Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ERIVAJADUSTEGA LAPSED TAVALASTEAIAS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
erivajadus, erivajaduse, haridus, lapsevanemad, erivajadused, lasteaedades, lapsevanemat, alusharidus, lapsevanemate, logopeedi, tugiisik, ankeetküsitlus, haridusliku, tunnevad, intervjuu, kohandada, vaimupuudega, autism, ehis, vajav, lastevanemate, tugisüsteem, eripedagoogi, tugiisiku, pakkudes, identifitseerimine, kõrgesaar, sandriErivajadusega lapsi on 10-14% laste üldarvust. Nendele antava abi ulatus ja eripära varieeruvad sõltuvalt puuete raskusest. Kui eivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas või ebasoodsas mõttes. Sõltuvalt tekkepõhjustest ja eripärast on laste arenguliste erivajaduse määratlemise aluseks kuulmis-, nägemis-, kõne-, keha- ja intellektipuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired ning andekus. Üksnes andekuse puhul on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad arengut stimuleerivas keskkonnas edasi. Ülejäänud erivajadustega laste puhul on tegemist arengukahjustustega, millele võib lisanduda nii keskkonna ebasoodne kui ka soodne mõju.
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna
EV laps ...on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest, kultuurilisest ja sotsiaalsest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi ja kohandusi lapse arengu eeldatavates tulemustes, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel või lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatustegevuse meetodid, igapäevatoimingud, suhtluskeel sh viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugispetsialistid, lapse erivajaduse spetsiifikast tuleneva ettevalmistusega pedagoogid) (Koolieelse lasteasutuse seaduse eelnõu, 2012). • Kõnepuudega • Spetsiifiliste arenguhäiretega • Kehapuudega, kroonilise haigusega • Intellektipuudega • Kuulmispuudega • Nägemispuudega • Pervasiivse arenguhäirega • Emotsionaalsete ja käitumisraskustega • Andekad (arenguhäired puuduvad) • Muukeelsed
ISESEISEV TÖÖ NR 6 HEV õppur üldhariduskoolis. Üliõpilane koostab teemakohase kokkuvõtte kasutades nii loengutel/seminaridel käsitletut, loetud allikaid kui praktikumi materjale. Ülevaade keskendub kaasava õppe mudelite rakendamisele koolis erilaadsete hariduslike erivajadustega õppurite õppimise jõukohastamiseks. Hariduslik erivajaduse (edaspidi lühend HEV) on mõeldud vajadust teha muudatusi või kohandusi õppekavas, rühmade töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal), et tagada kõigile õppuritele võimalus maksimaalseks osalemiseks õppeprotsessis ja individuaalseks arenguks. Haridusliku erivajadusega õpilased võivad olla nii puudega, õpiraskustega, aga ka
Lugemispäevik a. Logopeedilised jutukesed Me kõik teame, et mingi oskuse kujunemiseks on vaja seda harjutada. Kõnelemiseks on oluline saavutada nii suulihase hea liikuvus kui ka koordinatsioon. Pati ja Malle jutukesed on mõeldud toetamaks problemaatiliste häälikute õiget hääldusoskust. Vahvaid jutukesi kuulavad lapsed meeleldi, eriti kui jutukeste juurde kaasata mänguasju reaalsete tegelastena. Jutukesi võivad lisaks õpetajatele või logopeedidele kasutada ka lapsevanemad. See annab neile võimaluse emotsionaalset lähedust pakkuvat ja arendavat koostegevusust oma lapsega läbi viia. Jutukeste allosas on juhised, mis selgitavad läbiviidavat tegevust või häälitsust. Jutukeste tekst võimaldab silpe hääldada mitmeid kordi. Sellised kordused kinnistavad hääliku õiget hääldamisoskust. Õpetaja loeb jutukese teksti ning hääldab silbid lapsele õigesti ette. Seejärel hääldab laps neid kas iseseisvalt või koos õpetajaga. Kui
