Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Erivajaduste identifitseerimine konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
motoorika, uurimisel, kuulmis, eneseteenindus, psühholoog, eluaasta, peenmotoorika, nõustamine, nägemispuudega, kõnearendus, terapeut, verbaalse, kognitiivsed, kehatunnetus, tunnetustegevus, sotsiaaltöötaja, puue, logopeed, ustel, mistõttu, autismiga, intellektipuudega, üldmotoorika, lapsevanemate, eripedagoog, esitata, uurimine, kajakõneVõgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õppimine(omandab teadlikult uut) Teistmeline : suhtlemine eakaaslastega Täiskasvanu : kutsealane tegevus Areng toimub järgmistes valdkondades: - Motoorika (üldmotoorika ja hiljem peenmotoorika) - Kognitiivne tegevus (mis last motiveerib; emotsioonid: psühhilised protsessid) - Kõne (arusaamine on varem! laps saab natukene rohkem aru, kui ise kasutab) - Sotsiaalsed oskused (mäng) eriti rollimäng - Eneseteenindus (enne kooli villumuse tasemele!) Ühtegi etappi EV laps vahele ei tohi jätta! Sensitiivsed perioodid ehk mis valdkonnad arenevad eriti kiiresti 0-2a : motoorika, sotsiaalsed oskused, kõne
peab olema sealgi turvatud. Epilepsiaga laps peaks saama tunda end teistega võrdselt, sest tavaliselt on neil oma haiguse tõttu madal enesehinnang. Vihahood ja hüsteeria on olukorrad, kus täiskasvanu peab säilitama rahu ja ootama kuni laps on rahunenud, samas tekkivad afektiivsed krambihood võivad hirmutavad olla ka kaaslastele. Epilepsiaga võivad kaasneda kaasnähud, milleks võivad olla motoorsed häired. Motoorsed oskused ja vilumused on tähtsaks üldises arengus. Motoorika areng on tihedat seotud sotsiaalsete oskustega. Motoorne arendamine toimub igapäevaelus kõikjal – mängudes, jalutuskäikudel, tegevustes. http://www.teatoimeta.ee/Epilepsiahaige_lapse_toetamisvoima_758.htm c. Erivajadusega laps lasteaias Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise
Vastavalt lapse erivajadusest arendatakse ja koostatakse IAK milles märgitakse arenguvaldkonnad millel erilist tähelepanu pöörata ja mida arendada süvendatult, et mahajäämust vähendada. 7.)Missugused arenguvaldkonnad on kõigil erivajadustega koolieelikutel rohkem või vähem hälbinud? Üldised arenguprobleemid: sotsiaalse kohanemiseraskused, psüühiliste protsesside ja kõne madal arengutase, tunde- ja tahteeluhäired, nõrk motivatsioon, motoorika mahajäämus. Kognitiivsed oskused, sotsiaalsed oskused, motoorika, kommunikatsioon ja eneseteenindus. 8.)Millised ühised erivajadused on vaja rahuldada kõikidel erivajadustega koolieelikutel? Tuleb arvestada üldiste, spetsiifiliste individuaalsete iseärasustega ja lähema kasvukeskkonnaga. 9.)Mis on varajase sekkumise olemuseks? Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada perekonda
meini, pole nad psühhloogiliselt valmis, et lapsel võiks midagi viga olla. "ei taha märgata" ehk mitteteadlikult pole valmis et lapsel võiks midagi viga olla. Õpetajad on erisustega rohkem kokku puutunud, haridus selle koha pealt parem; õpetajad võivad paremini ohumärke märgata, neil on spetsiifiline ettevalmistus. Teadmisi, et m'rgata arengus erinevus, on õpsil rohkem. Arstid puutuvad tav rohkem kokku alla 1 a lastega. Nad märkavad, kas on motoorika vallas probleeme. Motoorika arengus mahajäämusi võib viidata ka nt intellekti mahajäämusele. Kõnele ja suhtlemisele(emotsionaalsusele) peaks ka tähelepanu pöörama) Arst pole selleks aga nii hea, sest ta ei näe last igapäevaselt ja lapse kõrvalekalded ei pruugi selle teatud aja jooksul välja tulla, sest keskkond on ju teine ja aeg ka visiidil suht lühike. Märkamine MILLAL? Võimalikult vara. Oleneb aga hälvetest, sest teatud asjad tulevad hiljem
lisatingimused (spetsialistid, teenused, abivahendid) ja sisuliselt erineva rõhuasetusega arendustegevus. Varajase sekkumise planeerimisel ja elluviimisel tuleb arvestada järgmisi üldpõhimõtteid: • arendustegevuse alustamine niipea, kui selle vajadust on märgatud, • individuaalne lähenemine vastavalt lapse arengulistele erivajadustele ja keskkonna võimalustele, • perekonna ja spetsialistide kaasamine, meeskonna- ja võrgustikutöö, • lapse perekonna nõustamine ja juhendamine tegevusteks oma lapsega, • lapse ja perekonna iseseisvuse toetamine nii palju, kui see võimalik on, • ühest kasvukeskkonnast teise ülemineku toetamine (Shonkoff , Meisels 1990). Riigi tasandil puutuvad erivajadustega laste arengu toetamisel enam kokku sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi haldusalad. Nii koostavad rehabilitatsioonimeeskonnad üle Eesti erivajadustega lastele isiklikke rehabilitatsiooniplaane.
