Poliitiline
kohustus
Tänapäeval
on võimatu leida kohta, kus ei kehtiks seadused. Kõikjal piiravad
inimeste tegevust mingisugused seadused või reeglid. Näiteks, omades Eesti kodakondsust, pean ma alluma Eesti Vabariigis
kehtestatud seadustele . Viibides kooli territooriumil pean ma järgima
kooli sisekorra reegleid. Ühel või teisel viisil on inimese
käitumine ja tegutsemine alati olnud piiratud. Poliitiline kohustus
tähendab kohustust alluda riigi seadustele.
Küsimus
ideaalsest riigivõimust kerkis päevakorrale 16. ja 17. sajandil.
Võimu poolsed kuritarvitused Prantsuse revolutsiooni ajal, 18.
sajandi lõpus, aga tõstatasid selle küsimuse veelgi teravamalt.
Poliitilise kohustuse mõte ja eesmärk on tagada eelkõige oma
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-06-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
laurakv
Õppematerjali autor
"TEINE TRAKTAAT VALITSEMISEST" JOHN LOCKE John Locke oli Inglise filosoof kes sündis 29. augustil 1932 aastal. Teda loetakse Briti esimeseks empiristiks. Tema üheks põhiteoseks võib pidada teost " Kaks traktaati valitsemisest" aastast 1989. Järgnevas essees käsitlen teatud osa tema teosest. Püüan leida vastuseid mõistetele looduslik seisund, sõjaseisund, ja omand. Poliitiline võim. Lisaks poliitiline seisund ja valitsemise eesmärgid. Seadusliku võimu ulatus. Riigis olevate võimude allumisest üksteisele ja valitsuse laialisaatmisest. Teen kokkuvõtte antud teemade arutelust ja toon välja mõningad arvamused teistelt filosoofidelt ning lisan oma mõtted ja arusaamad. "Esimeses traktaadis valitsemisest" oli arutluse all Adama järeltulijate olemasolu ja nende võim. Aadama otseste pärijate kindlakstegemine on teadaolevalt võimatu. Ei ole võimalik
1. Kas kaitse pakkumine õigustab riiki? Riik pakub kaitset kõigile, kuigi ta reaalselt ei suuda seda alati tagada. Kuna eelkirjeldatud loodusseisundites ei tahaks meist keegi elada, siis kaitse kui üks riigi peamisi funktsioone, teeb elu riigis vägagi heaks. Samas ei ole tihti vaja seadusi, et üks inimene teist tapaks, vaid selline käitumine oleks lihtsalt moraalne. Kuid samas võib säilida teatud hulk inimesi, kes teisi hirmu all võivad hoida. 2. Mis on riigi tunnuseks? Riikidel on poliitiline võim või vähemalt pretendeerivad sellele. Igasugust seadusjärgset vägivalda või sundi teostab või selle järele valvab riik (nt politsei, kohtud). Vastutus kaitsta igaüht, kes elab riigi piirides. 3. Mis on poliitiline kohustus? Poliitiline kohustus on kohustus alluda igale seadusele sellepärast, et see on seadus, mitte tingimata sellepärast, et sel seadusel meie arvates mingit sõltumatut moraalset õigustust oleks seaduse järgimine seaduse enese pärast. 4
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt
Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" küsimustele ei anna ka filosoofia ammendavaid vastuseid, nt Jumala olemasolu, maailma lõpp ja algus jne. Siiski esitab filosoofia teatud põhjapanevaid küsimusi, nagu: kuidas peaksime elama, kas looduses valitseb mingi korrapära, kas on olemas mingi üldkehtiv moraal või sõltub see ajast, kohast või muudest teguritest. Filosoofia üheks valdkonnaks on poliitiline filosoofia. Mis on poliitika? Kr politiké tähistab linna- või riigijuhtimiskunsti (polis riik). Üldlevinud definitsiooni kohaselt on poliitika ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad erinevad huvirühmad ja institutsioonid, kusjuures nende eesmärgiks on (riigi)võimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Poliitika puudutab niisiis võitlust võimu ja selle reguleerimise nimel ühiskonnas ja riigis.
Sõltumatu-ei taha teistele halba ega võistle nendega, ei püüa muljet avaldada, ega tunne hirmu. Ük-lik inimene imetleb ennast ja on uhke, muretseb staatuse pärast, sõltuv. Au 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Au on loomutäiuse osa ja see omistatakse vooruslikele. Väärikas inimene lähtub oma enda minapildist mitte teiste arvamusest. Peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi seda. 2. Cicero vabariiklase aust Aktiivne poliitiline elu. Hingesuurus – põlgus välise suhtes, suured teod mis lähtuvad vooruslikkusest toovad gloria! 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Alandlikkus on voorus, isetu käitumine Jumala palge ees, kristlane võtab au vastu viidates jumalale. Kristlane ei hooli aust ega muudest maistest hüvedest. 4. Feodaalne au Alguses sisu vallutustest, Rooma alal olevate barbarite allutamsiest - kujuneb aadlisugu, kellel ei olnud orjadest esivanemaid. Au oli vabade meeste asi
Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitsejate õigused ja kohustused; kas alamad võivad valitsejaid kukutada, kui need ei täida oma kohustusi; kas riigi eesmärgiks on vabadus või pigem võrdsus. Riikidevahelised suhted kas mingitel tingimustel võib kasutada teise riigi vastu vägivalda,
motiveerib võimaluste hulgast toimima just prognoositud reegli või malli kohaselt. KOHUSTUS: inimene allutab oma tahtelise käitumise normi eeskirjale, kusjuures üksikisiku lähtekohast võib sotsiaalse normi autoriteedi tingida kolm välist põhjust, kas austus,võim või jõud. REALISEERIMISE VIIS: kui sotsiaalse normi autoriteeti võib tingida austus, jõud või võim, siis tuleneb sellest kaks normi realiseerimise viisi. Sots kohustus täidetakse kas vabatahtlikult või surve ehk sunni mõjul. EESMÄRK: eesmärgiks on saavutada kehtestatud malli või reegli prognoositud käitumine ABSTRAKTSUS: reguleerib tüüpilisi juhtusid, tugineb korduvatele samatüübiliste olustike üldistustele. KEHTIVUS AEGRUUMIS: sotsiaalsete normide teke, muutumine ja kadumine on pidev aegruumis toimiv protsess, kuid samas kehtivad nad pysivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute
kaitsevad) Kesked mõisted: õigused (rights), huvid(interests) ,,voorus"(antiik)-jäi tahaplaanile, sisu muutus, tähendus kitsenes: seaduste täitmine ANTIIKAEG Vana-Kreeka ja Vana-Rooma 2 suurt perioodi: Kreeka linnriigid Rooma impeeriumi süsteem Linnriigi e polise allakäik 4.sajand eKr hellenismiperiood, monarhiad Rooma keisririik Rooma : vabariik keisririik Antiikaja mõju : poliitiline terminoloogia on loodud Kreekas, poliitika sfääri ,,leiutajad", kreeklaste jaoks olid poliitika ja eetika lahutamatud (tänapäeval ei ole enam nii), Aristotelese mõju ulatus barokiajastuni (teda nimetati Filosoofiks), Kreeka perioodi õitsengu aeg oli 6.-3. sajand e.Kr - Õnnelik elu- vooruslikkus e loomutäius, mis on saavutatav ühiskondliku elu kaudu Lahutatakse keha ja hing: mõistuslik osa vs. Meeleline.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid