Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eritamise elamistoiming lastel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elamistoiming, kõhulahtisus, kõhukinnisus, kliinikum, eritamise, children, lapseiga, journal, issues, aleksandra, kõrgkool, elukaar, väikelapseiga, tekkepõhjused, elamistoimingu, kohukinnisus, kohulahtisus, berry, nursing, medical, australia, kingisepp, roper, logan, tierney, õenduse, eritamineJuhendaja: Tallinn 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Töö autor on 1. kursuse õenduse õppetooli üliõpilane. Õenduse õppekavas on õppeaine inimese elamistoimingud. Referaadi teemaks on kehatemperatuuri kontroll lastel, teema on vajalik kõigile, et teada saada täpsemalt kehatemperatuuri ja selle kontrollimise kohta. Esimene peatükk annab ülevaate kehatemperatuuri kohta, seda kui elamistoiming ja miks tekib inimesel kõrgendatud temperatuur. Teises peatükis tuuakse välja, mis on palavik ja millised on erinevad võimalused kehatemperatuuri kontrollimiseks. Referaadis on kasutatud kolme kirjandusallikat ja ühte inglise keelset teadusartiklit. 3 4 1. KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMISE ELAMISTOIMING
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING EAKATEL Tallinn 2019 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING................................................................................4 2. SÖÖMIST JA JOOMIST MÕJUTAVAD TEGURID JA HAIGUSED EAKATEL.........................5 3. ÕENDUSABI EAKALE INIMESELE............................................................................................7 4. ARUTELU........................................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................
vaistule reguleerida oma emotsioone. Memphise Metotistide liidu Tenneses asuvas haiglas korraldatud uurimuse alusel aktsepteerisid surma lihtsamini patsiendid, kes olid jõudnud Eriksoni mudelil arengu tippu ning jõudnud teha kõik, mis soovitud ja plaanitud. 6 KASUTATUD KIRJANDUS Bailey, C., Murphy, R., Porock, D. (2011). Professional tears: developing emotional intelligence around death and dying in emergency work. Journal of Clinical Nursing, 20, 3364–3372. Efstathiou, N., Walker, W. (2014). Intensive care nurses’ experiences of providing end-of-life care after treatment withdrawal: a qualitative study. Journal of Clinical Nursing, 23, 3188– 3196. Maier, H.W. (1969). Three theories of child development : the contributions of Erik H. Erikson, Jean Piaget, and Robert R. Sears, and their applications. New York: Harper & Row. Neimeyer, R. A., Currier, J. M., Coleman, R., Tomer, A., Samuel, E. (2011)
veidi aeglasemalt), kuna termomeeter asetseb aktiivse vereringe läheduses ning on isoleeritud välikeskkonna segavatest mõjudest.“ (Roper jt 1999: 260). Kehatemperatuur pärasooles on kõrgem, kui näiteks kaenla all. See tähendab seda, et tervel inimesel pärasoolest mõõdetud temperatuur võib olla isegi rohkem kui 38 °C. Kõige madalam temperatuur pärasooles on 37,5 °C. (Obuhovets jt 2005: 355). Temperatuuri mõõtmine pärakust on keelatud, kui patsiendil on kõhukinnisus, kõhulahtisus, pärasoolepõletik jne. Enne termomeetri kasutamist on vaja termomeetri otsa määrida õliga. Kõige optimaalse temperatuuri saamiseks termomeeter jäetakse pärasooles 3 minutiks. Täiskasvanutel inimestel termomeeter pannakse 3-4 cm ja imikutel 2-3 cm sügavusse. Kui see protseduur tekitab ebamugavusi, siis on vaja keelduda sellist mõõtmise meetodist. (Obuhovets jt 2005: 356). 7 ARUTELU
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ19(K) Melani Veremiy SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING IMIKUTEL Referaat aines Uurimistöö alused I Juhendaja: Kadri Kööp Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.SÖÖMISE ELAMISTOIMING IMIKUTEL......................................................................5 1.1.Rinnaga toitmine............................................................
kontraktsioone. (Roper jt 1996: 269). Tähtsaimaks füüsiliseks aktiivsuseks on südame- veresoonkonna aktiveerimine, mille tagajärjel pumbatakse hapnikurikas veri mööda veresooni, mis varustab meie keha toitainetega ja annab energiat. Kõik elusorganismi elamistoimingud on seotud skeletilihaste kasutamisega, mis kutsub esile energia kulu üle rahuloleku taseme. (Pani 2013: 4). Liikumine hõlmab endasse hingamise, joomise, söömise, eritamise ja töötamisega seotud käitumise. Inimese organism kasutab erinevaid kehaliigutusi ilmtingimata oma elu jooksul erineval moel. Selle tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. (Roper jt 1996: 269). Füüsilise aktiivsuse iseloomustavad tegurid on kestus, sagedus, koormus, eesmärk ja liikumisviis. Kestuse all mõieldakse sooritatud aega ja sageduseks osutuvad kordade sagedus nädala jooksul. Liikumisviisi all arvestatakse hingamise ja vereringlemise
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ14 Mari Lill EAKATE AKTIIVSUS Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS………………………………………………………………………...…3 1. LIHASJÕUD JA VAIMNE TERVIS……………………………...………….…….…...4 1.1. Lihasjõud…………………………………………………………………....4 1.2. Vaimne tervis……………………………………………………………….4 2. VANANEVA ELANIKKONNA LIIKUMISHARRASTUS JA SELLE EDENDAMINE……………………………………………………………………….……5 3. FÜÜSILINE AKTIIVSUS EAKATEL: KASUD JA KAHJUD…………………….…..6 4. EAKATE KEHALISE VORMISPÜSIMISE PROGRAMMI KOOSTISOSAD…….….7 6. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………. SISSEJUHATUS Mitte ainult arengumaades, vaid ka arengumaailmas
nahk on patoloogilistele muutustele vastuvõtlikum (Stamatas jt 2010). Üheks levinumaks nahaprobleemiks imikute ja väikelaste seas on mähkmedermatiit. Imikuks loetakse kuni ühe aastaseid lapsi ning väikelapseks ühe kuni kolme aastast last (Farlex Partner...2012). Mähkmedermatiit on naha põletikuline protsess, mis avaldub mähkmepiirkonnas ning mille tekkepõhjusteks võivad olla pikaajaline naha kokkupuude ärritajatega, naha pH taseme muutus, toitumine, kõhulahtisus, mähkme tüüp, mähkme vahetamise sagedus, naha hoolduseks kasutatavad hooldusvahendid ja vannitamise/pesemise sagedus. Mähkmedermatiidi sümptomid võivad olla erinevad kuid sagedamini esineb punetust, sügelust, ketendust ja leemendust (Adam 2008, Dai jt 2012, Atherton jt 2015, Shobhana 2015) Enim esineb mähkmedermatiiti 9 12 kuu vanustel imikutel ja ligi 50% lastel esineb mähkmedermatiiti vähemalt ühe korra. Mähkmedermatiidi esinemine imikutel ja
olemas (näiteks: käsiraamat praktikumideks), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Raamatul olevat infot kordustrüki kohta ei kirjutata. Näide 1: Forsberg, C., Wengström, Y. (2001). Vähipatsientide kiiritusravi. Tõendusmaterjalil põhinev õendus. Tallinn: EVG Print. Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Käsiraamat praktikumideks ettevalmistamisel. Tartu. James, S. R., Ashwill, J. W., Droske, S. C. (2002). Nursing Care of Children. Principles and Practice. Philadelphia: Saunders Company, W. B. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Kui raamatul on ainult toimetaja või koostaja, siis kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: toimetaja(te) või koostaja(te) perekonnanimi koos initsiaalidega, sõna (toim.) või (koost.) (inglise keeles (Ed.) ja mitmuses (Eds.); soome keeles (toim.); saksa keeles (Aufl.); vene keeles (red
2. UURIMISTÖÖ METOODIKA 2.1. Uuritav materjal Käesolev diplomitöö on oma olemuselt kirjanduse ülevaade. Uuritavaks materjaliks oli erialane kirjandus: teaduslikud artiklid, käsiraamatud ja raamatud. Samuti on diplomitöös kasutatud interneti allikatest leitud tegevusjuhendeid. Artiklite leidmiseks kasutati elektroonilisi andmebaase: EBSCO, PubMed, Blackwell Synergy, Medline, Google. Andmebaasides olid otsingusõnadeks: tracheal intubatio in children, nasoendotracheal intubation in children, orotracheal intubation in children, use of cuffed tracheal tubes for paediatric tracheal intubation, predicting tracheal tube length, tracheal tube position in children, intubated child care, respiratory support, endotracheal suctioning, open and closed endotracheal suction, respiratori assessment of children, extubation, unplanned extubation, extubated child care, nursing, family support. Teema kohaste raamatute leidmiseks kasutati Tartu Ülikooli raamatukogu ESTER
