Mina haridusliku erivajaduse õpilase õpetajana. Haridus on meie eluteel väga määrava rolliga. Juba imikueast me talletame endale mällu eluks vajalikke termineid ja mida vanemaks,seda rohkem me elult õpime. Sageli aga ei ole lapsed kõik ühesugused. See tuleneb sellest, et osad lapsed sünnivad siia maailma puudega. Nende haridustee, aga sisaldab väga erinevaid etappe ja takistusi. Ka nende õpetamine pole kerge ja on suhteliselt aega nõudev ja sageli ka väga raske. Aga kuidas siis õpetada erivajadusega lapsi? Tänapäeval üha sagedamini suunatakse puudegalapsi tavakooli. Et puudegalaps saaks õppida tavakoolis ja tuleks seal edukalt toime, siis me peaksime esmalt talle selgeks tegema kuidas asjad tavakoolis toimuvad. Samuti tuleks kaasõpilastele selgeks teha, et puudega last tuleks samasugusena võtta nagu teisi kaasõpilasi. Samuti peaks õpetaja tedma lapse seisundist, et mis puudega on täpsemalt tegemist ja kuidas vajadu...
...........................................5 Kokkuvõtte.................................................................................................................. 6 Viited:......................................................................................................................... 7 Sissejuhatus Erivajadustel on kõigil üks ühine oluline joon: need on igaüks sügavalt individuaalsed, pole olemas üht keskmist erivajadust või universaalset viisi samalaadse erivajaduse rahuldamiseks. Siin tuleb igale lapsele läheneda eraldi ja isiklikult, lähtuda konkreetse isiku iseärasustest, loomuomadustest ja tarvidustest. [1] 2 Erivajadusega lapsed erinevad oma võimetelt, tasemelt ja isikuomaduselt teistest lastest sedavõrd, et nende vajadusi on raske rahuldada harjumuspärasel ja kergesti kättesaadaval viisil, neile spetsiaalselt kohandamata õpikeskkonnas.
Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilased. 4. Suhtlemisprobleemidega, sealhulgas pervasiivse häirega õpilased. 5. Puudest tingitud HEV õpilased. Arvestades erivajaduste mitmekülgsust on koolis kaasatud erinevaid spetsialiste. Koolis on loodud tugisüsteem ja korraldatud vastav võrgustikutöö. Koostööd tehakse ka erinevate spetsialistidega väljaspool haridusasutust. Koolis töötab HEV õpilase õppe koordineerija, sotsiaalpedagoog, psühholooog ja õpiabiõpetajad. Erivajaduse väljaselgitamine Kool lähtub individuaalse toetamise põhimõtetest erivajaduse võimalikult varajasest märkamisest, väljaselgitamisest ja kohesest tugiteenuse rakendamisest. Erivajaduse väljaselgitamine toimub kolmel tasandil. I tasand Lapse arengu jälgimine ja kirjeldamine toimub klassitöö tingimustes. Vastavalt vajadusele õpetaja dferentseerib õpetust ja nõustab ning juhendab lapsevanemat. II tasand
ole (ega ka tule) rühmas erivajadustega lapsi ja seetõttu nad ei vaja antud teemadel ettevalmistust ei eriala omandamise käigus ega ka hiljem täiend-koolituse vormis." Selline arvamine on väga kurvastav, sest tänapäeval on väga palju lapsi, kellega kodudes ajapuudusel või teadmatusest/tahtmatusest ei tegelda piisavalt. Kasvanud on perede arv, kus laste areng on aeglasem sotsiaalsetel põhjustel. Olenevalt konkreetse erivajaduse spetsiifikast ja raskusastmest võivad hariduslike erivajadustega lapsed õppida integreeritult tavakoolis/-lasteaias või erikoolides/-lasteaedades või-klassides, kus õpetus on suunatud eelkõige erivajaduse ületamisele või raskemal juhul kompenseerimisele. Suund on sinna- poole, et võimalikult palju arenguhäiretega lapsi saaks käia tavalasteaias. Sobitus-rühmade loomine hoogustus omavalitsustes 2000 aastal. Selle, millises ulatuses lapsel arenguprobleem on, otsustavad
erivajadusteta kaaslastele. Uuringu eesmärk on teada saada, milliseid probleeme on õpetajad ja lapsevanemad kogenud erivajadustega lastele tavarühmades kaasavat haridust pakkudes ning millist tuge selleks on nii õpetajad kui ka lapsevanemad enda hinnangul selleks vajanud ja saanud. Töö eesmärgi täitmiseks viiakse Tallinna lasteaedaias läbi lasteaia õpetajate intervjuud ja lapsevanemate seas ankeetküsitlus. Erivajadused, nende liigitamine ja identifitseerimine Erivajaduse mõiste on väga lai ja seostub eelkõige õpi- või arenduskeskkonna eripäraga. Sageli defineeritakse erivajadustega inimest kui isikut, kes erineb keskmisest oma vaimsete-, sensomotoorsete- ja kommunikatsioonivõimete ning käitumise poolest. Koolieelse lasteasutuse seaduses (2014) §14 (1) mõistetakse erivajadusega lapse all keha-, kõne-, meele- või vaimupuudega ning eriabi või erihoolt vajavat last. Seega on erivajaduse liike väga erinevaid,