aega, toetust ja pühendumist. Tahaks loota, et kõik selle elukutse valinud inimesed on valmis erivajadustega laste märkamiseks, nende edasist arengut toetama ja nõustama lapsevanemaid ning tegema lapse nimel koostööd ka tugispetsialistidega. Varajane märkamine ja sekkumine algab juba sõimerühmas lapse arengu jälgimisest ja hindamisest (Lilleoja, 2012). Vajadusel kaasab õpetaja arengu jälgimise ja hindamise protsessi ka spetsialistid. Saadud info kohaselt saab aimu, millise erivajaduse alaliigiga on tegemist ning millised on lapse vajadused ja edasised tegevusplaanid. Erivajadusega laps vajab arendamiseks eritingimusi: spetsialistid, teenused, abivahendid ja erinev arendustegevus (Häidkind, Kuusik, 2009). Kõiki neid eritingimusi ei suuda lasteaed üksi pakkuda, selleks peab kaasama mitmeid vastavaid huvigruppe: erialaspetsialistid väljaspool lasteaeda, nõustamiskomisjonid, perekond
...........................................5 Kokkuvõtte.................................................................................................................. 6 Viited:......................................................................................................................... 7 Sissejuhatus Erivajadustel on kõigil üks ühine oluline joon: need on igaüks sügavalt individuaalsed, pole olemas üht keskmist erivajadust või universaalset viisi samalaadse erivajaduse rahuldamiseks. Siin tuleb igale lapsele läheneda eraldi ja isiklikult, lähtuda konkreetse isiku iseärasustest, loomuomadustest ja tarvidustest. [1] 2 Erivajadusega lapsed erinevad oma võimetelt, tasemelt ja isikuomaduselt teistest lastest sedavõrd, et nende vajadusi on raske rahuldada harjumuspärasel ja kergesti kättesaadaval viisil, neile spetsiaalselt kohandamata õpikeskkonnas.
..................................................................16 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................17 LISA 2 2 SISSEJUHATUS J. Kõrgessaar (2002) on määratlenud oma raamatus „Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlussse” varasema ajaga võrreldes uudse erivajaduse sõnastuse: „Mõnikord erinevad lapsed oma iseloomu, tausta ja võimete poolest sedavõrd, et nende arenguvajadusi on raske rahuldada tavakeskkonnas, sel viisil avalduvaid erinevusi nimetetakse arengulisteks või hariduslikeks erivajadusteks.” (viidanud Lilleoja, 2012, 5). Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks. Haridustee alguseks võib pidada aga lasteaeda (Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus 1992).
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on
Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus Mis on kaasav haridus? Kaasava hariduse praktika põhineb filosoofial, mis käsitleb erisusi, võimeid ja vajadusi loomulikena ning annab võimaluse õppimiseks ja arenguks kõikidele ning väärtustab sealjuures iga kogukonna liikme rolli. Kaasavad koolid eeldavad, et kõik õpilased õpivad koos. Õpilaste erinevaid vajadusi nähakse kui suurepärast võimalust arendada õpetamise ja õppimise käsitusi, et saavutada kõikide õpilaste suurepäraseid saavutusi.
2 SISSEJUHATUS Suurbritannias peetakse haridust väga tähtsaks, seal on umbes 30 000 riigikooli ja 2000 erakooli. Briti seadused kohustavad kõiki lapsi haridust saama seni kuni nad on 16 aastased. Haridus on kohustuslik, kuid koolis käimine mitte, mis tähendab et õpilased ei pea koolis haridust omandama vaid võivad õppida ka koduõppe meetodil. Haridus on tasuta kõigile lastele vanuses 5 kuni 18. Umbes 93 % Inglismaa õpilaste haridusest rahastatakse avalikest vahenditest, samas 6 % õpilastest käib erakoolides, mille rahastamine toimub lapsevanemate poolt. Referaadis anname ülevaate põhiliselt Inglismaa eriharidussüsteemist, seda kahel põhjusel, esiteks Inglismaa on Suurbritannia üks suurimaid haldusüksuseid, teiseks Walesi, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa eriharidussüsteemid on siiski üldjoontes sarnased. Meie töö on jaotatud neljaks
profülaktiline läbivaatus soovituslik, ta ei ole vastutajaks lapse arenguhäirete märkamises. Mis saab lastest, kelle arengu puudujääke ei ole märganud ei vanemad ega perearst? Paljudel juhtudel ei avastatagi seda enne kooli, kui alles seal selgub, et lapsel on õpiraskused. Rohkem lootust on lastel, kes lähevad varakult lasteaeda. Siin on ka suur vahe, kas laps läheb lasteaeda maal või linnas. Suurtel lasteaedadel on rohkem võimalusi ja vahendeid kasutada logopeedi ja eripedagoogi teenuseid. Väikestel lasteaedadel see võimalus praktiliselt puudub, sest logopeede napib ja lasteaia õpetajatel erivajadustega lastega tegelemiseks haridus puudub. ,,Eripedagoogika alushariduses" (nr.27) kirjutavad V. Neare ja P. Häidkind: ,,...juba töötavate lasteaia- õpetajate, eriti aga kutset omandavate tulevaste õpetajate hulgas on 11-50% neid, kes arvavad, et neil ei
