Tõu tapaomadused on suurepärased, liha on maitsev, õrn ja väga tervislik. Belgia sinine On aretatud Belgias ja seal on seda tõugu veiseid 1,5 miljonit, see moodustab 95% kogu maailma seda lihatõugu veiste populatsioonist. Kuulub keskmiste tõugude hulka- lehmad 850-900 kg, pullid 1100-1250 kg. Värvus varieerub helesinise, musta ja valge kombinatsioonis. Luustik on suhteliselt nõrk, kerele iseloomulik längus tagaosa. Tõugu iseloomustab nende rümba kõrge kvaliteet, tapasaagis üle 70 % Piemont Pärineb Põhja-Itaaliast Piemondi mägialadelt. Suuruselt on keskmine tõug, lehmad 660 kg, pullid 1000 kg. Värvuselt on loomad valged ja hallid, nende sõrad, nina ja sarvealgmed on mustad, silmade ümbrus ja kõrvade sisepinnad on samuti mustad. Kõik loomad on nudid. Loomad on õhukese naha ja peente luudega. Tõu eripäraks on see, et peaaegu kõikidel loomadel on reie kaksiklihas, mis pärandatakse ristamisel ka järglastele. Dexter
pardiliha, haneliha, vutiliha, kalkuniliha jne) · merest saadav liha( enamasti kalad, vähid, austrid, kaheksajalad, koorikloomad jne) · ulukiliha( põder, metskits, karuliha, metssiga) Eluslooma tapmise järel saame LIHAKEHA, mida töödeldakse, eraldatakse sisikond, enamasti pea ja nahk, jäsemed. Töödeldud lihakeha on RÜMP ja olenevalt looma liigist võib rümp olla tükeldatud poolrümbaks või veerand rümbaks. Jaotustükid - saadakse rümba tükeldamisel. Tükeldus toimub lähtudes edasisest kasutusviisist Konditustamine- On pehmete kudede eemaldamine kontidelt Siirimine ja soonetustamine- on soonte, kõõluste ja rasvkoe eemaldamine( siirimine) Liha sorteerimine- liha osade jaotamine kvaliteedi järgi Plokkliha- pehme liha, mis on külmutatud neljakandilises vormis MDM- Mechanically deboned meat - Mehaaniliselt konditustatud liha .MDM saadakse luudele kinnitunud liha eemaldamisel vastava seadme abil.
nemist tingisid eelkõige majanduslikud põhjused. Nõukogude Liidu koosseisus olles veeti Eestisse põhiline seasööt (teravili, srotid) sisse, liha turustati suures osas Moskvas ja Lenin- gradis. Iseseisvuse taastamise järel muutus olukord põllumajanduses kardinaalselt, agraar- reformi käivitumisel hakkas Eestis kiires tempos vähenema nii teravilja külvipind kui ka loomade (sh. sigade) arv. 2. Searümba kvaliteeti iseloomustavad faktorid (tapasaagis, rümba koostis, konformatsioon, seljapeki paksus, lihassilma pindala, liha marmorsus). Tapasaagis oleneb sea tõust, soost, vanusest, toitumusest, tapmise ja algtöötlemise tehnoloo-giast. Tapasaagis on rümba massi suhe tapaeelsesse kehamassi %-des. Sõltuvalt toitumusest ja kehamassist on see näitaja sigadel 75-85%. Raskematel ja parema toitumusega sigadel on tapasaagis suurem. 2009-2010. aastal Eesti Tõusigade
Sigade arvu ja sealiha tootmise vähenemist tingisid eelkõige majanduslikud põhjused. Nõukogude Liidu koosseisus olles veeti Eestisse põhiline seasööt (teravili, šrotid) sisse, liha turustati suures osas Moskvas ja Leningradis. Iseseisvuse taastamise järel muutus olukord põllumajanduses kardinaalselt, agraarreformi käivitumisel hakkas Eestis kiires tempos vähenema nii teravilja külvipind kui ka loomade (sh. sigade) arv. 2. Searümba kvaliteeti iseloomustavad faktorid (tapasaagis, rümba koostis, konformatsioon, seljapeki paksus, lihassilma pindala, liha marmorsus). Tapasaagis oleneb sea tõust, soost, vanusest, toitumusest, tapmise ja algtöötlemise tehnoloo-giast. Tapasaagis on rümba massi suhe tapaeelsesse kehamassi %-des. Sõltuvalt toitumusest ja kehamassist on see näitaja sigadel 75-85%. Raskematel ja parema toitumusega sigadel on tapasaagis suurem. 2009-2010. aastal Eesti Tõusigade
· Seejärel eemaldatakse saba kuuenda ja seitsmenda sabalüli vahelt ja · korrastatakse kaelalõige, kusjuures narmad lõigatakse ära kogu kaela pikkuses. · Lõpetuseks lõigatakse ära abstsessid, verevalumid,nahatükikesed ja mehaaniline mustus. · Vajadusel rümbad vormitakse, et muuta nad kompaktsemaks ja paremini kasutada külmhoone mahtu. Veise lihakeha täätlus · 7.Rümpade kvaliteediklassidesse määramine. Searümpade kvaliteedi hindamine rümba tailihasisalduse arusel Euroopa Liidu maades on tunnustatud mitmesuguseid tailihasisalduse määramise aparaate. Eestis on neist kasutusel ultrahelil põhinev Ultra FOM 300, mehaaniline intraskoop ja nn ZP- meetod (kahe punkti meetod). Ametlikult on Eestis tunnustatud kahte esimest, need on läbinud vastavad dissektsioonikatsed. UltraFom 300 (joonis) on ultraheli kasutamisel põhinev seade, mis on juhtmete abil ühendatud
Lambatõugude zooloogiline klassivikatseerimine käib eelkõige sabakuju, saba pikkuse, ning rasva tallendumise alusel. Lambad jagunevad zooloogilise klassifikatsiooni alusel viite rühma: 1.) lühi-kitsasabalised 2) pika-kitsasabalised 3) lühi- rasvsabalised 4) pika- rasvasabalised ja 5) rasvõnnartõud (Lambakasvataja) Lammaste lihajõudlust hinnatakse lamba välimiku, tapaeelse elusmassi, toitumusastme, tapamassi ja tapasaagise põhjal. Tapajärgselt on olulised: tapamass, tapasaagis, rümba morfoloogiline ja keemiline koostis. Lihajõudluses on määrav ka tapaeelne lihakeha mass. Olulised on ka kulinaarsed ja dieetomadused (Lambakasvatus; pikk.ee). (Vaata viidet Kasutatud kirjanduse loetelust, lk 10) 3 1. Lambaliha tootmine Lambalihast peetakse eelkõige lugu, temas leiduvate asendamatute rasvhapete, valkude, küllastamata rasvhapete ning hea maitse poolest
rasv kõva ja valge. Liha on loomade ja lindude keha lihaseline osa, mida tarvitatakse toiduks. Punase liha all mõeldakse tavaliselt sea-, veise-, vasika-, lamba- ja talleliha, kuigi mõned sea- ja vasika lihased on üsna heledad. Valgeks lihaks nimetatakse üldjuhul linnuliha. Rümp on tapalooma nõuetekohaselt töödeldud (pea ja jalgadeta) lihakeha pärast veretustamist ning naha (sea rümbad on koos kamaraga), siseelundite jt tapasaaduste eemaldamist. Poolrümp saadakse rümba poolitamisel pikki selgroogu; jaotab rümba kaheks võrdseks osaks. Sea tükeldatud poolrümp Lihaskude koosneb umbes 75% ulatuses veest. Enamuse lihasest moodustavad lihaskiud, lisaks sidekude, veresooned jne. Kusjuures sidekude on kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos, ümbritseb lihaseid, kõõluseid, sooni, samuti esineb lihaskoes lihastesisese sidekoena ja kamarana. Liha on riknenud või riknemise äärel, kui ta pind: on kas hallikas, limane, kleepuv, vesine,
Third level Fourth level Fifth level Ulukiliha On stressivaba kuna loomad söövad mitmekesist toitu, elavad vabaduses ja liiguvad kogu aeg. Liha on pea-aegu rasvavaba. Sarnaneb veiselihaga Tervislik ja maitserikas. Ulukiliha säilitamine Värsket saadakse jahihooajal aga muul ajal sügavkülmutatuna. Kvaliteedi puhul mängib rolli liha eeltöötlemine, rümba säilitamine ja laagerdamine. Enim kasutatakse sügavkülmutamist ja lihatükid peavad olema optimaalse suurusega ja külmutamine peab toimuma suht kiiresti. Säiluvus on pikk kuna see liha on pea-aegu rasvavaba. Peale sügavkülmutamist tuleb sulatada aeglaselt külmkapis kuskil 2-4 kraadi juures. Kui sulatad kiiresti läheb liha tuimaks ja kuivaks. Toiduks valmistamine Valmistatakse igasuguseid erinevaid lihatoite. Eriti soovitatav on teha ahjupraade,-padasid.
- 8. Sealiha omahind Söödakulu on 56 095 593 krooni. Söödakulu on kogukulust ligikaudu 70%. Kogukulu 56 095 593 : 0,7= 80 136 561 Nuumikuid aastas 41 541 lihaks. Sugunoorsigu 910 , millest 607 läheb praagitud emiste asemele . 2023-nest emisest praagin 30 % ,see teeb 607. Nuumikutest 41541 x 104= 4 320 264 kg Aastas praagin 607 emist 607 x 180 =43740 kg Rümba väljatulek 73% 4 320 264 x 0,73 = 3 153 793 kr Söödakulu on 56 095 593 Söödakulu on kogukulust ligikaudu 70 %. Kogukulu 56 095 593 : 0,7= 80 136 561 Nuumikuid 41 541 lihaks aastas. Nuumikuid: 41 541 x 104 = 4 320 264 kg Rümba väljatulek 73 % : 4 320 264 x 0,73 = 3 153 793 kg Nuumikuliha omahind 80 136 561/3 153 793= 25,4 kr Sugunoorsigu 910, millest 273 läheb praagitud emiste asemele. 910- nest emisest praagin 30
vähe rasva, on kergesti seeditav ning rikas B-rühma vitamiinidest ja mikroelementidest. Kalkunilihast armastatakse enim kintsuliha, millest roogade tegemine on laialt levinud. Samuti kasutatakse üsna palju kalkuni poolkoibi ja -pooltiibu. Lisaks veel rinnafileed, mis on alati parim valik kaalujälgijatele (õrn- ja puhas tailiha, rasva alla 1%). Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. Lamba rümba rasvasus võib kõikuda äärmusest äärmusesse on ilusaid väherasvaseid ja ka suure rasvakihiga kaetud loomi. Köögis sobib kasutada ennekõike väikese rasvakihiga liha. Mida vanema lamba lihaga on tegu, seda suurem tõenäosus, et selle rasvakihil on spetsiifiline villalõhna meenutav aroom. See ei tähenda aga liha sobimatust toiduks, sest lammastel on rasv kokku koondunud ning sidekoelise ümbrisega kaetud. Lihastelt saab
Lisaks veel mitmesugused linnud. On levinud valearusaam, et ulukiliha on sootuks midagi teistsugust ning selle toiduks valmistamine on keerulisem ja mängu tuleks panna kaks korda niipalju oskusi kui nn tavalise liha puhul. Tegelikult taandub see aga pelgalt ja eelarvamustele. Säilitamine Värsket ulukiliha saadakse vaid jahihooajal ning muul ajal tuleb leppida külmutatud metsloomalihaga. Liha kvaliteedi puhul mängib olulist rolli õige eeltöötlemine, rümba laagerdamine ja muidugi ka säilitamine. Enim kasutatakse sügavkülmutamist. Säilitamisele minevad lihatükid peavad olema optimaalse suurusega ning külmutamine peab toimuma maksimaalselt kiiresti. Ulukiliha säilivus on suhteliselt pikk, kuna liha on pea-aegu rasvavaba. Peale sügavkülmutamist tuleb liha aeglaselt sulatada, soovitatavalt külmikus, 2-4 kraadi juures. Kiire sulatamine muudab liha tuimaks ja kuivaks. Toiduks valmistamine Ulukilihast võib valmistada igasuguseid lihatoite
taani maatõuga) ARETUS Kahetõuline ristamine-saadakse suurem jõudlusega lihasigu. Ristandsigadel on kiirem kasv ja varem tapaküpsus. Samuti suurem tai-liha sisaldus. Kolmetõuline ristamine-kõigepealt saadakse ristamisel heade omadustega emissiga ja seejärel ristatakse ta hea lihatõugam, tulemuseks kiire kasvuga, hea lihaga, sööda minimaalsed kasutajad. KVALITEEDIKLASSI MÄÄRAMINE Rümba tailihasisalduse määramine SEUROP-iga. Tänu sellele saadakse tapale toodud loomade eest õiglasemat tasu, olenedes siis kui kvaliteetne liha on. MÄRGISTAMINE Rümba märgistamine peale kvaliteedi määramist: *etiketiga *templiga *tapanumbriga Sealiha kvaliteedi juures on oluline määrata liha pH.
Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne, mis püsib mitu tundi. Liha mittesöömine võib tekitada tervisehäireid, sest inimene vajab tasakaalustatud kogustes loomset ja taimset toitu. Liha on mitmekülgsete kasutusvõimalustega ja sobib paljude toiduainetega. Eristatakse 3 tüüpi liha: Punane lamba-, talle-, veise-, vasika-, sea- ja hobuseliha Valge linnu- ja küülikuliha Tume ulukiliha Lihatüki pehmus sõltub sellest, millisest looma kehaosast see pärineb. Rümba keskosast, eriti nimmeosast(sise- ja välisfilee), saab kõige õrnemad tükid, neile järgneb pehmuselt rümba tagaosa(eriti tagaosa sisetükk). Kõige vintskem liha aga pärineb esiosast(koot, aba-, kaela- ja rinnatükk ning ribiotsad). Mida vanem on loom, seda vintskem on liha. Liha toiteväärtus: Vee sisaldus kõigub 30-83% vahel. Väga veerikkad on vasika-, jänese- ja
Lihad Sisaldavad : · Täisväärtuslikke valke · Rasvu · Mineraalaineid · Ekstraktiivaineid · Vitamiine ...on tapetud loomade, lindude või ulukite terved toidukõlblikud rümbad või nende osad ...keemiline koostis ja toiteväärtus sõltuvad lihas- ja sidekoe sisaldusest ja kvaliteedist Liha koostisesse kuuluvad: · Lihaskude · Sidekude · Rasvkude · Luukude Lihaskude: · Kõige suurema tähtsusega · Moodustab 50-70% rümba massist · Sõltuvalt loomaliigist ja vanusest on lihaskude heledama või tumedama värvusega · Lihaskude koosneb peenikestest lihaskimpudest (fibrillidest), mis sidekoe abil ühinevad lihaskimpudeks ja viimased omakorda lihasteks Mida vähem on lihastes sidekudet, seda kõrgem on liha toiteväärtus. Sidekude: · Moodustub: o kelmetest o kõõlustest o kõhredest jne...
Tsentrifugaaljõuga paisatakse juurikad vastu karedaid seinu, mis kraabib maha koorekihi. Jäätmed pestakse seadmest välja pidevalt peale voolava veega. Konditustamine on pehmete kudede eemaldamine kontidelt. Kuna looma skelett on keeruka ehitusega ja küllaltki erineva suurusega, tehakse seda operatsiooni valdavalt käsitsi. Konditustamiseks kasutatakse nuga. Konditustamise kergendamiseks tükeldatakse rümp eelnevalt 3-5 osaks. Konditustatakse kas diferentseeritult või rümba viisi. Diferentseeritud konditustamise puhul lõikab iga tööline ühte kindlat rümba osa, näiteks tagasinki. Rümba viisi konditustamisel lõikab üks tööline kogu lihakeha. Konditustamine on keeruline töö kuna liha võib kontidele jääda 2-14%. Siledatele kontidele tohib liha jääda külge vähem, keerukamatele rohkem. Kuna konditustamine on väga töömahukas, on tehtud palju katseid seda tööd mehhaniseerida, kuid siiski on kõige paremad tulemused käsitsi konditustades.
tundi. Liha mittesöömine võib tekitada tervisehäireid, sest inimene vajab tasakaalustatud kogustes loomset ja taimset toitu. Liha on mitmekülgsete kasutusvõimalustega ja sobib paljude toiduainetega. Eristatakse 3 tüüpi liha: · Punane lamba-, talle-, veise-, vasika-, sea- ja hobuseliha · Valge linnu- ja küülikuliha · Tume ulukiliha Lihatüki pehmus sõltub sellest, millisest looma kehaosast see pärineb. Rümba keskosast, eriti nimmeosast(sise- ja välisfilee), saab kõige õrnemad tükid, neile järgneb pehmuselt rümba tagaosa(eriti tagaosa sisetükk). Kõige vintskem liha aga pärineb esiosast(koot, aba-, kaela- ja rinnatükk ning ribiotsad). Mida vanem on loom, seda vintskem on liha. 1.1Liha säilitamine Liha rikneb kergesti. Toorest ega küpsetatud liha ei või jätta toatemperatuurile kauemaks kui kaheks tunniks. Kvaliteetset liha saab erinevate meetoditega säilitada pikemat aega.
Kuigi lõpptoodete mikrobioloogiline kontroll on ohtude ennetamisel töötlemise jooksul sobimatu, on sellest kasu toodete mikro- bioloogilise saastatuse tendentside näitamisel teatud ajaperioodi jooksul. Informat- sioon toodete mikrobioloogilise saastumise tendentsidest on vajalik mõningate töötlemisprotsesside muutmiseks. Liha mikrobioloogiline saastatus on enamasti pinnapealne ning oma jaotuselt ebaühtlane, mis loob proovide võtmise vajaduse erinevatest rümba piirkondadest. Proovide võtmise eesmärgid võivad olla erinevad. Üheks eesmärgiks võib olla eri- nevate tapmisprotsesside hügieeni hindamine (naha- ja sisikonna eemaldamine jm). Proove võetakse ka toodete säilivusaja ja patogeenidega saastatuse hindamiseks. 33 Võetava proovi tüüp sõltub sellest, millist tüüpi mikroorganisme otsitakse, ja bakterite paiknemise iseärasustest rümba välispinnal
rümp. Nagu ülejäänud rümbad, jaotub sea rümp kolmeks osaks: esi, kesk ja tagaosa. Esiosa jaguneb omakorda kaelatükiks, abatükiks, esikoodiks ning põseks, keskosa selja ja küljetükiks. Tagaosas asuvad tagaosa lihased ja tagakoot. Sea rümp saetakse ennem tükeldamist pikkupidi pooleks. Tükeldatav sea poolrümp on ilma pea, jalgade ja sabata, viimased on eraldatud töötlemisel koos teiste tapasaadustega. Sea rümba tükeldamist alustatakse kõige väärtuslikumast kulinaarsest tükist ehk sisefileest, et vältida sellesse sisselõigete tegemist. Seejärel eraldatakse LINKrümbaosadeks : tagaosaks (u 1012 kg), esiosaks (u 1012 kg) ning keskosa seljatükiks (u 6 kg) ja küljetükiks (u 6 kg), need omakorda aga kulinaarseteks tükkideks. Sealihast tükilihade enimlevinud kasutusalad: Kaelakarbonaad on mõnusalt mahlane liha eelistatuim kondita grillliha ja parim tooraine saslõkiks! Sobib väga
LIHA JA SUBPRODUKTID MIKS PEAKS LIHA SÖÖMA? Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid ja energiat. Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne Liha on mitmekülgsete kasutus- võimalustega ja sobib paljude toiduainetega Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi MILLEST LIHA KOOSNEB vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B- rühma), mineraalained (raud, fosforiit, Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest: 1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni; 2) sidekude -moodustavad kelmed ja kõõlused (9-14% sidekudet), sidekude koosneb: kollageen ja elastiin 3) rasvkude 2-40%, 4) luukude 7-30% LIHA TOITEVÄÄRTUS Liha taiosas toorelt umbes 70% vett, rasvases lihas vett vähem Liha valgud on täisväärtuslikud- sisaldab valku 20%, rasvane liha vähem kui taine Rasvasisaldus erineb liigiti 2-40% Lihas...
Talleliha on õrnem, pehmem ja hõrgum kui lambaliha. Samuti pole sellel nii tugevat lambalihale iseloomulikku maitset. Tallede liha on heledama roosa värvusega, vanemate loomade liha oluliselt tumedam, isegi tumepunase tooniga. Talleliha jaguneb omakorda vanusest ja söödast piimatallede (toitunud vaid emapiimast) ja nuumtallede omaks. Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. Lamba rümba rasvasus võib kõikuda äärmusest äärmusesse on ilusaid väherasvaseid ja ka suure rasvakihiga kaetud loomi. Köögis sobib kasutada ennekõike väikese rasvakihiga liha.Mida vanema lamba lihaga on tegu, seda suurem tõenäosus, et selle rasvakihil on spetsiifiline villalõhna meenutav aroom. See ei tähenda aga liha sobimatust toiduks, sest lammastel on rasv kokku koondunud ning sidekoelise ümbrisega kaetud. Lihastelt
Millisel temperatuuril säilitatakse spermat? -196 Miks peab vasikas saama ternespiima võimalikult ruttu peale sündi? Ternespiim annab vasikale passiivse immuunsuse nakkushaiguste vastu; ternespiimas olevad valgud sisaldavad antikehi, mis vastsündinud vasika verest puuduvad. Antikehade arvukus väheneb kiirelt. Mis on kinnisperiood? 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine, et tagada lehma tervis ning piimajõudlus järgmisel perioodil. Veiste rümba mass on lihaskehamass koos sisemise rasvaga? Jah Piima väljumist udarast võimaldab hormoon? Oksütotsiin Lühikeste lehmaasemete pikkus? 150-170cm Arvuta piimatoodang ja piima rasvatoodang viimasest kontrollpäevast 15.10 (piima 8 kg, rasvasisaldus5,2%) kinnijäämiseni 12.11. Lämmastikuvabad ekstraktiivained on () seeduvad süsivesikud. Kergesti Kas mineraalelemendid ja vitamiinid on suure energeetilise väärtusega toitained? Jah Seeduv energia leitakse, kui
kujunenud madalamaks teistest lihaliikidest. 4) Ainukese riigina loobuti ajutiselt pullvasikate nuumast. 5) Veiseliha kogutoodang moodustas põhiliselt praagitud lehmade ja lehmikute lihast. 51. Veiseliha kvaliteedi hindamine. Lihakusklassid SEUROP süsteemis Veiserümbad jaotatakse lihaste arengu ehk konformatsiooni järgi kuude põhikassi (S-E-U-R-O-P), kusjuures lihakusklassi määramisel pööratakse tähelepanu rümba väärtuslikumatele piirkondadele, so reie-, selja- ja abapiirkonna lihastele. Lihakusklasside määramisel suurema täpsuse saavutamiseks, ehk kui tekivad raskused täisklassi määramisel, on S-E-U-R-O-P klassid jaotatud alamklassideks, mida tähistatakse märkidega "+" ja "-", näiteks R+ ja R-. S (Super) Kõik rümba piirkonnad eriti kumerad E (Ekstra) Kõik rümba piirkonnad kumerad, lihased massiivsed
Mineraalainetest leidub suurel hulgal luudes ka Ca. Lihaskoe peamiseks komponendiks on siiski Fe. EKSTRAKTIIVAINED- osalevad liha maitses ning puljongi kvaliteedis ja maitses. Need on ained, mis lahustuvad vees. Olenevalt toidust tuleb valida töötlemistemp. ja töötlemisviis, et ekstraktiivained säiliksid. Ekstraktiivainete säilimiseks tuleks vältida ka liha pesemist. Normaalse toitumusega looma rümbas on valdavaks koeks lihaskude – moodustab 35-65% rümba kaalust. 13. Lihase ehitus Lihaskude on kaetud sidekoelise kelmega (epimüüsum). Lihas ise kinnitub kõõlustega luule. Lihas koosneb lihaskiukimpudest, mis on samuti kaetud sidekoelise kestaga (perimüüsumiga). Lihaskiu kimp koosneb lihaskiududest ning lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrillid koosnevad müofilamentidest, milleks on aktiin ja müosiin. 14. Sidekoe ehitus Sidekude on kude, mis seob erinevaid kudesid omavahel ja hoiab neid koos. Seda leidub organismis
Sidekoerikas liha vajab pikemat laagerdamiseaega ja ka marineerimist. termiliselt töötlemata ja termiliselt töödeldud liha tuleb alati hoida üksteisest eraldi Liha säilitamine, sulatamine Jahutatud lihale ja hakklihale parim säilitamistemperatuur on 0...+2ºC Külmutatud liha säilitamistemp. on -18ºC. Liha peaks sulatama aeglaselt, muidu kaotame palju lihamahla ja liha muutub tuimaks/kuivaks Parim temperatuur sulatamiseks on 0...+2°C, või pakendatult õhu käes. Sea rümba jaotus Sealiha ...onvälimuselt oluliselt heledam, suurema rasvasisaldusega ega ole nii sidekoerikas kui veiseliha. Mahlakust annab juurde pekk, mis on sea rümbal paiknev tugeva konsistentsiga rasvkude. Välimuselt on sea pekk ilusa puhta valge värvusega. Erinevate seapraadide lisaväärtuseks on tihti kamar Sealihast tükilihade enimlevinud kasutusalad: Kaelakarbonaad on mõnusalt mahlane liha - eelistatuim kondita grill-liha ja parim tooraine saslõkiks
külmumistemperatuur tõuseb. Värske piima normaalne happesus on 17…18 Thº Antibiootikumide andmisel lehmale, peab olema ooteaeg ja seda piima ei tohi lisada üldpiima hulka Piima mikrobioloogilised näitajad: *bakterite arv piimas KUNI 100 000 *somaatiliste rakkude arv piimas KUNI 400 000 Sobiv temperatuur laudas +10 C!!! LIHAVEISED Noorveiste lihased kasvavad kõige rohkem esimese 14 elukuu jooksul. Lehm realiseeritakse lihaks keksmiselt 18 kuuselt – kaaluvad 550kg ja rümba mass 250kg. Tapasaagis 55-65%. EUROP-lihkvaliteedi näitaja. + tehnoloogia küsimused.
Elektrilise uimastamise mõju liha kvaliteedile Elektrivooluga uimastamise puhul esineb üsna tihti luumurde ja keha siseseid- ning väliseid verevalumeid, liha tuimust ja ühtlasi ka selle säilivuse halvenemist. Verevalumite põhjuseks on vererõhu tõus ja veresoonte lõhkemine selle tagajärjel. Samuti ka vere viskoossuse tõus, mis on tingitud protrombiini rohkema vabanemise tagajärjel tänu elektri kasutamisele uimastamisel, mis kutsub esile intensiivsema vere hüübimise ja rümba väilimuse halvenemise. /1,7,9/ Liha kvaliteedile mõjub halvasti ka loomade halb kohtlemine, puudulik tapavarustus, üleliigne loomade jooksutamine, töö läbimõtlematus ja muu taoline. /5/ Teaduslikult on kindlaks tehtud, et elektiline uimastamine ei mõjuta suuresti liha pH-d, värvi, liha veesiduvust... vastupidiselt veristustamisele ilma eelneva uimastamiseta. /9/ Samuti on kindle see, et lihasisesed verejäägid ei ole põhjustatud elekrilisest
Nad on kas keedetud või nõrgalt suitsutatud. Sardellid on väikesed vorstikesed läbimõõduga 28 – 36mm. Nad on kas keedetud või keedetus ja nõrgalt suitsutatud. 1.1. Tooraine Viinerite ja sardellide valmistamiseks kasutatakse toorainena: jahutatud või ülessulatatud liha; vanemate loomade liha (mis ei ole soovitatav suitsulihatoodete tooraineks); noorte loomade lahja liha (väheväärtuslikud rümba osad); lihalõikmed. Kasutatav pekk on : tugeva struktuuriga (pekimustri andmiseks, sobib turjapekk); jahutatud, ülessulatatud; võib kasutada ka sea põseliha. Valmistamiseks ei sobi: üle ühe korra külmutatud liha; pealispinnalt värvust muutnud toorainet; kollaka varjundiga (rääsumistunnustega) pekki Viinerite ja sardellide valmistamiseks kasutatakse erinevaid lihaliike. Peamiselt sea-, veise- ja linnuliha
Sügisel, kui vesi läheb külmaks ja sinivetikate arvukus langeb, kaob mudamaitse. *Hiinas, Venemaal, Iisraelis tarbitakse väikest (250-750 g) kaaluvat karpkala. *Euroopas üle kg karpkala. *Eestis nõutavam 1,5 kg karpkala. *Turgudel jahutatud ümarkalana. *Müüakse rümbana (ilma pea ja uimedeta)ning fileena aga ka roogituna. *Müük sesoonne, kestes septembrist kevadtalveni. Tarbimisväärtuse peamised näitajad *Toiduks kõlblike osade saagis. *Lihasaagist saab mõõta rümba ja filee osatähtsusena elusmassist. *650-950 g soomuskarpkalal moodustavad toiduks kasutatavad osad (rümp, pea) 80-82 % ja mittesöödavad osad (uimed, sisused, soomused)18-20% elusmassist. *Saksa peegelkarpkalal on söödavate osade saagis suurem. *Soomuste osakaal sõltub soomuskatte tüübist ja on peegelkarpkalal alla 1% ja soomuskarpkalal kuni 5,5%. Lihasaagis *Soomustest puhastatud, peata ja uimedeta rümba järgi on umbes 1,5kg kalade lihasaagis 64,5 %.
Karpkala turustamine ja töötlemine Hiinas, Venemaal, Iisraelis tarbitakse väikest (250-750 g) kaaluvat karpkala. Euroopas üle kg karpkala. Eestis nõutavam 1,5 kg karpkala. Turgudel jahutatud ümarkalana. Müüakse rümbana (ilma pea ja uimedeta)ning fileena aga ka roogituna. Müük sesoonne, kestes septembrist kevadtalveni. 168 Tarbimisväärtuse peamised näitajad Toiduks kõlblike osade saagis. Lihasaagist saab mõõta rümba ja filee osatähtsusena elusmassist. 650-950 g soomuskarpkalal moodustavad toiduks kasutatavad osad (rümp, pea) 80-82 % ja mittesöödavad osad (uimed, sisused, soomused)18-20% elusmassist. Saksa peegelkarpkalal on söödavate osade saagis suurem. Soomuste osakaal sõltub soomuskatte tüübist ja on peegelkarpkalal alla 1% ja soomuskarpkalal kuni 5,5%. 169 Lihasaagis Soomustest puhastatud, peata ja uimedeta rümba järgi on
Teine põhjus, miks valisin antud teema on see, et ma ise puutun iga päev kokku liha ja liha toodetega. Töötan hetkel ühes Eesti suurimas liha käitlemisettevõttes. Olen osalenud toore liha töötlemise ja protsessis peaaegu algusest lõpuni. Töötasin ligi kaks aastat algtöötlemises (tapamajas) ning aegajalt käisin toore lihakäitlemise osakonnas (tarbija- ja tükilihad) ning subproduktide osakonnas abiks pakkimisel. Erandina ei töötanud lihalõikuses, kuid olen teadlik rümba tükeldus viisidest. Hetkel töötan klienditeeninduses ning müün liha ja lihatooteid. Peab tõdema, et meie sortiment on väga lai ja uueneb pidevalt. Vahel tuleb klientidele või lõpptarbijatele selgitada millise tootega on tegu või teada toote koostist. 4 1 KAUBAMÄRGI MÕISTE, ARENG JA KAITSE. 1.1 Kaubamärgi mõiste Kaubamärk on ettevõtja vara ja peamine äri edendamise vahend, mis võimaldab kaupa
populaarsemaks. Kahtlemata on sellel valdkonnal tulevikku. Eriti hea on noorte alla aastaste lammaste ehk tallede liha. Talleliha on õrnem, pehmem ja hõrgum kui lambaliha. Samuti pole sellel nii tugevat lambalihale iseloomulikku maitset. Tallede liha on heledama roosa värvusega, vanemate loomade liha oluliselt tumedam, isegi tumepunase tooniga. Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. Lamba rümba rasvasus võib kõikuda äärmusest äärmusesse on ilusaid väherasvaseid ja ka suure rasvakihiga kaetud loomi. Köögis sobib kasutada ennekõike väikese rasvakihiga liha. Mida vanema lamba lihaga on tegu, seda suurem tõenäosus, et selle rasvakihil on spetsiifiline villalõhna meenutav aroom. See ei tähenda aga liha sobimatust toiduks, sest lammastel on rasv kokku koondunud ning sidekoelise ümbrisega kaetud. Lihastelt saab kelmega ümbritsetud rasvakogumi alati kõrvaldada kas enne
1 5 Eesti lihaturg on tugevalt kontsentreerunud valmistoodangu osas neli suuremat ettevõtet omavad ¾ Eesti liha ja lihatoodete turust. Kodumaised lihatooted on turul omandanud suhteliselt tugeva positsiooni. Muuhulgas aitaksid konkurentsivõime edasisele tõstmisele kaasa liha kvaliteedi ja rümba kvaliteediklasside määramise parandamine, samuti väiketootjate poolt toodetud kvaliteettoodete tarbimise süvendamine, aidates neil leida turuväljundit. Kasuks tuleks ka tarbijate teadlikkuse kasv veiseliha osas, kuna Eestis puudub kvaliteetse veiseliha tarbimise traditsioon. Lihatööstuse ettevõtjad tegelesid 2002. ja 2003. aastal peamiselt tootmise hügieeninõuete vastavuse tagamisega, tootmise efektiivsemaks muutmise ja tooraine kvaliteedi tagamise ning tõstmisega.
pikajalgne. Lühijalgne loom on chondrodysplasia või "Bulldogi" mutatsioon kandja ning teda ei tohiks paaritada teise lühijalgsega. Pikajalgne Dexters ei ole mutatsiooni kandja.(Dexter) See tõug on varavalmiv. Liha on väga hea kvaliteedi ja maitsega, koos hea marmoriseerimisega ja mis kõige tähtsam seda saab tooda säästlikult. Dexteri pullid võib viia realiseerimisele 20 -24 kuuselt, seda siis kui nad on kasvanud ainult rohu peal, ilma lisa söötmiseta. Keskmine rümba kaal on 145 - 220 kg vahel. Tänu nende hea luude ja liha suhtele, tapa saagikus üle 56% võib saavutada.(Why Dexters?) Dexterite populaarsuse taga on kõrged toidu hinnad ja vajadus orgaanilise toidu järgi. Paljud inimesed peavad väikest dexterite karja põhitöö kõrvalt, et katta oma toidulaud orgaanilise ja odavama toiduga. See on lihtne kuna dexterid ei vaja palju hoolt. Nende liha on populaarne tarbijate seas kuna on väga kvaliteetne ja väga heade maitse
8 kuu vanuste noorjäärade kontrolltapmise tulemused Oksforddauni ja eesti tumedapealiste Eesti tumedapealised Nimetus jäärtallede ristand jäärtalled Tapaeelne kehamass (kg) 48,8 48,0 Tapasaagis (%) 45,6 46,4 Lihakehamass (%) 22,3 22,3 Rümba morfoloogiline koostis tailiha (%) 67,0 61,5 luid (%) 21,5 22,7 rasv (%) 11,5 15,8 Villajõudlus ja lammaste pügamine Olulisim lammaste villajõudlusnäitaja on villatoodang. Villatoodanguks peetakse aasta jooksul lambalt saadud pesemata villa kogus kilogrammides (orienteeruvalt 3-5 kg villa aastas)
Värvuselt kuldpruunid, on kollaseid, halle, valgeid ja musti Eripäraks pikad laialiasetsevad sarved Kasvukiirus on aeglane Poegimisiga üle kolme aasta; võib poegida veel 18 aastaseltki Sööda suhtes vähenõudlik Sotimaal kogu aeg vabas looduses puudub vajadus lautade järele Belgia sinine Kuulub keskmiste tõugude hulka lehmad 850900 kg, pullid 11001250 kg Värvus varieerub helesinise, musta ja valge kombinatsioonis Luustik suhteliselt nõrk Rümba kõrge kvaliteet; tapasaagis üle 70% Väga raske poegimine, toimub eranditult keiserlõike abil Ristandid poegivad normaalselt, kui nende emadel puudub topeltlihas Kasutatakse laialdaselt piimatõugudega ristamisel Gallovei Pärineb Sotimaalt Galloway maakonnast Algul kasvatati piima tootmise eesmärgil, hiljem liha tootmiseks Suuruselt keskmised Värvuselt põhiliselt mustad, vähesel määral ka punaseid, kollakashalle ja pruune Sarvedeta Aluskarv tihe ja pealiskarv pikk
- X1 seljapeki paksus 1 - X2 seljalihase läbimõõt 11. 12. roide vahel e 10 cm pea suunas mõõtekohast 1 - X3 seljapeki paksus 2 Nende näitajate alusel arvutatakse ,,Piglog 105" Y = 64,39 0,28x1 + 0,14x2 0,55x3, kus - Y tailiha osatähtsus rümbas % - X1 seljapeki paksus viimase roide kohalt, rümba poolitusjoonest 7 cm külje suunas - X2 selja pikisilma lihase (musculus longisimus dorsi) läbimõõt viimase roide kohalt, rümba poolitusjoonest 7 cm külje suuna. - X3 seljapeki paksus 10 cm esimesest mõõtekohast pea suunas (11/12 roie) seda keskjoonest 7 cm külje suunas. 11
Sõltub: segatava(te) aine(te) omadus(t)est, seguri tüübist ning mõõtmetest, seguri pöörlemiskiirusest. Efektiivsus näitab energiakulu protsessile. Mida väiksem energiakulu, seda suurem efektiivsus (ökonoomsus). Sõltub: mootori võimsusest ja tööajast, seguri tüübist, segamise eesmärgist. 33. Kirjeldada 1 näidet nii liha- kui piimatehnoloogias, kus rakendatakse tahke materjali peenestusprotsessi. Lihatööstuses: rümba lõikamine väiksemateks osadeks, liha peenestamine hakklihamasinal. Piimatööstuses: juustu viilutamine, juustuplasti tükeldamine. 34. Esitada 2 näidet peenestusprotsesside kasutamisest vedelate toiduainete töötlemisel. Homogeniseerimine piimas olevate rasvakuulikeste mõõtmete vähendamiseks. Pihustamine. 35. Mida näitab peenestusaste i? (kui see on näiteks 50).
surnukeha põletati kas koopas või puuõõnes. 4. Gili saared, need on rahulikud saared paljude rannaäärsete kohvikutega kus mängib reggage muusika ja seal pole autosid ega transpordi müra, parim paik lõõgastumiseks. Gili ise tähedabki väikest saart. 3. Komodo rahvuspark, nimi on roomaja Komodo järgi, maailma suurim elav roomaja, mis võib ulatuda 3 m pikad ja kaaluvad üle 70 kg. Kuigi Komodo draakonid süüa enamasti rümba surnud loomade, nad on suurepärane kiskjate ja ka jahti saagiks sealhulgas linnud ja imetajad. Õnneks rünnakud inimestele on väga haruldased. 2. Borobudor, kuulsaim budaistlik tempel maailmas, ehitatud 2millionist kiviblokist. 1.Ubud, peale riisipõldude on see koht, kus avastada Bali kultuuri ja traditsioone. Seal on tantsulised ja laululised etteasted igapäevaselt. Samuti kunstigaleriisid ning käsitöö poode.
Kehamass on kaudne lihajõudluse näitaja. Suurema kehamassiga loomadelt saadakse harilikult rohkem liha. Kehakaalu määramiseks kaalutakse loom tapa eel ettevõttes ja lihatööstuse vastuvõtupunktis. Tapmisel eraldatakse veistel veri, nahk, pea, siseorganid, esijalad kuni randmeteni ja tagajalad kandadeni. Järele jääb lihakeha ehk rümp. Tapamass on lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Lihakeha ehk rümba mass on lihakeha kaal ilma sisemise rasvata. Tapasaagis on tapamass ja tapaeelse kehamass suhe protsentides. Tapasaagis oleneb looma toitumusest, vanusest, tõust ja sugupoolest. Tapasaagis on suurem kõrgemas toitumuses ja madalam lahjas toitumuses loomadel. Lihatõugu veistel on suurem tapasaagis (55-65%) kui piimatõugu (45-55%) veistel. Pullidel ja härgadel (kastraat) on see näitaja suurem kui lehmadel ja mullikatel.
pikkus cm. Leitud koefitsientide alusel määratakse vastavatest tabelitest lihakeha lihasus. Silma järgi ja kompamise teel määratakse lihakeha kvaliteet lihastiku ja rasvkoe arenemistaseme järgi. Hindamise lihtsustamiseks rühmitatakse kõik lihakehad, arvestamata looma vanust ja sugupoolt, I või II kategooria lihakehadeks ning nõuetele mittevastavad lihakehad lahjadeks. Euroopa Liidus jaotatakse lihakeha, olenevalt rümba arengust, viide klassi: EUROP, kusjuures kõige paremini arenenud lihakeha saab hindeks E ja tagasihoidlikult arenenud lihakeha saab hindeks P. Lihakusklass Kirjeldus Täiendavad määratlused E - ekstra Kõik rümbaosad ümarad, kuni väga ümarad, lihased erakordselt hästi arenenud Reied: kumerad, väga tugevasti välja arenenud. Selg: lai, väga kumer kuni turja tipuni. Turi. Tugevasti välja arenenud U- väga hea Rümbaosad ümarad, väga hea lihaste arenenud. Reied:
1. laktatsiooni 100 päeva toodang 305 päevaste või lühemalt lõppenud laktatsioonide piimajõudlus Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. Suurema kehamassiga loomadelt saadakse rohkem liha. Kaalutakse. Tapmisel eraldatakse veistel veri, nahk, pea, siseorganid, esijalad kuni randmeteni ja tagajalad kandadeni. Järele jääb lihakeha ehk rümp. Tapamass on lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Lihakeha ehk rümba mass on lihakeha kaal ilma sisemise rasvata. Tapasaagis on tapamass ja tapaeelse kehamass suhe protsentides. I kategooria subproduktid on maks, neerud, keel, ajud, lihalõiked, süda, diafragma, saba ja udar. II kategooria subproduktid on puhastatud vats, kiidekas, libedik, trahhea, põrn, kopsud, ajudeta ja keeleta pea, jalad, sõrgats, mokad, kõrvad, pikaalliha söögitoru ümber ja kõrisõlm. 7
ning teravilju bioloogiliste tunnuste alusel sortidesse. 2. LIHA JA LIHATOOTED 2.1. Liha ehitus, keemiline koostis ja toiteväärtus Liha kujutab endast tapetud loomade, lindude või ulukite terveid toidukõlblikuks tunnustatud (veterinaarkontrolli templiga märgistatud) rümpasid või nende osi. Liha koostisse kuuluvad lihaskude, rasvkude, sidekude ja luukude. Lihaskude on kõige suurema tähtsusega, moodustades 50...70% rümba massist. Ta koosneb peenikestest kiududest (fibrillidest), mis sidekoe abil ühinevad lihaskimpudeks ning viimased omakorda lihasteks. Lihaskude sisaldab 16...22% valku, 2...3% rasva, 1% süsivesikuid, 1...2% ekstraktiivaineid, 0,7...1,5% mineraalaineid, B-rühma vitamiine ja 72...80% vett. Lihaskoes asuvad põhiliselt täisväärtuslikud valgud müoglobiin (lihamahlas, annab lihale punase värvuse) ning aktiin ja müosiin (lihaskius). Rasvkude koosneb rasvast ja kohevast sidekoest
ja lihakeha kvaliteedi alusel. Kehamass on kaudne lihajõudluse näitaja. Suurema kehanassiga loomadelt saadakse harilikult rohkem liha. Kehakaalu määramiseks kaalutakse loom tapa eel ettevõttes ja lihatööstuse vastuvõtupunktis. Tapmisel eraldatakse veistel veri, nahk, pea, siseorganid, esijalad kuni randmeteni ja tagajalad kandadeni. Järele jääb lihakeha ehk rümp. Tapamass on lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Lihakeha ehk rümba massi on lihakeha kaal ilma sisemise rasvata. Tapasaagis %=tapamass kg. / tapaeelse kehamass kg. * 100 Tapasaagis oleneb looma toitumusest, vanusest, tõust ja sugupoolest. Tapasaagis on suurem kõrgemas toitumuses ja madalam lahjas toitumuses loomadel. Lihatõugu veistel on suurem tapasaagis (55-65%) kui piimatõugu (45-55%) veistel. Pullidel ja härgadel (kastraat) on see näitaja suurem kui lehmadel ja mullikatel. Tapmisel saadavad subproduktid jaot:
tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. Kehamass on kaudne lihajõudluse näitaja. Suurema kehanassiga loomadelt saadakse harilikult rohkem liha. Kehakaalu määramiseks kaalutakse loom tapa eel ettevõttes ja lihatööstuse vastuvõtupunktis. Tapmisel eraldatakse veistel veri, nahk, pea, siseorganid, esijalad kuni randmeteni ja tagajalad kandadeni. Järele jääb lihakeha ehk rümp. Tapamass on lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Lihakeha ehk rümba massi on lihakeha kaal ilma sisemise rasvata. Tapasaagis %=tapamass kg. / tapaeelse kehamass kg. * 100 Tapasaagis oleneb looma toitumusest, vanusest, tõust ja sugupoolest. Tapasaagis on suurem kõrgemas toitumuses ja madalam lahjas toitumuses loomadel. Lihatõugu veistel on suurem tapasaagis (55-65%) kui piimatõugu (45-55%) veistel. Pullidel ja härgadel (kastraat) on see näitaja suurem kui lehmadel ja mullikatel. Tapmisel saadavad subproduktid jaot:
(lihaskude, rasvkude, luukude) kilogrammides või protsentides Näiteks 8 kuu vanuste noorjäärade kontrolltapmise tulemused Aravete OÜ Nimetus Ristandid Puhtatõulised TT1 Tapaeelne kehamass, kg 48,8 48,0 Tapasaagis, % 45,6 46,4 Lihakeha mass, kg 22,3 22,3 Rümba morfoloogiline koostis Tailiha, % 67,0 61,5 Luid, % 21,5 22,7 Rasv, % 11,5 15,8 Lahja toitumusega lammastel on lihakehas suhteliselt suurem luude osakaal ja väiksem liha osakaal Näiteks: Nimetus Hea toitumus 3 palli Lahja toitumus, 1 pall
Kehamass on kaudne lihajõudluse näitaja. Suurema kehanassiga loomadelt saadakse harilikult rohkem liha. Kehakaalu määramiseks kaalutakse loom tapa eel ettevõttes ja lihatööstuse vastuvõtupunktis. Tapmisel eraldatakse veistel veri, nahk, pea, siseorganid, esijalad kuni randmeteni ja tagajalad kandadeni. Järele jääb lihakeha ehk rümp. Tapamass on lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Lihakeha ehk rümba massi on lihakeha kaal ilma sisemise rasvata. Tapasaagis on tapamass ja tapaeelse kehamass suhe protsentides. tapamass, kg Tapasaagis,% = X 100 tapaeelne kehamass, kg Tapasaagis oleneb looma toitumusest, vanusest, tõust ja sugupoolest. Tapasaagis on suurem kõrgemas toitumuses ja madalam lahjas toitumuses loomadel. Lihatõugu veistel on suurem tapasaagis (55-65%) kui piimatõugu (45-55%) veistel
(lihaskude, rasvkude, luukude) kilogrammides või protsentides Näiteks 8 kuu vanuste noorjäärade kontrolltapmise tulemused Aravete OÜ Nimetus Ristandid Puhtatõulised TT1 Tapaeelne kehamass, kg 48,8 48,0 Tapasaagis, % 45,6 46,4 Lihakeha mass, kg 22,3 22,3 Rümba morfoloogiline koostis Tailiha, % 67,0 61,5 Luid, % 21,5 22,7 Rasv, % 11,5 15,8 19 Lahja toitumusega lammastel on lihakehas suhteliselt suurem luude osakaal ja väiksem liha osakaal Näiteks:
Tapaomadused suurepärased. Liha on maitsev, õrn ja väga tervislik. Eestisse toodi esmakordselt 2002. aastal Belgia sinine * Belgias on seda tõugu veiseid 1,5 miljonit, see moodustab 98% kogu maailma seda lihatõugu veiste populatsioonist. Kuulub keskmiste tõugude hulka- lehmad 850...900 kg, pullid 1100...1250 kg. Värvus varieerub helesinise, musta ja valge kombinatsioonis. Luustik on suhteliselt nõrk. Kerele iseloomulik längus tagaosa. Tõugu iseloomustab nende rümba kõrge kvaliteet. Tapasaagis üle 70%. Tõu miinuseks on väga raske poegimine, toimub eranditult keiserlõike abil. Ristandid poegivad normaalselt, kui nende emadel puudub topeltlihas. Laialdaselt kasutatakse neid piimatõugudega ristamisel. 1996. aastal osteti Eestisse 200 doosi belgia sinise spermat. Piemont *Pärineb Põhja-Itaaliast Piemondi mägialadelt. Saadud kohaliku tõu ja seebu baasil. Neid on kasutatud juba iidsetest aegadest liha tootmiseks
annaabi.ee 