koostatud töökavas. (2) Õpilase andekust käsitletakse käesoleva seaduse tähenduses haridusliku erivajadusena, kui õpilane oma kõrgete võimete tõttu omab eeldusi saavutada väljapaistvaid tulemusi ning on näidanud kas eraldi või kombineeritult eelkõige järgmisi kõrgeid võimeid: üldine intellektuaalne võimekus, akadeemiline võimekus, loominguline mõtlemine, liidrivõimed, võimed kujutavas või esituskunstis, psühhomotoorne võimekus. (3) Haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel kasutatakse pedagoogilis-psühholoogilist hindamist, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust, õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist, õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid. § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine (1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe
kui kõik selle liikmed saavad oma elu elada täisväärtuslikult ja aktiivselt. Igaüks peab arvestama sellega, et ta on selle ühiskonna liige, pööramata tähelepanu sellele kas ta on ärimees või puuetega inimene. Minu arvates, tööandja jaoks ei peaks rolli mängima, kas töötaja on puudega või puudeta, tähtis on , et ta oma tööd teha oskab ja tahab. Vaid alugus, töötajale on oluline ekspertiisi sooritada. Erivajaduse olemasolu ja selle iseloomu hindamine kuulub ennekõike ja lõppkokkuvõttes erialase ekspertiisi valdkonda. Ja kui see on tehtud siis tuleb mäletada, et Erivajadustega inimestel on võrreldes tavatöötajatega tööl suuremad õigused seoses puhkustega. Inimesele, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel, antakse pikendatud põhipuhkust 35 kalendripäeva.
ISESEISEV TÖÖ NR 6 HEV õppur üldhariduskoolis. Üliõpilane koostab teemakohase kokkuvõtte kasutades nii loengutel/seminaridel käsitletut, loetud allikaid kui praktikumi materjale. Ülevaade keskendub kaasava õppe mudelite rakendamisele koolis erilaadsete hariduslike erivajadustega õppurite õppimise jõukohastamiseks. Hariduslik erivajaduse (edaspidi lühend HEV) on mõeldud vajadust teha muudatusi või kohandusi õppekavas, rühmade töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal), et tagada kõigile õppuritele võimalus maksimaalseks osalemiseks õppeprotsessis ja individuaalseks arenguks. Haridusliku erivajadusega õpilased võivad olla nii puudega, õpiraskustega, aga ka
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ1 ERIVAJADUSEGA LAPS JA TEMA ABISTAMINE ANDEKAS LAPS Referaat Õppejõud: Reet Rääk, MA Mõdriku 2014 SISSEJUHATUS REFERAATI Kui mõelda erivajaduse peale siis esimese asjana mis pähe tuleb on puue e lapsel on küljes mingi viga ja ta vajab abi. Kuid tänapäeval mõeldakse erivajaduse all ka neid lapsi mis kohe silma ei hakka nt hüperaktiivsus, andekad lapsed, kahekeelsus, lapsed kes kannatavad düsleksia all jt. Mõni erivajadus vajab suuremat sekkumist kui teine kuid tähelepanuta ei tohiks jätta neist mitte ühtegi. Selles referaadis pööran suuremat tähelepanu just andekatele lastele, sest ka see on erivajadus mis vajab täiskasvanute sekkumist. Kes on andekas laps? Kas on õige mõiste, kui laps õpib viitele ja ta käitub hästi on ta andekas
Kommunikatsioonihäired Sensoorse tundlikkuse häired Kognitiivsed häired Krambisündroomid Emotsionaalsed - sotsiaalsed probleemid Kontraktuurid - deformatsioonid Mis on erivajadus ja mida see täpsemalt endst lapse eas kujutab? Erivajadus Erivajadusega laps on laps , kelle võimetest, terviseseisundist ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas või mõlemas. Erivajaduse mõiste käsitlemisel on ühtse põhimõtte saavutamine raske, sest : erivajaduste määratlus on sõltuvuses ja muutumises vastavalt ühiskonna arengule ja nõudmistele, erivajaduse põhjuslikkuse erinevus ei võimalda üheselt sooritada mõjureid, mis erinevatel juhtudel tagavad edu, üheaegselt kasutatakse erinevate struktuuride ja ametkondade poolt erinevate mõistete süsteemi, arengu ja õppimise juures on raske määrata norme, mida võiks pidada üheselt oluliseks.
