- kauba vms ülevaatamine, kui see ette nähtud + arve saamine enne või sellel ajal + max 30 päeva Kohustuse täitmise koht: - lepingus kokkulepitud - seaduses sätestatud rahalised kohustused: võlasuhtega kõige enam seotud kohas või võlausaldaja elu/asukohas asja üleandmise kohustus - asja asukoht võlasuhte tekkimise ajal, muud kohustused - võlgniku tegevus/elu/asukohas Olemusest tulenev Täitmise koht määrab 1) täitmise kulud VÕS § 90 (erinormid, nt VÕS § 215 lg 1) 2) millal loetakse kohustus täidetuks (nt VÕS § 209 lg 2) 3) juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku (nt VÕS § 214 lg 1) Poolte kohustused täitmisel: 1) järeletulemisvõlad - võlausaldaja peab võlgniku juurde järele minema 2) kätteviimisvõlad -võlgnik peab soorituse võlausaldaja juures üle andma, 3) saatmisvõlad – vedaja, postiasutus, arveldused Rahalised kohustused:
iv. hädakaitse perekonnas v. EIÕK II Subjektiivne koosseis Kaitsetahe Hädaseisund I Objektiivne koosseis 1. Hädaolukord a. Oht õigushüvele b. Ohu vahetus 2. Päästmistoiming a. Vajalikkus i. sobiv ii. säästvaim b. Proportsionaalsus c. Kohasus II Subjektiivne koosseis Teadlikkus hädaseisundis viibimisest ÕV -kannatanu eeldatav nõusolek - avalik-õiguslikud erinormid 1) riigi tegevusest tulenevad ohud 2) avaliku võimu tegevuse õigustatus: hädaseisund, piinamiskeeld, lennuki allatulistamine Varguse koosseis Objektiivne koosseis 1. Objekt a. võõras asi b. vallasasi 2. Võõra vallasasja äravõtmine a. võõra valduse murdmine b. uue valduse kehtestamine 3. Erisubjekt a. isik, kes murrab valduse ja kehtestab uue valduse omastamise eesmärgil Subjektiivne koosseis
o Kas leping on sõlmitud? / Kui lepingut ei tuvasta, kontrollime, kas on pidanud lepingueelseid läbirääkimisi o Kui on sõlmitud, kas kehtib (ei kontrolli TsÜS-I aluseid)? Kontrollime vorminõudeid, kui rikkumine võib kaasa tuua tühisuse. - Rikkumine o Kohustuse sisu Siin tuleb selgitada, milline on kohustuse sisu (VÕS § 24 alusel), milles pooled olid kokku leppinud § 76, 77 + erinormid (nt § 217) o Kas kohustust on rikutud? faktiline olukord, ehk millised asjaolud kaasuses kirjeldavad rikkumist (nt pole üle antud, on mittevastav lepingutingimustele jne). leiame kohaldatavad lepingutingimused või normid. Rikkumise väljaselgitamine võimaldab hinnata, milline vastutuse standard kuulub kohaldamisele (kas VÕS § 103, § 218 lg 1, § 119 lg 2 vm)
Tehingu sisujärgi võib jagada tehingud: varalisteks – kui esmemeteks on varalised õigused Isiklikeks - kui nende esemeteks on isiklikud õigused Tehingud, kus kindlaksmääratud õiguste ja kohustuste tekkimine (edasilükkava tingimusega tehing) või lõppemine (äralõppeva tingimusega tehing) on sõltuvuses asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saab või ei – seda nimetatakse tingimuselikeks tehinguteks. Tehingu vorm, st üldjuhul kehtib vormi vabadus. Erinormid kehtivad nt tarbijaga sõlmitud lepingus aga ka mõningate teiste lepingute puhul. Tehingu kirjaliku vormi jälgimiseks tuleb koostad akirjalik leping ja pooled peavad sellele omakäeliselt allakirjutama. Kirjaliku lepingu võib sõlmid ak akirjavahetusena, kui pooled on kirjalikele tahteavaldustele omakäeliselt allakirjutanud. Lepinguga kokkulepitud kirjalikule vormile laienevad kirjalikule vormile seaduses sätestatud nõuded