juttu järgmises peatükis. Suhtumine kuulmislangusesse 9 Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Integratsioon tähendab hariduskontekstis kasutusele võetud abinõusid, mis kindlustavad erivajadustega õpilastele takistusteta juurdepääsu üldharidusele, koos vajaliku abi ja toetusega. Kaasav haridus pakub lastele võrdseid võimalusi. See on vanemate vabadus valida oma laste jaoks paim (Erivajadustega..., 199?). 2006. aasta Riigikontrolli auditiaruandest (2006) selgub, et tavakoolis käis 2005/2006. õppeaastal teadaolevalt 1842 kuulmislangusega õpilast. Neist 11 käis tavakooli eriklassis ja 1831 tavakooli tavaklassis. SA TÜ Kliinikum Kõrvakliinikumi kuulmise ja kõnestamise osakonna sotsiaaltöötaja Mari Reilsoni (2005) andmeil oli 2004. aasta seisuga kuulmislangusega laste arv
mäng mõista sotsiaalseid rolle ning luua sotsiaalset tunnetust, mis omakorda aitab lapsel mõista, et lubatud on tegutsemine, väljendamine ning meeleavaldus. (Smart, 2012, lk 241) Enesekontrolli osaks on impulsside kontrollimine, eesmärgistatud tegutsemine, emotsioonide avastamine ja väljendamine, käitumise kontrollimine, ja ahvatlustega hakkama saamine. Väikelapsed võivad hakkata selles eas ka oma tegevustega ning sõnadega teistele probleeme ning kannatusi tekitama. Oluline on, et lapsevanemad, perekonnaliikmed ning õpetajad seda märkaksid ning ka sekkuksid. (Smart, 2012, lk 241) Ajutraumad Ajutraumad võivad juhtuda igas eas, kuid eelkõige juhtub seda lastega. Tihti on trauma põhjuseks väärkohtlemine, kukkumine, autoõnnetused ja mängu käigus juhtunud õnnetused. Ajutraumad võivad olla kas aju sisesed või välised. Suur osa traumadest ei vaja õnneks arstide sekkumist ning saavad lahenduse muul viisil, teine osa saab abi ja
toimimiseks hädavajalikud. Kui näiteks koolikeskkond võimaldab erivajadustega lapsele vajalikku toetust ja abi, siis on loodud õpilaskonna jaoks mudel, milles individuaalne eripära ja abistamine on norm. Abistamine aga eeldab, et areneb üks oluline sotsiaalne oskus- tundlikkus kaaslaste tunnete ja vajaduste suhtes. Milline võiks olla siis erivajadustega laste roll tavakoolis väärtuskasvatuse seisukohalt vaadatuna. Analüüsin küsimust kolmes lõikes: alusharidus, põhikool ja hariduspoliitika. Alusharidus Suur osa hoiakuid ja väärtusi kujuneb lapsepõlves. Alusharidusel ja põhikoolil on oluline roll, määramaks seda , kui turvaline, hooliv, salliv ja koostöövalis on meie ühiskond 10, 20 ja 50 aasta pärast. Lapsi ei saa aga õpetada sallivaks ja koostöövõimeliseks teoreetiliselt. Lapsevanem, kes oskab tähele panna, võib tõenäoliselt kogeda, et (lasteaia)laps, kellega rääkides kasvatajad (ja
Üks levinumaid on kõigi meetodite liigitamine kolme põhi- ja ühte lisarühma. Põhirühmad on : hinnangud, testid ja ankeedid, õpilaste tööde ja tegevuste analüüs. Lisarühma kuuluvad õpiedukuse analüüs ja mitmesuguste õppetööks vajalike oskuste kindlaksmääramine (Unt 2005: 52). Hinnang on meetod, mille puhul erinevad isikud väljendavad oma arvamusi lapse võimete kohta. Need inimesed võivad olla klassijuhataja, kõik õpetajad nii koolis kui lasteaias, koolijuhid, lapsevanemad, ringijuhid, koolikaaslased, arst, psühholoog, sotsiaalpedagoog kõik, kes lapsega kokku puutuvad. Sellele lisandub lapse enesehinnang see, mida ta ise oma võimetest arvab. Hinnangu aluseks on lapse tundmaõppimise klassikalised meetodid vaatlus ja mitmesugused küsitlused. Vaatlus igapäevases koolipraktikas hõlmab õpilase käitumise jälgimist ning selle põhjal järelduse tegemist. Vaatluse kõige suuremaks puuduseks on tunnistatud tema
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses.
soodustada psüühiliste protsesside ja isiksuse arengut eakohase normi suunas, esmase puude ületamine/vähendamine ja teiseste puuete vältimine pedagoogiliste vahenditega, tema potentsiaalsele arenguvallale vastava õpikeskkonna kujundamine. 3.)Kuidas jaguneb eripedagoogika? Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks, kooliealiste laste puhul kõneldakse aga hariduslikest erivajadustest. Arenguline ja hariduslik erivajadus võib olla nii mahajäämus eakohasest tasemest (arengupuue) kui ka andekus mingis arenguvaldkonnas. 4.)Millega tegeleb logopeedia? Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonivõime suulise ja kirjaliku kõne loome ja mõistmisoskuse ning mitteverbaalse suhtlemise parandamine ja/või arendamine. 5.)Milliseid lapsi nimetatakse erivajadustega lasteks? Erivajadustega lasteks nimetatakse lapsi, kes erinevad eakaaslastest oma võimetelt,
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava korraldus: Lapse arengu eeldatavad tulemused vanuseti; Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus), sh suvel; Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted ning korraldus rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine; lisatud on korralduslikud põhimõtted: erivajadustega lapsega töötamisel, eesti keele kui teise keele õpetamisel, lapsevanemate kaasamisel BIHVEIVIORISM- J. B. Watson, E. C. Tolman, B. F. Skinner Õpetaja saab õigete toimimisviiside valimisel lapse käitumist juhtida õiges suunas. Õppimine on valmis teadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastu võtmine. Lapse õppimise jaoks on kõige tähtsam õpetaja aktiivsus ja on oluline, et õpetaja valiks õige „stiimuli“. Lapsi saab mõjutada kahel viisil: kiitmine ja karistamine. Lapse arvamused pole olulised.
kord. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava korraldus: Lapse arengu eeldatavad tulemused vanuseti; Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus), sh suvel; Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted ning korraldus rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine; lisatud on korralduslikud põhimõtted: erivajadustega lapsega töötamisel, eesti keele kui teise keele õpetamisel, lapsevanemate kaasamisel Kokkuvõte K.Kollomi loengust: Oluline koht on mäng! Mäng on kõikide oskuste ja üldoskuste arengu alus! 6-7 a tunneb rõõmu,juhendab teisi, lahendab probleeme, on loov,algatab mänge, mängib rollimänge, järgib reegleid, kasutab loovalt erinevaid vahendeid Eesmärgid: protsessieesmärgid ja tulemuseesmärgid Õppe- ja kasvatustegevuse alused lasteaias (eesmärk, põhimõtted, õpikäsitlus, valdkonnad, lõimimine, kavandamise alused riiklikule õppekavale tuginedes)
Psüühika bioloogilised alused. Tunnetusprotsessid - tähelepanu, selle liigid ja omadused; taju, selle liigid ja omadused; mälu, selle struktuurid ja protsessid; mõtlemine, selle ühikud, operatsioonid ja liigid; kõne; metatunnetus. Emotsioonid ja motivatsioon, nende määratlus ja roll infotöötluprotsessis. Psüühiline tegevus kui tervik. Arengu valdkonnad: vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline Kõigis neis valdkondades võib esineda probleeme, need on erivajadused. Pedagoogikas räägime arengust kui uute oskuste omandamisest. Kõigis valdkondades on uute oskuste omandamise aluseks psüühika, välja arvatud füüsiline kasvamine ei eelda psüühika osalust. Psüühika võimaldab tunnetada ja peegeldada objektiivset tegelikkust, läbi psüühika saame suhestuda ümbritseva keskkonnaga. Psüühika on närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus e selle funktsioon. Psüühika ilmneb:
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik
➧Madala nägemisvõimega laste uurimisel jälgi, et alus (laud või põrand), millele uurimisvahendid pannakse, ei oleks viimastega sama värvi. Samuti võiksid vahendid ise olla võimalikult kontrastsetes toonides. ➧Veendu, et valgus oleks piisavalt hele, kuid samas ei tohiks see laualt või uurimisvahenditelt vastu peegeldada. Lapse iseloomustusele esitatavad nõuded ja lapse individuaalsuse kaart. Individuaalse arengu jälgimise kaart (ehk individuaalsuse kaart) levib Eesti lasteaedades alates 2007.a, mil seni koolis rakendatud õpilase vaatluskaardi vorm laienes koolieelsele vanusele. Erinevalt arengumapist, mille põhiosa moodustavad pigem lapse arengut kajastavad materjalid, on individuaalsuse kaardi puhul tegemist eelkõige nende materjalide analüüsi ja meeskonna kokkulepetega. Täidetud vaatlusplaanid, arengutabelid, testide ja muude uuringute tulemused ning lapse tööd hoitakse eraldi.
Suhtumine puuetega inimestesse on arenguvõimelisuse, demokraatia, paindlikkuse ja inimlikkuse proovikivi. Meist igaühest sõltub, kas erivajadustega inimesed saavad osaleda elus sama täisväärtuslikult kui kõik teised. Sallivus soojendab keskkonda. (Tanner, 1999) Riigi ülesanne on tunnustada puudega laste, noorte ja täiskasvanute võrdsete võimaluste põhimõtet alus-, põhi-, gümnaasiumi- ja kõrgharidusele integreeritud vormis. Riik peab tagama, et puuetega inimeste haridus oleks haridussüsteemis integraalne osa. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida. Paragrahvi 28 kohaselt on puuetega inimene riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, 1992) Ühiskonna küpsust näitab suhtumine puuetega inimestesse. 1995 aastal viis noorte õppurite hulgas küsitluse läbi Mati Talvik. Suhtumise üheks tähtsamaks mõõtmeks on valents: kas
edu.ee/) Tallinna Heleni Kool (aastani 2005 Tallinna Kurtide Kool) on kurtide laste vanemate initsiatiivil 1994. aastal loodud munitsipaalkool, kus õpetatakse meele- ja kõnepuudega lapsi (kuulmispuue, nägemispuue, liitpuue, pimekurdid, kõnepuue) lasteaiast gümnaasiumini. Turvalises, kaasaegses ja kooli sihtrühmade erivajadusi arvestavas keskkonnas on õpilastel võimalus realiseerida oma arengupotensiaali ja omandada võimetekohane haridus. 2005. aasta sügisest lisandusid lasteaiarühmad ja põhikooli klassid ka pimedatele, sealhulgas liitpuudega pimedatele ja pimekurtidele. Kooli nime saamisel oli eeskujuks maailmakuulus pimekurt Helen Keller. Tartu Hiie Kool Tartu Hiie Kool on HEV laste kool, kus on võimalik kuulmis- ja kõnepuudega lastel omandada põhikooli haridus ning kuulmispuudega koolieelikutel saada koolieelset ettevalmistust.
juurdepääs lastehoiuteenusele. Ameerika Ühendriigid ja vähesel määral ka teised liberaalsed heaoluriigud, näitavad kolmandat trajektoori. Nendes riikides võimaldab riik teenust ainult väikese sissetulekuga peredele, kuid teenused on märkimisväärselt edasi arenenud (Bondi, Reber 2010). Lastehoiuteenus peaks aga olema kättesaadav kõigile, mitte ainult väiksema sissetulekuga inimestele, sest tööle peavad minema ka kõrgema sissetulekuga lapsevanemad. Muidugi on sellisel juhul võimalus palgata oma lapsele hoidja või panna ta eralasteaeda, kuid kui riik pakuks kõigile võrdselt 3 lastehoiuteenust, oleks vanematel vähemalt võimalus valida. Selle asemel, et maksta erahoiu või hoidja eest mitu korda suuremaid summasid, kui riikliku lastehoiu eest, võiksid vanemad hoopis selle summa investeerida laste huvitegevustesse ning maailmapildi avardamisesse.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond AP III kõ B grupp LASTEAED ,,TÄPI" Rühmatöö Juhendaja: L. Tuuling Rakvere 2010 1 Sisukord 1.Üldandmed............................................................................................................................................................. 2 2.Lähtepositsioon ..................................................................................................................................................... 4 2.1.Juhtimine...............................................................................................................4 3.2.Personal.................................................................................................................5 3.3.Õppe- ja kasvatustöö.............................................................................................6
TALLINNA ÜLIKOOL Sotsiaaltöö Instituut Liisa Otsak ANNE KUI ERIVAJADUS Referaat Juhendaja: PhD, Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.MIS ON ANDEKUS?...................................................................................................
