Hindustani poolsaarel Induse orus ning Hiinas Huanghe jõe lähistel. Kõige varasemad Mesopotaamia alade linnad olid rajatud kindla planeerimiskava kohaselt, mis määratles täpselt ära linna keskuse ja peatänavad, ülejäänud osa linnast kasvas ja arenes tõenäoliselt stiihiliselt. Tüüpiline oli tugevasti kindlustatud keskosa, mille keskmes paiknesid nii valitseja palee kui ka astmeline templitorn e. tsikuraat. 2. Nimeta ja iseloomusta lühidalt Sumeri, Assüüria ja Babüloonia linnu. Sumerite linnad (Nippur, Ur, Uruk, Adab, Lagash, Eridu, Umma, Kish) Linnamüüris oli tavaliselt neli väravat, kust said alguse laiad tänavad, mis tsitadelli juures kokku jooksid. Umbseintega majade uksed avanesid siseõuedesse, mida kahekorruseliste majade puhul piirasid rõdud. Elanike arv sellistes linnades võis ulatuda 30 000 50 000. Keskasulaid ümbritsesid sageli laialdased eeslinnad, neid omakorda asulad ja külad
Esimene linnaline asula tekkis Ees-Aasias, Mesopotaamia aladel. Sealse varaseima linnalise kultuuri - Obeidi kultuuri tekkimise ajaks pakutakse ajavahemikus 5500-4000 aastat eKr. Mesopotaamia külades ja väikelinnades ehitati päikese käes kuivanud savitellistest maju, mille seinu, põrandat ja katust kaeti krohviga. Majade vahel olid väikesed savitellistest müürid. Väikelinnas võis olla mitukümmend maja, mille vahele tekkis ka organiseerimatu tänavavõrk. Peale seda tekkisid ka Sumeri, Assüüria, Babülooni, Egiptuse ja Kreeta-Mükeene linnad. 2. Nimeta ja iseloomusta lühidalt Sumeri, Assüüria ja Babüloonia linnu. Lõuna-Mesopotaamiasse asusid sumerid, kõrge kultuuriga rahvas, kes allutasid endale pärismaalasi Tigrise ja Eufrati alamjooksu tsoonis ning rajasid sinna Sumeri riigi. Sumeri linnad: Uri, Uruk, Nippur, Tel Taya, Ebla ja Mari (Ebla ja Mari on sumeri linnadele sarnased linnad) Uri linn oli Eufrati jõel asunud linn, mis asus seal 3.-2.at. vahetusel eKr.
LA HT PU NA NE ME RI Milline riik asub praegu sumerite aladel? Mis seal toimub? · Tähtsamad linnriigid: Ur, Uruk, Lagas, Kis, Umma, Nippur. · Linnriik koosnes kõrgendikul asuvast linnast ja seda ümbritsevast alast. · Linn oli ümbritsetud savitellistest müüriga, et kaitsta elanikke vaenlase rünnakute eest. Maapind on siin madal ja tasane. Puid kasvab vähe, kuid savi ja pilliroogu leidub rohkesti SUMERITE LINNAD · Majad ehitati käsitsi vormitud ja päikse käes kuivatatud savitellistest. Telliseid võidi tugevdada pillirooga. · 1-2 korruseliste hoonete katused lamedad, elumajade esimese korruse aknad avanesid hoovi poole. · Tänavad olid väga kitsad Muistne Uruk (rekonstruktsioon) Äri aken tänavale avatud
Bablüloonia Babüloonia Babüloonia oli oma tsivilisatsioonilt sarnane talle eelnenud sumerite omale. Babüloonias valitses kuningas. Tema käes oli nii seaduslik, kohtu, kui ka täidesaatev võim. Babüloonia ajalugu jagunes kaheks VanaBabüloonia periood (18301518 eKr) ja UusBabüloonia periood(625539eKr). Babüloonia on tänu talle eelnenud sumeri perioodile väga rikas oma ehituste ja ajalooliste väärtustega. Sumeriakadi kultuurist on pärit silindrikujuline pitsatkivi. Vanim pitsatkivi on Sargon I aegne pitsatsilinder. 1800 eKr ühendas valitseja Hammurabi kõik Babüloonia osad. Riigi pealinnaks sai Babülon. Babüloni kuulsaimad ehitised on Marduki tempel, Paabeli torn kuhu viis protsessioonitänav. See tänav on loodud 6. saj. eKr Nebukadnetsar II poolt
Kohmakas ja mitte eriti detailne aga väga suur. 23.Miks on arheoloogidel raske uurida Vana-Babülonia pealinna? Kuna muistse Babüloni peal asuvad VI sajandist eKr pärit ehitiste varemed, siis on Vana Babüloonia pealinna kaunis raske uurida. Lõvi on üks väheseid kunstimälestisi, mis asub tänapäeval seal, kust ta leiti. 24.Loe, mitu jalga on sellel müstilisel olendil? 5 jalga. 25.Kellele võiks kuuluda pea? Sargon II. 26.Palun kirjeldage täpsemalt kaht assüüria reljeefi (vt eelmisi slaide)? Assüüria kuningas Assurbanipal jahil. Reljeef tema paleest Ninives. Kuningas lööb oda lõvile kõrri. Assüüria kuningas Assurbanipal võitleb lõviga. Reljeef tema paleest Ninives. Kuningas ja lõvi on justkui sõbrad. 27.Kuidas kujutatakse inimesi (võrrelge sumerite kujutusviisiga)?Kuidas kujutatakse loomi: millises poosis, tõepäraselt või mitte (vt järgmist slaidi) ? Reljeefid on täpsemad ja tõepärasemad
Babüloonia ajajärk on otseselt seotud Babüloni linna esiletõusuga ja suurrigiga, mille rajas selle linna kuningas Hammurapi (1792-1750). Hammurapi kuulus amoriitide amnanumi hõimu, kes 2 oli tulnud võimule ~1900 vähetähtsas Babüloni linnas, mille poliitiline ajalugu ulatub tagasi Akkadi (Agade) dünastia aega (XXIV-XXII eKr). Babüloni (Bab-Ili) nimi tähendab "Jumala värav" (me teame, et Babüloni kaitsjajumalks oli Marduk, st et Babülon tähendab "Marduki värav". Babüloni linn asetseb mitte kaugel Sumeri põhjapiirist (umbes saja km kaugusel Nippurist). Babüloni mainitakse esmakordselt Naram-Sini (Naramsini) ajal (XXIII s), kuid siis oli ta Akkadi võimu all. Hiljem, Uri III dünastia kuningate ajal, ei olnud suhted Babüloni ja Sumeri riigi vahel kaugeltki alati sõbralikud. Kui uskuda hilisemat traditsiooni, siis kohtles kuningas Sulgi (XXI) Babüloni väga julmalt: ta rüüstas linna ja viis kaasa rikkaliku saagi
kujukesi, mille tõttu on tihtipeale oletatud, et Çatal Hüyükis elanud inimeste religiooni keskmes võis olla viljakust sümboliseeriv emajumalus. Peamiseks tegevuseks oli põllumajandus, karjakasvatus ning jahipidamine. Asulakoht hüljati 6. aastatuhande keskel eKr. Arvatakse, et ürginimesed ehitasid vaevaga üle 1000 maja ainult liha säilitamiseks, ise aga jäid elama ajutistesse onnidesse. Jeeriko (tänapäevase nimega Tell es-Sultan) on üks vanimaid teadaolevaid linnalisi asulakohti maailma ajaloos. Tänapäevane Jeeriko linn asub Jordani jõe läänekalda lähedal Palestiina territooriumil. Esimesed andmed asustusest Jeerikos pärinevad umbes aastast 9400 eKr. Aastaks 7000 eKr kujunes välja mitme tuhande elanikuga varajane asula. See asus loodusliku allika juures, mistõttu oli tegu ka ajaloolise küttide-korilaste laagri- või kogunemispaigaga. Asulakohta ümbritsesid müürid
· Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Figuuridele on tihti lisatud ornament ja kiri Korsabadi lossi väravavalvurid · Üks suursaavutusi Mesopotaamia skulptuurikunstist Skulptuurid Jumalakuju, millele Naise pea Varkast. Akkadi valitseja on iseloomulikud Alabasterskulptuur Sargon. 24 saj. inimlik välimus ja 3-4. aastatuhande eKr, leitud suured silmad vahetusest eKr Ninivest Keraamika sumerite, akadite ja Babüloonia linnakohtadest on leitud arvukalt keraamilisi nõusid Assüüria Asüüria kunsti õitseaeg algas kuningas Assurnasirpal II ajal 9.saj.e.Kr. Arhitektuuris on juhtiv koht lossiehitusel. Väliselt sarnanesid lossid kindlusega. 10 h suurusele ter- rassile ehitatud loss koosnes 210 ruumist
Arhitektuuri teaduskond Sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakond NEOLIITILINE ARHITEKTUUR EDELA AASIAS Referaat Sisukord Sissejuhatus............................................................................3 1. Levandi piirkond..........................................................................4 · Jeericho............................................................................4 · Tell Aswad........................................................................4 · Ain Ghazal........................................................................5 2. Eufrati ja Tigrise äärsed alad...........................................................6 · Tell Hassuna.....................................................................7 · Tell Es Sawann................................................................7 · Ganj Dareh...