.... alusel täitmisnõude spetsiifilised): 1. Võlasuhe - Rahalised kohustused (reeglina 1.1. Leping on sõlmitud/võlasuhe on sissenõutavad) VÕS § 108 lg 1 tekkinud muul alusel (nt lepingueelsed - Mitterahaline kohustusega- VÕS § läbirääkimised) 108 lg 2 asjaolude kontroll 1.2. Leping on kehtiv, ei ole lõppenud (nt - erinormid, nt VÕS § 222 lg 1, 2 on lõppenud tasaarvestusega) 4.2. Vastuväited (kui on kaasuses) – nt 2. Rikkumine VÕS §-d 110, 111 2.1. Kohustuse sisu (milles kokku lepiti, - lepinguligi erinormid millised kohustused tulenevad seadusest) 4.3. Formaalsed eeldused 2.2. Kas kohustust on rikutud? - mõistliku aja jooksul nõude esitamine
Need normid määravad ära kindla käitusmiskorra. On olemas nii keelatud ja lubatud normid mida tuleb täita. Igal riigil on olemas oma keelatud meetmed (sanktsioonid) mis piiravad neid käitumisreeglite rikkumist. Santsioonid võivad olla nii pos kui ka neg. Kui norm on riigi jaoks oluline sis kasutab ta rangeid meetodeid normide rikkumisel. 10. Normide klassifitseerimine W.G. Sumneri järgi. Ta määratles erinormid. 1 tavad. On normid mis pärandatakse ühelt põlvkonnalt teisele. Tavade alla kuuluvad lauakombed, viisakusreeglid, peretraditsioonid. Tavasid ei hinnata rangete meetmete järgi. Tavarikkumist võidakse vaadelda hukkamõistva suhtumisega. 2-moraalinormid. Ühiskonna seisukohalt oluline norm. Rangelt reguleeritavad. Nende normide eksimise puhul toimub üldine hukkamõist ja halb suhtumine. 3- seadused. On ühiskonna kõige olulisemad normid. On võrdne kõigile ühiskonna liikmetele
Teisene e sekundaarne õigus Lepingutes sätestatud õigusaktid 3. Liikmesriikide õiguskord ELi sekundaarne õigus: 1. Määrus jõustunud täies mahus (ei lisata ega eemaldata midagi). Eesmärk: EL õiguse ühtsuse tagamine (kõik teevad ühtemoodi). Seaduse vastuvõtmine. 2. Direktiiv paneb paika eesmärgid. Eesmärk: harmoonia saavutamine; tagada, et mingis valdkonnas oleks õiguskaitse tagatud (nt kilekotidirektiiv) 3. Otsused üld- või erinormid (nt kvoodiidee) 4. Arvamused/soovitused selfitav funktsioon (direktiivid jms, miks otsused vastu võeti) ELi 4 põhivabadust: Tööjõu vaba liikumine Kaupade Kapitali (investeerimine) Teenuste ELi õiguse aluspõhimõtted: 1. Otsekohalduvuse põhimõte hakkab kohe kehtima 2. Ülimuslikkuse põhimõte EL õigus on nr 1, alles siis siseriiklik 8
Erisätted põllumajanduslikule rendilepingule (VÕS § 340) - ei kohaldata alla 2 hektari suurusele maatükile: o esemeks põllumajanduslikuks tootmiseks määratud ettevõte ja sellega seotud mittepõllumajanduslik ettevõte, põllumajanduslik kinnisasi või selle osa o leping hõlmab ka päraldisi (nt tootmishooned, põllumajandustehnika, loomad) ja kinnisasjaga seotud õigusi (nt teeservituut). o põllumajandusrendi erinormid kehtivad ka metsamajandusliku kinnisasja rendilepingule, kui kinnisasi kuulub rendile antud põllumajandusliku ettevõtte vara hulka. Küsimustele, mille lahendamine ei ole rendilepingu osas eraldi sätestatud, kohaldatakse täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut (VÕS § 341). Nii kinnisasja rentnikule üleandmisel kui pärast rendilepingu lõppemist peavad rendileandja ja rentnik koostama ühiselt kinnisasja kirjelduse, kus on kirjeldatud kinnisasja Evelin Jürgenson
pigem lühem, garanteerib). Müüja vastutus Selle puhul tuleb eristada müüja poolset ML-u mittetäitmist ja täitmisega viivitamist ning ML-u müüjapoolseid rikkumisi, mis seisnevad ostjale lepingutingimustele mittevastava asja üleandmises. ML müüjapoolse mittetäitmise (ka omandiõiguse mitte üleandmine, hilinenud üleandmine) ja täitmisega viivitamise puhul puuduvad ML ptk-s müüja lepingulist vastutust reguleerivad erinormid, ostja poolt ÕKV kohaldamise eeldused ning ostja ÕKV on seega reguleeritud VÕS üldosas. ML müüjapoolse rikkumise puhul, mis seisneb ostjale lepingutingimustele mittevastava asja üleandmises sisaldub ML ptk §-des 217-229 rohkesti erinorme VÕS üldosa üldpõhimõtete suhtes. tegu on mittekohase täitmisega § 100. Mittetäitmise ja viivituse korral: Ostja ÕKV eeldused müüjapoolse rikkumise korral:
faktilist olukorda) - kas rikkumisele võib tugineda (nt VÕS 3. Vastutus § 219, 220 koos §-ga 221 lg 2) 3.1. Kas võib kasutada õkv (VÕS § 101 lg 3 - kas on andnud täiendava tähtaja, st kas jm) on täidetud VÕS § 116 lg 4 tingimused 3.2. Vastutusstandard (VÕS §-d 103; või Formaalsed tingimused: erinormid § 218 või 104 – sõltuvalt rikkumise - ülesütlemisavalduse tegemine mõistliku liigist) aja jooksul, VÕS § 195 lg 1 Kui ei vastuta, õkv kohaldamise võimalus VV: ülesütlemine toimus pärast mõistliku aja VÕS §105 kohaselt möödumist, VÕS § 196 lg 3 3.3. Kokkulepped vastutuse kohta (VÕS §-d
jaan 2007 põhimõtteliselt oli seotud EL kapitalinõuete direktiivide sisse viimisega. Pankadele tuli kehtestada uued põhimõtted. Nii palju siis taustast. Kehtiva seaduse juurde. Krediidiasutuste seadus täna reguleerib viit erinevat krediidiasutustega seotud tegevust: 1. asutamine 2. tegevus, tegevuse lõpetamine 3. vastutus 4. pankadele järelevalve teostamine, meetodid ja erinevad vormid 5. haldusmenetluse üldpõhimõtted ja seadusest tulenevad erinormid. Kellele krediidiasutuste seadus laieneb? Kõigepealt Eestis tegutsevad ja asutatud krediidiasutused. Samuti nende tütarettevõtted. Samuti siis kohaldatakse seda seadust meie krediidiasutuste filiaalidele ja tütardele teistes firmades. Kui teine riik ei näe teistmoodi ette. Ka Eestis tegutsevate välispankade ja tütarettevõtete tegevusi reguleerivad, kui välislepingust ei tulene teisiti. Soome, Läti ja Saksamaaga seotud Eesti Panka ei võeta krediidiasutusena.
jne.). Nii üürileping kui allüürileping peavad olema sõlmitud kirjalikus vormis. Üürilepingu alusel saab kasutusse anda kõik asju, samas rendilepingu alusel saab kasutusse anda kõiki esemeid.Üürilepingu alusel antakse kasutusse näiteks autosi, äriruume, eluruume jne. Vaatamata sellele, et üürilepingu alusel saab kasutusse anda kõiki asju on seadusandja siiski VÕS eriosas ette näinud teatud erinormid, mis kuuluvad kohaldamisele üksnes eluruumi üürilepingutes. Kui üldjuhul on üürilepingu regulatsioon dispositiivne, siis eluruumi üürilepingu kohta käivad sätted on imperatiivsed, see tähendab poolte kokkuleppel seaduses sätestatust kõrvale kalduda ei saa. Mille poolest erineb üürileping rendilepingust? Üüri- ja rendilepingu eristamisel on määravaks see, kas asja kasutajal tekib õigus lisaks asja kasutamisel ka asja viljadele või mitte
8.2 Asutamine 8.3 Ühistu liikmed 8.4 Juhtimine 8.5 Lõpetamine 21 9. Mittetulundusühing Juhatuse liimete vastutus Sama kehtib põhimõtselt ka nõukogude liikmete suhtes. Trhniliselt saab toime panna küll erinevalt, ülesanded on erinevat laadu. Kosseisuda mõttes on kõik sama. Juhatuse liikme säte on TsÜSis § 37. kui räägie konkreetsetest äriühingutest, peame igal juhul kohaldama erinorme. Kõigi ühingute juure on need erinormid olemas. Tsüsi sõib kohaldada de facto avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul. Mida eeldatakse juhatuse liimmelt ehk õiguspräane käitumine. Alustame TsÜSist § 35 sisaldab 2 kohustust: 1) hoolsuskohustus ja 2) lojaalduskohustus. Neil on ka muud kohustused, aga nee don üldised. Nende hindamine tekitab kõige enam probleeme, sest normid on väga abstraktsed ja neid reaalselt rakendada on selle tõttu väga keeruline.
isik on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks andnud üürile eluruumi hädasti vajavatele isikutele või haridust omandavatele isikutele, kui üürnikule teatati lepingu sõlmimisel ruumi sihtotstarbest. VÕS ei ole sätestatud üürilepingule kohustuslikku vormi, st tulenevalt vormivabaduse põhimõttest võib üürilepingu sõlmida ükskõik millises vormis, suuliselt, kirjalikult, kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis jne. Kuid VÕS eriosas sätestatud erinormid, mis on kohaldatavad eluruumi üürilepinguga, avaldavad mõju ka üürilepingu vormile. Näiteks VÕS § 274 kohaselt loetakse eluruumi üürileping tähtajaga üle ühe aasta sõlmituks tähtajatult, kui lepingu sõlmimisel ei ole järgitud kirjalikku vormi. Aastast tähtaega hakatakse arvestama mitte üürilepingu sõlmimisest, vaid alates üüritud eluruumi üürnikule üleandmisest. Need kaks ajahetke võivad kuupäevaliselt erineda.
eelkõige telefoni, raadio, arvuti, faksi või televisiooni kasutamist, adresseerimata või adresseeritud trükise, sealhulgas kataloogi või tüüpkirja toimetamist tarbijani ja tellimislehega reklaami ajakirjanduses. LEPINGU VORMINÕUDED On vormivabadus (VÕS § 11). Leping võidakse sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes vormis kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Tarbijatega sõlmitavate lepingute osas kehtivad erinormid. Tarbija krediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuse võtmiseks olema kirjlaikus vormis. Tarbija käenduslepingu puhul peab käendaja avalduse, millega ta võtab endale käendusest tulenevad kohustused, tegema kirjalikult. Kirjalikult sõlmitud: ehitise ajutise kasutamise leping, kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmises (§ 261), elurendi leping, võlatunnistus. Notariaalselt peavad olema tõestatud kõik kinnisasjadega teostatavad
seadus jt) sätestatud reegleid. 10. Lisaks tööseadustes ettenähtule tuleb töötaja ja tööandja vaheliste suhete õiguslikul kujundamisel arvestada ka VÕS-i üldosa norme. VÕS-i § 1 lõike 1 järgi kohaldatakse selle seaduse üldosas sätestatut kõikidele selles seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule. Siinjuures tuleb silmas pidada, et kuna TLS ning muud tööseadused on erinormid, VÕS-i üldosa kehtestab aga üldnorme, siis reeglina tuleb töösuhetele kohaldata erinorme ehk tööseadustes ettenähtut. VÕS-i saab töösuhetele rakendada juhul, kui tööseadused mõnda VÕS-is sätestatud küsimust ei reguleeri (nt töötaja konkurentsikeelu ja konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral makstava leppetrahviga seonduv) või ei reguleeri seda piisavalt detailselt (nt viivise vähendamise põhimõtted).
eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta
Tehingu sisujärgi võib jagada tehingud: · varalisteks kui esmemeteks on varalised õigused · Isiklikeks - kui nende esemeteks on isiklikud õigused Tehingud, kus kindlaksmääratud õiguste ja kohustuste tekkimine (edasilükkava tingimusega tehing) või lõppemine (äralõppeva tingimusega tehing) on sõltuvuses asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saab või ei seda nimetatakse tingimuselikeks tehinguteks. Tehingu vorm, st üldjuhul kehtib vormi vabadus. Erinormid kehtivad nt tarbijaga sõlmitud lepingus aga ka mõningate teiste lepingute puhul. Tehingu kirjaliku vormi jälgimiseks tuleb koostad akirjalik leping ja pooled peavad sellele omakäeliselt allakirjutama. Kirjaliku lepingu võib sõlmid ak akirjavahetusena, kui pooled on kirjalikele tahteavaldustele omakäeliselt allakirjutanud. Lepinguga kokkulepitud kirjalikule vormile laienevad kirjalikule vormile seaduses sätestatud nõuded
vara käsutuse. Ta on veendunud, et peab andma ja on õigustatud andma. N: kassapidajale ütlen, et olen Jüri ja nõuan palka, tegelt olen Mart. Kassapidaja ei kontrolli ja annab raha ehk teeb vara käsutuse. See ei ole pettus kui jätan asjad poes käru põhja ja kõnnin minema, see on vargus. Sest loon pildi, et käru on tühi. Omanik peab asja üle andma kelmuse puhul. Kelmus on üks olulisemaid varavastaste süütegude liike, mis on suunatud vara vastu kitsamas mõttes. Üldnorm on 209 ja erinormid on 210-213. Kui on erinorm, tuleb selle järgi kvalifitseerida, aga muidu üldnormiga. Kelmuse objektiivse koosseisu moodustab petmine, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlus koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. 1. kelmuse piiritlemine vargusest- on vajalik esiteks juhtudel, mil pettust kasutatakse
10 Eraõigus Agnes Kullap TLÜ Lepinguid esineb ka teistes eraõiguse valdkondades nagu asjaõigus (n õiguste loomine, ülekandmine, muutmine), perekonnaõigus (abikaasade vahelised abieluvaralepingud), pärimisõigus (pärimisleping), ühinguõigus (seltside ja ühingute asutamislepingud). VORM: Üldiselt vormivabadus-suurem osa VÕS sätestatud lepingud (rendileping, laenuleping, müügileping, jne)!!! Erinormid kehtivad tarbijaga sõlmitavate lepinguteosas. Nii näiteks peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustusle võtmiseks olema kirjalikus vormis. Notariaalselt peavad olema tõestatud nt kinnisasja võõrandamis- ja koormamislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja jagamise leping, ülalpidamisleping, abieluvaraleping jne. Kirjalikus vormis peavad olema sõlmitud nt 1) ehitise ajutise
vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (tsiviil-, kriminaal-, väärteo- või põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust). Seega tuleb pädevuse kontrollimiseks esmalt selgitada, kas isik soovib pöörduda kohtusse avalik-õigusliku vaidluse raames. Kui see on nii, tuleb täiendavalt uurida, ega ei leidu erinormi, mis annaks vaidluse lahendamise pädevuse mõnele teisele kohtule. Lisaks eeltoodule võivad erinormid määrata halduskohtus lahendamisele ka eraõiguslikke vaidlusi ja õigusemõistmise väliseid küsimusi. I. Üldklausel 1. Õiguslik vaidlus vähemalt kahe isiku vahel. Halduskohtu tegevusse asumiseks on üldklausli kohaselt esmalt vajalik üleüldse mingi vaidluse olemasolu. Halduskohus ei saa lahendada teoreetilisi õigusprobleeme. Reeglina eeldab see, et haldusorgan peab olema juba sooritanud isiku õigusi rikkuva toimingu, keeldunud taotletud toimingu sooritamisest või
Järeldelikt varguse teel saadud asja hoidmine või realiseerimine, see on valduse realiseerimine. See ei kuulu eraldi karistamiseks. Kui puudub ideaalkonkurents, siis tuleb teha 2 erinevat analüüsi ja summeerida karistust. See on reaalkonkurents (tegu on mitu ), kuna ta ei mahu ideaalkonkurentsi alla (teo mitu, aga karistus on üks). Seaduse konkurents tuleneb seadusest (mitte isik tekitab, vaid seadus) ehk seaduste vahel. On spetsiaalne (on 1 norm, nt kelmuse üldkoosseis, aga erinormid on nt soodustuskelmus) või subsidaarne (§ 143 j § 141 ehk primaarkoosseis § 141, mis hõlmab ka § 143 ehk sellega teoga lähedased teod). Seaduse konkurentsist nimetatud konsumeerimine ehk põhideliktiga hõlmatakse eel ja järelteod, mis ei ole üldse süütegudena hinnatavad või nad on küll seadusevastased, kuid see põhidelikt hõlmab selle ebaõiguse. Kui tegu on sellega (tegude hõlmisega), siis karistatakse ainult põhidelikti eest. Üks tegu võib muuta teiseks süüteoks
Tegevus allutatud finantsinspektsiooni järelevalvele. Aktsiaselts Juhtorganid. Juhtorgani liikme õigussuhe AS-iga Juhtorganid: Juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu (TsÜS § 31 lg 2). Iga juhtorgani liige on eraldiseisvas õigussuhtes aktsiaseltsiga. Tegemist on aktsiaseltsi sisesuhtega. Juhtorgani liikme suhe aktsiaseltsiga on käsundilaadne lepingusarnane õigussuhe, mis on reguleeritud lisaks aktsiaseltsi kui juriidilise isiku kohta käivatele seadusesätetele (erinormid TsÜS ja ÄS) ka VÕS vastavate sätetega (üldnorm). Vt RK 3-2-1-41-05 ja 3-2-1-39-05. Eelnimetatud õigussuhe on reguleeritud: Seadusega Põhikirjaga Poolte vahel sõlmitava võimaliku eraldi juhtorgani liikme lepinguga (nt kui keegi hakkab juhtima võõrast äri) Ametisuhe =/= juhatuse liikme leping Juhtorgani liige ei ole reeglina õigussuhetes AS-i võlausaldajaga.
Nõukogu määrama isiku, kes selle lepingu juhatuse liikmea allkirjastaks. K.Saare konspekt: 4.5.2.1. Juhtorgani liikme õigussuhe aktsiaseltsiga Juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu (TsÜS § 31 lg 2). Iga juhtorgani liige on eraldiseisvas õigussuhtes aktsiaseltsiga. Tegemist on aktsiaseltsi sisesuhtega. Juhtorgani liikme suhe aktsiaseltsiga on käsundilaadne lepingusarnane õigussuhe, mis on reguleeritud lisaks aktsiaseltsi kui juriidilise isiku kohta käivatele seadusesätetele (erinormid: TsÜS ja ÄS) ka VÕS vastavate sätetega (üldnorm). Vt RKTKo 11.05.2005 otsus nr 3-2-1-41-05 ja RKTKo 26.04.2005 otsus nr 3-2-1-39-05. Eelnimetatud õigussuhe on reguleeritud: a) Seadusega b) Põhikirjaga c) Poolte vahel sõlmitava võimaliku eraldi juhtorgani liikme lepinguga Juhtorgani liige ei ole reeglina õigussuhtes aktsiaseltsi võlausaldajaga. Õigussuhe tekib liikme valimisest (või kohtu poolt nimetamisest) vastavasse juhtorganisse eeldusel, et ta on
seisneb üksikute asjade võõrandamises. Asja osa Tehakse vahet asjal ja tema olulistel osadel, kusjuures üldreeglina asi koosnebki tema olulistest osadest. TsüS § 53 lg 1 oluline asi on selline koostisosa, mille eraldamisel asi hävib või muutub oluliselt. Oluline asi jagab asja saatust, nad kuuluvad ühte. Mis on mitteoluline osa? asi, mis on küll asja koosseisus, kuid ei lähe § 53 lg 1 alla. Kinnisasja osad ja ehitise osad - § 54 on erinormid § 53 suhtes. §53. Oluline osa (1) Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. (2) Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. §54. Kinnisasja osad
seisneb üksikute asjade võõrandamises. Asja osa Tehakse vahet asjal ja tema olulistel osadel, kusjuures üldreeglina asi koosnebki tema olulistest osadest. TsüS § 53 lg 1 oluline asi on selline koostisosa, mille eraldamisel asi hävib või muutub oluliselt. Oluline asi jagab asja saatust, nad kuuluvad ühte. Mis on mitteoluline osa? asi, mis on küll asja koosseisus, kuid ei lähe § 53 lg 1 alla. Kinnisasja osad ja ehitise osad - § 54 on erinormid § 53 suhtes. §53. Oluline osa (1) Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. (2) Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. §54. Kinnisasja osad
tegevuse järgi, millest võib järeldada tahet saavutada õiguslik tagajärg(kauba saatmine ostjale). Vaikimine või tegevusetus omab tahteavaldusena tähendust siis, kui see tuleneb seadusest, poolte kokkuleppest või nende vahelisest praktikast ja tegevus või kutsealal kehtivatest tavadest. Tehinguvorm . tehingu võib teha mistahes vormis, kui seadus ei ole sätestanud kohustuslikku vormi. See tähendab kehtib vormivabadus. Erinormid kehtivad tarbijatega sõlmitavate lepingute osas. Peab tarbija avalduse kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Aga ka mõningate teiste lepingute osas näiteks kirjalikus vormis peavad olema ehitise ajutise kasutuse leping, kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks, rendileping ja üldreeglina ka võlatunnistus. Tehingu kirjaliku vormi järgimiseks tuleb koostada kirjalik leping ning pooled peavad allkirjastama. Kirjaliku lepingu võib sõlmida ka
ja pärimisõiguses, sest nendes valdkondades on domineeriv pugem isiklik seos kui seos territooriumiga P.Stone), s.o välismaiste füüsiliste isikute õiguslikku seisundit reguleerivatest normidest. Nendeks on üldnormide tasemel õigusvõime, teovõime, kodakondsuse ja surnuks tunnistamise määratlemist reguleerivad normid. Kindlasti reguleerivad füüsiliste isikute staatust ka perekonnaõigust ja pärimisõigust puudutavad erinormid legitiimsust, isaduse tuvastamist, lapsendamist, abielu, abielu kehtetust ja lahutust, vallasasjade pärimist reguleerivad normid. Võrreldes oma riigi elanikega võib välisriigi füüsiliste isikute suhtes kohaldatav rez`iim (regulatsioon) olla kas: (i) rahvuslik (vanas TsÜS-s § 131 lg 2; nüüdsest taoline staatuse eeldus REÕS-s kaotatud); (ii) enamsoodustusrez`iim (EV ja Sveitsi Konföderatsiooni vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu Art
