aasta sügisel, mil see kiirenes (püsivhindades mõõdetuna) hüppeliselt 20%lt 3035%ni. Kaubaekspordi kasvutempo jäi 2006. aasta sügisel ja talvel esimest korda üle mitme aasta alla 10%. Kaubagruppide ja tegevusalade kaupa oli kasvukiirus väga erinev. Kasv aeglustus eeskätt transiidi- ja allhankekaubanduse puhul. Lõppkokkuvõttes jäi SKP kasvutempo aasta teisel poolel veidi aeglasemaks võrreldes esimese poolaastaga EESTI MAJANDUS 2007 AASTAL Euroopa Keskpank (EKP) jätkas suurenevat inflatsioonisurvet silmas pidades rahapoliitiliste intressimäärade tõstmist ka 2007. aasta esimesel poolel. Ameerika Ühendriikide pankadest väljastatud riskantsetest eluasemelaenudest alguse saanud ebakindlus levis augustis üle kogu maailma ning mõjutas ka EURIBORi tõusu suunas. Eestis kallinesid eluasemelaenud aastaga 1,8 ja äriühingutele antud pikaajalised laenud 1,2 protsendipunkti võrra. See koos majanduskasvu
31 - realiseerimise kulude kontod 40 - kulude kontod 41 - toodangu arvelevõtmise kontod 50 - äritulude-kulude kontod 60 - finantstulude ja kulude kontod 70 - tasaarveldused 3.3 Rahaliste vahendite arvestus Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. 12 Rahaliste vahendite jääk ja tehingud arvelduskontodel kajastatakse kontoplaanis kontodel: 101 1039 - Raha ja pangakontod 3.3.1 . Sularaha arvestus Kassaoperatsioonide arvestust peab kassapidaja- raamatupidaja.. Sularaha hoidmise, nõuetekohase arvestuse ja raamatupidamiskohustuslasele tekitatud kahju eest vastutab kassapidaja. Tööle võtmisel peab ettevõtte juht tutvustama kassapidajale kassaoperatsioonide sooritamise eeskirju ning kassapidaja töölepingus peab kajastuma tema
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubanduse osakond Kaili Olgo ja Tiia Saarna EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 Uurimustöö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 Sisukord SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. EELARVE JA SELLE VAJADUS.......................................................................4 1. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 2001.................5 2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2002 2003.................6 3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2004 2005.................8
Euroopa majanduspiirkonda.3 1991 aastal alustati riigis struktuuriliste reformidega, mille tagajärjel erastati kõik riigile kuuluvad ettevõtted (ka pangandusasutused), ainsa erandiga ettevõtted energia- ja põllumajandussektoris. Islandist sai kiiresti vabaturumajandusel põhinev riik, kus arenes kiiresti ettevõtlus, loodi ettevõtteid mis tegelesid biotehnoloogia, arvutitarkvara ja välisinvesteeringutega. Kolm kõige olulisemat muudatust toimus rahanduses. Esiteks muudeti Islandi keskpank (Central Bank of Iceland, CBI) riigist sõltumatuks. Teiseks Keskpank ja valitsus leppisid kokku inflatsiooni sihtmäärale suunatud reziimi ning kolmandaks muudeti fikseeritud krooni kurss kõikuvaks. Aastal 2007 koosnes Islandi pangandussüsteem kolmest suurest pangast, mis võtsid enda alla 85% kogu riigi pangandusest. Enne kriisi algust oli kolme panga laenude ja varade hulk kokku umbes 168 miljardit eurot. 4 Kreeka majandus
detsembri seisuga. Jooniselt loeb välja, et 1999. ja 2001.aastal on loomade arv vähenenud, see on tingitud loomade prakeerimisest aasta lõpul kuna järgneval aastal riikliku toetuse väljamaksmiseni lehmade karjast väljaviimine oli keelatud. Alates 2003. aastast on toetuste väljamaksmise korda muudetud ning praaklehmi saab asendada poegivate mullikatega. Piimakarja suurendamisega suureneb ka proportsionaalselt noorkari. Käesolevaks ajaks on tekkinud olukord, kus loomade käive ei vasta enam loomakohtade arvule, seoses sellega on vajalik ehitada uus laut, kus peaksid olema sisse viidud uued tehnoloogilised muudatused, selleks on taotletud ka täiendavalt piimatootmise kvooti. 7 2.2 Tootmise suund ja mahud Kaska-Luiga talu põhitoodanguks on piim, liha ja teravili. Müügiks kasvatatakse ka rukist, nisu ja rapsi. Loomasööta varub talu ise, vajadusel ostetakse sööta ka juurde. 2001.a
tegemiseks. Kui raha ei täida eelnevaid funktsioone,siis akumulatsiooni funktsioonist pole mõtet rääkida. 4. Raha kui tulevikuväärtuse mõõt – majandustoimingutes tuleb arvesse võtta raha väärtuse muutumine ajas, kuna tänapäeva tehingute väärtused on oluliselt suurenenud, inflatsioon on muutlikum ja tehingud võivad olla pikaajalised. Raha loomise protsess Kommertspangad peavad keskpanka panema 10% oma kogurahast iga dekaadi järel, siis keskpank teab kui palju raha saab kommertspank laenata. Dekaad – 10 päeva. Aktiva Passiva ArveldusKonto: 100 Hoius:100 Arvelduskonto: 90 Hoius:100 Laen : 90 H:100 Kohustuslik Reserv : KohustuslikRes. : 10 H:90 10 ArveldusKonto:90 100 100 Laen : 90 H : 100 KohustuslikRes. : 10
muutmiseks. Vaatamata sellele vajab keemiatööstus senisest rohkem finantskapitali, oskuslikku tööjõudu ja energilisemat tootearendust. Seni tõusteel olnud ekspordile orienteeritud keemiatööstust tabas maailmamajanduse kriis 2008. aasta teisel poolel. Sellel perioodil alanesid toodangu mahuindeks, müügiindeks ja ekspordiindeks. Kokkuvõtvalt oli 2008. aasta Eesti keemiatööstusele siiski rahuldav, sest kemikaalide ja keemiatoodete müügitulu kerkis 2007. aasta 7,346 miljardilt kroonilt 7,798 miljardile kroonile ehk 6%. Kemikaalide ja keemiatoodete tootmise mahuindeks aga näitas juba selget langustrendi - kui 2007. aastal oli tootmise mahuindeksi kasv 0,4% 2006. aastaga võrreldes, siis 2008. aastal oli langus 16,4 % eelneva aastaga võrreldes. Kõige olulisem keemiatööstuse olukorda iseloomustav näitaja on tootmismahtude indeks - 2009. aasta I poolaasta statistika järgi on keemiatööstus tootmismahtudelt langenud 2003. aasta I poolaasta tasemele ehk
Võrumaa valdades erineb vee hind kümnekordselt 18.12.2008 www.tarbija24.ee Võrumaa omavalitsuste ühisveevärgi hindades on kümnekordsed vahed, sest Haanja elanikul tuleb jaanuarist maksta kuupmeetri vee kanaliseerimise eest 20 krooni, Vaabina külas maksab sama teenus aga vaid kaks krooni. Teadaolevalt tõstavad uuest aastast vee hinda Võru linn ja Haanja vald, kus juba praegu on need tariifid ühed Võrumaa kõrgemad: esimene tõstab hinna 37.70 kroonini, teine 35 kroonilt 40 kroonini, kirjutab Võrumaa Teataja. Võrus koos abonementtasu ja hinnapakettide kaotamisega toimuv hinnatõus tabab ASi Võru Vesi juhataja Jüri Kaveri sõnul kõige valusamalt suuri peresid, kus tarbimist on keeruline piirata. Kaveri sõnul on veefirmal vaja raha veevärgi uuendamiseks, mida on koos ELi abirahaga võimalik teha veel 2015. aastani; Haanja vallavanem Juri Gotmansi sõnul tingib hinnatõusu
võimalikust arvete mittelaekumisest saadava kahju katmiseks. Seesugune vajadus tuleneb tulude-kulude vastavuse printsiibist, et selle perioodi tuludest arvame maha ka selle perioodi kulud. Vara müües me aga ei tea palju arvetest jääb laekumata. 1. Krediitmüügist osatähtsuse meetodi puhul määratakse eelmiste aastate kogemuse põhjal, kui suur osa järelmaksmisega müügist jääb laekumata. Näiteks aruandeaasta krediitmüügi käive (kasumiaruandes) oli 1 000 000 krooni. Eelmiste aastate kogemustest on teada, et keskmiselt 3% krediitmüügist jääb laekumata. 3% x 1000 000= 30 000.- Tehakse raamatupidamislausend: D- ebatõenäolise laekumise kulu 30 000.- K- ebatõenäoliselt laekuvad arved 30 000.- Kulu kantakse kasumiaruandesse, ebatõenäoliselt laekuvad arved kajastatakse bilansis (Nõuded ostjate vastu = ostjatelt laekumata arved ebatõenäoliselt laekuvad arved)
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
id probleeme bl võib õib jagada j d tinglikult kolme gruppi: 1) lühiajalise krediidiressursi baasil anti välja küllaltki pikaajalisi odavaid laene; 2) kogemuse vähesuse tõttu anti laene ka ilma igasuguse tagatiseta (sõber ikkagi); 3) Eesti riigi poolt garanteeritud suur laen jäeti riigi poolt pärast tehingu nurjumist kinni maksmata (AS Claus). Eesti Panga suhteliselt radikaalne käitumine viis olukorrani, kus reaalne konkurents pangandusturul hakkas kaduma. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 3. Kas teatud kaupade müük Eestis 1989-1992 aastatel talongide alusel oli suur rumalus või on siin ka mingi mõistlik selgitus olemas? Talongid. Miks? Mis asi oli majanduspiir?! Rubla kehtis veel! 4. Millal toimus Eesti rahareform ja millistel alusel seda realiseeriti
AUDENTESE ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Silja Voitka ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine ..................................................................................
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kerli Matvere EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013 Magistritöö sotsiaalteaduse magistri kraadi taotlemiseks majandusteaduses Juhendajad: Kaia Kask, Uku Varblane Tartu 2014 0 Soovitan suunata kaitsmisele ....................................................................... (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud „ „ ................... 2014. a. ...........................õppetooli juhataja ..................................................................
laenu kas pikendada või refinantseerida (näit. on sõlmitud vastav leping) ning ta kavatseb seda võimalust kasutada. Juhul, kui ettevõttel on küll kavatsus laenu pikendada või refinantseerida, kuid bilansipäevaks puudub kindlus selle kavatsuse realiseerumises (näit. puudub laenu pikendamise või refinantseerimise kokkulepe), kajastatakse antud laenu lühiajalise kohustusena, isegi juhul, kui pärast bilansipäeva laen pikendati või refinantseeriti. 13 Juhul kui ettevõte on rikkunud pikaajalise laenu lepingus sätestatud tingimusi, mistõttu bilansipäeval on laenuandjal õigus laen koheselt tagasi kutsuda, siis kajastatakse antud laenu lühiajalise kohustusena, isegi juhul, kui pärast bilansipäeva on laenuandjalt saadud nõusolek, et ta oma õigust ei kasuta.1 2.1.2
(kõrge hind) (madal) 0 Raha pakkumine Raha keskpanga poolt kogus 5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Raha süsti mõju raha väärtuse ja hindade tasemele. Situatsioon, kus keskpank suurendas kahekordselt ringluses olevat rahamassi Raha väärtus Hinna tase Raha pakkumine (kõrge) 1 1 (madal) 1 Raha pakkumise 1. suurenemine... 0,75
pangatähtede käitlemisel ühiseid kvaliteedistandardeid ja ehtsuse kontrollimise nõudeid. Euroopa Keskpangal on ainuõigus otsustada europangatähtede kujunduse, raha ringlusesse laskmise mahu, ringlusesse lastavate nominaalide ja muude sarnaste küsimuste üle. Eurosüsteemi kuuluvad keskpangad viivad need otsused ellu. Euromüntide kujunduse ja tehniliste detailide üle teeb aga otsuseid Euroopa Nõukogu, samas kui Euroopa Keskpank kiidab heaks ringlusesse lastavate müntide mahu. Ühisraha kasutamisega kaasnevad aga mõningad probleemid, sest ühe euroala riigi riskikäitumine võib mõjutada kõiki ühisraha kasutajaid. Kuna varem puudusid karmid kriteeriumid, mille alusel oleks saanud euroala reeglite vastu patustajaid korrale kutsuda, leidsid mõned riigid, et euroalasse kuulumine tagab neile ka edaspidi madalad intressimäärad
moratooriumi esimesele endises NL-s asutatud pangale (Tartu Kommertspank) või ei, on üheselt raske selgitada. Tartu Kommertspanga tolleaegseid probleeme võib jagada tinglikult kolme gruppi: i 1) lühiajalise krediidiressursi baasil anti välja küllaltki pikaajalisi odavaid laene; 2) kogemuse vähesuse tõttu anti laene ka ilma igasuguse tagatiseta (sõber ikkagi); 3) Eesti riigi poolt garanteeritud suur laen jäeti riigi poolt pärast tehingu nurjumist j i t kinni ki i maksmata k t (AS Claus). Cl ) Eesti Panga suhteliselt radikaalne käitumine viis olukorrani, kus reaalne konkurents pangandusturul hakkas kaduma. 5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz IV. Kas teatud kaupade müük Eestis 1989-1992 aastatel talongide
Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis. • Puhas kullastandard – raha koosnes eri kullasisaldusega müntidest ja kuldesemetest. • Klassikaline kullastandard – rahvuslik valuuta oli seotud kullavarudega. Paberraha ehk kauba esindav raha. Kindlustunde annab keskpank, kes võtab kohustuse vahetada see näiteks kuldmüntide vastu. • Vaegväärtuslik metallraha ehk kaalult kergema / väiksema metallisisaldusega metallraha (nt sendid praegust). • Kaupa esindav paberraha võeti kasutusele, kuna münte ei saanud koguaeg kaasas kanda. • Võlakirjad ja vekslid – hakati kasutama maksevahendina. Krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel. Pangatähed ei ole tagatud väärismetallivaruga, selle vahetamise kohustust reaalvaraks keskpangad ei taha
aktsionäridele välja, vaid kuna maksta ning kui suures ulatuses korraga maksta. Kui makstakse, siis dividendipoliitika sisaldab dividendide väljamaksekordajat ja säilitatud tulumäära. Alternatiiviks sularahalistele dividendidele, on ettevõttel võimalus maksta ka aktsiadividende. Viimane on oma olemuselt üsna sarnane fondiemissiooniga. Dividendideks jaotatav puhaskasum = jaotamata kasum+Puhaskasum-Kahjum-Immateriaalsete aktivate jääk passivas-kapitaliosaluse meetodi positiivne jääk. Maksustamine. Dividendide maksustamise probleem on eriti suur nendes riikides, kus kehtib topeltmaksustamise poliitika, nagu näiteks USA. Eestis seevastu ei ole hetkel probleemiks mitte topeltmaksustamine, vaid dividendide kui otsene rahaline väljamakse üldse. Eriti oluliseks muutus dividendide maksustamise probleem Eesti jaoks peale Tulumaksuseaduse muudatust alates 2000.a. jaanuarist, millega
....................................................46 KIRJANDUS ..........................................................................................................49 2 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 1. KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV 1.1. SKP olemus Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus), hinnatase ning maksebilanss. Toodangu mõõtmiseks kasutatakse SKP-d (ing k GDP ehk Gross Domestic Product). SKP on
3. Infrastruktuursed finantsvahendajad. Pakuvad finantsturu infrastruktuurseid teenuseid ja reguleerivad turu toimimist (keskpank, börsid, väärtpaberite depositooriumid). Finantseerimine saab toimuda mitmesuguses vormis. Sobiva vormi valik sõltub riigi finantssüsteemi arengust ja ettevõtte vajadusest. Tuntakse järgmisi finantseerimise vorme. · Otsene finantseerimine. Raha liigub otse, ilma vahendajateta, lõplikult investorilt lõplikule emitendile. Tüüpiliseks näiteks on laen pankade vahenduseta ja kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust kasutatakse vaid konsultatsiooni ja nõustamise puhul. · Poolotsene finantseerimine. Toimub mitteemiteeriva finantsvahendaja (maakleri) abil, kes teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. · Kaudne finantseerimine. Toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu, kes võtab ka vastutuse finantseerimise eest ja juhib riske
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on koostatud selleks, et anda huvilistele akt
ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjekti 112 riigist. 1998. aast
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise m�
tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust: Mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; Kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; Kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidastoodetud hüvised jaotada.
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
eksogeensed. Endogeensed muutujad on sõltuvad e mingi nähtuse poolt põhjustatud muutujad. Eksogeensed muutujad on autonoomsed e sõltumatud muutujad. Majandusteaduses eristatakse ka varude muutujat ja voogude muutujat. Varu on kogus, mis eksisteerib teatud ajamomendil. Voog on aga koguse muutus teatud ajaperioodi jooksul. Varu võtab kokku koguse ja ajamomendi, millal antud kogus mõõdeti, voog koguse ja ajaperioodi. Näiteks kui me ütleme, et seisuga 1.jaanuar 1999 oli ettevõtte käive 10 miljonit krooni, siis on meil tegemist varuga. Kui me aga ütleme, et 5 aasta jooksul kasvas ettevõtte käive 10 miljonilt 15 miljonile, siis on meil tegemist vooga. Need kaks muutujat on omavahel korreleeruvad ehk siis nende mõlema väärtuse muudatused sõltuvad teineteisest. Kuid korrelatsioon ei tähenda veel põhjuslikke seoseid
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed
firma funktsioonidega (marketing, tootmine, majandusarvestus jne.). 6. strateegilised partnerlussuhted ettevätteväliste organisatsioonidega. Kaasajal suureneb integratsioon ettevõtteväliste organisatsioonidega, nende kaasamine materjalide/toodete liikumise süsteemi ning samuti otsuste vastuvõtmise protsessi. Suureneb koostöö klientide, vedajate ja tarnijatega, kasvab tegevuste omavaheline koordineeritus. ainitud are-ngu(!tapid kirjeldavad logistika arengut Lääneriikides, esmajoones USA-seeldades, et ärilogistika areng algas sellest riigist. Samas võib väita, et logistikat selle praktilises tähenduses hakati tähtsustama Jaapanis sõjajärgsetel aastatel ning pealesõjajärgne Jaapani majanduslik õitseng on paljuski tänu võlgu logistiliste põhimõtete laialdasele kasutusele nii ettevõtete kui riiklikul tasandil. Osaliselt on logistika areng Lääneriikides, esmajoones USA-s, tingitud Jaapani
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