Nippur, Isin, Umma, Lagash, Uruk, Larsa, Ubaid, Ur ja Eridu. Sõna 'sumer' on sumerite keeles 'tsiviliseeritud inimeste koht' mis tähistas maad millel nad elasid ja ennast nimetasid nad 'saggiga'ks mis tähendab tõlkes mustade peadega inimesi. Juba antiikaja kreeklased teadsid palju Mesopotaamiast. Õpetlased teadsid seda, mida olid kirjutanud Herodotos ja Strabon, samuti teadis lihtrahvas seda, mis oli kirjutatud piiblis: Siin oli suur linn Babülon, ''Röövlikoobas'' ning ühtlasi ka ''Kõige ilusam kuninglike linnade hulgas''; siin oli uhke Ninive, mille asutas Nimrod, ''vägev jahimees Jehoova ees''; siin olid kuulsad linnad Assur, Uruk ja Ur. Siin vaevlesid juudid Paabeli vangipõlves ja Assüüria kuningate ikke all; siin segas Issand ära inimeste keeled, kui nad tahtsid püstitada torni, mille tipp ulatuks taevasse; siin saatis ta inimsoole kaela kohutava veeuputuse, mille elas üle ainult
võtsid kasutusele kiilkirja (märgid vajutati pehmesse savisse, enne seda oli kasutusel piltkiri ja mõistekiri) ning ehitasid esimesed templid. 3. at II poolel tungisid Mesopotaamiasse akadid, kes võtsid omaks sumeri kultuuri. 2350. a paiku ühendas kuningas Sargon linnriigid oma võimule ja sestpeale sai Mesopotaamia kunsti peateemaks ainuvalitseja ülistamine. Sedusteandja Hammurapi ajal muutus tähtsaimaks kultuurikeskuseks Babülon. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Ehitusmaterjaliks olid savitellised, millest osad olid põletatud, osad päikese käes kuivatatud, mistõttu polnud ehitised väga vastupidavad ja enamikust on säilinud ainult suured savikuhilad. Arheoloogid on nende järgi siiski suutnud kindlaks teha ehitiste kunagised planeeringud. Mesopotaamias leiutati ka kaared ja võlvid, mida kasutati peamiselt
· Tänapäeval kestab rauaaeg · Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad · Neoliitikum algab varem Lähis-Ida maades (Mesopotaamia, Palestiina) · Vanim teadaolev esiaja kiviasula on välja kaevatud Palestiinast Jeruusalemma lähedusest Jeeriku asula · Jeeriku linn on rajatud 8. a. tuh eKr · Esialgu elas seal u. 2000 elanikku · Majad olid valmistatud toortellistest · Linna ümbritses 4m-kõrgune maakividest müür, mille ees oli veel sügav vallikraav veega · Jeerikust on leitud ka omapäraseid kunstiteoseid, mida võib nimetada isegi portreeskulptuurideks · Tegu oli kipsiga täidetud ja üle värvitud inimkolpadega · Need panevad aluste tänapäevasele portreeskulptuurile · Teine neoliitiline asula on leitud Türgist Catal Hykist · Catal Hyk pärineb 7 a. tuh keskpaigast eKr · Majad olid toortellistest, aga ka puidust · Puudusid tänavad
Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab ,,jõgedevahelist maad". Need kaks jõge on Eufrat ja Tigris. Mesopotaamia oli loodusvaradelt üsna vaene. Peamine tooraine oli savi, mida leidus rikkalikult, teataval määral ka datlipalme ja pilliroogu. Tigrise ettearvamatud üleujutused tekitasid sageli suuri purustusi. Puitu, metalle jm tuli hankida välismaalt. See põhjustas Mesopotaamia tsivilisatsiooni leviku, kuid samas ka võõraste sagedasi sissetunge. Põlluharimine ei toimunud ainult viljakal poolkuul. Mesopotaamias üleujutuste rütmi ei olnud, vaja oli niisutussüsteeme.
