Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Erivõimeliste ja andekate õpetamise võimalused ja väljakutse". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
andekate, motivatsioon, annete, loovus, andekus, ruus, andekuse, einstein, mozart, saades, suuremaks, saavutuste, õpetamine, omaette, lapsevanemad, mihaly, haridus, alustala, kasvamise, anded, praeguseks, kõiges, leidmist, olemuselt, iseennast, tulema, harjutada, hindama, kaasav, arvestav, märkama, lähenemised, hüperaktiivsus, impulsiivsussissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.......................
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut Õpetajahariduse osakond ANDEKAS LAPS- PROBLEEME JA LAHENDUSI Tallinn 2007 Sisukord 1. Andekuse mõiste................................................................................................................ 3 2. Andeka lapse tunnused.......................................................................................................5 3. Kuidas lapses andekust ära tunda?.....................................................................................6 4. Mida lapsevanemad peavad tegema?................................................................................. 8 5
........................................................17 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................21 ALLIKAD................................................................................................................................23 2 SISSEJUHATUS Referaadi ,,Anne kui erivajadus" eesmärk on tutvustada andekuse mõistet, selgitada kontseptsiooni andekusest kui erivajadusest ning kirjeldada võimalikke meetmeid andekate laste toetamiseks. Teemaarenduses võib lugeda andekuse mõiste tähendusest, andekuse põhjustest ning andekusest hariduslike erivajaduste kontekstis: mil viisil on andekus käsitletud eesti haridusseadustikus ning kuidas andekaid märgata ja aidata. Referaadi teises pooles on võrdluseks ja teema rikastamiseks sisse toodud Austria, Saksamaa ja Sveitsi kogemus andekate hariduses.
Järelsõna 115 4 Sisukord Kasutatud kirjandus 117 Lisad 1. Valik eesti keeles ilmunud raamatuid 123 2. Võimete hindamise lehe näidis 125 3. Enesekohane multiintelligentsuse küsimustik 131 4. Multiintelligentsuse tüpoloogia 139 5. Visuaal-ruumilise õppija vaatlusleht 143 6. Andekate profiilid 145 7. Nõustamiskeskused 149 8. Haridus- ja enesetäiendusvõimalused 153 9. Olümpiaadid ja ainevõistlused 159 Aineloend 169 Eessõna 5 Eessõna Andekate laste kohta on käibel palju väärarusaamu, mis takistavad neid mõistmast ja nende arengule kaasa aitamast. Eesti koolide uuringu (Saul,
positiivne. Negatiivne ebakompetentsust rõhutav tagasiside halvab seesmist motivatsiooni. Kuidas suunata lapsi jõupingutusele Andekad lapsed on pigem seesmiselt motiveeritud. Kiita tuleb neid jõupingutusi, mida laps on oskuste omandamiseks teinud. Edu keerulisemate ülesannete lahendamisel tõstab enesetõhususe tunnet suuremal määral kui kergete ülesannete lahendamine. Andekate isiksuslikud eripärad Ande realiseerimisel on suure tähendusega isiksuslikud tegurid, mis võivad andekate laste arengus sageli osutuda määravaiks. Meelekindluse ja vaimsete võimete seos on negatiivne. Andekate tüdrukute väsimuse alaskaala näitajad olid oluliselt kõrgemad kui võrdlusgrupi tüdrukutel. Ülitundlikkus on füüsilise, meelelise, intellektuaalse, loomingulise ja emotsionaalse energia küllus. Ülitundlikkus toidab, rikastab, võimendab ja avardab annet. Kuidas andekat last ära tunda? Andekuse hindamine teatavate tunnuste järgi on kõige kindlam võimekate laste