Mina haridusliku erivajadusega õpilase õpetajana. Haridusliku erivajaduse all mõistetakse vajadust teha muudatusi või kohandusi kooli õppekavas, rühma töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal). Nii tagatakse kõigile võimalus maksimaalseks osalemiseks õppeprotsessis ja individuaalseks arenguks. Haridusliku erivajadusega õpilased võivad olla nii puudega, õpiraskustega, aga ka
arenemisel , 1.klassi õpilaste katsete kaotamist jne. Teised jälle ei näe mõtet, miks peab lahutama gümnaasiumi ja põhikooli. See tooks kaasa palju poleemikat ja ka töötute arvu kasvu ning ka keskkariduse saamise võimalus võib vajaka jääda, gümnaasiumite vähenemise tõttu. Kui võrrelda uue PGS ja praeguse PGS erivajadustega laste toetamise valdkonda, siis võib leida nii mõningaid erinevus. Näiteks, uues PGS-is on paremini lahti seletatud haridusliku erivajaduse mõiste. Uues PGS-is on vähendatud erivajadustega laste piirnormi vastavalt eri puuete ja erivajaduste lõikes. Minu arvates on see õigustatud, sest see annab võimaluse õpetajal teha efektiivsemalt oma tööd ja kindlasti jagub lastele ka tähelepanu rohkem ning võib-olla on ka õpilase arengu tulemused silmapaistvamad. Uues PGS-is on välja toodud ka erivajadusega õpilasle võimalus (olgu ta siis käitumisraskustega või õppiraskustega laps jne)
koostatud töökavas. (2) Õpilase andekust käsitletakse käesoleva seaduse tähenduses haridusliku erivajadusena, kui õpilane oma kõrgete võimete tõttu omab eeldusi saavutada väljapaistvaid tulemusi ning on näidanud kas eraldi või kombineeritult eelkõige järgmisi kõrgeid võimeid: üldine intellektuaalne võimekus, akadeemiline võimekus, loominguline mõtlemine, liidrivõimed, võimed kujutavas või esituskunstis, psühhomotoorne võimekus. (3) Haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel kasutatakse pedagoogilis-psühholoogilist hindamist, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust, õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist, õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid. Andekate õpilaste väljaselgitamisel lähtutakse ka litsentsitud spetsialistide poolt läbiviidud standardiseeritud testide tulemustest, väga heade tulemuste saavutamisest üleriigilistel või
10% ei kasutaks. Koduvalla kasuks toodi välja, et kaugus hakib tööpäeva mitu korda nädalas, kui tugiisik ei saa minna. Ajakulu on kõige hullem, sest tööl peab ka käima. Kõik teenused on nö tööajal ja see tähendab, et töölt puudumist on palju. Lapsele on väsitav. Raske klapitada lasteaia ja linna teenuseid, et oleks maksimaalne tulemus. Isegi Tallinnas on raske teenustele pääseda, sest järjekorrad on ülipikad. 7. Erivajaduse põhjustatud lisakulude suurus võib varieeruda, aga üle 500.- aastas kulub raha ca 30%il vastanutest. 8. Ca 60% on tugiisik olemas ja nad saavad piisavalt teenust. Mõned ei ole leidnud või ei tea, et selline võimalus on olemas. Head inimest on raske leida. Peagu 100% oldi nõus, et tugiisik kindlasti või pigem parandab oluliselt pere toimetulekut. 9. Ligi kolmveerand vastanutest leiab, et teraapia on pigem andnud või kindlasti andnud tulemusi. 10