Lossid: Eriti suured lossid olid Assüürias kuningas Sargon II: 8korruselise maja sarnane kindlusloss. Kaitseehitised: (kannatati pidevalt võõraste sissetungi all) Nebukadnetsar II ajal Babülonis 3 ringi 20m kõrguseid müüre. Linna pääses läbi 8 värava, millest tähtsaim jumalanna Istari peavärav, mis oli kaetud erksavärviliste glasuurtellistega. Istari väravast viis Marduki templini protsessioonitänav. UusBabüloonia riigi ajal saavutas Mesopotaamia arhitektuur oma tipu, Babülon oli tõeline suurlinn ja maailmakaubanduse keskus. Mesopotaamlaste meelisvärvideks olid sinine ja kollane. Vaatamisväärsuste hulka kuulusid ka kuningas Nebukadnetsari aiad, mida nim rippaedadeks. Semiramise rippaiad kuuluvad vanaaja 7 maailmaime hulka. Rippaiad rajati kuningalossi võlvide kohale katuseterassidele. Kujutav kunst Väljendus arhitektuuris. Maali ja reljeefi kasutati hoonete dekoreerimiseks. Enamasti paigutati maal ülespoole, reljeef allapoole.
kuninglikud hauad. Uri linna kuninglikud hauakambrid tõestasid Uri linna olemasolu. Hauakambrite ees olevas sahthauas kuninga lähikondlased. Üks haud puutumata. 10. Vana-Babüloonia riik: milline oli riigi territoorium, kuidas valitseti, mis on Hammurabi sammas, miks on tähtis? V: Eufrati vasakul kaldalu 110km Bagdadist. Valitses kuningas. Hamurabi steel on esimene põhjalik kirjalik seadustekogu. 282 seadust mustal basaltsambal. 11. Assüüria: territoorium, pealinnad, sõjavägi ja vallutused. Ninive väljakaevamised ja raamatukogu. V: Tuumikala Mesopotaamia põhjaosas. Mitu palinna: Assur, Nimrud, Ninive, Morsabad. Sõjaksa rahvas, vastuhakkude halastamatu mahasurumine, suurepärane riiklik korraldus, oma aja parim armee, rauast relvad, vibukütid, ratsavägi, jalavägi, piiramistornid, katapuldid, palgasõdurid. Hoidis pikka aega kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma võimu all. Lühemat aega allus neile ka Egiptus
1) Tõlkes tähendab Meopotaamia kahe jõe maad. 2) Viljakas Poolkuu oli viljakas ala, mida läänest piiras Niilus, idast aga Eufrat ja Tigris. 3) Mesopotaamias voolavad kaks jõge on Eufrat ja Tigris. 4) Mesopotaamia on jõgedevaheline ala, kus on sood ja pilliroo tihnikud. Üleujutused toovad kaasa purustusi. Peamised loodusvarad savi ja pilliroog. Lõunas laiub Araabia kõrb, põhja pool ulatuslik kiltmaa. 5) Mesopotaamias lõid esimesena kõrgkultuuri sumerid. 6) 7)3000 a. e.Kr tekkisid sumerite linnriigid. Linnriigid olid sõltumatud (linn + ümbritsev ala) Tähtsamateks Ur, Uruk ja Kis Linnriigid olid sageli tülis Igal linnriigil oli oma kaitsjumal, kellele ehitati tsikuraat
