eluvaldkonnad nt. Nõukogude Liit) 1 · Tunnused 1. Juhikultus (nt. Türgi ata Türk) 2. Antiparlamentarism (parlament võib olla, aga seal ei tehta tegelikku poliitikat) 3. Juhtpartei 4. Domineeriv ideoloogia 5. Inimese allutamine riigile (erahuvid jäävad tagaplaanile) 6. Võitlus sise ja välisvaenlase vastu. 7. Militarism 8. Propaganda 9. Sala- ja julgeoleku teenistused 2
turvalisus. Selleks tuleb allutada rahvas kontrolli alla. Seaduste eesmärk on teha inimeste suhted omavahel ja inimeste suhted riigiga lihtsamaks. Kui poleks seadusi keelamas, siis leidub kindlasti neid inimesi, kes oma isikliku heaolu nimel on suutelised ohustama teiste inimeste turvalisust. Seaduste abil pannakse paika inimeste käitumise normid. Poliitiline kohustus puudutab küsimust, miks me peaksime seadustele kuuletuma. Rousseau`le toetudes, on inimeste jaoks olulised erahuvid, kuid üks osa erahuvidest on sarnane kõigile ühiskonna liikmetele. Selle ühishuvi tõttu ongi mõistlik sõlmida nn ühiskondlik lepe ehk siis kuuletuda riigivõimule. Selles punktis ilmneb vastastikune austus. Riik või siis täpsemalt rahva poolt valitud võim peab teostama ühishuvide rakendamist ja rahvale pakkuma kaitset. Kui meie rikume seadusi, siis miks peaks riik meile kaitset pakkuma? Kui sa midagi saad, siis pead ka midagi vastu andma. Nii tekibki vastastikune
Vabaturumajanduslike põhimõtete rakendamine majandussüsteem peab olema maksimaalselt vaba riigi piiravatest tingimustest Sotsiaalhoolekanne peaks olema piiratud, sest olulisem on tagada riigis inimestele õiguslikult võrdsed võimalused KONSERVATISM. Riik on loodud selleks, et vägivaldset ühiskondlikku olukorda (revolutsioon, ülestõusud, sõda) ära hoida, surudes alla indiviidide erahuvid ja püüdes luua ühishuvisid, mille olulisimaks väljenduseks ongi traditsioonid ehk põhiväärtused. Riigivõim peab olema tugev ja kindlustama füüsilise julgeoleku ja looma turvalise raamistiku inimlikule elule. Kaasaegne neokonservatism rõhutab, et riigi ülesandeks on: sise- ja välisjulgeoleku tugevdamine ja kodanike kaitsmine ohu ja vägivalla eest, tugeva kohtusüsteemi ja korrakaitsejõudude arendamine
Sõjaastatel oli Mussolini rindel ning sai haavata. Pärast sõja lõppu hakkas ta aktiivselt tegelema poliitikaga MUSSOLINI ÕPETUS Tema õpetus oli suurel määral seotud tema vaadetega. Tema vaadetes oli tähtsamail kohal rahvus. Seega oli tähtsaim natsionalistlik õpetus. Ta väitis et rahvus on jääv ja kõikehaarav. Inimesed elavad ja surevad aga rahvus jääb.rahvuse areng on riigi tähtsaim ülessanne ning klassihuvid ja erahuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele. Ning selles mõttelaadis oli inimese ohverdamine alati õigustatud riigi või rahvuse hüvinguks. Natsionalism oli 1920- 1930 paljude diktatuuride aluseks. Benito muutus miitedemokraatlike ja diktatuuride eeskujuks. Isegi hitller pidas teda oma õpetajaks, kui 1930aastal jäi mussolini oma kolleegi varju, kuna saksa mõju oli euroopas tunduvalt suurem kui itaalial. FASISTLIK DIKTATUUR
Õiguskorra jagunemise järgi saame kindlaks määrata, millised riigiasutused on, millise pädevusega otsuseid langetama. Era ja avaliku õiguse liigitamisel lähtutakse kahest teooriast: 1. Huviteooria, mis on vanim liigitamise põhimõte 2. Subjektiteooria Huviteooria Vedavaks jõuks huvi. Kui ülekaalus on avalikud huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus see, mis on seotud isikliku kasuga. Kui ülekaalus on erahuvid, kuulub probleem eraõigusesse. Ainult huviteooriast lähtuvalt pole võimalik eristada alati õiguse valdkondi. Subjekti teooria: Õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis ja koordinatsioonisuhtes. Avalikuõigusega on aga tegus siis, kui õiguse subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes ehk subordinatsioonisuhtes. Koordinatsioonisuhete puhul ei saa pooled üksteisele siduvaid otsusesid peale panna
Riik pole tema jaoks seega mitte väärtus omaette, nagu arvasid Vana-Rooma vabariiklased ja on arvanud ka mitmed teised patrioodid vaid ratsionaalne vahend negatiivsete inimtungide allasurumiseks. Oma mõtisklustes erinevate riigikordade üle jõuab Hobbes lõpuks järeldusele, et parim lahendus oleks absoluutne monarhia, kuna ainuvalitseja isik suudaks kõige paremini inimeste egoistlikke tunge alla suruda ning ühiskonda unifitseerida, sest suveräänses kogus võivad tekkida tugevad erahuvid, mis riigi hävingusse tõukaksid. Alamate ja valitsejate üksmeel on aga riigi püsimise puhul peamine, seetõttu peab ka suverään seda alati taotlema, rahval tuleb talle aga samal põhjusel alati alluda. Hobbesi absolutismiteooria ei rõhu seega riigivalitsemise osas otseselt ainuvalitseja (absoluutse monarhi) isikule, vaid hoopis inimeste põhimõttelisele võrdsusele ning nende tungide ohjeldamise vajadusele.