2 neist elavad kooli õpilaskodus ja 1 käib kodus iga päev. Koolis lapsed saavad erinevad teraapiad näiteks muusikateraapia. Koolis lapsed käivad ujumas. Toetussüsteem Porkuni koolis: Individuaalne õppekava Õppiabigruppid õpirakustega õpilastele Kõneravi Pikapäevarühmad Koduõpe Väikeklassid Õpilaskodu 20 õpilast kogu koolist käivad iga päev koju. Kool pakub ka koolibussi, kus on 17 kohti. Koolis töötab 3 logopeedi, sotsiaalpedagoog, on ka füsioteraapia ja peab olema veel psühholoog aga hetkel ei ole. Koolis töötavad õpetajate abid. Kui on vaja kasvatajal on ka abi. On olemas muidugi ka õpetajad, koristajad, kokad jne. Lapsed elavad õpilaskodus ainult tööpäevadel ja reedel lähevad koju. Koolis õpivad lapsed ka Ida-Virumaalt. Lapse kooli tulek ei ole lihtne asi. Esiteks, et laps sai kooli peab olema kirjalik vanema avaldus
heaolu eest, õpetades ja juhendades lapsi teineteisest hoolima, pakkudes nii arengut toetavat tagasisidet laste tegevustele kui ka vajadusel abi, julgustust ja toetust. Sõbralik õhkkond ja hoolivus väljendub ka selles, kuidas võetakse rühmas vastu uusi lapsi, milliste erinevate läbimõeldud tegevuste kaudu tagatakse uute rühmaliikmete kohanemine ja turvatunne. Samuti väljendub hoolivus igapäevasuhetes nii personali, laste kui lapsevanemate vahel. Lapsevanemad on lasteaiaelust huvitatud ja toetavad lasteaeda, tunnetades end partnerina lasteaiale. Personal tervikuna tunnetab ühtekuuluvust ja kolleegide toetust. Tänu suuremale kiindumusele ja kokkukuuluvustundele saab lasteaiast selline koht, kus nii poistele, tüdrukutele, lasteaia personalile kui ka lapsevanematele meeldib olla. Koostöö ja aktiivõppe toetamine Koostöö on tervist edendavate ja lapsesõbralike lasteaedade oluline tunnusjoon. Kesksel
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus....................................................................................................................................5 Kõrgharidus..........................................................................
(Euroopa Liidu Säästva Arengu Strateegia 2006, 2). Säästev areng on tasakaal inimese elukvaliteedi paranemise ja keskkonna taluvusvõime vahel. „Säästev areng taotleb tasakaalu inimesi rahuldava elukeskkonna, loodusvarade jätkusuutliku kasutamise ja majanduse arengu vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele.“ (Eesti Inimarengu Aruanne 2009). Säästvat arengut toetav haridus on teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute süsteem, mis annab võimaluse luua seoseid inimest ümbritseva keskkonna erinevate tasandite (majanduse, looduse ja sotsiaal-kultuurilise keskkonna) vahel, arvestades samas säästva arengu põhimõtet. Keskkonnahariduse eesmärk on luua keskkonnateadlikkust nii kohalikku kui globaalset tasandit arvestades. (Eesti Keskkonnahariduse Kontseptsioon 2006, 5).
...........................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Eeva Hujala (2004) väidab, et eelõpetuse aluspõhjaks on lapsevanemate ja eelõpetusega tegelevate õpetajate ühine, väärtustele tuginev arutelu elust, lastest, kasvatusest ja õpetusest, samuti põhisuundumustest ja vastutusest. Lähtealuseks on ühised seisukohad selles, milline on käsitlus lapsest, nägemuse kujundamine sellest, millisena näeme last ja lapsepõlve. Autor väidab, et eelõpetus kuulub alushariduse hulka. See on eelkoolipedagoogika ning sellest seisukohast lähtuvalt on eelõpetus kõikide koolieast nooremate laste õpetamise toetamine
annaabi.ee 