ERIVAJADUSTEGA LASTE HOOLEKANNE JA ERIPEDAGOOGIKA ALUSED Häire organismi psüühika või funktsiooni ajutine kergesti mööduv või kõrvaldatav. Hälve on mingi psüühika või motoorika funktsiooni osaline puudumine. Puue mingi psühhika või motoorika täielik puudumine. Gerotoloogia vanuriga seotud probleemid. Surdopedagoogika vaeg kuulmisega (keskendunud pedagoogika). Tüflopedagoogika nägemispuudega pedagoogika. Oligofreenid kaassündinud vaimupuue või väga varajases eas omandatud vaimu seisund. Tementsus hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue. Parees osaline halvatus. Pleegia täielik halvatus. Hemiparees või hemipleedia ühe keha poole halvatus. Monoparees või monopleegia ühe jäseme halvatus. Tetraparees või tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus. Keha tüve ja näoliigutuste kahjustus. Diparees või dipleegia kahe jäseme kahjustus (tavaliselt jalgade).
baasil, esimesed 5 eluaastat). Edasi arenedes on mõtlemise liik kaemuslik-kujundiline, see võimaldab mõelda mälupiltide alusel (mälu baasil, 5-12/14 aastat). Siis edasi on mõtlemise liik verbaalne st mõtleme sõnade abil asjadest, millest on raske taju baasil mõelda, nt kosmos, molekulid jne. Kõne areng - Mõistab, siis produtseerib - Mõistab konventsionaalsust õpitakse ära, et sõnal on tähendus. Nihe toimub 4 eluaasta kandis. - Avastab reeglid sõnade ja lausete moodustamiseks, koolieas õpetatakse seda eksplitsiitselt. - Kujuneb sisekõne iseendaga arutlemine, kujuneb väliskõnele toetudes 5 eluaasta paiku. - Sõnavaras: alguses nimisõnad ja tegusõnad, siis omadussõnad, asesõnad - Enne suuline, siis kirjalik kõne. Kirjalikku kõne tuleb õpetada. NB! Lapse käitumist reguleerib suuresti kõne. Esmalt täiskasvanu kõne, siis lapsed ise valjult rääkides (seletamine), siis ise läbi sisekõne.