järgimine. Ometi on eetika Euroopa kultuuriruumis juba rohkem kui kaks aastatuhandet olnud poliitika ja õiguse vundamendiks. VanaKreeka poliste tavade kohaselt on poliitika ja eetika lahutamatud, seega eetiliselt õige on ka poliitiliselt õige. Ent poliitikas kehtivad teised reeglid kui eetikas piiriks on loomulikud õigused. Poliitika liikumapanevaks jõuks on inimeste erahuvid avaliku sfääri korrastamisel, kuid poliitika ei piirdu erahuvidega. Erahuvide kokkupõrkel poliitilisel areenil peaks neist kompromisside tulemusena moodustuma üldhuvi, mida võimulolijad oma tegevusega ellu viivad. Siit saab teha väga selge järelduse: poliitikud saavad võimu ja ametnikud palka just üldise hüve edendamiseks. Riigi kodanikena ei andnud me valimistel võimu poliitikutele oma erahuvide ajamiseks
metamärgi tärn (*) abil saad otsida tervet märgijada (s*d abil otsides leiad nii „sind“ kui „saialilled“); suvaline üksikmärk – näiteks kui tipid a?i, otsib Word sõnad „asi“ ja „abi“; Loendid, äärised ja varjustus – MS Word 2003 Jüri Kormik kui näiteks tipid <(huvi), otsib Word sõnad „huviäratav“ ja „huviline“, kuid mitte „erahuvid“, s.t sõnad, mis algavad märkidega „huvi“; kui näiteks tipid (alg)>, leiab Word sõnad „jalg“ ja „puuhalg“, kuid mitte „algus“, s.t sõnad, mis lõpevad märkidega „alg“; kui näiteks tipid <(huvi)*(vad)>, otsib Word nii sõna „huvipakkuvad“ kui ka „huviäratavad“; kui näiteks tipid a[sb]i, otsib Word nii „asi“ kui ka „abi“.
auditooriumi kõneaines. Ajakirjaniku töö analüüs (Dewey, Sinclair, White) Populaarne ajakirjandus ei püüagi midagi ette võtta, et kaasata inimesi demokraatiasse või poliitilistesse protsessidesse ning lugejate huvi on suunatud pigem kuritegevusele, õnnetustele, skandaalidele jms (Dewey). Ajakirjanduse allakäik tuleneb sellest, et ajakirjandus elab valimistest valimistesse ning seal domineerivad avaliku huvi asemel ettevõtjate erahuvid, sest ajalehed on eraomandis ja nende peamiseks rahastamisallikaks on reklaam (Sinclair). Mille põhjal valib toimetaja avaldamisele kuuluvad uudised (sisendi-väljundi analüüs)? Hoiakud, arvamused ja väärtused mõjutavad otsustusprotsessi. White'i uurimuses selgus, et toimetaja jättis välja uudised, mis olid tema arvates tavalised v triviaalsed, ebahuvitavad v halvasti kirjutatud, aga ka uudised, mis olid tema arvates propagandistlikud või lihtsalt liiga pikad.
