid ta juuksed tagasi ning tagasi sai ta oma jõu. Pidustusel tõmbas ta kaks sammast ära ja maja
vaidlesid kumb on lapse ema ja siis saalomon ütles ei laps tuleb pooleks raiuda ja mõlemale pool anda ( ta ei mõelnud nii teha)ja siis ütles õige ema ei andke teisele aga ärge raiuge. *kolgata tee- kannatuste rada. Kristus hukati Kolgata mäel *juuda seeklid- rahaühik *oma käsi puhtaks pesema- end süüst vabastama, Pilaatus pesi oma käed Jeesuse verest puhtaks Halastaja Samaarja mees- Ükskord läks üks inimene Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja ta jäi röövlite küüsi, kes talle hoope andsid ja ta paljaks riisusid ja jätsid ta teele surema. Preester läks mööda ja ei teinud temast välja nõndasamuti leviit. Lõpuks tuli Samaaria mees, kes haavatut nähes sidus ta haavad kinni ja tohterdas teda ja viis ta öömajale. Hommikul andis ta peremehele raha ja palus mehe eest hoolitseda, ja tagasi tulles lubas kulutused kinni maksta. Laatsaruse ülesäratamine- Laatsarus haigestus raskelt ja suri varsti peale seda.
Välismaa autorite noortekirjandus. Aastad 2005-2010 Uurimustöö. Madli Ainsalu 8b TÜG Välismaa noortekirjandus: "Lucas" Kevin Brooks "Rööv" Andreas Schlüter "Kuulsuse valvas õppetund" Kika "Kuninglikult untsus" Niki Burnham "Maoli" Nick Hornby "Piraadid" Ilkka remes "Ohtlik armas" Melissa Marr "Neelatud" Simon Holt "Võimumäng" Andreas Schlüter "Härra Ibrahim ja Koraani õied" Eric-Emmanuel Schmitt Emily the Strange "Kaotatud päevad" Rob Reger ja Jessica Gruner "Sigadesaaga/pigtopia" Kitty Fizgerald "Brislinger" Christopher Paolin "Julia mängib Juliat" Juta Treiber "Lapsehoidjad" Melissa de La Cruz "Eragon" Christopher Paolin "Otsetee paradiisi" Allan Keian "Lihtsalt armastus" Brigitte Blobel "Vaigust kiiker" Philip Pullamn "Hurini lapsed" J.R.R. Tolkien "Alaizabel Cray painaja" Chris Wooding "Soovileht" Eoin Clofer "Lõpetamata lood" J.R.R...
Sellega jagati Lähis-Ida omavahel ära: Egiptusele jäi Palestiina, hetiidid said enamuse Süüriast. Enamlevinud teooria järgi oli Hetiidi riigi lõpu nn. mererahvaste rünnak, milles hävis tõenäoliselt ka kreeklaste Mükeene kultuur. Foiniikia Vahemere ja Araabia poolsaarest põhjapool asuvate kõrbeliste alade vahele jäävad Süüria, Foiniikia ja Palestiina moodustasid viljaka maariba, mida tunti Kaananimaa nime all. Juba 8500 eKr. tekkis Palestiinas Jeeriko põlluharijate ja karjakasvatajate asula, mistõttu oli see üks esimesi piirkondi maailmas, kus hakati tegelema maaviljelusega. Foiniikas (kreeka keeles purpurimaa) kasvasid seedripuud, mida kasutati laevaehituseks (meresõitjad) kui ka müügiks naaberaladele (Mesopotaamia ja Egiptus). III at. eKr. tõusid seal esile mitmed rikkad linnriigid, millest tähtsaimad olid Byblos, Siidon ja Tüüros, mis tegelesid transiitkaubandusega, ja rajasid Vahemere äärde kolooniaid (Kartaago)
KONTROLLTÖÖ: Ajalooperioodid ja ajatelg konspekt Varased tsivilisatsioonid maailmas - lk 24-27, konspekt Tsivilisatsioonid varajased kõrgkultuurid Viljakas poolkuu-linnriigid hakkasid tekkima Mesopotaamia ja Niiluse vahele (oli väga hea põlluharimine Ühed kõige olulisemad varasemad põlluharijate asulad on Jeeriko Palestiinas ja Catal Hüyük Väike-Aasias. Tsivilisatsiooni tekkimise tingimused: 1.üleminek viljevale majandusele ja metalli kasutamine 2.ühiskondlik tööjaotus (ehk mitte kõik ei tegelenud põlluharimise ja karjakasvatusega) ja varanduslik kihistumine 3.riikluse ja valitsejate teke. Et rikkama ülemkihi seast olid esile tõusnud elukutselised valitsejad 4.kirja kasutusele võtmine- aitas kaasa ühiskonna rangemale korrastatusele ja soodustas seega riikluse kujunemist 5
hakkasid kujunema püsivad asulad. Põlluharimine tõi enesega kaasa murrangulised muutused tehnoloogias õpiti puurima ja lihvima kivi, tänu millele oli võimalik valmistada silmaauguga kivikirveid ning kvalitseetsemaid põllutööriistu. Alguse sai riide kudumise oskus ning savinõude valmistamine (e keraamika), tänu millele oli võimalik säilitada viljatagavarasid. Varaseimate põlluharijate asulate hulka kuuluvad u 9000 ekr Palestiinas asutatud Jeeriko asula (kindlustatud massiivse kivist müüriga) ja VII / VI at vahetusest eKr pärinev Catal Hüyük Türgi lõunaosas (kindlustamata; elanike jaoks oli põlluharimise ja karjakasvatuse kõrval ka küttimine). Nende asulate väljakaevamistel saadud tõendid ei viita veel suurele varanduslikule ebavõrdsusele kogukonnaliikmete vahel, ent võib oletada, et seal olid juba esile kerkinud mõjukamad
KUNSTIAJALUGU 1. teema Kunstiliigid Kunstiliigid 1. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. · Profaanarhitektuur ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. 2. SKULPTUUR · Reljeefid vaadeldav ühest küljest - kõrgreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal - madalreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad - süvendreljeef figuurid on uuristatud alusmaterjali · Ümarplastika vaadeldav kõigist külgedest Võib jagada ka · Monumentaalplastika suur, liigutatav kraanaga, u 4-5 m · Vabaplastika inimjõul liigutatav, 2-3 m · Ehitusplastika ...
* edasi antud liigikuuluvus ja liigutused, kuid mitte suurusvahekord ning ka asetus on juhuslik Näiteks * Altamira koobas (PõhjaHispaania, 15 000 aastat tagasi) esimene koopamaalide leid * LasCaux koobas (Prantsusmaa, 15 000 aastat tagasi) MESOLIITIKUM (algus: 10 000 aastat tagasi pärast jääaja lõppu) * inimesed ei elanud enam koobastes, vaid lihtsamates elamutes; jätkatakse küttimist ja korilust Näiteks * Jeeriko (Palestiina, 8 at eKr) vanim kiviasuk. majad: ümmargused väikesed hütid linna ümber kaitsemüürmüür, vahitornid, veega täidetud kraav (portreeskulptuuri tekkimine kipsiga täidetud värvitud inimkolbad) * Katal Hüyük (Türgi, 7 at eKr) majad: ristküliku või ruudukujulise põhiplaaniga majad tihedalt üksteise kõrval, katustel liiklemine, tänavavõrgu puudumine linna ümber kaitsemüür
Vanem kiviaeg / paleoliitikum (3 milj a tagasi) 2. Keskmine kiviaeg / mesoliitikum (12 000-7000 eKr): · Anastav majandus · Rändav eluviis · Vibu ja nool, koera kodustamine 3. Noorem kiviaeg / neoliitikum (al 7000 eKr): · Neoliitiline revolutsioon üleminek põllumajandusele, inimesed jäid paikseks, kindel toit, eluaea pikenemine, rahvaarvu kasv. · Esimesed linnad jõgede ääres Lähis- Idas ja Väike- Aasia ps. · Vanim linn maailmas- Jeeriko. · Lihvimisoskus, puurimine. · Keraamika, kudumine. · Uskumuste muutus, rõhk rohkem ilmastikul. 4. Vaskkiviaeg / eneoliitikum · Üleminek kiviajast pronksiaega. · Esimesed tsivilisatsioonid. · Paljud hõimud jäävad ränd-karjakasvatajateks. · Kaks inimrühma: sõjakad rändajad ja rahulikud põlluharijad. · Ilmastiunähtuste kummardamine. · Geomeetriline ornament (päikeseketas), viljakusmaagia.
Siit aga lähen ette rutates kriitilise märkuseni, kus erinevad allikad annavad kohati erinevaid daatumeid. (Muide, oli Eestigi nn. protoärkamisaja alguseks nn 40-ne kiri. Selle 40-ne teema aga jätame järgmisse 40-nesse kuusse). Et mõista sündivate kultuuride seoseid, siis alustan mesoliitikumist. AASIA AAFRIKA EUROOPA u 8500 e.Kr. Jeeriko (Jericho)-väidetav vanim asustatud asula-linn u 7000 eKr. Anatoolias rajatakse Catal Hüyük, u 7500 Iseloomulik lainjooneline keraamika- valmis- u 7000 Maaharimine levib suurim neoliitikumi asula Lähis-Idas tatakse kalaselgrooga üle märja savipinna tõmmates - Anatooliast Kagu-Euroopasse Saharas ja selle lõunapiiril
olulisemaks. Põldude rajamisega hakkasid inimesed keskkonda süstemaatiliselt ümber kujundama. Tekkisid küllalt suured ja aastasadu püsivad asulad. Samal ajal arenes ka tehnoloogia. Leiutati kivi lihvimise ja puurimise kunst, mis võimaldas valmistada senisest tõhusamaid tööriistu, eriti puude langetamiseks ja põllumaa ettevalmistamiseks tarvilikke kirveid. Alguse said ka riide kudumine ja savinõude valmistamine. Viimaseid kasutati muuhulgas ka viljatagavarade säilitamiseks. Jeeriko asula Palestiinas sai alguse juba umbes 8500 aastat eKr ja püsis aastatuhandeid. Selle varasemad asukad ei osanud veel valmistada savinõusid. Algul elasid nad savist muldpõranda ja okstest katusega onnides, kuid mõne aja pärast asendusid need toekamate kivimajadega. Linn oli ümbritsesid massiivse kivimüüriga ja selle elanike arv võis ulatuda kahe tuhandeni. Peagi õppisid Jeeriko allikavett niisutuseks põldudele juhtima. Asulast on