Järgnes templi katusega osa sammassaal ainult ülikutele Amon-Ra tempel Karnakis. Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid ja terrasstempleid Kõige suurem Egiptuse tempel on kaljutempel Abu-Simbelis (Ramses II) Kuulus on ka Hatsepsuti terrasstempel Tempel on ehitatud tõusvate terrassidena mäenõlvale Hatsepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta Hilise Riigi aja suurem ehitis on vaarao Necho II kanal esimene Suessi kanal, mis ühendas Vahemerd Punase merega Kanal on rajatud 7.saj lõpus 6.saj alguses eKr Vana-Egiptuse skulptuur ja maalikunst Vana-Egiptuse kunstis on tehtud väga palju portreeskulptuure ja maale Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest, mida oli raske töödelda seetõttu on näojooni üldistatud Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid
tempel. Selle alus on üheksakümmend meetrit ja kõrgus olnud samasugune. Tsikuraat koosnes seitsmest üksteise peal asunud osast , iga osa alumisest osast väiksem ja iga osa oli eri värvi. Kõige alumine oli musta värvi. Sellest järgmine oli oranz. Järjekorras edasi minnes olid värvid punane , kuldne , kollane , sinine ja kõige ülemine astang , kus asus ka tempel , oli hõbedane. Astangutele olid arvatavasti rajatud aiad. Peale templite oli Babülon kuulus ka oma linnamüüride poolest. Linna ümbritses küllalt paks müür , nii et seal said vabalt kõrvuti sõita kaks neljahobuserakendit. Iga viiekümne meetri tagant oli müüris vahitorn ning samuti mitu väravat. Linna läbisid mitu sirget ja avarat peatänavat , mis algasid ja lõppesid väravate juures. Peaväravaks oli peajumalanna Itari värav. See oli müüri kuulsaim osa. Värav oli vooderdatud värviliste glasuurtellistega ja seal oli kujutatud mitmesuguseid
saj. eKr). Kuningas Hammurapi lasi koostada 282 paragrahvist koosneva seaduste-kogu, mille põhimõtteks oli „silm silma, hammas hamba vastu“. Karistus vastas kuriteo raskusele, vaid siis, kui osapooled olid ühiskondlikult võrdsed (vabad, sõltlased, orjad). Mehel oli piirkonnas piiramatu võim, abielu oli peigmehe ja äia vaheline varaline leping. Mees võis abiellud mitme naisega, kuid naistelt nõuti ranget monogaamiat. 3) Assüüria (10-7. saj. eKr) oli mõõtmetelt suurim impeerium sealsetel aladel ning selle valistejad olid ajaloos kõige sõjakamad. 4) Uus-Babüloonia riik (7-6. saj eKr), mille hiilgus jääb kuningas Nebukadnetsar II aega, mil rajati Paabeli torn ning nn. rippuvad aiad. Mesopotaamias oli kuningavõim (mehed) absoluutne, kuid nad olid vaid jumalate esindajad oma rahva ees. Religioon ja teadus Mesopotaamias Usk oli seotud riigivõimuga e. valitsejad püüdsid religiooniga kontrollida rahvast
b. Käsitluslaad oli pinnaline: · Puudusid varjud ja värvivarjundid. c. Ruumilisus puudus: · Tähtsam inimene oli suuremana kujutatud. d. Maagiline mõju: · Kujutatud vaenlane pidi olema maha paisatud · Või jahiloom nooltest läbitud. Mesopotaamia 1. Loodusolud ja eripärad a. Asukoht: · Kreeka keeles jõgedevaheline maa Eufrat ja Tigris (praegune Iraagi ala) · Tsivilisatsioon kujunes jõeorgudes. b. Eripärad: · Soistel suudmealadel tehti kuivendustöid. · Vihmavaestel alamjooksudel ehitati niisutuskanaleid. · Haritavat maad laiendati kõrbe arveil, millega kaasnes sooldumine ja viljatuks muutumine. · Ehitusmaterjaliks oli savi (sisseveetavad puit ja kivi olid kallid).
2 2. Üldisi teadmisi Sipparist Sippar oli Sumeri linnriik 3. aastatuhande alguses. Sippar kuulub Akadi perioodi, mil ühendati terve Mesopotaamia. Iidse Sippari linna, nüüd teatud kui Abbu Habbah, asukoht on Bagdadist edelas ning Babülooniast põhjas Eufrati ääres Iraagis. See oli üks Sumeri kõige põhjapoolsemaid linnu. Sumeris oli linn tuntud kui Zimbir, Assüürias ja Babüloonias aga kui Sippar. Kaevamistel on sealt leitud müüriga ümbritsetud linn, mille keskel asub väike astmikpüramiidiga sarnane tempel ning selle ümber teised linnaehitised 1. Linn oli kunagi tähtis kaubanduse ja religioosne keskus. Sippar oli jagatud kaheks kvartaliks: päikesejumal Shamashi Sippariks ja jumalanna Anuniti Sippariks. Leitud kirjutistel on mainitud veel kahte Sipparit, millest üks on Eedeni Sippar, mis pidi olema linna lisakvartal. On võimalik, et teist
Mesopotaamias ja selle ümbruses kujunes mitu enamvähem võrdset võimukeskust: Sumeri aladel domineerisid Isini ja Larsa riigid. 20. sajandil domineeris eelkõige Isin Sumeri lõunaosas. Isin oli etniliselt ja kultuuriliselt Sumeri riik ning sumeri traditsioonide jätkaja. Sajandi teisel poolel andis Isini valitseja Lipit-Istar (1934 1924) tervikliku sumerikeelse seadustekogu. 19. sajandil tõusis esile Larsa amoriidi dünastia võimu all. Larsa oli Lõuna- Mesopotaamia võimsaim riik kuni Babüloonia suurriigi rajamiseni Hammurabi poolt. Elam püsis jätkuvalt Mesopotaamia riikidele ohtliku konkurendina. Vana-Assüüria riik tekkis 20. sajandil linnriigina Mesopotaamia põhjaosas, Tigrise keskjooksul. Tähtsaim keskus oli Assur. Riigi hiilgeaeg saabus amoriidi päritolu Samsi- Adadi valitsusajal (1813 1781). Samsi-Adad vallutas läänepool asuva Mari riigi ja allutas seega kogu Mesopotaamia põhjaosa oma ülemvõimule. Tema surma järel taastas Mari oma sõltumatuse
Semiidi rahvas amurrulased hakkasid imbuma Mesopotaamia aladele. Nad asusid valitsejate juurde sõjaväelastena teenistusse ning tegid karjääri. Hiljem usurpeerisid nad valdava osa valitsejate positsioonidest. Sel perioodil toimus ka sumeri alade semiidistumine. Sumeri keel kadus igapäevakõnest kuid säilis teaduskeelena veel pikka aega. Väike-Aasiasse jõuavad sel perioodil indoeurooplased (hetiidid). 19.-18. sajandist eKr alates on indoeuroopakeelsed rahvad Assüüria tekstides nähtavad. Üks teooriatest ütleb, et võimalik, et Väike-Aasia oli üks indoeurooplaste algkodudest ja rändekeskustest. Indoeurooplastega koos ilmub ka oluline muutus sõjakunstis hobused ja hobukaarikud. II aastatuhandel ilmuvadki sõjakaarikud lahinguväljale. I aastatuhandel eKr hakkab kaarikusõit taanduma ning esile kerkivad ratsaväed. Mesopotaamias hakkavad domineerima suurriigid (nt Eelam, Assüüria, Mari, Babüloonia). Püsima
Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. Vana-Babüloonia riik. Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt. Pärast seda tekkis Mesopotaamias mitmeid riike, kuid ükski valitseja ei suutnud pikemaks ajaks Mesopotaamiat enda võimu alla allutada. Assüüria riik (u 900-612 eKr). Pealinnad Assur ja Ninive. Neil oli väga tugev sõjavägi ja erakordselt sõjakad kuningad. Tülid puhkesid assüürlaste endi vahel ja lõpuks ei suutnud kuningad enam suurt riiki koos hoida. Assüüria viimane valitseja Assurbanipal rajas Ninive raamatukogu (u 20000 savitahvlit). Uus-Babüloonia riik (u 626-539 eKr). Kuulsaim ja võimsaim valitseja oli Nebukadnetsar II. Ta alistas Mesopotaamia, Süüria, Palestiina. Taastas Babüloni linna, rajas Paabeli torni ja kuulsad rippuvad aiad.
Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. Vana-Babüloonia riik. Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt. Pärast seda tekkis Mesopotaamias mitmeid riike, kuid ükski valitseja ei suutnud pikemaks ajaks Mesopotaamiat enda võimu alla allutada. Assüüria riik (u 900-612 eKr). Pealinnad Assur ja Ninive. Neil oli väga tugev sõjavägi ja erakordselt sõjakad kuningad. Tülid puhkesid assüürlaste endi vahel ja lõpuks ei suutnud kuningad enam suurt riiki koos hoida. Assüüria viimane valitseja Assurbanipal rajas Ninive raamatukogu (u 20000 savitahvlit). Uus-Babüloonia riik (u 626-539 eKr). Kuulsaim ja võimsaim valitseja oli Nebukadnetsar II. Ta alistas Mesopotaamia, Süüria, Palestiina. Taastas Babüloni linna, rajas Paabeli torni ja kuulsad rippuvad aiad.
