Nendest kahes on leidnud hubase olemise meelepuuetega lapsed. Rühmaõpetaja kasutab töös lastega muusikalis-rütmilist tegevust. Rühmatöös on iga päev võimalik leida mõni nädalateemadega seostuv laul, luuletus või näpumäng, mille lapsed saavad nädala jooksul selgeks õppida. Sagedasti saab neile lugudele lisada rütmilisi liigutusi, žeste ja viipeid, mida sõltuvalt lapse nägemispuude raskusest saab harjutada lapsega koos kas grupis või individuaalselt. Lapsega saab koos liigutusi läbi teha, vajadusel tema kätt sobivasse asendisse sättida. Muusikalised lisategevused nägemispuudelistele lastele võimaldavad arendada nii kuulamis- kui ka kompimisoskust, samuti treenib see mälu ning rütmitunnet. Kõige selle juurde käib suur rõõm üheskoos laulmisest. Kuna lugema õppimine toetub rütmitajule, optilisele tajule (nägemisele), kinesteetilisele (liigutus-) tajule, hääliku kuulmisele ja
tuleb muuta, et laps saaks õppimisega hakkama. Keskkond kui tegevus on oluline, mitte ainult füüsiline keskkond. Olulised mõisted Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 1 Erivajadustega lapsed lapsed, kelle õpetamisel ja arendamisel tuleb teha olulisi muudatusi, et lapse arengupotentsiaal võiks realiseeruda. Hälve ja häire hälve on kõrvalekalle keskmisest; häire on meditsiinisüsteemi termin, tavalisest erinev seisund või haigus. Puue inimene on puudega teatud keskkonnas, kus tema erilisus ei ole kompenseeritud, kasutatakse sotsiaalsüsteemis. Probleem ja raskus kergemat sorti hädad, mille puhul on lootust et nad on ületatavad ja ei sega elu märkavalt. Vaegus meeleelundid ei toimi 100% Terminid ei ole ühtsed erinevates valdkondades, rahvusvaheliselt, juriidilistes tekstides. Erivajaduste liigid
Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded, erivajaduste liigid Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbinud- kõrvalekalle tavalisest (keskmisest) arengust, võib olla nii positiivses kui ka negatiivses suunas Kursuse käigus pööratakse rohkem tähelepanu lastele (0-puberteediiga), kuna mida väiksemad on lapsed, seda suuremad muutused arengus aset leiavad ja seda olulisem on nende muutustega kursis olla. Erivajaduste psühholoogia näol on tegemist teadusharuga, teadmised sellest on tulnud uuringute kaudu. Kontrollitakse püstitatud hüpoteese eksperimentide ja katsete põhjal.
nendele vastamine mälujälgi kinnistada. ! Abitegevustega on võimalik mälestusi nii toetada kui ka rikkuda Mälu arengut on seostatud muutustega neljas valdkonnas: o Muutunud baasprotsessid ja töötlusvõime o Muutunud strateegiad o Muutunud metakognitsioon o Kasvav valdkonnaspetsiifiline teadmine Baasprotsessid on sageli kasutatavad, kiiresti sooritatavad mälutegevused – nt seostamine, üldistamine, ära tundmine ja meenutamine; neile tuginevad kõik ülejäänud kognitiivsed protsessid Õppimise aluseks on kaasasündinud võime luua seoseid e. assotsiatsioone Ära tundmine, mis väljendub harjumises (habituatsioon) ja selle kaos on samuti sünni hetkest olemas, ent see oskus areneb edasi kuni kooliea alguseni. Meenutamine, sh imiteerimine on oluliselt seotud uute käitumisviiside õppimisega, märgatav areng juba esimesel eluaastal.