on müüja pankrotivõlausaldaja; teise poole suhtes on massivõlausaldaja (juhul kui haldur üldse teise poole täitmisega nõustub). Kusjuures esimese poole eest maksmist ei saa müüja kohest maksmist nõuda ja haldur ei saa isegi siis ära maksta kui ta tahaks (ei saa pankrotivaraga suvaliselt ümber käia.. väljaspool pankrotimeneltust oleks see võimalik võlaõigusliku kinnipidamisõiguse kaudu - VÕS 110-111). Lepingute täitmise kohta erinormid: 48-52. Tehingud väärtpaberitega ( 48). Täitmist ei saa nõuda. Saab nõuda kahju saamata jäänud tulu eest. 48 lg 4: Kui teine pool esitab kahju hüvitamise nõude, siis on ta selle suhtes pankrotvõlausaldaja (s.t. tõenäoliselt saab reaalselt oma nõudest kätte vaid väikese osa). Omandireservatsioon ( 49) Üks peamisi mõtteid ongi müüja kaitsmine selle vastu kui ostja läheb pankrotti.
Osaühingu juhtimisstruktuur on üheastmeline (puudub nõukogu, mis AS-il on kohustuslik) Aktsiaseltsi juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu (TsÜS § 31 lg 2). AKTSIA: Juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu. Iga juhtorgani liige on eraldiseisvas õigussuhtes aktsiaseltsiga. Tegemist on aktsiaseltsi sisesuhtega. Juhtorgani liikme suhe aktsiaseltsiga on käsundilaadne lepingusarnane õigussuhe, mis on reguleeritud lisaks aktsiaseltsi kui juriidilise isiku kohta käivatele seadusesätetele (erinormid: TsÜS ja ÄS) ka VÕS vastavate sätetega (üldnorm). Aktsiaseltsi kõrgeim juhtorgan on aktsionäride koosolek, kes valib nõukogu. Nõukogu omakorda kinnitab juhatuse. Ettevõtte juhatus tegeleb jooksvate küsimustega ettevõttes ning esitab nõukogule perioodiliselt aruandeid. Nõukogu teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle ning suhtleb aktsionäridega. Seega saavad aktsionärid kui ettevõtte osanikud oma valduses olevate aktsiatega ka hääleõiguse, et mõjutada juhtimist.
objektiks. Asja (nt ehitise) reaalosa on asjaõigusliku lepingu objektiks erandjuhtudel: korteriomand, korterihoonestusõigus, erastatav elu- ja mitteeluruum. 2. a) asja olulised osad; b) mitteolulised osad. Oluline osa on asja koostisosa, mis on asjaga püsivas ühenduses ja mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks (TsÜS § 53). Erinormid kinnisasja (TsÜS § 54) ja ehitise (TsÜS § 55) oluliste osade osas. Põhimõte: asi ja tema oluline osa ei saa olla erinevate isikute omandis, samuti ei saa asja ja olulist osa koormata erinevate asjaõigustega (TsÜS § 53 lg 2). Puudutab asjaõiguslikku olukorda, mitte aga võlaõiguslikku suhet, mille esemeks võivad olla ka olulised osad. Asjaõiguslike erandite kohta vt seoses reaalosade õiguskäibe regulatsiooniga. Asja ka
) (eestis ei ole eraldi kaubanduskoodeksit. Meil võlaõiguses rääkitakse lihtsalt lepingutest, ja meil pole kusagil eraldi reguleeritud kaubandustehing. Küll on võlaõiguse puhul tuleb vahet teha eelkõige siis kui on tegemist tarbijalepinguga. See tarbijaleping ongi BC. Nii tarbijat kaitstakse.) Võlaõigusseaduses eristatakse, et paljud säted käivad kõikide tehigute kohta, kuid on ka erisusi, kus on erinormid tarbijalepingute kohta. Samal ajal on meil olemas äriseadustik, mis kehtib 1.12.1995, kuid see ei ole kaubanduskoodeks. Meie äriseadustik hõlmab ainult äriühinguid. Õigem oleks öelda äriühingute seadustik. Tsiviilõiguse intellektuaalne omand reguleerimise valdkonnaks on intellektuaalse tegevuse resultaat. (siin on allinstituudid nagu nt patendiõigus vmt). Mõte on see, et kaitsata neid