Me teame ,et neil on vaja erikoole,kuna tavakoolis on neil raskusi. Kes siis on erivajadusega laps? Erivajadusega laps on sama lai mõiste nagu tavalaps. Erivajadus ei ole vaid lonkav jalg või kogelev kõne, sageli on probleemid peidus just väliselt igati normatiivse lapse sees. Ja probleemid, konkreetsed raskused, puudused, võimetused on need, mis tekitavad sellele lapsele erilise vajaduse teistsuguse lähenemise järele.(Tamm 2006). Hüperaktiivsus kuulub samuti erivajaduse alla,sest ka hüperaktiivsed lapsed on erivajadusega ning vajavad oma erilise vajaduse tõttu teistsugust,proffessionaalselt lähenemist. Tihtipeale enamik teab hüperaktiivsete laste olemasolust,kuid ei ole nendega kokku puutunud.Inimesed kardavad asju ,millest pole neil õrna aimu või millega nad pole kokku puutunud. Milles siis seisneb hüperaktiivsus? Tänapäeval peetakse haiguse keskseks sümptomiks keskendumisvõime ja tähelepanu nõrkust
kohanemist, sest puudest vabanemine õnnestub haruharva. Kõige tähtsam ongi õppida elama koos puudega. Et laps tuleks edaspidises elus toime, on vaja teha ennetustööd ja varajase sekkumisega ära hoida raskemaid probleeme. Ennetustöösse tuleb kindlasti kaasata lapse perekond, et tagada erivajadusega lapse võimetekohane areng. Tegevuse planeerimisel tuleb arvestada järgmist: sobiva arendustegevuse alustamine kohe, kui erivajadust märgatakse; individuaalne lähenemine lapse erivajaduse ja keskkonna võimaluste kohaselt; lapsevanemate nõustamine ja juhendamine; spetsialistide kaasamine arendustegevusse; ühest kasvukeskkonnast teise ülemineku toetamine. (Jakuseva, s.a.) Liikumispuudega lastele kohandatud koole on Eestis vaid mõned üksikud, seetõttu sõltub liikumispuudega lapse kooli saamine eelkõige kooli heatahtlikkusest ja õpetajate mõistvast suhtumisest. Siiski on kergem soovitada õpilasel jääda koduõppele või minna erikooli. Nagu
aega, toetust ja pühendumist. Tahaks loota, et kõik selle elukutse valinud inimesed on valmis erivajadustega laste märkamiseks, nende edasist arengut toetama ja nõustama lapsevanemaid ning tegema lapse nimel koostööd ka tugispetsialistidega. Varajane märkamine ja sekkumine algab juba sõimerühmas lapse arengu jälgimisest ja hindamisest (Lilleoja, 2012). Vajadusel kaasab õpetaja arengu jälgimise ja hindamise protsessi ka spetsialistid. Saadud info kohaselt saab aimu, millise erivajaduse alaliigiga on tegemist ning millised on lapse vajadused ja edasised tegevusplaanid. Erivajadusega laps vajab arendamiseks eritingimusi: spetsialistid, teenused, abivahendid ja erinev arendustegevus (Häidkind, Kuusik, 2009). Kõiki neid eritingimusi ei suuda lasteaed üksi pakkuda, selleks peab kaasama mitmeid vastavaid huvigruppe: erialaspetsialistid väljaspool lasteaeda, nõustamiskomisjonid, perekond
e. et lapse soovid oleks rahuldatud. 16) Omandatud oskuste uurimiseks on otstarbekas a. tekitada olukord, kus laps saab tegevust sooritada nii, et teda abistatakse b. küsitletakse lapsevanemaid c. last küsitleda d. testida last standardiseeritud ja normeeritud testiga. e. tekitada olukord, kus laps peab tegevust iseseisvalt sooritama 17) Erivajaduste identifitseerimise eesmärgiks on a. jõuda arusaamiseni lapse arenguerisuste olemusest b. jõuda arusaamiseni lapse erivajaduse liigist c. saada teada, kas lapsel on erivajadus või mitte d. anda ülevaade lapse arenguloost e. jõuda arusaamiseni, millest on tingitud lapse erivajadus 18) Normeeritud on selline test a. mille abil saab uurida peaaegu kõiki psüühilisi nähtusi b. mille väljatöötamisel on lähtutud teooriapõhistest seisukohtadest c. millel on paigas sisu, esitamise ja punktide kokku lugemise reeglid d. mis on kohandatud vastavalt kohalikule kultuurikontekstile e
kasutades vaid valgenahalisi lapsi, kellel suuri erivajadusi lastehalvatuse tõttu ei tekkinud. (Smart, 2012, lk 261) Varajase märkamise programmid Riiklik seadusandlus korraldab varajast sekkumist imikute ja noorte laste puhul, kellel on erivajadus tekkinud või on oht, et see võib tekkida. Varajase sekkumise programmide kaudu saavad lapsed personaalset süstematiseeritud ja järjepidevat ravi. Varajaste sekkumise programmide eesmärk on erivajaduse mõju vähendamine, ennetada edasisi erivajadusi või teisi komplikatsioone ja ühtlasi suurendada ka laste tugevusi ja võimekust. Eduka varajase sekkumise programmi osadeks on lapse otsene kaasamine (nii sensoorne stimulatsioon kui ka haridus), sobiv ajastamine (nii imiku kui ka koolieas), hoolikas arengu monotoorimine ja järgnevate muutuste tegemine, küllaldane ravirežiim, säilitada varajased edusammud. Need programmid on riigi poolt rahastatavad ja lisaks inimestele
Samuti on olulisel kohal lapse vanemate hinnangud nende igapäevaelu kohta. Mõningatel juhtudel tehakse ka koduvisiite. (Rantala jt 2009: 129-130) Väga oluliseks varajase sekkumise osaks on koostöö lapse vanematega. Soomes toonitatakse seda väga. Varajase sekkumise süsteemis on põhirõhk küll erivajadusega lapsel, kuid väga oluline osa on ka selle lapse pere toetamisel ja nõustamisel. Tähtis on perele anda informatsiooni vastava erivajaduse, ka varajase sekkumise kohta. Varajase sekkumise selgrooks on plaan, mida teha ja kuidas toimida lapse ja tema perega. Soovitatavalt tuleb koostada vaid üks plaan, mis hõlmab korraga nii lapse kui ka tema pere vajadusi, probleeme, prioriteete, ressursse, tulemusi ehk eesmärke ja teenuseid nende eesmärkide täitmiseks. Et varajane sekkumine oleks kvaliteetne, tuleb kindlaks määrata sekkujate kindlad rollid.
müügitehingu lõppu; Ärge laske ostu sooritamist edasi lükata; Pakkuge alternatiivseid võimalusi; Esitage positiivseid ja avatud küsimusi; Ärge kunagi lubage seda, mida ei ole võimalik teha; Tegutsege nii, et teie ja teie firma kliendile meelde jääks; Tänage klienti alati; Olge sama aktiivne ja tähelepanelik ka siis, kui ostu väärtus on väike. ERIVAJADUSTEHA KLIENTIDE TEENINDAMINE Erivajaduse liigitus : Spetsiifiliste erivajadustega inimesed lapsed ja eakad inimesed ja meile võõrast kultuurist tulevate vajadustega inimesed (Tooman & Mae, 1999) Erivajadustega inimesed puuetest (nägemis-, kuulmis-, kõne-, liikumis-, ja vaimne puue ) johtuvad erivajadused.