- negatiivne foon - iseloomulik: püsivus, professionaalsus, arvukus, bürokr.häda- ärijuhtmine vs kodanikulähedus - funktsioonid: pol.elluviimine, süsteemi stabiliseerimine, vahekohtunikuks olemine, ametnikkonna taastootmine, arendamine - ametniku värbamine: avalik konkurss, nõutakse: kodakondsus, kõrgharidus, üldine asjatundlikkus. Euroopas rõhutakse laiapõhjalisele haridusele, USAs spetsiifilistele oskustele - järelvalve ametnikele: avalikkuse mitte erahuvid, tõsta valitsmise tõhusust; arvestada korruptsiooniohtu REGIONAALNE JA KOH.VAL *Omavalitsused: maakonnad (15) ja KOV-üksused (215) <- otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi, tegutsedes seaduse alusel iseseisvalt; vallad (185) ja linnad (30) *E 2-tasandiline haldussüst: maakond-riikliku halduse üksus; maavanem ametnikkonnaga, ametisse nim.peam. 5.a vald ja linn-iseseisvad KOV-üksused; oma esinduskogu-volikogu;oma eelarve; valib rahvas iga 4.a tagant
Tegu on referaadiga, mille teemaks oli Kaalutlusõigus ja uurimispõhimõte. Tugineda tuli kohtupraktikale ning on kirjutatud viitamiste, kasutatud allikatetega. Haldusõigus oma olemuselt on suunatud isiku õiguste kaitsele ning tema üheks ülesandeks on avalik-õiguslike ja erahuvide tasakaalustamine. Seadus expressis verbis kohustab haldusorganit nõrgemat osapoolt aitama ning ta peab ühiskonnas tagama korraldatuse. Haldusorgan on haldusõiguses keskne ning ta on seaduse või selle alusel avalike ülesandeid täitev asutus, kogu või isik, mille tipus asub riik. Haldusõiguse suureks komponendiks on haldusmenetlus ning printsiibid, millele menetlus põhineb. Uurimispõhimõtte ja kaalutlusõiguse printsiibid ei ole mõeldud isikute õiguste piiramiseks, vastupidi. Need kaks aluspõhimõtet haldusmenetluses aitavad viia parimate võimalike lahenditeni kodanike probleemides. Üht teiseta käsitleda ei saa. Nad kuuluvad kokku ja toetavad üksteist menetluse käi...
Avaliku võimu teostamisega seonduv õigus: riigiõigus, haldusõigus, rahvusvaheline avalik õigus. kuidas ta selle tulemuseni jõudis, ei ole õiguspärane. 4. Selgita huviteooriat, subjektiteooriat ja suhteteooriat? Milleks neid teooriaid kasutatakse? Kui otsuse tegemisel võetakse arvesse isiklikke või parteipoliitilisi asjaolusid, kui see seadusest Huvi: avalikud või erahuvid otseselt ei tulene. Subjekti: avaliku võimu organid õigussuhte osapooleks või mitte 41. Millistel juhtudel toimub diskretsiooni redutseerumine nullini? Suhte: õigussuhte osapooled võrdses seisundis või üks osapooltest sisuliselt olulisem
ühiskonna elu kõiki valdkondi. Rooma õiguse esimene ülevõtmine on seotud nimega keiser Barbarossa, kuid see ebaõnnestus. Teine katse võtta üle rooma õigust õnnestus – tänu sellele et seda üritati tundma õppida, mitte ei üritatud mehaaniliselt inimestele peale sundida. Üritati tabada ratsionaalne tuum, luua sild vana rooma õiguse ja uuema aja normide vahele. Dualistlik süsteem – eraõigus, erahuvid ja avalik õigus, avalik huvid. Õiguse allikad on omapärased mandrieuroopa õiguskultuurile. Kodifitseerimine on väga oluline civil law. 18 sajandi juriste nimetatakse kodifikatsioonijuristideks generaalse kodifikatsiooni idee. Savigny ütles et tuleb tundma õppida rahva vaimu. 1.3 Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond Kodifikatsiooni mõiste – J. Bentham. Kõige rohkem kodifikatsioone oli valgustusajastul, algas siiski varem
eesmärgid(tootmine, turundus, logistika) ja üksikute töötajate eesmärgid. · Räägitakse ka eesmärkide jaotamisest Avalikukud eesmärgid vastavad kõlbelistele tõdedele, sotsiaalsetele normidele ja kujunenud tavadele ning pälvivad sellest tulenevalt üldsuse heakskiidu. Varjatud eesmärgid ebapopulaarsuse, ebakõlbelisuse tõttu ei sobi avaldada või pole otstarbekad kuid järgitavad. Võimu enda kätte koondamine. Kitsad erahuvid. Seosed ja konfliktid (eesmärkide süsteem) 1. Vertikaalsed seosed ( virtuaalsest aspektist lähtudes) Pea ja kõrvaleesmärgid primaarsed ja sekundaarsed eesmärgid 2. Horisontaalsest seosest lähtudes võivad mistahes kaks eemsärki olla Samasuunalised(ühe eesmärgi taseme tõus ja teise taseme tõus), vastassuunalised (üks eesmärk tõuseb teine langeb), sõltumatud(ühe täitmine ei mõjuta teist), teineteist