ma olen ja kuhu lähen).(3) 9. Individuaalne loovus (3) 10. Psüühiliselt paindlik, suudan katsta end kahjulike tegurite eest ka rasketes tingimustes. (2) Haigus (illness, disease)- organismi normaalse elutegevuse häire, nii ajutine kui krooniline, kaasasündinud Häire (disorder)- (ajutine) korrastära olek, korratus, rike, takistus, segav asjaolu Puue (disability)- inimese psüühika või liigutusvõime puudulikkus või raske viga HEV – haridsulik erivajadus, nii haigused, puuded kui ka häired, sh emotsionaalsed ja käitumishäired, sõltuvushäired Haigused ja häired on individuaalsus, erivajadus (sh sõltuvus). Vaimupuue *intellektuaalne mahajäämus + 2 kaasnevat toimetulekupiirangut (suhtlus, enese eest hoolitsemine, sots oskused, enesejuhtimine, ohutuse tagamine,k funktsionaalsed õpioskused, töö ja vaba aja veetmise korraldamise oskus) *kerge (mild) IQ 50-69 *mõõdukas (moderate) IQ 35-49 *raske (severe) IQ 20-34
lõppemine organismis toob kaasa fertiilsuse kadumise ning mitmesuguseid somaatilisi ja emotsionaalseid sümptome, mis on korrigeeritavad hormoon- asendusraviga; abi saab ka psühhoteraapiast). Kognitiivne areng: Ilmneb mälu langus siiski tihe seos eluviisidega! Intelligentsus stabiilne kuni 50-60 . Voolav ja kristalliseerunud intelligentsus -Voolav: neuroloogilisest arengust sõltuv võime tulla toime uue infoga (seoste loomine, põhjendamine, üldistamine jne). Kristalliseerunud: võime meenutada ja kasutada omandatud infot. Keskeas voolav int. langeb ja kristalliseerunud int. tõuseb. Integratiivne mõtlemine. (kogemused kompentseeruvad seda , et raske midagi õpida). Sotsiaalne ja isiksuse areng: Erikson: produktiivsus vs stagnatsioon- inimene jõuab rutiini, kõik juba olemas ei tea mida nüüd teha. On vaja leida uus motivatsioon, mille nimel tegutseda
o Sündides on fenoomitaju juba olemas, kuid kasvades see areneb üha panemaks (l-r eristamine jne) Imikute häälitsemine: o Karjumine o Koogamine (3-5-nädalal), meeldivad situatsioonid o Lalisemine (3-4-kuul) KÕNE Ühe-sõna periood: o 5-8-kuuselt mõistavad sõnu o 10 kuud- 1 aasta esimesed sõnad o Nimisõnad-tegevused; žestid, intonatsioonid o Tähenduse üldistamine ja kitsendamine Eesti lapse sõnavara (Schults ja Tulviste, 2015) o 8-9 kuu vanused lapsed ei ütle veel sõnu o 10 kuu vanuselt esimene sõna o 12 kuu vanuselt 10 sõna o Poiste ja tüdrukute keskmine sõnavara suurus on statistiliselt oluliselt erinev vanuses 1;2 ja 1;3 Eesti lapse esimesed sõnad (Schults ja Tulviste, 2015) o Kriteerium: 50% valimist kasutab sõna o 10 kuu vanuselt aitäh
3. Erakordselt enneaegsed (alla 28 rasedusnädala). Elulemuse piir on 25. nädalat, alampiir 22. nädalat ehk 5 raseduskuu. 1960ndatel hakati enneaegseid aktiivselt ravima. Üldist IQ nähakse enneaegsetel madalamana kui ajalistel. Kooliaja alguseks on 40% enneaegsetel mingisugused tervise või arenguprobleemid. Eestis tehtud enneaegsete uurimuses (2007.a) selgus: 5aastastena 35% täiesti terved; 45% kerge või mõõdukas tervisehäire ja 1/5 raske puue. Uurimus (2013.a): 2-aastasena enne 32 rasedusnädalat sündinud enneaegsetest 35% ei ole probleeme; 5% kognitiivse arengu; 10% kõne arengu mahajäämus; 1% kuulmisprobleemid. Scarr-Salapatek & Williams (1973) ütlevad, et enneaegsed vajavad rohkem suhtlemist. Werner ja Smith, 1982, leiavad enneaegsete laste kohta, et poisid on riskitegurite suhtes tundlikumad. Siiski on kaitsvad tegurid: õnnelik perekond, asendushooldajate olemasolu,