lugemise lauad. (Gordon Biddle jt, 2013) Mänguvahendid ja kasutatavad materjalid on sama olulised kui füüsiline ruum. Vahendid peaksid olema kättesaadavad lastele ilma õpetajalt küsimata ehk madalatel riiulitel ja madalates kappides, sest ka iseseisvaks tagasiasetamiseks peab lapsel võimalus olema. Mänguasjades paigutamisel peaks olema nii esteetilisus kui ka süsteemsus, et lapsed leiaksid näiteks poodi mängides vajalikud vahendid ühest kohast. Oluline on ka arvestada laste erivajaduse, arengutaseme ja kultuurilise taustaga (Ugaste & Tuul, 2010) Looduslikke materjale nagu liiva, vett, oksi, käbisid ja kive saavad lapsed kasutada erinevatel viisidel sõltuvalt oma küpsusest, võimetest ja varasematest kogemustest nende materjalidega. Need materjalid pakuvad mängimiseks palju rohkem võimalusi kui üks pusle, mille on üks kindel lahendus. Üksikuna on liiv või vesi lihtne komplekt, kuid pannes need kokku, saab keerulise komplekti
SA TÜ Kliinikum Kõrvakliinikumi kuulmise ja kõnestamise osakonna sotsiaaltöötaja Mari Reilsoni (2005) andmeil oli 2004. aasta seisuga kuulmislangusega laste arv Eestis ~ 800. 2000. aasta Laste õiguste konvensiooni aruandest võib kuulmislangusega laste arvuks tavakoolis lugeda 50. (Laste olukord...,2007). Väga suure kõikumise ilmselt olulisemaks põhjuseks on varasem andmebaaside puudulikkus. 2005/2006. õppeaasta seisuga peavad koolid sisestama EHISesse õpilase haridusliku erivajaduse. Auditist selgub ka, et kuna haridusliku erivajaduse mõiste on ebaselge ning infosüsteemi sissekannete juhised keerulised, on koolid sisestanud andmeid õpilaste erivajaduste kohta oma äranägemise järgi (Erivajadustega laste..., 2006). Oluline on aga vaadelda neid andmeid objektiivselt. Jaan Kõrgessaare järgi (2002) on kooliealistest olulise kuulmislangusega kuulmisvaegureid ehk kurte 0,1 0,2 % ehk kuni kaks õpilast tuhandest. Haridus- ja Teadusministeeriumi andmeil oli 2005/2006
tunniplaani, sest sel juhul oleks päev õpilasele liialt pikk. Õpiabi on mõeldud laste vaimsete võimete ja õpioskuste arendamiseks, et õpilane saaks põhiainetes paremini hakkama. Olen külastanud õpiabi tunde, tundides tavaliselt arendatakse õpilastel taju, tähelepanu, mälu, psühhomotoorikat, mõtlemist, kõne ja suhtlemist. Tundides arendatakse suulist ja kirjalikku kõne lähtuvalt õpilase kõne erivajaduse olemusest, arendatakse kognitiivseid oskusi ning kujundatakse ja arendatakse eripedagoogiliste võtete abil õpioskusi ja -vilumusi. Paljuski käib selline tegevus läbi erinevate mänguliste tegevuste, seda just algklassides. Rühm, mis moodustatakse on pisike, kuni 6 õpilast. Üldjuhul on neid õpilasi meie kooli õpiabirühmades 3-4. Siiani olen märganud ja jälginud, et õpilased lähevad tundi heameelega ja tunnist osavõtt on aktiivne
koostatud töökavas. (2) Õpilase andekust käsitletakse käesoleva seaduse tähenduses haridusliku erivajadusena, kui õpilane oma kõrgete võimete tõttu omab eeldusi saavutada väljapaistvaid tulemusi ning on näidanud kas eraldi või kombineeritult eelkõige järgmisi kõrgeid võimeid: üldine intellektuaalne võimekus, akadeemiline võimekus, loominguline mõtlemine, liidrivõimed, võimed kujutavas või esituskunstis, psühhomotoorne võimekus. (3) Haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel kasutatakse pedagoogilis-psühholoogilist hindamist, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust, õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist, õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid. Andekate õpilaste väljaselgitamisel lähtutakse ka litsentsitud spetsialistide poolt läbiviidud standardiseeritud testide tulemustest, väga heade tulemuste saavutamisest üleriigilistel või rahvusvahelistel aineolümpiaadidel,
MEETODID, MIDA KOV/RIIK SAAKS KASUTADA SOTSIAALSE KAASATUSE SUURENDAMISEKS? - tööstuse vähendamiseks uute programmide loomine, millega püütakse tuua töötud tagasi tööturule ning suurendada ka tööotsijate konkurentsivõimet. Näiteks korraldada ümberõpet ning täiendkoolitust. Mõjutada tööandjaid, et nad oleksid huvitatud töötajate koolitamisest ning väiksema jõudlusega inimeste (noored, väikelaste emad, puuetega inimesed) töölevõtmisest. - erivajaduse või vähemusrühma kuulumise korral kehtesta õigusnormid (nt naised ja mehed saavad samaväärse töö eest võrdset palka; riigi põliselanikust töötajat tuleb kohelda samaväärselt immigranttöölistega). Nende muutmiseks ei piisa ainult seadustest, muutuma peavad ka väärtushoiakud ja avalik mõtteviis. - piirkondliku tulu- ning infrastruktuuri erisuse vähendamiseks luua moodsaid sidevahendeid ning tuleks parandada/arendada riiklikke toetusprogramme. 8. Ühiskonna sidusus
Erivajadusega lapsi on 10-14% laste üldarvust. Nendele antava abi ulatus ja eripära varieeruvad sõltuvalt puuete raskusest. Kui eivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas või ebasoodsas mõttes. Sõltuvalt tekkepõhjustest ja eripärast on laste arenguliste erivajaduse määratlemise aluseks kuulmis-, nägemis-, kõne-, keha- ja intellektipuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired ning andekus. Üksnes andekuse puhul on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad arengut stimuleerivas keskkonnas edasi. Ülejäänud erivajadustega laste puhul on tegemist arengukahjustustega, millele võib lisanduda nii keskkonna ebasoodne kui ka soodne mõju.