olemas (näiteks: käsiraamat praktikumideks), ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Raamatul olevat infot kordustrüki kohta ei kirjutata. Näide 1: Forsberg, C., Wengström, Y. (2001). Vähipatsientide kiiritusravi. Tõendusmaterjalil põhinev õendus. Tallinn: EVG Print. Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Käsiraamat praktikumideks ettevalmistamisel. Tartu. James, S. R., Ashwill, J. W., Droske, S. C. (2002). Nursing Care of Children. Principles and Practice. Philadelphia: Saunders Company, W. B. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Kui raamatul on ainult toimetaja või koostaja, siis kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: toimetaja(te) või koostaja(te) perekonnanimi koos initsiaaliga, sõna (toim.) või (koost.) (Inglise keeles (Ed.) ja mitmuses (Eds.); soome keeles (toim.); saksa keeles (Aufl.); vene keeles (red
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
andekuse nähtust tundev noor õpetaja, kes oskab andekust lastes märgata ning soovib selle toetamisse panustada. 22 ALLIKAD Gümnaasiumi riiklik õppekava (2011). Riigi Teataja I. 14.01.2011, 2. [2015, märts 13]. https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021 Hermann, A. & Nevo, B. (2011). Gifted Education in German-speaking Countries. The Journal of the World Council for Gifted and Talented Children, volume 26, 47-62. [2015, märts 30]. http://www.world-gifted.org/sites/default/files/GTI%2026(1&2)%202011.pdf Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008). Riigi Teataja I. 23, 152. [2015, märts 13]. https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917 Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (2010). Riigi Teataja I. 41, 240. [2015, märts 13]. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072012020 Päiviste, M., Saul, H., & Sepp, V. (2007)
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osakonnas regi
Laste järele tuleb valvata ja kui ettevõtte territooriumil juhtub õnnetus, on ettevõte selle eest suuremal või vähemal määral vastutav. Laste turvalisuse tagamine on oluline teema nii ettevõtete kui ka lapsevanemate jaoks. Üldiselt ollakse arusaamal, et riske tuleks maandada ja ohtlikke olukordi vältida. Vastupidiselt sellele üldisele arusaamale kirjutasid Gever Tulley ja Julie Spiegler raamatu ,,50 Dangerous Things (You Should Let Your Children Do)". Raamatus soovitatakse ronida puu otsa, lakkuda patareid, liimida sõrmed kokku jne. Teose eesmärk on õhutada lapsi võtma riske, et seeläbi õppida ohutust. (Richie 2011) Läbi kogemuste saab laps õppida aru saama riskidest ja ohutusest ning seeläbi muutuda vastutustundlikumaks. Raamatus räägitakse: ,,Lase lastel puu otsa ronimist harjutada, et nad õpiksid seda turvaliselt tegema. Kui Sa neil seda kunagi teha ei lase, teevad nad
friendliness, ecovillages Säilitamise koht: TLÜ Kasvatusteaduste Instituudi raamatutuba Töö autor: Kadri Allikmäe Allikiri: Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: PhD, dots. Kristina Nugin Allikiri: Institute Department Institute of Educational Sciences Department of Pre-School Education Töö pealkiri: Teaching the principles of community and sustainability for 6-7-year old children. A methodological material Field of Science: Educational Sciences Type of study: Month and year: Number of pages: 45 BA thesis May 2012 Appendixes: 7 References: 68 Abstract Global environmental problems have directed the focus of international organisations towards fostering sustainability in education
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
kasutamisse koolis, ja pool kõigist viimases Gellupi küsitluses osalenuist õpetajatest samuti pooldas neile sellisel viisil sõnakuulmatute õpilaste karistamise õiguse andmist. 35 Tänu laialt levinud arvamusele, et füüsiline karistus on lapse käitumise kontrollimise vajalikuks ja efektiivseks meetodiks, paljud vanemad võtavad seda kasutusele kasvõi kord elus nendes 34 Patterson, Dishion and Bank. (1984). Behavior genetics of aggression in children: review and future directions. Developmental Review, nr 4, lk 593 622. 35 Kadushin lfred and Martin Judith. (1981). Research on Child Abuse and Neglect. Results of researchers. lk 188-199. 18 situatsioonides, kui nende veendumuse kohaselt laps rikkus täiskasvanute poolt kehtestatud reegleid. Rohkem kui 2% Ameerika lastest vanuses 15 kuni 17 aastat on saanud vanematelt niivõrd
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Joonas Vangonen PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991 Bakalaureusetöö Juhendaja: Dr Olaf Mertelsmann Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Pungi tekkepõhjused ja päritolu ................................................................................................. 5 Punkliikumise algus ja „Dünamo“ staadioni intsident ............................................................... 9 Pungi levimine üle ENSV ........................................................................................................ 14 Pungi tõus populaarsusele ....................................................
NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 Toimetanud T. Heather Herdman, PhD, RN WILEY-BLACKWELL AȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd.,ȱPublicationȱ Käesolevaȱväljaandeȱesmatrükkȱavaldatiȱaastalȱ2012.ȱȱ ©ȱ2012.,ȱ2009.,ȱ2007.,ȱ2005.,ȱ2003.,ȱ2001.,ȱ1998.,ȱ1996.ȱjaȱ1994.ȱaastaȱväljaanneteȱ autoriõigusȱkuulubȱNANDAȱInternationalile.ȱ WileyȬBlackwellȱmoodustusȱWiley’sȱGlobalȱScientific,ȱTechnicalȱandȱMedicalȱBusinessiȱühinemiselȱ BlackwellȱPublishingigaȱjaȱkasutabȱJohnȱWileyȱ&ȱSonsȱmärgist.ȱȱ Aadress:ȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd,ȱTheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ Toimetusteȱaadressid:ȱ 9600ȱGarsingtonȱRoad,ȱOxford,ȱOX4ȱ2DQ,ȱUKȱ ȱ TheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ ȱ
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku
EIÕK artikkel 6 lõkest 2 aga tuleneb, et igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud. Süütuse presumptsiooni Eesti õiguses 49 Murdoch, J., The treatment of prisoners: European standards. Strasbourg: Council of Europe Publishing 2006, lk 175. 50 Sama. 51 Stubbs, J. Re-examining Bail and Remand for Young People in NSW. Australian & New Zealand Journal of Criminology 2010 nr 3, lk 486. 52 Octigan, M. Pre-Trial Services: Someone Else´s Agenda? Probation Journal 2002 nr 1, lk 19. 22 sätestab PS § 22, millest tuleneb, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Vahistamisel võetakse vabadus isikult, kelle suhtes pole veel jõustunud süüdimõistev vabaduse võtmist ettenägev kohtuotsus
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES AIR POLLUTION INFLUENCE TO GROWTH OF PINES IN BOGS OF NORTH-EAST ESTONIA Magistritöö Maastikukaitse ja –hoolduse õppekava Juhendaja: vanemteadur Veljo Kimmel, PhD Tartu 2015 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu Magistritöö lühikokkuvõte 51014 Autor: Kristo Tikk Õppekava: Maastikukaitse ja –hooldus Pealkiri: Õhusaaste mõju uurimine puude kasvule Kirde Eesti rabades Lehekülgi: 65 Jooniseid: 22 Tabeleid: 4 Lisasid: 2 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015 Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva koormusega rabas: Puha
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedag
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduse ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Märt Melsas LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE VÕIMALUSED AVALIKES RANDADES STROOMI RANNA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Joe Noormets Tallinn 2014 RESÜMEE Melsas, Märt. Liikumispuudega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel. Magistritöö, Tallinna Ülikool 2014. Antud uurimustöö koosneb 63 leheküljest ja sisaldab 26 joonist. Üha rohkem räägitakse võimaluste loomisest erinevate ühiskonnagruppide vahel. Seda nii erinevate teenuste ligipääsetavuse kui ühiskonna elus osalemise kontekstis. Käesolevas magistritöös keskendutakse liikumispuudega inimeste võimalustele ava
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Mari Hõbemäe Valitsusasutuste dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs Magistritöö Juhendajad: Kädi Riismaa Ingrid Raidme 2 Tallinn 2008 3 SUMMARY The analysis of governmental institutions crisis management methods in handling records and archives management Master's thesis is written in Estonian. The thesis consists of 88 pages including two appendixes in five pages. Thesis contains 25 figures and 12 charts; some of those are from the elaborated literature and some are produced according to the data gathered by the author. Sources used for writing the thesis are mostly those that the author has used during her work concerning crisis regulation, i
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,
1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt), 7) Riigi ,,osalusega" eraõiguslikud juriidilised isikud (sihtasutused, äriühingud) +
annaabi.ee 