ametnikud poliitika kujundajatega. 2) Süsteemi stabiliseerimine ja vahekohtuniku fn poliitika ja haldus põimuvad, aga ei tohi samastuda. Poliitikud sätestavad avalikud huvid juriidiliselt, bürokraatia tagab nende huvide elluviimise. 3) Iseenda taastootmine, arendamine, inimressursi juhtimine Miks teostatakse ametnike üle järelevalvet: · On vaja jälgida, et see mida ametnikud teostavad on tõepoolest avalikkuse, mitte ametkonna erahuvid. · Järelevalve tõstab valitsemise tõhusust (kiire reageerimine tekkivatele küsimustele) · Kuna ametnike kätte on koondunud suur võim, siis peab silmas pidama korruptsiooni. Järelvalvejõud: 1) Sisekontroll a) juriidiline otsustatakse, kas ametnik peab seadustest kinni b) psühholoogiline otsustatakse, kas ametnik peab eetikanormidest kinni 2) Poliitiline kontroll
· Avalike hüviste pakkumine Ressursside jaotuse reguleerimine · Tulude ümberjaotamine · Välismõjude korvamine (ka positiivsed välismõjud, nt koduaia konkurss) · Kindlustusteenuste pakkumine (nt pensionikindlustus, arstiabi) · Riigi reguleeriva osa suurenemine · Kõiki funktsioone üheaegselt täita ei saa prioriteetide määratlemine · Majanduslike otsuste tegemine nihkub üha enam poliitikasse · Poliitilised otsused ja huvigruppide majanduslikud erahuvid ühiskondliku valiku teooria · Eesti: riik on oma osaluse viinud miinimumini probleemid EL rahade kasutamisega Riigi sekkumine ja majandusareng Eeldus: riigi sekkumine majandustegevusse suurendab ühiskonna kui terviku heaolu Wagner'i seadus: kui sissetulekud suurenevad 1% võrra, siis nõudlus avaliku sektori hüviste suhtes (G/Y) kasvab rohkem kui 1% võrra. Mida jõukam riik, seda rohkem inimesed tahavad, et riik majandustegevusse sekkuks
ametnikud poliitika kujundajatega. 2) Süsteemi stabiliseerimine ja vahekohtuniku fn – poliitika ja haldus põimuvad, aga ei tohi samastuda. Poliitikud sätestavad avalikud huvid juriidiliselt, bürokraatia tagab nende huvide elluviimise. 3) Iseenda taastootmine, arendamine, inimressursi juhtimine Miks teostatakse ametnike üle järelevalvet: On vaja jälgida, et see mida ametnikud teostavad on tõepoolest avalikkuse, mitte ametkonna erahuvid. Järelevalve tõstab valitsemise tõhusust (kiire reageerimine tekkivatele küsimustele) Kuna ametnike kätte on koondunud suur võim, siis peab silmas pidama korruptsiooni. Järelvalvejõud: 1) Sisekontroll a) juriidiline – otsustatakse, kas ametnik peab seadustest kinni b) psühholoogiline – otsustatakse, kas ametnik peab eetikanormidest kinni 2) Poliitiline kontroll
suunamise ja võrgustikutöö kasutamisele XI Loeng Valitsemine. Riik ja majandus Klassikaline avaliku võimu mudel n Riigivõimul on tõhus kontroll oma maa-ala ja elanikkonna üle n Demokraatlikult valitakse rahvaesindus, mis seab otse või kaudselt ametisse täitevvõimu. n Seadusandja kehtestab arutelu ja hääletuse kaudu kujunevate eesmärkide saavutamiseks üldised reeglid kõigile täitmiseks. Nii tekkinud ühishuvi kaalub üles erahuvid (ultima ratio) Poliitikakujundamise tasandid n Politicsi dominandiga tasandid n Valitseva arvamuse kujundus teemaseade n Poliitiline konkurents võimu pärast n Policy dominandiga tasandid n Avalik poliitika (public policy) tegevusjoone elluviimiseks mingis küsimuses n Halduspoliitikad (administrative policies) teatud sektori eesmärgistatud korraldamisena n Valitsemise seisukohast on olulised kõik tasandid
OTSUSTAMINE 1) Valitsejakoolituse teooria ja praktika varauusajal Varauusajal ,,moodsa riigi kujunemine" (16.-17. saj). Riigi kompetentsi laienemine. Võimu koondamine suverääni kätte. Seetõttu: üksikisiku või väikese grupi otsustel väga suur kaal. Probleem: kuidas tagada otsuste kvaliteet? (kompetentsus + kiirus). Otsuste eesmärk: ,,ühishüve" tagamine (erahuvide vältimine). Valitseja kompetentsist ei piisa, vaja kaasata nõunikke. Samas: nõunikel on kõigil ka oma erahuvid (valitseja puhul vaieldav). Lahendusteed: rüütliakadeemiad: humanistlikud õppeasutused aadlile. Taust: aadli funktsiooni muutumine riigis. Sõdimine valitsemine, kohtupidamine. Haridusvajadus. Mida õpetati? ,,Prudentia gubernatoria" e valitsemiskunst: - Üldised valitsemiseesmärgid ja printsiibid - Kasuistika: õpetus, kuidas teatud olukordadega toime tulla. - Keskne oskus: kuidas teha otsuseid? Nõunike valimine, nõupidamiste korraldamine ja otsuste langetamine.
kontrastiks selle, kui ameeriklased hakkasid hiianga suhtlema, siis nendes dokumentides olid sees, et nad mõistsid hukka hegemonismi (hiinlased), mis tähendas, et nad ei tahtnud seda üldse. 21. saj. alul kui maailm läind multipolaarsele juhtimisele, siis hiina seisukoht, et ei tohi näidata, et on teistest üle oma välispoliitilises käitumises. Suhted EL-iga. 1974/76 tehakse esimesed lepngud EL-iga. tegelikult tekib paus EL-iga suhtlemises, sest EL ikkagi juhivad 2-3- suurriigi erahuvid, mis kajastusid suhetes hiinaga. tegelikult kui algasid oopiumi sõjad, sunniti hiinale peale lepingud teatud alade äraandimiseks euroopale nt hong-kong. eelmise saj. lõpul need rendilepingud, mis olid tehtud, hakkasid täis saama. siis millistel tingimustel hongkong hiinale tagasi läheb? Niikauakuihongkongi ja makau üleminekuthiinale ei lähe, siis EL ja Hiina suhted seisavad. pärast seda algasid läbirääkimised suhete laienemiseks, kuid sekkus uus tegur: Ameerika ühendriigid, kelle
On olemas ka objektiivne õ. need 2 tuleb eristada. Obj õ õn summa. Subj õ õ suhte subjektidele õn-ga antud õ võime nõuda oma huvide realiseerimisel teiste isikute kindlat käitumist või sellest hoidumist. Loogiliseks eelduseks on kohustatud subjekti olemasolu, mis rajaneb obj õn-l. õigustatud ja kohustatud isik eraõiguslikes suhetes tuleneb funktsioonist ühtlustada huvisid. Av õ-s komplitseeritum, sest av õ on orienteeritud avalikele huvidele. Vahel erahuvid allutatud avalikele huvidele. Subj av õ suhe isik (õigustaatud)-avaliku võimu kandja (kohustatud). Kõigile n-le ei korrespondeeru subj av õ. obj kohustus tekitada alati subj õ-st. subj av õ kaudu tunnistatakse isik õ subjektiks ja talle antakse õ iseseisvalt av võimu kandja vastu välja astuda ja nõuda seaduse täitmist. PS § 19 igaühel on õ vabale eneseteostusele (puudutab nii tegevusi kui seisundit). Subj avalik õ annab võimaluse subj õ kohtulikuks kaitseks
selliseid mittekorrumpeeruvad valitsejaid on ikka võimalik kasvatada. “Hästikorraldatud riigi” projektis on nimelt ette nähtud õige radikaalseid abinõusid korruptsiooni ohu vastu. Platon seab kõigepealt küsimuse – kust tekib korruptsioon? Kui õnnestuks leida korruptsiooni tekkepõhjused, õnnestuks ehk korruptsiooni põhjuste likvideerimisega ühiskonnast välja juurida ka korruptsiooni ennast. Ta leidis, et korruptsioon tekib siis, kui valitsejate erahuvid ja ühiskonna huvid lahknevad. Tõsi küll, vajalike eelduste ja vastava ettevalmistusega valitsejatel ei tohikski üldse olla selliseid huvisid, mida nad võiksid teostada riigivõimu enda kasuks rakendades. Filosoofid peaksid oma loomult ihaldama kõige enam elu vaimses kokkupuutes maailma täiusliku olemus-struktuuriga. Selle saavutamiseks pole aga riigivõimust mingit abi. Just see, et filosoof-valitsejad on loomupäraselt mittehuvitatud maistest
poolt hääletama kaks järjestikust riigikogu koosseisu). 99. Tutvusta lühidalt klassikalist avaliku võimu teostamise mudelit. Riigivõimul on tõhus kontroll oma maa-ala ja elanikkonna üle. Demokraatlikult valitakse rahvaesindus, mis seab otse või kaudselt ametisse täitevvõimu. Seadusandja kehtestab arutelu ja hääletuse kaudu kujunevate eesmärkide saavutamiseks üldised reeglid kõigile täitmiseks. Nii tekkinud ühishuvi kaalub üles erahuvid (ultima ratio). Valitsus allasutustega viib reeglid ellu, sh karistab mittetäitjaid kohtuotsuse alusel. Sellega saabki poliitika (eesmärgid) ellu viidud. 100. Tutvusta halduspoliitika mõistet ja asendit mõistete `poliitika' ja `administreerimine' suhtes. Halduspoliitika asub ,,poliitika" ja ,,administreerimise" vahel, omades mõlemale omaseid tunnuseid. 101. Esita poliitika kujundamise protsessi järgud ja tutvusta nende tähendust kogu poliitika
seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. (2) Äriühingu ja eraõigusliku j isiku erinevus-äriühing on kasumit taotlev, (2) Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. ERINEVUSED: erahuvid ja avalikud huvid-kõigi huviks; Igal avaliku õiguslikul juriidilisel isikul on oma seadus. Eraõiguslik juriidiline isik on loodud üldise seadusega, avalik õiguslik eraldi seadusega. § 25 avalik õiguslik ja eraõiguslik juriidiline isik. § 25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik (1) Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik
Õiguskorra jagunemise järgi saame kindlaks määrata, millised riigiasutused on, millise pädevusega otsuseid langetama. Era ja avaliku õiguse liigitamisel lähtutakse kahest teooriast: 1. Huviteooria, mis on vanim liigitamise põhimõte 2. Subjektiteooria Huviteooria Vedavaks jõuks huvi. Kui ülekaalus on avalikud huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus see, mis on seotud isikliku kasuga. Kui ülekaalus on erahuvid, kuulub probleem eraõigusesse. Ainult huviteooriast lähtuvalt pole võimalik eristada alati õiguse valdkondi. Subjekti teooria: Õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis ja koordinatsioonisuhtes. Avalikuõigusega on aga tegus siis, kui õiguse subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes ehk subordinatsioonisuhtes. Koordinatsioonisuhete puhul ei saa pooled üksteisele siduvaid otsusesid peale panna
Tavaliselt vastanduvad era- ja avalikud huvid. Vastavate huvide kaalumise aluseks on väärtushinnangud. Eriti tuuakse välja planeerimisdirektsioon, kus seadusandja annab üldise eesmärgi nende planeeringute puhul ja jätab haldusorganitele laia valikuvabaduse nende eesmärkide teostamiseks. Planeeringu puhul lähtub planeeringu teostaja üldistest eesmärkidest, talle on jäetud väga suur valikuvõimalus. Selle puhul on oluline erinevate huvide ja õiguste kaalumine. Üldjuhul kollideerivad erahuvid omavahel või era ja avalik või avalikud huvid omavahel. Piiride ületamine: Peab silmas pidama PS printsiipe. Võrdsuse ja proportsionaalsuse printsiip (sobivus, vajalikkus, vahendid.) Otstarbekus: See tähendabki õigust valida vabalt õiguslike tagajärgede vahel. Diskretsioonivead 16 1) Diskretsiooni mittekasutamine – haldusorgan ei kasuta diskretsiooniõigust, mis talle seadusega on antud
vastanduvad era- ja avalikud huvid. Vastavate huvide kaalumise aluseks on väärtushinnangud. Eriti tuuakse vvälja planeerimisdirektsioon, kus seadusandja annab üldise eesmärgi nende planeeringute puhul ja jätab haldusorganitele laia valikuvabaduse nende eesmärkide teostamiseks. Planeeringu puhul lähtub planeeringu teostaja üldistest eesmärkidest, talle on jäetud väga suur valikuvõimalus. Selle puhul on oluline erinevate huvide ja õiguste kaalumine. Üldjuhul kollideerivad erahuvid omavahel või era ja avalik või avalikud huvid omavahel. Piiride ületamine: Peab silmas pidama PS printsiipe. Võrdsuse ja proportsionaalsuse printsiip(sobivus , vajalikkus, vahendid.) Otstarbekus: See tähendabki õigust valida vabalt õiguslike tagajärgede vahel. Diskretsioonivead 1) Diskretsiooni mittekasutamine haldusorgan ei kasuta diskretsiooniõigust, mis talle seadusega on antud. Ta ei kontrolli ega kaalu kõiki normidega antud võimalusi, mis talle on otsustamiseks antud
juriidiliste isikutena tunnustatakse ainult neid ühendusi, mis seaduses on määratletud eraõiguslike juriidiliste isikutena. (1) Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Tähtsad on erahuvid ning isiku liigi kohta käiv seadus. Juriidilise isiku liigitamisel era- ja avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks on 28 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 kommenteeritavas paragrahvis lähtutud esmalt ajaloolisest huvikriteeriumist. Selle
– Juridica 1996, nr 7, lk 351–352. 34 I. Rebane. Nõukogude kriminaalõigus. Üldosa. Õpetus kuriteost. II osa. 1 vihik. Tartu, 1978, lk 8–9 24 3.4. Tegu, mille ametiisik pani toime või mille ta peaks tulevikus toime panema, sh toime panemata jätma Altkäemaks peab olema võetud eesmärgiga panna andja huvides toime mingi tegu (tegevus või tegevusetus). Ei ole oluline, kas altkäemaksu andja huvid on tema erahuvid või esindab ta mingit asutust või organisatsiooni. Kuna seadusega mittelubatud tegu tuleb kvalifitseerida süüteona, vastutab ametiisik selle eest eraldi (nt ametialase võltsimise eest § 299 järgi reaalkogumis). Vaieldav on altkäemaksu võtmise või andmise koosseisu olemasolu aga siis, kui ametiisikule ei anta midagi üle konkreetse teo saavutamiseks, vaid igaks juhuks, n-ö sissesöötmiseks („ta on tähtis tegelane, teda läheb meil veel tarvis“).