andekatele lastele või kus on olemas eraldi õppekavad andekate laste jaoks. Eriti ilmekas on näide Sveitsi Howfil-Gymnasium-ist, mis annab õpilastele võimaluse üheaegselt omandada 19 keskharidus ja kõrghariduse esimene aste. Samuti on saksa keelt rääkivates riikides tehtud palju uurimusi andekatele suunatud hariduslike meetmete kohta. Et Eestis on käsil alles andekuse kui haridusliku erivajaduse teadvustamise periood, siis põhjalikest uurimustest, mis hindaks andekatele suunatud tegevusi, on meie kontekstis veel vara rääkida. 20 KOKKUVÕTE Andekust ei käsitleta täna enam üksnes kooliedukuse põhiselt või IQ-testidest tulenevalt. Käibel on mitmekülgne andekuse kontseptsioon, mille järgi andekust iseloomustavad keskmisest kõrgemad võimed, motivatsioon/pühendumus ja loovus ning mida mõjutab inimest ümbritsev lähikeskkond
Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Lapse arengu jaoks oluliste tegevuste planeerimine ja läbiviimine on võimalik siiski vaid siis, kui laps on läbinud vajalikud uuringud ja tema erivajaduse olemus teada. Seega saab last aidata, õpetada ja tema puuet korrigeerida, kui on selgeks tehtud, millisel arengutasemel laps antud momendil on. Tähtis on, kuidas lapsevanem suhtub kõrvalseisjate püüdlustele nende tähelepanu juhtida oma lapse erivajadustesse. Oluline on lapsevanemat toetada, nõustada ja mõista selles olukorras. http://www.teatoimeta.ee/Erivajadusega_laps_lasteaias_680.htm d
Kuidas, mida ja millal lastele õpetada? EV psühholoogia püüab vastust leida mille poolest erinevad EV lapsed tavalastest ja milline on EV laste arengupotentsiaal ja millistel tingimustel see realiseerub. Kuidas, mida ja millal EV lastele õpetada? EV psühholoogia toetub arengupsühholoogiale. EV psühholoogia puhul tuleb küsida neid küsimusi iga hälbegrupi puhul eraldi, ei saa üldistada. Sama puudutab spetsialisti, kes peab iga lapse puhul eraldi küsima. Erivajaduse defineerimine hälbinud areng toob kaasa isiku teistsugused vajadused e erivajadused, mille rahuldamiseks tuleb keskkonda ümber korraldada. Aluseks: o Meditsiinisüsteemis rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon RHK-10; o Sotsiaalsüsteemis puude raskusastmed pakub toetusi sõltuvalt puude raskusastmest; o Haridussüsteemis isiku õpivõimelisus konkreetses keskkonnas mida keskkonnas tuleb muuta, et laps saaks õppimisega hakkama
.................................................................16 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................17 LISA 2 2 SISSEJUHATUS J. Kõrgessaar (2002) on määratlenud oma raamatus „Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlussse” varasema ajaga võrreldes uudse erivajaduse sõnastuse: „Mõnikord erinevad lapsed oma iseloomu, tausta ja võimete poolest sedavõrd, et nende arenguvajadusi on raske rahuldada tavakeskkonnas, sel viisil avalduvaid erinevusi nimetetakse arengulisteks või hariduslikeks erivajadusteks.” (viidanud Lilleoja, 2012, 5). Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks. Haridustee alguseks võib pidada aga lasteaeda (Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus 1992).
Taastusravi väga piiratud (õigeaegne) kättesaadavus, elukohajärgsete taastusravi asutuste vähesus, jäik regulatsioon diagnoosidest taastusravile suunamisel, ebapiisav maht, kõrge omaosalus jpm. Hariduslik rehabilitatsioon: EESMÄRK: toetada last/noort hariduse omandamise protsessis, et kindlustada parim võimalik haridus. 15 Puudega inimeste haridustase jääb madalamaks võrreldes eakaaslastega. Haridusliku erivajaduse mõiste Koolieelse lasteasutuse seadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (puue vaid üks aspekt HEV käsitlusest). HINDAMINE: HEV väljaselgitamiseks kasutatakse: pedagoogilis-psühholoogilist hindamist, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust, õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist, õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid. (Põhikooli- ja GS)
EV laps ...on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest, kultuurilisest ja sotsiaalsest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi ja kohandusi lapse arengu eeldatavates tulemustes, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel või lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatustegevuse meetodid, igapäevatoimingud, suhtluskeel sh viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugispetsialistid, lapse erivajaduse spetsiifikast tuleneva ettevalmistusega pedagoogid) (Koolieelse lasteasutuse seaduse eelnõu, 2012). • Kõnepuudega • Spetsiifiliste arenguhäiretega • Kehapuudega, kroonilise haigusega • Intellektipuudega • Kuulmispuudega • Nägemispuudega • Pervasiivse arenguhäirega • Emotsionaalsete ja käitumisraskustega • Andekad (arenguhäired puuduvad) • Muukeelsed
Amet on midagi sellist, et isikul on valikuvõimalused tulenevalt sellest, et tal on teatud teadmised- oskused. Valikuvõimalused on piiratud olnud ka tulenevalt nn sotsiaalsest või ühiskondlikust klassist. Ameti valikuvõimalused olid samuti piiratud seoses sotsiaalsete normide (kultuuriline taust), vormide ja struktuuridega (nt sugu, vanus, kvalifikatsiooni aspekti võiks tuua tänapäeva konteksti) ja ka sotsiaalne sobivus. Ameti on tekkinud inimeste erivajaduse tõttu, st erinevatel inimestel on erinevad oskused ja võimekused. Ameti vajadus kui selline ei tekkinud üksikisiku vajadusest, vaid surve oli tõenäoliselt ühiskondlik. Ilmselt on erinevaid kontekste, mis tekkisid ametid (eri kultuuriruumidel on erinevad vajadused). Ametite tekke loos on oluline koht ka tööväärtustamisel. Üldiselt siis oli tööväärtustajaks nn teised ehk siis need kes domineerisid (st nt aristokraadid, teokraadid, bürokraadid ja juhid)
ühiskonnas. Sisaldab suhteid inimestega, kellega oleme kontaktis. *Mida suurem on ebavõrdsus, seda tugevamalt on eristatavad sotsiaalsed hierarhiad ning seda kehvemad inimestevahelised suhted. See aga paisutab stressi taset ühiskonnas ning suurendab stressist põhjustatud tervisehädade levikut. *Sotsiaalne tõrjutus on olukord, kus inimene ei saa puuduliku hariduse, madala sissetuleku, töötuse või kehva tervise (erivajaduse) tõttu ühiskonnaelust täisväärtuslikult osa võtta ja tema juurdepääs ressurssidele ning teenustele on piiratud. Tervise dimensioonid (Kasmel & Lipand): 1) vaimne tervis – info vastuvõtt, mõtlemine ja otsuste tegemise oskus Vaimne tervis on: - heaoluseisund, mis võimaldab indiviidil realiseerida oma võimeid, tulla toime igapäevaelu stressiga, töötada tulemusrikkalt ning osaleda ühiskonnaelus.
dekusega seonduvatesse noosimisel suhtuda äärmise teadlikkusega ka andekusega seonduvatesse eripäradesse. eripäradesse, mida tavaliselt arstidele ega ka psühholoogidele ei õpetata. Probleemid andekate laste tuvastamisel võivad tekkida ka nn topelt- erivajaduse puhul, näiteks mingi varjatud puude või õpiraskuste korral 68 Kuidas andekat last ära tunda? (kõne-, keha- või meelepuue, düsleksia, düsgraafia, matemaatikahäire vms). On eristatud kolme tüüpi topelt-erivajadusega õpiraskustega ande- kaid õpilasi, kelle puhul puuded ja/või andekus jäävad avastamata (Webb jt, 2005)
annaabi.ee 