· Fetisism-loomade lindude esivanemaks pidamine · Peale surma taastas Tutanhamon kõige. · Preestrid hoolitsesid jumalate eest · Lihtrahvas jumalatega kokku ei puutunud MESOPOTAAMIA Ra-päikesejumal Osiris-allmaajumal Looduslikud olud Thot-kuujumal, keele ja kirja andma Horos-vaarao kaitsejumal · Kahe jõe vaheline ala Eufrat ja Tigris Anubis-surnutemaailmas inimeste tegude kaaluja · Põhjas ja kirde kiltmaa, lõunas ja edelas Araabia kõrb Hathor-naisjumal Seth-põua ja põuatuule jumal · Vihma sajab vähe Isis-viljakuse ja armastuse jumalanna · Niisutati ja kuivendati kunstlikult Amon-päikesekettajumal, Teeba kaitsejumal, samastati Ra-ga · Külluses savi ja pilliroogu
Ornamentika kirikute Skulptuur kaunistamiseks (lilled, loomad olid moonutatud). Kasutati krutsifiksi (kristus ristil). Seinamaalid Tahvelmaalid, vitraaz, mosaiik, Maalikunst hiiglaslike akende pärast puudusid seinamaalid. Assüüria ja Uus Babüloonia kunst (Peavärav, mis oli pühendatud kuningale Istar) Assüüria kunst Õitseaeg oli 8. -7. saj eKr Assüüria kunst on Euroopas laialdaselt tuntud põhiliselt sellepärast, et selle aja mälestised on hästi säilinud. Assüüria paleed, mis olid hiiglaslikud ja luksuslikud, kaunistasid erinevad skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid. Selle aja kunsti on õpitud tundma tähtsamate kuningalinnade väljakaevamistel:
Viljaka poolkuu alades tekkisid riigid, sest nt niisutussüsteemide rajamiseks oli vaja koostööd. Riikides tekkis kiri, riigipäid peeti jumalateks. Esimesed riigid tekkisid Egiptuses ja Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. 1. ajastu Sumerid rajasid linnriike, võtsid kasutusele kiilkirja, ehitasid templeid. 2. ajastu Akadid võtsid omaks sumerite kultuuri. Sargon ühendas linnriigid, algas valitseja ülistamine. Hammurapi ajal muutus keskuseks Babülon. Templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused savist (enamjaolt toortellised). Seal leiutati kaared ja võlvid, mida kasutati küll väravate ja keldrite ehitamisel. Templikomplekti tähtsaim osa tsikuraat, astmiktorn, ülemisel astmel tempel, kõige paremini säilinud Uris. Kujutav kunst: tähtsaim oli skulptuur (reljeefid ja kujud), enamasti ehitusplastika, aga loodi ka reljeeftahvleid ehk steele (nt Hammurapi seadused) ja vabafiguure. Austati jumalaid,
Koopamaalingutest on nad palju primitiivsemad, eriti taandarenenud on loomade kujutamine. Kalju Põllu - Eesti graafikakunstnik, kes on petroglüüfe oma taiestes kasutanud ja neid kaitsnud Kärt Summatavet- Eesti tarbekunstnik, samuti petroglüüfe kasutanud. ( 2001. aastal leiti Mongooliast seni suurim petroglüüfide leiukoht.) 3. Mesopotaamia 19-25 · Ajastud: Sumeri- akadi ajastu 4000-1800 eKr Vana-babüloonia ajastu 1800-1500 eKr Assüüria ajastu 1500-625 eKr Uus-babüloonia ajastu 625-539 eKr · Sissejuhatus: Inimesed harisid põldu, aga polnud toodangu ülejääke (va. Lähis-idas, indias, hiinas jõgede orud). Kunstliku niisutamisega, kanalite ja veehoidlate ehitame. Toodang suurenes, rahvas kasvas, nõudis rahvalt ühehoidvust ja distsipliini tekkisid esimesed riigid. Inimesi ei seotud sunniviisiliselt, vaid vaimse religiooni abil. Igal riigil olemas kiri,