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile
vanemate uskumus laste võimekusse mõjutab laste võimekust rohkem kui laste tegelikud oskused, veel rohkem mõjutab laste enda uskumust oma võimekusse vanematel stereotüüpsed uskumused: nt emad usuvad, et tüdrukud paremad lugejad, poisid paremad matemaatikud ja tüdrukud peavad rohkem matemaatikas pingutama > ka tüdrukutel endal uskumus, et nad on vähem võimekad, kuid saavutus ei erine 13.10 Mairi Männamaa Lapse- ja noorukiea arenguhäired tõsine kõrvalekalle norm-arengust ◦ hälve – lühiajaline kõrvalekalle ◦ häire – pikaajaline kõrvalekalle ◦ puue – häire, mis mõjutab toimimist kõigis elu valdkondades tihti üks häire seotud teise tekkimisega, raske tõestada, kumb kumba põhjustab ◦ komorbiidsus – häirete koos esinemine laste häirete rääkimisest tuleb kindlasti arvestada laste vanust, mõni käitumine mingis vanuses on norm, aga teises vanuses häire
- Apraktilis-gnostiline düskalkuulia: ei suudeta loendada esemeid, kujutlusi, sümboleid. - Leksikaaine düskalkuulia: raskused matemaatiliste märkide lugemisel. - Graafiline düskalkuulia: ei suudeta kirjutada matemaatilisi märke, joonestada kujundeid. - Operatsionaalne düskalkuulia: oskamatus sooritada matemaatilisi operatsioone. Matemaatika õpetamise seisukohalt tuleb pidada väärtuslikuks Bley ja Thortoni uuringuid, milles on ühendatud neuroloogiline ja pedagoogiline vaatenurk ning toodud arvutamisoskuse omandamise raskused mitmesuguste neuropsühholoogiliste hälvete puhul.* Tulemused on järgmised: Hälbeline psüühikavaldkond 1. Tähelepanu Probleemid aritmeetikas Ei soorita kõiki ülesandeid lõpuni Raskused mitmekohaliste arvude lugemisel
kõnelemisel pidevalt, ühtlasi vaheldub pidevalt õhurõhk. Õhuvoolu reguleerimisel arvestab kesknärvisüsteem iga hääliku moodustamiseks vajalikke tingimusi, naaberhäälikuid, hääliku asukohta silbis, sõna- ja lauserõhku, intonatsiooni. Hingamissüsteem on osaliselt autonoomne, kuid kõneprotsessis allub hingamine hierarhiliselt kõrgemale juhtimisele — kogu ütluse motoorsele plaanile. Kõnepatoloogia korral on kõnehingamise puue sageli üheks sümptomiks. Hälbeid võivad seejuures esile kutsuda erinevad põhjused: • kõne puudulik planeerimine alakõne puhul; • tsentraalset (halvatused) ja perifeerset laadi lihastegevuste kahjustused; • kuulmispuuded, mis takistavad oma kõne võrdlemist normiga. Kõnehingamist saab korrigeerida ainult kõneldes. 2. Generaatorsüsteemi ülesandeks on hääle (helide) ja mürade tekitamine. Seejuures
VAA lapsed ei oska vaadelda, vaatavad aga ei näe. Ei leia olulist infot üles pildilt. Pildi järgi jutustamine – VAA lapsed ei leia tegevust pildi pealt üles. Võivad nimetada objekte või detaile, mis neile pildi pealt silma jäävad nt ereda värviga joonistatud. ei taju tegevust. Lastel puudub oskus süstemaatiliselt uurida, vaadelda. See on taju aktiivsuse probleem – ei tee midagi aktiivselt et aru saada, mis seal pildi peal on. See ei puuduta ainult süžee pilte, vaid see muudab raskemaks üldse lapse orienteerumise ümbritsevas maailmas. Kui satub võõrasse ümbrusse, ei pruugi selles orienteeruda, ei saa aru, mis olukord on, ei oska süstemaatiliselt vaadelda ümbrust, ei suuda olulist üles leida, mis ütleks, mis ümbrusega parajasti tegemist on. Mida tõsisema VAA lastega on tegemist, seda enam pööratakse tähelepanu sellele, et õpetada lapsi toime tulema erinevates olukordades. Ja neid olukordi ka ära tundma. Kui on