2. Vaimse alaarengu tasemed Vaimsel alaarengul eristatakse 4 astet: 1. Kerge vaimse alaarenguga lapsed (IQ 50-69) omandavad kõne mõningase hilinemisega. Enamik neist saavutab täieliku iseseisvuse eneseteenindamisel, samuti praktilised oskused, kuid tavalisest tunduvalt aeglasemalt. Vaimsete võimete, käitumise ning tunde- ja tahteelu iseärasuste poolest on vaimse alaarenguga lapsed väga erinevad. Ühed on väheaktiivsed, loiud, aeglased, halva koordinatsiooniga, puuduliku peenmotoorika ja takerduvate liigutustega, ei suuda järgmisele tegevusele ümberlülituda. Mängudest langevad nad kiiresti välja, sest ei taipa mängu süžeed ega suuda teiste mängijatega ühtlast tempot hoida. Nad vajavad tegevustes pidevat individuaalset abi, näitlikustamist, osade kaupa ja aeglast seletamist, tähelepanu aktiveerimist. Teised lapsed on rahutud, hooletud, muretud, ülesandest kergesti kõrvale kalduvad, neil puudub huvi tegevuse vastu. Meeleolu
Spetsiifilise arenguhäire korral võivad lisaks kõnele olla kahjustunud ka teised arenguvaldkonnad (n. motoorika, kognitiivsed funktsioonid), kusjuures ükski neist ei domineeri. Nimetatud häireid põhjustavad aju erinevate osade kahjustused looteeas või sünnijärgsel perioodil. Suure allrühma moodustavad lapsed, kes on olnud pedagoogiliselt hooldamata (õpetamata) või kasvanud arengut pärssivates sotsiaalsetes oludes. Spetsiifiliste arenguhäiretega lapsi on AEV laste hulgas kõige enam. Puue avaldub psüühiliste protsesside madalamas arengutempos, mis kajastub nooremale vanusele
teoorias)osadeks: vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline. Praktikas aga veelgi väiksemateks osadeks. Lasteasutuste riikliku õppekava (2008) kohaselt soovituslikult: - vaimne areng kognitiivsed oskused : tunnetus- ja õpioskused, matemaatika, mina ja keskkond, muusika; kommunikatsioon : suhtlemine(keel) ja kõne - sotsiaalne areng sotsiaalsed oskused, mänguoskused - emotsionaalne areng emotsionaalne seisund ja käitumine, enesekohased oskused - füüsiline areng eneseteenindus ja motoorika, liikumine, kunst. meetodid vaatlus, küsitlus, mitteformaalsed protseduurid, testimine. Lasteaias kasutatakse neist esimest kolme ning hindamise teostajaks on suures osas just õpetaja. Vaatlus on väga sobilik meetod just väiksemate laste arengu hindamiseks, kuna nende mõtlemine ja oskused avalduvad otseselt käitumises. Vaatlus pakub ka kõige enam infot käitumuslike iseärasuste väljaselgitamiseks. Küsitlusmeetod (struktureeritud või vaba vestlus) sobib pigem suuremate
Lapse füüsiline areng 1-2 aastased lapsed Sissejuhatus: 1)Lapse arengu hindamine. 2)Areng imikueas e. Esimesel eluaastal. 3) Lapse motoorika areng. 4) Kehaline areng ( üld- ja peenmotoorika, võimeline, ujumine). 5)Füüsiline areng Areng on organismi kasvamise ning muutmise protsess, mis algab munaraku viljastamisest ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimese arengus toimuvad pidevalt nii kvantitatiivsed muutused. Arengulised muutused on korrapärased. Arengus eristatakse kolme (mõnede autorite järgi enam) komponenti. Need on esiteks, intellektuaalne, vaimne, kognitiivne areng, teiseks, sotsiaalne ja emotsionaalne areng ning kolmandaks, füüsiline, kehaline ning
areng, kognitiivsed oskused, tagasilöögi aeg ja muster ning sümptomite arv. (Smart, 2012, lk 248) 1950- ndatel arvati, et autismi põhjustavad „halvad kasvatusmeetodid“ ja peeti ka lapsepõlve skisofreeniaks, kuid liigitati siiski orgaanilise seisundi alla. Autism diagnoositakse tavaliselt enne 3- ndat eluaastat. Autismi defineerivad 6 sümptomit kolmes piirkonnas: sotsiaalsete oskuste puudulikkus, hiline või puudulik kõne, korduv või stereotüüpne motoorika. Sotsiaalsete oskuste puudulikkus hõlmab endas silmkontakti puudumist või muudatusi miimikas, suutmatus luua ja hoida inimsuhteid ja vähene huvi teiste inimeste vastu. Autiste on sageli kirjeldatud kui inimesi, kes on nende „omas“ maailmas. (Smart, 2012, lk 248) Kõne hilinemine või –kahjustused võivad endast kujutada täielikku kõne puudumist. Stereotüüpsed ja korduvad liigutused koosnevad käte- või sõrmeplaksudest, keha
küsimustele lähtudes oma koerast ja oma kogemustest, mitte tekstist. Väljundi häired Keelised raskused raske on tahtlikult oma kõnet suunata. Näiteks kui õpilast vastama kutsuda, ei oska ta vastata; samas lobiseb ta terve tunni oma pinginaabriga. Motoorsed raskused jämemotoorika: laps on kohmakas, lööb end tihti ära, jookseb naljakalt, ei suuda ujuda ega ronida peenmotoorika: halb käekiri, kirjutavad aeglaselt Lugemisraskused e düsleksia Tekkemehhanismid: Laps ei analüüsi häälikuid ja tal on väga raske viia kokku sõnade kõla nende tähenduse, grammatika ja õigekirjaga, samuti ühendada häälikut ja tähte. Nägemisinfo töötlemine kuklasagaras jääb puudulikuks. Nii kuulmis- kui ka nägemisinfo töötlemine on aeglane. Düsleksia geen (Rootsi perekond) Düsleksia märgid varases eas Kõne iseärasused
hälvete rühmad. Samast uurimustest selgus, et erivajadustega laste õpetamiseks on õpetajate ettevalmistus ja soov väga erinev. Kõige meelsamini töötatakse andekate lastega (72,6 %). Suhtumine kuulmislangusesse 16 Meelepuuetega lastest on eelistatumad nägemishälvikud, kuid vastumeelsust näidatakse üles nii kuulmis- kui ka nägemispuudega laste õpetamisele. Mõned uurimused kajastavad aga ka tavakooli õpetajate suhtumist kuulmispuudega laste integratsiooni. T. Kase poolt 1997. a. tehtud uurimuses osalenud õpetajatest oli 21 % nõus õpetama vaegkuuljaid lapsi oma tavaklassis. ,,Ainult erijuhtudel" oli nõus õpetama 54% õpetajatest ning ,,mitte mingil juhul" ei olnud nõus õpetama 18% õpetajatest (viidatud Bogomolova, 1998). Tavakooli õpetajate poolt sobivamateks koolivariantideks kuulmispuudega lastele peeti
Kui lapse arengu jälgimisest ja hindamisest järeldatakse, et laps vajab rehabilitatsiooniteenust siis suunatakse laps koos vanematega arstlikku ekspertiisikomisjoni ja rehabilitatsiooniasutusse. Seal hinnatakse veel last rehabilitatsiooni meekonna poolt ja määratakse lapsele puude raskusaste - kerge, keskmine, raske või sügav. Rehabilitatsiooni meeskond (sotsiaaltöötaja, logopeed/eripedagoog, tegevusterapeut, füsioterapeut, psühholoog, eriarst, meditsiiniõde) koostab ülevaate erivajadusega lapse arenguks vajalikest teenustest ja kasvukeskkonna tingimustest. (Häidkind, 2008.) Rehabilitatsioonimeeskonna soovitustest on muuhulgas abi arendustegevuste planeerimisel, kui esitatud on lapse arengutaseme põhjalik kirjeldus ning antakse soovitusi õppe- ja kasvatus tegevuste korraldamiseks. Kui lapsele tuleb tema erivajadusest lähtuvalt kohandada väga ulatuslikke kasvukeskkonna muutusi ja ta vajab
Inimeste Seadus) järgi peavad KOV-id tagama, et HEV õpilasi ei diskrimineeritaks, samuti võtma kasutusele kõik meetmed, et HEV õpilased ei satuks nende puude tõttu ebavõrdsesse olukorda. Eelnevate nõuete täitmise üheks mooduseks on KOV poolt koostatud Accessibility Plan (Ligipääsetavuse Plaan), milles kirjeldatakse kuidas HEV õpilastele on hariduse omandamine riigikoolides kätte saadavamaks muudetud. KOV ülesannete hulka kuulub veel ka vanemate nõustamine ning neile teabe edastamine ning võrdsete võimaluste tagamine erivajadustega inimestele. 1.3. Hariduslike erivajaduste märkamine SENDA (Special Educational Needs and Disability Act 2001) järgi on puudega inimene ,,keegi, kellel on füüsiline või vaimne vaegus, millel on oluline ja pikaajaline kahjulik mõju tema võimetele saada hakkama igapäevaste tegevustega". Haridusseaduse (Education Act 1996) järgi on lapsel HEV, "kui tal on õppimisraskused, mis