3.3.1 Eraõiguslikud juriidilised isikud Eraõigusliku inimese mõiste on antud TsüSi pg 25 lg 1 § 25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik (1) Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Asutajaks võib olla ka riik (ka sellel võivad olla erahuvid (aktsiaseltsid nt kuuluvad riiglie ja ta huvi on saada tulu). Eraõiguslikke juriidilisi isikuid saav luua VASTAVA LIIGI KOHTA KÄIVA SEADUSE ALUSEL! Need liigid on ammendatavalt ette antud. Saab luua ainult sellist eraõiguslikku juriidilist isikut, mille kohta on loomiseks seadus olemas. St et tuleb valida nende liikide vahel, mille kohta on seadus olemas ja ,,omistada see liik". NT: AS, OÜ, MTÜ, TäisÜhing, UsaldusÜhing... Klassifitseerime need 3 gruppi: 1) Äriühingud
3.3.1 Eraõiguslikud juriidilised isikud Eraõigusliku inimese mõiste on antud TsüSi pg 25 lg 1 § 25. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik (1) Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Asutajaks võib olla ka riik (ka sellel võivad olla erahuvid (aktsiaseltsid nt kuuluvad riiglie ja ta huvi on saada tulu). Eraõiguslikke juriidilisi isikuid saav luua VASTAVA LIIGI KOHTA KÄIVA SEADUSE ALUSEL! Need liigid on ammendatavalt ette antud. Saab luua ainult sellist eraõiguslikku juriidilist isikut, mille kohta on loomiseks seadus olemas. St et tuleb valida nende liikide vahel, mille kohta on seadus olemas ja „omistada see liik“. NT: AS, OÜ, MTÜ, TäisÜhing, UsaldusÜhing... Klassifitseerime need 3 gruppi: 1) Äriühingud
vastanduvad era- ja avalikud huvid. Vastavate huvide kaalumise aluseks on väärtushinnangud. Eriti tuuakse vvälja planeerimisdirektsioon, kus seadusandja annab üldise eesmärgi nende planeeringute puhul ja jätab haldusorganitele laia valikuvabaduse nende eesmärkide teostamiseks. Planeeringu puhul lähtub planeeringu teostaja üldistest eesmärkidest, talle on jäetud väga suur valikuvõimalus. Selle puhul on oluline erinevate huvide ja õiguste kaalumine. Üldjuhul kollideerivad erahuvid omavahel või era ja avalik või avalikud huvid omavahel. Piiride ületamine: Peab silmas pidama PS printsiipe. Võrdsuse ja proportsionaalsuse printsiip(sobivus , vajalikkus, vahendid.) Otstarbekus: See tähendabki õigust valida vabalt õiguslike tagajärgede vahel. Diskretsioonivead 1) Diskretsiooni mittekasutamine haldusorgan ei kasuta diskretsiooniõigust, mis talle seadusega on antud. Ta ei kontrolli ega kaalu kõiki normidega antud võimalusi, mis talle on otsustamiseks antud
mis puutub õigusprintsiipide järgimisse Elluviimine praktikas: Richelieu · "Reason of state" teooria realiseerimine praktikas: kardinal Richelieu (16241642 Louis XIII peaminister) · Positiivsete seaduste eiramine "riigi huvides" · Richelieu õigustus: tuleb eristada avalikku huvi ja erahuvi. Valitseja huvi = avalik huvi. Tavainimeste huvi ebakõlas terviku huvidega. Seetõttu ei peagi valitseja kaaluma riiklikke huvi erahuvide vastu, vaid peab erahuvid kõrvale jätma. Friedrich II (171286, kuningas 1740) · Idealistlik, valgustusest mõjutatud poliitiline teooria: "Anti-Machiavell" (1740), "Essee valitsusvormidest" (publ. 1777). Tihe suhtlus Voltaire'iga. Kuna F. Oli valgustatud peab rakendama monarhiat · "Valitseja on rahva esimene teener, kes on kohustatud käituma ausalt ja targalt ning täiesti omakasupüüdmatult, justkui ta peaks iga hetk aru andma oma kaaskodanikele."