lapsed. VAA lapsed ei oska vaadelda - vaatavad aga ei näe. Ei leia olulist infot üles pildilt. Pildi järgi jutustamine – VAA lapsed ei leia tegevust pildi pealt üles. Võivad nimetada objekte või detaile, mis neile pildi pealt silma jäävad. Nt erksad asjad, kuid ei taju tegevust. Lastel puudub oskus süstemaatiliselt uurida, vaadelda. See on taju aktiivsuse probleem – ei tee midagi aktiivselt, et aru saada, mis seal pildi peal on. See ei puuduta ainult süžee pilte, vaid see muudab raskemaks üldse lapse orienteerumise ümbritsevas maailmas. Kui satub võõrasse ümbrusse, ei pruugi selles orienteeruda, ei saa aru, mis olukord on, ei oska süstemaatiliselt vaadelda ümbrust, ei suuda olulist üles leida, mis ütleks, mis ümbrusega parajasti tegemist on. Mida tõsisema VAA lastega on tegemist, seda enam pööratakse tähelepanu sellele, et õpetada lapsi toime tulema erinevates olukordades. Ja neid olukordi ka ära tundma
Nt enesetapukirjade psühholingvistiline analüüs, et uurida, kas tegu on ikka enesetapuga või mõrvaga (kõrgema taseme lausete moodustamine nt). Nt ka mehaanikakirjeldused- keeleoskustega edasiandmine. Nt kui on kriitiline olukord, kuidas ma annan edasi olulist infot inimesele, kes on paanikas. Nt reklaam. Nt Inimene ei osanud arvestada usakeeles rääkides, et vb britt ei saa aru. Rakendus · keeleõppes- kuidas ma õpetan keeleüksusi kokku sobima · pedagoogiline suhtlemine- mil viisil tunnustan, kuidas panna laps seda tegema, mida ta vb ei tahaks teha. Selgitada, selgitada, selgitada! Nt Miks peab ütlema tere? Viisakuse pärast ei ole vastus · Õppekirjandus sakib. Õppigu psühholingvistikat. · Kõnearenduse ja keelearenduse aluseks on taseme hindamine. Teadus sellest, kuidas aru saada, edasi anda jms. 1. loeng. Kõnetegevus · üks kognitiivse PSL harudest 3. etapp eksole
Nõustamispsühholoogia kordamispunktid: 1. Mis on nõustamine? Nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis- protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. põhineb sellekohasel kokkuleppel, eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust ja nõustaja teadlikkust enesest. põhineb kindlate meetodite kasutamisel, teostub osapoolte suulise suhtlemise kaudu, rajaneb kliendi-konsultandi usalduslikul koostööl ja jagatud vastutuse põhimõttel ning toimub suhteliselt piiratud aja jooksul (6,10,15) 2. Nõustamise põhimõtted.
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, t
3+4. LOENG ri IDent on protsess, see ei käi kähku! Tal on 3 etappi: märkamine (mida märgata, kes kes peaks märkama ja millal?), hindamine (siin tpimub põhitöö ehk see on põhietapp, peab vaatma, mida kes ja kuidas hindab?) ja viimaseks sekkumise kvandamine (ehk mida nende lastega teha siis teisiti, mida ja kuidas ja kuskohas täpsemalt tuleb kohandada; siin on siiski tegu KAVANDAMISEGA, mitte sekkumisega, need on 2 eri asja). Sekkumine võib olla pedagoogiline, meditsiiniline ja psühholoogiline. Märkamine, MIDA? mis see on? : Keegi paneb tähele, et midagi on teistmoodi (selleks peab ka tegelt teada, mis on norm!) (Ei pea veel teadma mis on täpselt teistmood, vaid esialgu tuleb märgata, et midagi on teistmoodi). NT märgatakse erinevat käitumist (see on nt agressiivne), akonktaktsus (nt tunudb, et konktakt ei ole päris tavapärane, siis see võib viidata teatud erivajadustele), kõne (kõnearengus on ka
Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega inimeste vajadused .....................................................................
õppimise kui protsessi üle. praktika on näidanud, et õpetajad ei pööra veel piisavalt tähelepanu metakognitiivsete oskuste kujundamisele, kuigi need on edukaks õppimiseks hädavajalikud. Nende oskuste õpetamine aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele. Metak.oskuste õpetamine parandab oluliselt kerge vaimse peetuse ja õpiraskutega õpilaste lugemisoskust. V Kognitiivsete õppimisteooriate rakendused: Õpitu üldistamine ja ülekanne konstruktivistlikud õppimisteooriad ja nende rakendused 1. Üldistamine ja ülekanne õppimisel: õpitu ülekande liigid. Üldistamise eesmärgiks on kindlustada õpitu rakendamine oludes, mis erinevad nendest, milles õppimine algul toimus. Elus toimetulekuks on oluline nii mitmesuguste teadmiste ja oskuste meeldejätmine kui ka võime kasutada neid uudsetes seostes ja oludes. Thorndike’i ja Woodworth’i järeldus katsetest: kui kaks situatsiooni
Eksperimentaatori mõjud. Ärge looge tehissituatsioone lastele! Eneseootuslikud ennustused: 1) Ootused , mis mõjutavad inimese taju ning järgnevat käitumist. 2) Mõjutab ka tajutava isiku käitumist, tajutava suhtumist tajujasse IV LOENG 20.02.2012 NÕUSTAMINE (Tiiu Kadajas) „Õpetaja amet on nagu nakkushaigus - kui hakkab külge, siis on küljes“ PEDAGOOGIKA – õpetamine+kasvatus. PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE – kuna on/kuna pole pedagoogiline? Suhtlemine jaguneb kas dialoogiks või monoloogiks. Loeng on monoloog, seminar dialoog. Kui tegemist on dialoogiga, on kõigil inimestel võimalus kaasa rääkida; monoloogiga räägib ainult üks. NÕUSTAMINE - Nõustaja õpetab ja kasvatab. Õpetajana näitab ette ja palub järgi teha. Millest tuleb õpetamise-kasvatuse põhimõte? Õpetaja on inimene. Ta annab edasi enda õpitu, oma väärtused. Õpilased kas tahavad seda järgi teha või otsutavad, et soovivad midagi muud.
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmental biology) tuumaks on kolm põhip
Kõne, millele pannakse alus sellega et, vanemad oma lapsega räägivad, on abstraktse mõtlemise aluseks tulevikus. Abstraktse mõtlemise otsene arendamine algab 12.-13. eluaastast. Kui 19. sajandil leiti, et last ( tema mõtlemist) arendavad eelkõige klassikalised keeled ja matemaatika, siis tänapäeva psüholoogia ütleb, et kõikjal, kus õpetaja suudab panna õpilasi kasutama mõtlemisoperatsioone (võrdlemine, analüüs, süntees, üldistamine ja abstraheerimine), toimub ka lapse mõtlemise arendamine. Peep Leppik jätkab küsimusega, et millal inimene (laps) mõtleb? Tema arvamusel kohtab seoses mõtlemisega igapäevaelus palju arusaamatusi ja spekulatsioone. Sageli ütleb vanem (õpetaja, kasvataja jne.) lapsele: "Mõtle!" Kui küsida isegi pedagoogilise haridusega inimeselt, mida mõtlemine tähendab, siis ei osata alati vastata. Laps ei tea ammugi, mida tähendab mõelda. Seepärast
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust enne , kui ta sün
märgisüsteeme saab kodeerida verbaalseks, samas ikka mõni asi/detail läheb kaduma. PsL meditsiin Anatoomia ja füsioloogia _ Kõne FS (kas füsioloogia?) bioloogiline ja talituslik areng. Oluline märgata kõrvalekalded eeakohasest arengust, (kas viga on KNS, närviteed, perifeeria). Neuroloogia: uurib, mida õhe või teise talituliku protsezsi korral on vaja toimida, miks närviimuplsid liiguvad liiga aeglased jne, ja siis muuta/parandada, Psühhopatoloogia - kuidas üks või teine kõrvalekalle muudab arengut kõnes. Nt skisofreenia 4. LOENG Sõnale ja assotsiatsioonidele pööras tp-u Osbuni, Sebjoki teoooria. (ehk sõnadele ja nendevahelistele seostele. Chomksy koolkord tegeles lausega ja eristasid süva- ja pindstruktuuri. Järelikult on vaja seal midagi kombineerida, muuta, et jõuda süvastrukuurini. Aga neid ei huvitavnud üldse motiivid. Et vahendid neid huvitasid, aga motiivid: miks? Ei huvitan neid. Aga kirjeldasid, mida op-ne sooritada ja mis lauseid ühendada, (sidestada