käitumisraskustega. Seetõttu on otstarbekas käsitleda raskeid sügavaid vaimupuudeid pigem koos liitpuuetega. (Kõrgesaar, 2002) Kerge vaimse alaarenguga lastel areneb kõne aeglasemalt kui teistel. Nad saavutavad iseteeninduse oskuse, samas praktilistes oskustes on nad aeglasemad kui teised lapsed. Nende käitumine võib olla väga erinev. Osad on väheaktiivsed, loiud, halva koordinatsioonitajuga, peenmotoorika on halb. Liigutused on takerduvad ja neil lastel on raske ühelt tegevuselt teisele üle minna. Mängukaaslastena langevad nad kiiresti mängust välja, kuna ei saa mängu sisust aru ja tempo on neile kiire. Kuid võib ka olla rahutuid, kergesti ärrituvaid, ruttu väsivaid ning muretuid ja hooletuid lapsi. Samas vajavad nad oma töödes ja tegemistes juhendamist teistest lastest rohkem. (Veisson, 2005)
Ebasobiva käitumisega väljendab laps alati mingeid sisemisi ebakõlasid või raskusi, põhjuste väljaselgitamisel on kõige pädevam spetsialist lapsepsühholoog. Õpetajal tuleb lapsevanemale järjekindlalt selgitada, et lisauuringute tulemused aitavad leida tema lapse probleemile sobivaima lahenduse. Kui erivajadustega last on märgatud ja tema arengutaset ning vajadusi täpsemalt hinnatud, tuleb teha vahekokkuvõte ja lapse hetketaset analüüsida. Nõustamine toimub arenguvestluse vormis perele ja teistele, kes lapsega tegelevad. Arenguvestluse käigus on vajalik lapsevanemale tutvustada lapse jaoks kõige otstarbekamat arendustegevuse kohta ja selle eripära. Kui erivajadusega laps jätkab tavarühmas, tuleb täpsustada, kuidas toimub tema jaoks kasvukeskkonna kohandamine. Sobitus- ja erirühma tingimustega võib lapsevanem minna kohapeale tutvuma. Erivajadustega laste arendamise põhimõtted
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus
kuna nad tajuvad oma vaimset üleolekut. Sellise lapse õpetamine ja kasvatamine nõuab suurt pingutust, tähelepanu ja valmisolekut. Kogemustega tekivad teadmised ja oskused, kuidas selliste lastega toime tulla. Mina õpetajana pean suutma toime tulla igas olukorras ning leidma igale situatsioonile mõistliku lahenduse nii lapse kui ka enda jaoks. Samuti on keeruline toime tulla meelepuudega lastega. Kuulmis-ja nägemispuudega laste õpetamine vajab täiendavat koolitust ja suurt tahet neid lapsi õpetada. Kuulmispuudega laste õpetamisel tuleb osata viipekeelt. Kuid suureks abiks õpetamisel on ka see, kui laps on iseseisev, positiivselt meelestatud ning kindlasti peaks ta olema suur motivatsioon õppida. Haridusliku erivajadustega laps on ka õpiraskustega laps. Sellist last ei tohiks jätta märkamata ning temaga tuleb pidevalt tegeleda. Ma arvan, et minul kui haridusliku erivajadustega lapse
Käte ja silmade koordinatsioon · 22-24 elukuud- Keerab ise raamatus lehti. Püüab enda riietamisel ja lahtiriietamisel järjest enam osaleda. Kasutab pöialt ja nimetissõrme edukalt väikeste objektide haaramisel. Võtab vastu esemeid ja ulatab neid tagasi. Teeb lihtsate muusikariistadega rütmilisi helisid. Motoorika areng · Esimesel eluaastal toimuv areng on seotud oskusliku kontrolli saavutamisega keha üle ehk motoorika arenguga. · 12 elukuuks astub enamik lastest oma esimesi samme. · 13 elukuuks hakkab laps kõndima, hoides täiskasvanu käest kinni. Ta toob kuuldavale esimesed sõnad. · 18 elukuuks võib laps astuda mööda trepiastmeid, hoides täiskasvanu käest kinni. Tal kujuneb hästi koordineeritud kõnnak. Kaheaastaselt võib laps panna selga lihtsamaid riideid, joosta kiiresti, kõndida iseseisvalt trepist üles ja alla. Füüsiline areng · 1 kuul õpib laps tõstma pead.