Andekad õpilased Huvitavat: müüte ja müüdimurdmisi andekate kohta Andekad lapsed on targad ja seetõttu saavad nad ise hakkama (müüt). Kui lastele ei anta võimalusi ennast arendada ja esineda vastavalt võimetele, kaotavad nad nii motivatsiooni kui ka huvi. Kui aju ei saa küllaldaselt stimulatsiooni, siis lapse õppimisvõime halveneb. Andekad õpilased on edukad kõigis ainetes (müüt). Ehkki paljud võimekad lapsed on head või väga head enamikes ainetes, ei käi see kaugeltki mitte kõigi õppeainete kohta. Mõned lapsed on edukad
ANDEKA LAPSE TUNNUSED Andekust on keeruline defineerida. Lindgren ja Suter (1994) käsitlevad andekatena lapsi, kes oma väljapaistvate võimete poolest suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Andekad lapsed kuuluvad erivajadustega laste hulka, sest nad vajavad oma arengupotensiaalide realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist (Häidkind, Kuusik 2009). Viimastel aastakümnetel ei peeta andekuse põhinäitajaks enam intelligentsuskvooti (IQ), vaid rohkem tähtsustatakse loovust: mõtete voolavust, originaalsust, probleemi nägemise võimet (Sikka 2002). Kui lapse intelligentsuskvoot (IQ) on 120 – 130, siis hinnatakse ta andekaks (Sepp 2010). Selleks, et saada mitmekülgsemat hinnangut, on peale intelligentsustestide ka spetsiaalsed skaalad, mille abil andekuse omadusi välja selgitada arvestades lapse psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades
Andekate laste ja noorukite sotsiaalne elu Need noored, kellest andekuse raamatus kirjutatakse, jagavad ühte ühist fakti nende areng on ühes või enamas kognitiivses või akadeemilises valdkonnas edumeelne. Hoolimata sellest, on andekad nii rahvuselt kui ka sotsiaalmajanduslikust küljest väga erisugused. Nad erinevad nii pere koosseisu ja pere dünaamilisuse poolest, erinevad loovuse, taiplikkuse, motivatsiooni, energiataseme, enesekindluse, temperamendi ja sotsiaalsete oskuste poolest.
Andekusest ja andekatest lastest · Tavakooli õppekava ei stimuleeri piisavalt andekaid küllaldaselt. · Andekad lapsed on pigem seesmiselt motiveeritud. · Kiita tuleb neid jõupingutusi, mida laps on oskuste omandamiseks teinud. · Edu keerulisemate ülesannete lahendamisel tõstab enesetõhususe tunnet suuremal määral kui kergete ülesannete lahendamine. · Ande realiseerumisel on suure tähendusega isiklikud tegurid, mis võivad andekate laste arengus sageli osutuda määravaiks. · Viis põhisuundumust, kuidas inimene reageerib ümritsevale kekskkonnale: a) neurootilisus b) ekstravertsus c) avatus kogemusele d) sotsiaalsus e) meelekindlus · Vaimselt võimekad ei ole sageli just kõige meeldivamad kaaslased ja andekusega ei kaasne tingimata niisuguseid omadusi nagu usaldus, siirus, omakasupüüdmatus, järeleandlikkus, tagasihoidlikkus ja osavõtlikkus. · Meelekindluse ja vaimsete võimete seos on negatiivne.
väärikamaks". Suurepärane raamat just näidiste tõttu. Leidsin vajalike nõuandeid enda planeeritud tegevusteks lasteaias. 3.Inge Unt ,, Andekas laps" ( 110 lk) Kirjastus Koolibri, 2005 Raamat on mõeldud õpetajatele ja lapsevanematele. Raamatus antakse ülevaade ühest inimese psüühilisest omadusest ja mitmetest sellega seotud probleemist nagu on andekus. Autor annab ülevaate : Mis on andekus ja kes on andekas? Mida võiks annete arengu soodustamiseks ette võtta ja mida peaks selleks tegema ning, kes saab seda teha? Mida on seni ette võetud ja mida tuleks teha praegu ja edaspidi. Raamatus kajastatakse järgnevaid teemasid: Andekuse mõiste, ajalugu, intelligentsus, loovus, annete liigid, andeka lapse tunnused, andekusega seotud probleemidest, kujunemise faktoritest, soolisest eripärast, andekust iseloomustavatest mudelitest, diagnoosimisest,
suureks muusikuks, peab olema eelnev kokkupuude muusikamaailmaga. Kui lapsel pole kodus sellist keskkonda, peaks see olema koolis. Seepärast ongi tähtsad mitmesugused huviringid. · Mõttekaaslus ande väljaarendamiseks peab inimesel olema oma ,,väli" inimesed, kellega saab oma mõtteid jagada. Koduses õhkkonas vanemad, koolis aga suunavate küsimustega õpetajad, kes ei põlga ära lapse tüütuna näivaid küsimusi. · Andekus andekuse avastamine pole alati lihtne. Seda enam, et eri valdkondades ilmnevad sünnipärased eeldused eri ajal. Alati ei pea andekust omistama üksikisikule, üha rohkem on ka loovaid kollektiive. Näiteks ülikoolides rakendatakse palju rühmaõpet, mis eeldab seni koolis alahinnatud annete kaasamist nagu hea inimestetundmine. (Ruus, 2009) LOOVUS JA TÄISKASVANU Maslow uuringud loominguliste inimestega viisid teda sinnamaani, kus ta pidi loobuma
hästi on ta andekas? Millised ohud valitsevad kui jätta neid lapsi unarusse? Kuidas ja millisel määral abistada neid lapsi, et nendest saaks täiskasvanuna ühiskonnale vajalikud kodanikud, kes tuleks endaga toime? ANDEKUSE MÕISTE Andekus on psüühiliste omaduste kompleks, mis avaldub võime või võimete kogumi kõrges arengutasemes ning realiseerub inimese eriti edukas tegevuses mingil alal. Igapäevases kõnepruugis võime kohata mõiste andekus kaht vägagi erinevat käsitlust. Ühel juhul mõistetakse selle all midagi äärmiselt ebatavalist, väga harva esinevat, mida tuleb otsida kui kullatera. Eristatakse andekuse erinevaid tasemeid, st. kas on tegemist eriti silmapaistva andekusega või tavalisest üksnes mõnevõrra suurema võimekusega. Silmapaistva andekuse korral kasutatakse mõistet üliandekas. Geniaalsuse mõistet on peetud andekuse kõrgeimaks astmeks. Enamasti on aga
See aga ei pruugi olla sama adekvaatne, sest tegelikkuses ei toetuta vaid õpitule ja raamatutarkustele. Kuna mina, kui tulevane tavakooliõpetaja puutun arvatavasti kokku rohkem õpilastega, kellel on õpiraskused või mingitel muudel põhjustel raskusi õpikeskkonnaga kohanemisel, siis ei puuduta oma oma essees puudega laste erivajadusi ja minu toimetulekut nendega. Hariduslike erivajadustega õpilane on ka õpilane, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, terviserikked, keelelis-kultuuriline taust, või pikemaaegne õpikeskkonnast eemal viibimine, mis põhjustab olulisi raskusi töötada oma klassikaaslastega samal ajal samas ruumis või vastavale klassile koostatud töökava alusel. Kui kujutan, et olen juba õpetaja ja mul tuleb tegemist teha 24-36 õpilasega, kes kõik tulevad erineva taustaga perekonnast, neil on erinevad kultuurilised ja keelelised taustad, siis arvan, et kõige
Tähtis on, kuidas lapsevanem suhtub kõrvalseisjate püüdlustele nende tähelepanu juhtida oma lapse erivajadustesse. Oluline on lapsevanemat toetada, nõustada ja mõista selles olukorras. http://www.teatoimeta.ee/Erivajadusega_laps_lasteaias_680.htm d. Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele. Andekuse komponentide ja andekate laste eripärade tundmine aitab meil neid andeid paremini avastada. Tavaliselt märgatakse lapse andekust lihtsalt last jälgides. Igale lapsele tuleb läheneda individuaalselt. Andekatele lastele soovitatakse tegevusi, mis arendaksid leidlikust, loovust, mälu. Hea kõneoskuse arendamise eesmärgil tähtsustatakse pidevat suhtlemist lastega. Heaks arendajaks peetakse praktilisi käelisi tegevusi.