Viljaka poolkuu alades tekkisid riigid, sest nt niisutussüsteemide rajamiseks oli vaja koostööd. Riikides tekkis kiri, riigipäid peeti jumalateks. Esimesed riigid tekkisid Egiptuses ja Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. 1. ajastu Sumerid rajasid linnriike, võtsid kasutusele kiilkirja, ehitasid templeid. 2. ajastu Akadid võtsid omaks sumerite kultuuri. Sargon ühendas linnriigid, algas valitseja ülistamine. Hammurapi ajal muutus keskuseks Babülon. Templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused savist (enamjaolt toortellised). Seal leiutati kaared ja võlvid, mida kasutati küll väravate ja keldrite ehitamisel. Templikomplekti tähtsaim osa tsikuraat, astmiktorn, ülemisel astmel tempel, kõige paremini säilinud Uris. Kujutav kunst: tähtsaim oli skulptuur (reljeefid ja kujud), enamasti ehitusplastika, aga loodi ka reljeeftahvleid ehk steele (nt Hammurapi seadused) ja vabafiguure. Austati jumalaid,
said semiidid. · u 1800 eKr - Vana-Babüloonia riik. Kuningas Hammurap ühendas kogu Mesopotaamia oma võimu alla, rajas Vana-Babüloonia riigi ning kehtestas seadused, mida tuntakse Hammurapi seadustekogu nime all. Seadused raiuti kivitulpadele ja püstitati riigi kõigisse tähtsamatesse linnadesse.1901.a. leidsid prantsuse arheoloogid ühe sellise seadusetulba. Praegu asub leid Pariisis Louvre´i muuseumis. Vana- Babüloonia riigi purustasid 1600 eKr põhja poolt sissetunginud hetiidid. · u 1400 eKr - Assüüria riigi esiletõus. Selle pealinnad Assur ja Ninive paiknesid Mesopotaamia põhja osas. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees-Aasia ajaloos. Assüürlastel oli oma aja kõige võimsam ja kõige paremini korraldatud sõjavägi Lähis-Idas. Assüüria kuningad (algust tehti Tiglatpilesar III
vahel. (Lyka hauakambrist Sakkaras. u.2450e.Kr, puit) Mõnel pool moodustavad surnutelinne. Kaunistatud rikkalike relieefide ja seinamaalingutega. Mitmevärvilisus hästi säilinud. Hauakambrite kopleksehitised- põhiliselt ilmselt vaarao perekonnaliikmetele jne. Ribilised fassaadid, tellisehitised Püramiidid Saqqara astmikpüramiid Vaarao Džoseri püramiid. 27Saj. Ekr. Ümbritsevad väiksemad püramiidid ja tseremooniate komplrks, müür, siseõued ja templid. Lõunahaud- pole teada, mis sinna maeti. Õuesid kaunistavad kobrade kujutised, mis moodustavad pika friisi. Imhotep- projekteerija- maailma esimene arhitekt. Sai pärast jumalakultuse ning leidub ka kaasaegses populaarkultuuris. 1992 maavärin, ka errosioon, Varaste püramiidide ehitusel on kasutatud sideainet. Uudis varingust? IV Dünastja Vaarao Snofru? Ehitised. 2615e.Kr Kujuneb välja püramiidi skeem, hauakamber püramiidi sees. Murdpüramiid
nahast jm materjalidest. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud ,,kauniteks kunstideks", sest nende peaülesanne on ilu loomine. 19. sajandil levis realismi esteetika, mille järgi pidi kunst taotlema tõde ja selleks jäljendama nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend ,,kujutav kunst". Vana-Mesopotaamia kunsti 4 ajastut Vana-Mesopotaamia kunst jagunes lahti neljaks ajastuks: 1. Sumeri-akadi ajastu kirjutati kiilkirjas savitahvlitele (4. at eKr - ~1800 eKr) 2. Vana Babüloonia ajastu Hammurapi päikesejumal (ainus kunstiteos sellest ajastust) (1800-1500 eKr) 3. Assüüria ajastu (13-7 saj eKr) 4. Uus-Babüloonia ajastu fantaasialoom (625 539 eKr) Tahtei ehitada tsikuraati, mis ulatuks taevas jumalani välja, aga selle ehitus olla ära lõpetatud. Sargon I hävitas Sumeri linnriigid kergelt. Assubakipali raamatukogu. Assüüria sõdurid sõjavankritega, leitud Ninivest 7. saj eKr. Vanad kuningad, kes troonist loobuda ei tahtnud,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