abivahendi vastuvõtmist sest see suurendas nende iseseisvust. Esimese kooliaasta jooksul paraneb koordinatsioon pidevalt, see võimaldab kirjutamist trükitähtedega ja numbrite kirjutamist 1-10-ni. Kuueaastane laps oskab paelu siduda, kääridega lõigata ja riietel nööpe kinni panna. Kirjutamiseks kasutavad lapsed liigutamisel kogu kätt ja käekiri on üsna suur. Kolmandas klassis enamus lapsi on saavutanud kontrolli ja nad kasutavad kirjutamisel ranneat ja sõrmi. 6-12 eluaasta vahel hakkavad paljud lapsed õppima muusikainsrumentidel mängima, see on võimalik kasvanud kognitiivsetele võimetele ja paranenud motoorsetele oskustele. 8 3.ÜLEMINEK ESIMESSE KLASSI Lapsed alustavad liikumist läbi makrosüsteemi, institutsionaalsed struktuurid on loodud neid teenindama ja harima. Esimesse klassi astumist võib võrrelda kui kognitiivse purskega, mida läbib enamik 6 aastaseid lapsi.
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga.
Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust; sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused. Sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika; 2) suhtlemine, jutustamine, kuulamine; 3) lugemine, kirjutamine, lastekirjandus; Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: 1) Lähtutakse pöhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpetatakse keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel; 2) Peetakse oluliseks, et lapse köne arengut toetatakse kõikides tegevustes (mängimine, käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud); lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning tal on vaja ja ta saab ise kõneleda;
+ dünaamiline jälgimine, astmeline käsitlus, mõõdetavus; eriti väikelaste ja erivajadustega - individuaalsuse eiramine, kultuurierinevused, valiidsus, reliaablus, kallid nt Bayley arenguskaala, Griffithsi arenguskaala (üldmotoorika, isiklik-sotsiaalne, kõne-kuulmine, silma-käe koostöö, praktilised oskused) Bayley arenguskaala: Algvariant aastast 1928 USA-st, korduvalt täiendatud Bayley III (2006) Hinnatavad aspektid (4): Kognitiivne areng, Kõne areng, Peenmotoorika & üldmotoorika, Sotsiaalne-emotsionaalne areng (Sh reaktsioonid ja orienteerumine (reaktsioonid, habituatsioon); uurimiskäitumine, taju, mäng, mõisted (suurus, värv jne.); Retseptiivne: reaktsioon häälele/kõnele, nimele, sõnadele, seosed sõna, pildi, mõistetega; Ekspressiivne: häälitsused, tähelepanu võitmine, MV kommunikatsioon, väljendid, küsimustele vastamine; Jälgimine, pealiigutused, haaramine, klotside ladumine, pliiatsikasutus, lõikamine;
SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................................................3 KÕNE ARENGU PERIOODID.............................................................................................................................4 0-1 ELUAASTA EHK KÕNE EELNE SUHTLEMINE..................................................................................................4 1-2 AASTASTE KÕNE ARENG..................................................................................................................................5 Eeldatavad oskused 2 aastasel lapsel............................................................................................................. 7 3-4 AASTASTE KÕNE ARENG............................
Strateegia valimise juurde käib ka keelevahendite valik, intonatsioon, toon jne., mis võib toimuda osaliselt ebateadlikult. Suhtlemistaktika on eesmärgi ja strateegia konkreetne realiseerimine: sõnavalik, ütluse hargnevus, suhtlusruumi dimensiooni valik, emotsinaalsuse aste jne. Taktika kasutamine sõltub keele valdasmisest ja suhtlemiskogemusest. Millised on peamised suhtlemisvormid lapse ja täiskasvanu vahel erinevatel arengu etappidel? Isikulis-situatiivne suhtlemine: esimese eluaasta esimene pool. Naeratud, pilgu fikseerimine, häälitsused.Laps ootab täiskasvanult sõbralikku tähelepanu, see võimaldab rahuldada tema esmaseid vajadusi. Tegevuslik-situatiivne: 0.6-3 a. Suhtlemine läbi praktilise koostöö ja selle huvides. laps tegutseb täiskasvanu kõrval. Täiskasvanu rolliks on olla lapsele heatahtlik abiline ja hindaja ja lapse tegevust reguleerida. Last huvitab oma tegevuse tulemus, peamiseks
1. Õige või väär? Mida raskem on PCI puhul üldmotoorika puue, seda raskem on sellega kaasnev kõnepuue. Õige Vale 2. Kommunikatsioonipuuded jaotuvad kõne- ja keelepuueteks. Kõnepuude puhul on probleemiks: keelevahendite kasutamine rääkides kõnetegevuse realiseerimine kõne mõistmine 3. Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonipuuete: ennetamine ravimine kõrvaldamine leevendamine 4. Alakõne tunnusteks on: pidurdunud motoorika areng häälduspuuded agrammatism sõnavara ja lausestruktuuride piiratud areng kõne-eelse perioodi eakohane areng kõne arengu omandamise aeglus kõnemõistmine on samal tasemel kui eakohase kõnearenguga lastel 5. Millised väited sobivad füsioloogilise kogeluse kohta: vajab otsest logopeedilist sekkumist see on kõne normaalne sujumatus kõne arengu perioodil laps on oma kõnetakistusest teadlik ja häiritud möödub tavaliselt 2-6 kuu jooksul
Etekanne. Psüühiliste või käitumuslike raskustega laps. Sissukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Psüühiliste või käitumuslike häiretega laps................................................................4 Sotsiaalsetest teguritest põhjustatud käitumisraskused............................................5 Kokkuvõtte.................................................................................................................. 6 Viited:......................................................................................................................... 7 Sissejuhatus Erivajadustel on kõigil üks ühine oluline joon: need on igaüks sügavalt individuaalsed, pole olemas üht keskmist erivajadust või universaalset viisi samalaadse erivajaduse rahuldamiseks. Siin tuleb igale lapsel
Lapse sotsiaalsete oskuste areng? Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi Koos lapse personaalse, sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga kujuneb ka lapse valmisolek õppimiseks üldse. Sotsiaalse arengu eesmärgiks on soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel omakäitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. Laps ja lap
enesekontrolli nõrkus. Mingil määral suudavad eristada esemete erinevaid tunnuseid, kuid ei suuda mõista nende esemete vahelisi seoseid, raske on tervikut tajuda ning võrrelda teatud tunnuste järgi. Need lapsed ei mõista sageli tegude tagajärgi ja võivad ettearvamatult käituda. Kuid raske vaimupuudega laste seas on neid, kes küllaltki suure hilinemisega on õppinud istuma ja ka neid, kes vaevu suudavad end liigutada ja liikumist valitseda. Neil lastel on kahjustunud peenmotoorika, kõnemotoorika ja puudub oskus teha vajalikke liigutusi, et saada hakkama eneseväljendamisega. Samas oleneb eneseväljendamise oskuse areng otseselt liikumisvõimest ja kõne mõistmisest. Selliste laste arengusuund ongi parandamine eneseväljendamise ja sotsiaalsete oskuste, sealhulgas ka mängu kujundamisel. Selline laps ei mõista mänguasjade funktsionaalseid tähendusi ja ta sooritab ühetüübilisi liigutusi esemega. Selliste laste
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ AP I Sotsiaalsete oskuste areng Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sotsiaalsete oskuste areng 1. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse
ühesõnalised laused Emotsionaalne areng – rõõm, kurbus, hirm, viha, häbelikkus, vaimustus, uhkus Kriitilised keskkonna mõjud : Vanema-deprivatsioon – lahutus, surm, pikaajaline haiglas viibimine Perevägivald – vanemate ja lapse isiksus, perekonnaprotsessi, kultuurinormid 12. Väikelapseiga Arenguülesanded: Füüsiline-motoorne – koordinatsioon areneb, laps omandab uusi tegevusi, areneb peenmotoorika nt sõrmede liigutused Kognitiivne areng - laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju, imiteerimine, jäljendamine, tekib loogiline arusaam (arvutamine) ja uudishimu Kõne areng – aktiivne ja passiivne sõnavara Psühhosotsiaalne areng – laps hakkab ise rohkem tegutsema, suureneb iseseisvus ja eneseusaldus. Initsiatiiv (aktiivsus, liiderlikus) vs süütunne (kohmetu, vajadus varjata, ei algata suhtlemist)
annaabi.ee 