raamatuid lugeda! ja vilumuste pagas, nüüd aga on seda Ent vaatame veelgi kaugemasse minevikku, arusaama revideeritud ning hariduse et leida vabaduse mõiste juuri. mõistesse on hakanud imbuma enesetunnetus, Sumeritel oli juba ligemale 2300 aastat kriitiline mõtlemine, refleksioon, enne Kristust sõna vabadus savitahvlil loovus, ka personaalne kodanikujulgus. kirjas ja see tähendas tagastatud emale. Invasioon on alles alanud ega Vabadus ei olnud algselt abstraktne ole puudutanud veel kogu haridust. Vabadus mõiste, vaid konkreetne protsess: vabanemine tähendas meile alles hiljaaegu orjatööst ja tagasitulek ema tunnetatud paratamatust ehk leppimist juurde
Ühiskond: Seadused ja määrused (võimalused) Hoiakud, uskumused, ....... Kool Kodu Juhtkond Ema-isa Õpetajad Teised kasvatajad Teised spetsialistid Õed-vennad kaaslased LAPS Isiksus, võimed Oskused, motivatsioon ......... Eetilised probleemid HEV laste abistamisel: koolipsühholoog · Lapsevanema nõusolek tööks lapsega · Psühholoogi töös reguleeritud Testimine (testid, ettevalmistus, tulemuste avalikustamine) Nõustamine, teraapia · Konfidentsiaalsus Eksternaliseeritud probleemid (käitumishäired ja hüperaktiivsus) Käitumishäired · Lai eksternaliseeritud häirete grupp: Agressiivsus Pidurdamatus
arvestama lapse koormustaluvust; õpivõimalusi, päevarütmi, töö –ja kontsentratsioonivõime individuaalseid iseärasusi ning erinevusi; õppetöö raames tuleb tagada kõigile lastele arendamiseks võrdsed võimalused, samuti peab kajastust leidma igaühe individuaalne arendusvajadus; motivatsiooni kujundamine - vaimupuudega lastel puudub sageli motivatsioon õppida uusi asju. Vaimu- ja liitpuudega laste tähelepanu võib olla seotud ka vähese motivatsiooniga. Kuna huvid on piiratud, ei pane lapsed ilmselt ka õpetaja tegevusi suuremat tähele. Suhet tähelepanu ja motivatsiooni vahel on raske tabada; oluline on järjepidevus lapse arendamisel/õpetamisel/treenimisel - režiimi paikapanemine, reeglitest kinnipidamine ja ühtsed nõudmised on vajalikud; õiged võtted õpetamisel
Õnneks ei keerlenud päev lasteaiaomaniku ümber, vaid suuresti said õpetajad lisaks omavahelisele heale suhtlusele palju tuge ka lastelt endilt, kelle iga väiksemgi arengusamm andis märku, et tehakse õiget asja ja hästi. Mõistagi käis kogu õpiprotsess distsipliinireegleid arvesse võttes, ent samas suunavalt ja lapse vajadusi silmas pidades. Hea töökliima sai tekkida, kui lapsed tundsid end lasteaias hästi, tundsid rõõmu õpetajatest ning olid nõus kehtestatud reeglitega, saades seejuures aru, miks neid päriselt on tarvis. Kõige selle juures püüdsime lahendada iga lasteaia uksepakule saabunud mure, kas siis lapse enda või tema vanema oma. Seda selleks, et näidata – ei nemad ega nende laps pea muretsema lasteaias toimuva ja lapse turvalisuse pärast. Nad on heades kätes. Väga huvitav olnuks tegelikult lasteaias töötamise ajal saada nii laste, nende vanemate kui ka lasteaiakasvatajate ja teiste