otsa et rhavas näeks, miline jumal on elav, mõlemad jumalad pidid panema põlema härjavärss ja puud, baali ei pannud, jehoova poani ning rahvas heitis pamaha ning ütles:jehoova on jumal eelija võetakse taevasse jumal ilmuts eelijale et ta ei sure vaid võetakse elusana taevasse.eelijal oli õpilane eliisa keda ta õpetas jumalasse uskuma. ta tahtis väga nöe kuidas eelija äraminek toimub. sellep. ei lahkunud eliisa kordagi eelijast. kord olid nad jeeriko linnas ning eliisa juurde tulid prohvetid kes ütlesid et täna võtab jumal eelija ära. eliisa teadis seda, kui nad jõudsid jordani jõe juurde , tegi eelija nii et vesi taganes 2 poole ning nad läbisid kuiva jõesängi, siis küsis eelija eliisalt, et mida ta võib teha tema heaks enne kui ta ära võetakse. eliisa tahtis 2kordselt seda vaimu mis eelijal on. eelija lausus et kuio eliisa näeb lahkumishetke pealt siis ta saab seda mida palus. eliisa nä'gi seda ja täitus ta soov.
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
· Sekundaarne tsivilisatsioon teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana- Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr) a. Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis o u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad nt Jeeriko Palestiinas. · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki: o IV aastatuhande lõpul eKr pronksi töötlemine ja adra leiutamine, mis sai aluseks künnipõllundusele. o U 1300 eKr raua töötlemise algus. · Kirja tekkimine, mis aitas ühiskonda korraldada. b. Tekkimise põhjused (2 peamist seisukohta)
Arheoloogilistelt väljakaevamistelt. Paraku on instrumendid looduslikest materjalidest ja aja jooksul lagunenud. Terve pilli leid on suur haruldus. 2. Musitseerimist kujutavatelt kunstiteostelt. Paraku pole muistse kunstniku eesmärgiks olnud edasi anda pillide täpseid proportsioone. 3. Kõikvõimalikest kirjalikest allikatest, sealhulgas muistsest ilukirjandusest (,,Gilgamesist", Vanast Testamendist"). Näide: Jehoova ütles Joosuale: "Vaata, ma annan su kätte Jeeriko ja selle kuninga ning võitlusvõimelised sõjamehed, vaprad mehed. Käige siis ümber linna, kõik sõjamehed, tehes ühe tiiru ümber linna; tee nõnda kuus päeva. Ja seitse preestrit kandku seitset jäärasarve laeka ees. Seitsmendal päeval aga käige seitse korda ümber linna ja preestrid puhugu sarvi. Ja kui sarve pikalt puhutakse, kui te kuulete sarvehäält, siis tõstku kogu rahvas suurt sõjakisa; siis langeb linna müür sealsamas ja rahvas mingu üles, igaüks otse oma kohalt." /..
· Inimesi ei kujutatud (nt viljakusks Willendorfi Veenus nägu puudub, kuid lopsakas figuur) · Loomadel anti edasi liiki ja liikumist, kuid suurussuhted ja asetus on juhuslikud · Altamire koobas Põhja-Hispaanias 15 000 a tagasi esimene koopamaalileid · LaCaux koobas Lõuna-Prantsusmaal 15 000 a tagasi Mesoliitikum (10 000 a pärast jääaja lõppu) · Elati juba koobaste asemel lihtsamates elamutes · Jeeriko kiviasula Palestiinas 8000 a eKr (majas olid ümmargused hütid, linna ümber kaitsemüürid, vahitornid ja veega täidetud kraav) · Katal Hüyük Türgis 7000 a eKr (majadel nelinurkne põhiplaan, tihedalt kõrvuti, liigeldi katustel, tänavavõrk puudus, linna ümber kaitsemüür) · Templid ja hauakambrid Maltal 5000 a eKr Euroopa vanimad kiviehitised Neoliitikum (paikseksjäämine (Eestis savinõud 4000 a eKr) kuni metallide kasutuselevõtt)
Ajalugu 1. Prohvet Mahmed ja prohvet usu tekkimine? 2. Islami alussambad 5? 3. 5 palveaega? 4. Islami sarnasused ja erinevused teiste aabrahami usunditena: judaismi ja kritluse? Keskaeg Kronoloogia Varakeskaeg V-Xsaj...oli Euroopas suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajates (feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas 486. a frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. 529. a püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri, millest sai eeskuju keskaegsele Lääne-Euroopa kloostrikorraldusele. 590 604. a paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavtide autoriteeti Lääne-Euroopas. 732. a Fran...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