Meil võlaõiguses rääkitakse lihtsalt lepingutest, ja meil pole kusagil eraldi reguleeritud kaubandustehing. Küll on võlaõiguse puhul tuleb vahet teha eelkõige siis kui on tegemist tarbijalepinguga. See tarbijaleping ongi BC. Nii tarbijat kaitstakse.) Võlaõigusseaduses eristatakse, et paljud säted käivad kõikide tehigute kohta, kuid on ka erisusi, kus on erinormid tarbijalepingute kohta. Samal ajal on meil olemas äriseadustik, mis kehtib 1.12.1995, kuid see ei ole kaubanduskoodeks. Meie äriseadustik hõlmab ainult äriühinguid. Õigem oleks öelda äriühingute seadustik. Tsiviilõiguse intellektuaalne omand – reguleerimise valdkonnaks on intellektuaalse tegevuse resultaat. (siin on allinstituudid nagu nt patendiõigus vmt). Mõte on see, et
(kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldosa normid on kohandatavad ka lepinguväliste ja lepingusarnaste lepingute puhul. VÕS-i üldosa koosneb 4. suurest osast. VÕS-i üldosast leiame alati vastuse küsimusele, kas leping on sõlmitud või mitte.
Teenistusleping, käsundusleping, töövõtuleping Teenistuslepingu puhul ei ole tegemist avaliku teenistusega, vaid tegemist on tsiviilõigusliku lepinguga, millega samuti reguleeritakse teise isiku tööjõu kasutamist. Teenistuslepingu alla kuuluvad kõik lepingud, mille esemeks on mingi töö tegemine. Teenistuslepingute alusel tehtava töö iseloom ei ole piiratud mingite eriliste kriteeriumitega. Üldjuhul tulevad teenistuslepingut reguleerivad sätted rakendamisele siis, kui vastavad erinormid osutuvad mittetäielikeks (lünklikeks). Teenistuslepingu all mõistetakse lepingut, mille alusel teostatakse tasu eest igat liiki teenistust. Teenistus võib olla nii füüsilist kui ka vaimset laadi. Teenistuslepingut reguleerivate normide rakendamisel ei ole oluline, kas teenistust sooritatakse iseseisvalt tegutseva isiku poolt või lepingu õigustatud subjekti tahtele alludes ning enamasti tema ettevõttes või majapidamises. Kui teenistust sooritatakse
summa 2)kui käendaja maksab kohustuse ära ja seega ei ole vaja kokkulepet, et käendaja saab nõuet esitada. Tuleb automaatselt seadusest. - nõude üleminek ei sõltu senise ja uue võlausaldaja tahtest - üldised alused VÕS § 173 lg 3- nõude üleminek sellistel juhutdel, kui ta soovib isikule, kellele nõue üle läheb, regressinõude esitamise võimalust kolmanda isiku (võlgniku) vastu - lisaks erinormid nt § 69 lg 2 Kohustuse ülevõtmine - võlasuhtes vahetub võlgnik - aluseks: o tehing o seadus - käsutus (3-2-1-102-04) vajalik ka käsutustehing, mille eelduseks lisaks kohustuse ülevõtmise kokkuleppele ka võlausaldaja nõusolek (VÕS§ 175) - eelduseks võlausaldaja nõusolek - vorminõuded - § 11 lg 3 - tagatiste ja kõrvalkohustuste üleminek (§177 lg 1) - uue võlgniku õigus esitada vastuväiteid (§176), VÕS § 176 lg 2
Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku üldjuhul kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Töö-ja puhkeaja kestuse ning korralduse sätestavad töölepingu seadus (§ 42-53) ja EL direktiiv 2003/88/EÜ „Tööaja korralduse teatavate aspektide kohta“. Regulatsioon laieneb kõigile töölepingu alusel töötavatele töötajatele ja avalikele teenistujatele ATSis sätestatud erisustega. Tulenevalt Euroopa Liidu direktiividest on erinormid kehtestatud transporditöötajaile (tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmetele, laevapere liikmetele ja autojuhtidele) vastavate seadustega. Haridustöötajate tööaeg on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrusega nr 113 „Haridustöötajate tööaeg“ (RT I 2009,36,248; 2010, 64, 475). Erandina võib arvestusperioodi kollektiivlepinguga pikendada kuni 12 kuuni tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajatel. Turvaseaduse (RTI 23, 68, 461; 06.12
annaabi.ee 