Aastate jooksul on Dalton pälvinud rahvusvahelise tunnustuse oma suurepärasuse eest. Dalton koolid on Hollandis, Austraalias, Inglismaal, Koreas, Tsehhi Vabariigis, Taiwanis ja ka Tsiili Vabariik on võtnud Dalton kava. Helen Parkhursti ideed ja tõekspidamised on siiani Dalton Plaani kooli filosoofia vundamendiks ning on eekujuks ligi 200 teisele Dalton koolile üle maailma. Ülevaade Dalton Plaanist Dalton Plaani eesmärgiks on saavutada tasakaal iga lapse annete ja vajaduste rahuldamiseks ning arendamiseks. Parkhursti sihiks oli kohandada iga õpilase programm tema vajaduste, huvide ja võimete põhjal, edendades nii sõltumatust ja usaldusväärsust; ning suurendada õpilase sotsiaalseid oskusi ja vastutustunnet teiste suhtes. Parkhurst arendas kolmeosalise kava, mis on jätkuvalt struktuurne alus Dalton kooli hariduses: Maja, Ülesanded ja Labor. Õpilased Dalton koolis hakkavad juba varases eas kasutama Dalton plaani.
See mõjutab suuresti nii lapse kui ka nende enda elu. Kakskeelse lapse kasvatamine on midagi enamat kui lihtsalt kahe keele omandamine. Eelised lapse kakskeelseks kasvatamisel: · Suhtlemise eelisteks loetakse ulatuslikku suhtlemist eri rahvustega(sugulased, kogukond), samuti ka kirjaoskuse omandamist kahes keeles. · Kultuurilised eeldused on laialdasem kultuuritundmine, suureneb tolerantsus ja väheneb kalduvus rassismile. · Kognitiivsed eelised on loovus, avatus suhtlemisel, samuti mõtlemine kahes keeles. · Tavaliselt on kakskeelsetel lastel oodatust kõrgem enesehinnang ning stabiilsem identiteet. · Õppetöös jõuavad nad paremini edasi ning on paremal stardipositsioonil kolmanda keele õppimisel. · Majanduslikeks eelisteks on kindlasti tööalased plussid, kuna tal on rohkem võimalusi töö leidmiseks. Kui vanemad räägivad erinevaid keeli, on lapsel võimalus mõlema vanemaga rääkida nende
Standardhälve võib sõltuda konkreetsest normgrupist, kuid kokkuleppeliselt on see Stanford-Binet testi puhul 15, st., et 85-115 IQ punkti saanud inimeste intelligentsuse tase on keskmine (5). Kõrgeid IQ väärtusi on seejuures oluline eristada loovusest. Nimelt ei tarvitse väga kõrge IQ-ga inimesed üldse loovad olla. Psühholoogiakirjanduses on näiteks toodud Meriline Machi, Kelle IQ oli 230, Albert Einsteinil aga oli see summa 173. Seega on loovus ja IQ punktisumma eri nähtused (1: 123). 3.5 Testide tulemused Testitulemuste alusel ei saa teha põhjapanevaid järeldusi, kuid test aitab inimesel saada ettekujutust oma võimetest (1: 124). See, millise tulemuse Te saate, sõltub sellest, milline grupp võetakse normide moodustamise aluseks ehk millise grupiga teid võrreldakse. Kui normid moodustatakse suhteliselt võimekama ühiskonna osa, üliõpilaste, alusel (nagu paljudes psühholoogilistes
intelligentsuse mõistest ja vaimsete võimete mõõtmise võimalustest. Kuid probleemil on ka negatiivne külg. Pole harvad juhtumid, kus õpilase IQ teadmine põhjustab õpetajate käitumises negatiivseid jooni. Vältimaks subjektiivseid tõlgendusi, suhtutakse arenendud riikides suure ettevaatlikusega intelligentsuse testide kasutamisse selleks ettevalmistamata õpetajate poolt. IV Õpilaste individuaalne eripära: kognitiivne stiil ja loovus 1) Kognitiivse stiili mõiste, selle sarnasus ja erinevus intelligentsusest. Kognitiivne stiil osutab inimeste erinevusele selles, kuidas nad tajuvad ja organiseerivad ümbritsevast maailmast pärit informatsiooni. Intelligentsusest ei saa traditsioonilises tähenduses rääkida, kuna kognitiivnse stiil ei iseloomusta inimesi niivõrd nende tegevuse efektiivsuse kui eripära põhjal. Erinevused on isiksusjoontes. Kognitiivne stiil jääb vaimsete võimete ja isiksusjoonte vahepeale.
Aasta varem 1997 a. kevadel läbi viidud küsitluse kohta Kagu Eesti tavakoolide õpetajate seas annab ülevaate Eripedagoogikas Kaja Plado (1997). Uurimus näitas, et erivajadustega laste hulk on suhteliselt suur igas maakonnas on esindatud kõikvõimalikud hälvete rühmad. Samast uurimustest selgus, et erivajadustega laste õpetamiseks on õpetajate ettevalmistus ja soov väga erinev. Kõige meelsamini töötatakse andekate lastega (72,6 %). Suhtumine kuulmislangusesse 16 Meelepuuetega lastest on eelistatumad nägemishälvikud, kuid vastumeelsust näidatakse üles nii kuulmis- kui ka nägemispuudega laste õpetamisele. Mõned uurimused kajastavad aga ka tavakooli õpetajate suhtumist kuulmispuudega laste integratsiooni. T. Kase poolt 1997. a
arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas või ebasoodsas mõttes. Sõltuvalt tekkepõhjustest ja eripärast on laste arenguliste erivajaduse määratlemise aluseks kuulmis-, nägemis-, kõne-, keha- ja intellektipuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired ning andekus. Üksnes andekuse puhul on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad arengut stimuleerivas keskkonnas edasi. Ülejäänud erivajadustega laste puhul on tegemist arengukahjustustega, millele võib lisanduda nii keskkonna ebasoodne kui ka soodne mõju. Erivajaduste ühe alusena tuuakse tänapäeval välja ka pervasiivsed arenguhäired. Kui korraga esineb organismi mitme funktsiooni kahjustus, räägitakse liitpuudest. Eesti keelest erineva emakeelega
meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal), et tagada kõigile õppuritele võimalus maksimaalseks osalemiseks õppeprotsessis ja individuaalseks arenguks. Haridusliku erivajadusega õpilased võivad olla nii puudega, õpiraskustega, aga ka andekad või mingitel muudel põhjustel õpikeskkonna kohandamist vajavad lapsed ja noored. Lühidalt on hariduslik erivajadus: * eriline andekus, * õpi- või käitumisraskus, * terviserike, puue * või ka pikemaaegne õppetööst eemalviibimine * mis toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õpikeskkonnas (õppevahendid, meetodid, õpperuumid, suhtluskeel) või vastava rühmaga töötamiseks töökavas. Täpsemalt võib öelda, et HEV all mõeldakse õpilasi, kellel/kes on: * Õpiraskus (LÕK; TÕK; tasandusklass) * Ajutine õpiraskus * Kehapuue * Kõnepuue
Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab mitmekeelsus otseselt lapse mõtlemisprotsesse. Kakskeelne laps omistab sõna tähendusele rohkemtähtsust kui selle kõlale ja see suurendab tema võimet mõista abstraktseid konstruktsioone ja ideid. Kakskeelse lapse mõtlemine on paindlikum ja keelealane loovus suurem. Kuna kakskeelne laps jälgib suhteliselt sageli, kellega millist keelt kasutada, on tema suhtlemisoskused hästi arenenud. Psühholoogias on pea igal nähtusel ja probleemil kaks poolt, nii ka kakskeelsusel. Kahe keele samaaegse kasutamise tulemusena võib tekkida ebakindlus abstraktsete mõistete tundmisel ja nendega opereerimisel. Situatsioonis, kus inimese teadvuses eksisteerivad mitu keelt kõrvuti, on loomulik, et iga mõte ja mõiste on seostatud nii mitme
Ilmneb selline huvitav asi, et indigolaste lugupidamine tuleb ära teenida. Ja siit edasi kerkibki järgmine küsimus: 12 1.3 Kas nad on meist targemad? Indigo-diskussiooni raames on ilmnenud veel teinegi eelnevaga seotud nähtus. Praktiliselt kõik vanemad väidavad, et nende laps on keskmiselt targem. Näib, et nii see ongi. Sellest järeldus, et paika tuleks panna uus norm, uus mõõdupuu laste andekuse mõõtmiseks. Edasi tekib küsimus, kas need lapsed on andekad või ,,probleemsed"? (Tappe.N.A. 1999a : 21-22) Me teame, et neil lastel on kaasasündinud anded, mida nad teatud ajani oma ,,tagataskus" varjul hoiavad. Paljud on neist juba sündides filosoofid, kes mõtisklevad elu mõtte üle ja planeedi päästmise üle. Nad on sünnipäraselt andekad teadurid, leiutajad ja kunstnikud. Meie ühiskond, olles üles ehitatud vananenud energiale, lämmatab indigolaste andeid.
väikeses koolis, kus tööd ka kindlasti tunduvalt vähem. Meie koolis on HEV koordinaatoriks kvalifitseeritud eripedagoog, kelle esmaseks ülesandeks on teha koostööd kooli erinevate huvigruppidega: aineõpetajad, klassijuhatajad, õpiabirühma õpetajad, õpilased, lapsevanemad, kooli juhtkond, kohalik omavalitsus, maakonna õppenõustamiskeskus. Hariduslikud erivajadused ,,Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad), taotletavates õpitulemustes või õpetaja
Sissejuhatus Lugemine on mõtlemistegevus. See hõlmab kriitilist mõtlemist (sõnade, sõnaosade, fraaside ja lausete dekoreerimine) ja loovat mõtlemist (kujutlusvõime, empaatia, vastukäivate tulemuste ja probleemilahenduste kasutamine). Lugemise omandamine ei toimu järsku, vaid pideva protsessina, samm-sammult. Lapsed suudavad lugema õppida juba üsna varakult. Toeks on vaja nii lapsevanemat kui ka lasteaiaõpetajat. Edukaks tulemuseks peab toimima kõigi kolme usaldusväärne koostöö. Tähtis on, et lugemaõppimine toimuks koolieelses eas läbi mängu. Väikelaps ja lugema õppimine Ükski laps ei taha spetsiaalselt lugema õppida seni, kuni ta ei tea, et lugemine olemas on, Lapsed tahavad kõigi neid ümbritsevate asjade kohta informatsiooni hankida ja lugemine on soodsate tingimuste puhul üks neist asjust. Lapse valmistumine lugemiseks toimub loomulikul teel tema kõikide tegevuste kaudu. See saab alguse palju varem, kui meie seda arvata oskamegi: täiskasvanu kõn
Õpetajate Leht Uurimusest selgus, et vasakukäelisi õpilasi on 9,3%, nende juhendamisele tuleb pöörata tähelepanu. 46% õpetajaid tunnistab, et neil pole teadmisi ega oskusi vasakukäelisi õpetada. Kuna vasakukäelisust on kogu maailmas ja ka Eestis suhteliselt vähe uuritud, on vaja teadvustada vasakukäeliste olemasolu, täiendada õpetajate teadmisi selles valdkonnas, et ennetada vasakukäeliste laste õpiraskusi ning tagada nende toimetulek igapäevaelus ja koolitöös. Vasakukäelisus ei takista igapäevaelus ja koolitöös hästi toime tulemist, kuid metoodiliselt õige õpetuse ja kasvatuseta võivad vasakukäelisel lapsel tekkida õpiraskused. Samal seisukohal on mitmed vasakukäeliste laste uurijad (Sovak 1968; Sattler 1998; Paul 2002). Eesti õpetajate tähelepanekutest lähtudes on vasakukäeliste õpilaste arv võrreldes 2030 aasta taguse ajaga tunduvalt suurenenud (Kula 2004, 44). Loomulikult ei ole see trend, vaid pigem indiviidi vabadus, mis annab võimaluse t
Eripedagoogika AÜ II kursus Käitumisprobleemide tekkepõhjustest bioloogiliste ja keskkondlike tegurite vastasmõjust Käitumisprobleemid on ilmselt üks enimlevinumaid probleeme, millega puutuvad kokku nii lapsevanemad, õpetajad kui ka lapsed ise. Teatud arenguetappidel on see väikelaste ja noorte hulgas üsna tavaline nähtus ja pigem peaks kahtlusi tekitama laps, kes kunagi ei jonni või nooruk, kes mitte grammigi mässumeelsust üles ei näita. Millal siis käitumisest saab probleem ja kas selle probleemi taga on "halvad" geenid, konflikt ümbritseva keskkonnaga või mõlemad? Käitumisraskuste põhjused on tihtilugu väga sügaval ja nende põhjusteni jõudmine nõuab palju teadmisi, kogemusi ja aega. Lapse käitumisprobleemide taga võivad olla nii sotsiaalsed kui ka tervislikud põhjused. Sotsiaalseteks põhjusteks on perekonna kehv majanduslik olukord, töötus, vanemate alkoholism ja/või narkootiliste ainete tarbimi
,,Taasleitud käitumine" Bill Rogers (maht: 252 lk.) ,,Taasleitud käitumine" keskendub sellele, mida õpetaja saab teha, vaatamata kõigele, mis ei toeta tema tegemisi või isegi töötavad tema vastu. Õpetajate igapäevane töö on tegelemine käitusmisprobleemsete lastega. Selle raamatu abil on võimalik omandada viise, kuidas olukord pöörata taas enda kasuks. Raamat koosneb kaheksast osast ning lõppu on lisatud ka kopeeritavad töölehed, millest on juttu terve raamatu vältel. Esimesena on tähtis seletada lahti mõisted, mida raamatus ning ka minu kokkuvõttes on kasutatud. Palju on juttu emotsionaal- ja käitumisraskustega (EKR) lastest, kelle käitumine jääb ,,sageli" ja ,,tüüpiliselt" väljaspole õpilase käitumise ,,normaalseid piire". Teisena on tihti kasutuse tähelepanupuudlikkuse ja hüperaktiivsuse häire (TPHH) mõiste.
raske maha rahustada Lapse autism mängu juures loovuse puudumine, laps ei mängi teiste lastega, ta naerab kohatult ja itsitab, keeldub rutiini lõhkumisest, süveneb ühte teemasse, suhtleb ühepoolselt, kordab kuuldud sõnu, väldib silmsidet, lapsel on eriline anne mõnel kindlal alal, käsitseb või keerutab mõnd objekti, tal on omapärased liigutused Aspergeri sündroom normaalsete või väga andekate laste hulgas esinev autism; sümptomid ei avaldu sageli enne isiku nelja-aastaseks saamist; enamikul lastel on intellekt normaalne, kuid nad on kohmakad ja saamatud ; vähene kontakteerumisvõime; vaene miimika, nad ei zestikuleeri; eneseteadvuse kujunemine pole eakohane; tõsised ja introvertsed; mäng on ühetaoline ja stereotüüpne; erihuvid; hirmutada ei tohi, muidu hakkabki see laps konkreetset isikut kartma;
annaabi.ee 