kaitsefunktsiooni tõttu just omandamisel oluliseks õiguslikuks abiks. Kinnistamine.Menetluspõhimõtted Avalduspõhimõtte kohaselt asub kinnistusraamatu pidaja reeglina avalduse alusel, mitte aga ametiülesande korras. Selles põhimõttes väljendub asjaosaliste võim kinnistamismenetluse üle ja sellega teenib see põhumõtteliselt privaatautonoomiat. Kuna selles põhimõttes tõstetakse esiplaanile asjahuviliste erahuvid, astub ametiülesande korras tegutsemise põhimõte tagasi ja on piiratud teatud kindlate juhtudega. Avalduspõhimõtte on üle võtnud ka Eesti õigus. Kinnistusraamatu kanne tehakse, sealhulgas muuetakse või kustutatakse kinnistamisavalduse avalduse alusel. Kuna Eesti kinnistusraamatuõigus on abstraktsiooni-ja kokkuleppepõhimõtte arvestamise tõttu kujundatud sarnaselt Saksa kinnistusraamatuõigusele, tuleks kinnistamisavalduses näha vaid formaalset avaldust. Seaduses on
grupp inimesi) on domeenisisu autor ja vastutab teemakohase sisu pädevuse eest. Saidil tuleks ära märkida allikad (näiteks kontrollitud ja uuendatud viited ning bibliograafia). Objektiivsus. Informatsioon peab olema objektiivne ja n-ö poliitiliselt korrektne. Vältida tuleks autorite esitatud põhjendamatuid väiteid, vastuolulistel teemadel pakutud ühepoolseid argumente, mõtteavaldusi üksikisikutelt või gruppidelt, kellel on antud teema piires oma erahuvid. Veebirakenduses peab olema selgelt märgitud, missugune osa esitatust on autori isiklik arvamus (kui seda üldse peetakse vajalikuks esitada), ning see tuleb objektiivsest faktiteabest eristada. Unikaalsus. Arvestades veebi laialdast levikut, pakuvad kasutajale huvi pea igat kultuuriüksust käsitlevad saidid, mis on ainukordsed, algupärased ja valdkonnale eriomased tekitades kasutajas soovi saiti taaskülastada.
andsid oma elud vabatahtlikult kui parima ohvri, mida nad said anda Ateena pidustusel." Perikles Ateena ülemvõimust ja selle langusest: ateenlased on küll ülimuslikud, sest on valmis kannatama Ateena impeeriumi laiendamise nimel; kui Ateena kedagi valitseb, valitsetakse neid väärikate meeste poolt, mistõttu Ateena vallutused on õigustatud, ateenlased on väärt valitsema teisi rahvaid; Ateena langus tulenes sellest, et peale Periklese surma lahknesid erahuvid ja Ateena huvid (väejuht Nikias viib armee hukatusse, sest kardab taganemisega kaasnevat ateenlaste hukkamõistu; Diodotus on sunnitud ateenlastele valetama, et ta on motiveeritud linnahuvist, mitte omahuvist). 2) Ateenlaste ja meloslaste dialoog jõust ja õiglusest. Rahvusvaheliste suhete ja realismi klassika: ,,tugevad teevad seda, mis on nende võimuses teha ning nõrgad lepivad sellega, millega neil tuleb leppida"
lubaduse andnud, värises nii väga selle hädaohu pärast, kuhu ta peaaegu oleks sattunud, kui ka oma võimetuse pärast seda lubadust täita. Tundes aga oma mehe nõrkusi ja eelkõige tema rahaahnust, ei kaotanud proua Bonacieux veel lootust, et saab mehe oma nõusse meelitada. «Ah nii, mu härra! Või teie olete kardinali pooldaja!» hüüdis ta. «Või nii! Teie teenite neid, kes kohtlevad halvasti teie naist ja teotavad kuningannat!» «Erahuvid peavad üldsuse huvide ees taganema. Mina olen nende poolt, kes päästavad riigi,» lausus Bonacieux. pateetiliselt. Ka selle lause oli ta krahv de Rocheforfilt kuulnud ja kasutas nüüd juhust, et seda öelda. «Kas te teate ka üldse, mis asi on riik, millest te räägite?» küsis proua Bonacieux õlgu kehitades. «Parem olge lihtne kodanik ja tehke tegemist asjadega, mis teile kasu võivad tuua,» «Ehee!» ütles Bonacieux, patsutades täis rahapungale,. millest kostis hõbeda kõlinat.
annaabi.ee 