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2
Teised teadlased, kes on uurinud keskkoolilapsi, on kasutanud otsesemaid sotsiaalsete oskuste julgustamise vahendeid, näiteks modelleerimistehnikaid, kus laps vaatab filmi, milles näidatakse endassetõmbunud last, kes osaleb järjest keerulisemates interaktsioonides eakaaslastega. On leitud, et selliste filmide vaatamine suurendab hilisemat sotsiaalset interaktsiooni. Suunava käsitlusviisi korral õpetati lastele, kes olid määratletud kui sotsiaalselt isoleeritud neid oskusi, kuidas grupis osaleda, eakaaslastega koostööd teha ja suhelda. Seda tehti spetsiaalsete mängusessioonide ajal ühe sihtlapse ja ühe eakaaslasega. Nende laste sotsiomeetriline staatus paranes rohkem kui laste oma, kes osalesid spetsiaalsetes mängusessioonides õpetamiseta. "Füüsilise agressiooni" näited on järgmised: käelöögid, jalalöögid, tõukamised. "Otsese verbaalse agressiooni" näited on: solvangud, negatiivsete nimetuste kasutamine
J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile. Akommodatsioon- kohastumine. Räägime paindlikust muutumisest. Arnold Gesell 1880-1961- Stanley Hall'i õpilane
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele
See on külli oma, ja tema tahab ka sellega mängida. Kui laps tunneb puudust hellusest, omaealistest sõpradest. Tehtakse tahtlikult tegu, et varjatakse ja küsimata võetakse asju. Eelkooliea lõpus ja kooliea alguses. Kui ähvardad, et siis last ei armasta jms.See on vale!!! 7-aastasena palju. Pole sõpru ja vanematest eraldatud. Ei oska muud moodi leida sõpru, kui varastab, et olla aktsepteeritud. Mida teha? Põhi põhjus on rahuldamata armastuse vajadus, sotsiaalses grupis asend, mis teda ei rahulda. Mida teha? Ütled otsekohe ja karmilt, mitte ei manitse, et see olukord ei tohi korduda, see pole aktsepteeritav! Kuni 4 eluaastani laps ei oska eristada, mis tema. Arvav et kõik tema. Ütleb, et laenas. Ei varja seda enne, kui 5-6. Peaks õpetama: Ära võta asju, mis ei kuulu sulle. Inimene tunneb sellest puudus ja kurvatab väga. 5-6 varastamise puhul ära aktsepteeri valesid, et leidis selle nt. Laps peaks varastatud asja viima selle omanikule.
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õigusps�
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontoge
Harva on isoleeritult, tavaliselt kaasnevad ka muud füüsilised, neuroloogilised või psühhiaatrilised muutused. Populatsioonis 1-3% Erinevate uuringute järgi 30-50% jääb põhjus ebaselgeks. Sagedasemalt on põhjuseks mõni sündroom (nt Downi või Williamsi sündroom), muu kromosoomhaigus või geenimutatsioon või ainevahetushaigus. Põhjuseks võivad olla ka tüsistused enneaegsusest, teratogeensed või keskonnategurid. Tihti kaasneb mõni muu vaimne või füüsiline puue (3-4 korda sagedamini). Ravi ei ole, saab aga kohandatud õpetustega mahajäämust kompenseerida Aju ja käitumise seoste väljakujunemist teismeeas Teismeea lõpuks saavutatakse suhteline küpsus: - füüsilises arengus (kasvuspurt, kehamassi muutus, seksuaalne küpsemine) - psühholoogilises arengus (afektiivsed reaktsioonid, kombinatoorsed oskused, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime) - sotsiaalses arengus (suhete tähtsustumine eakaaslastega, lähedussuhete areng).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
