Seega tekibki küsimus - kas ajakirjandusel on õigus muutuda vaimseks piinapingiks, kuhu seatakse istuma kõik avaliku elu tegelased? ... Eelpool öeldust järeldubki, et kuigi sõnavabadus on demokraatia alustala ei tohi tavakodanik ega ka ajakirjanik seda õigust kuritarvitada, olgugi, et nende eesmärgid võivad esmapilgul tunduda üllatena. Mitte ükski eesmärk ega tulevikunägemus ei kaalu üles inimese õigust eraelule. Seega võibki kokkuvõtteks väita, et ajakirjandus peab olema aus ja eetiline ning mitte kuritarvitama ühiskonna poolt omistatud õigusi. Vastasel juhul pole enam tegemist ajakirjanduse, vaid tõepoolest ühiskonda rõhuva piinapingiga.
Inimõigused mitmepalgelises maailmas. Põhilised inimõigused. - Õigus elule. - Õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumisele. - Õigus korrakohasele kohtumõistmisele. - Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest. - Õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused ja vabadused. - Õigus rahvusele ja vabadusele. - Usu- ja mõttevabadus. - Sõnavabadus. - Liikumisvabadus. - Koosoleku- ja ühengutevabadus. - Hääleõigus. Sotsiaal-majanduslikud õigused. - Õigus tööle, töötasule ja puhkusele. - Õigus väärikale elatustasemele. - Õigus sotsiaalsele kaitsele. - Õigus arstiabile. Kultuurilised õigused. - Õigus haridusele ja kultuurile. - Õigus rahvuskultuurile ja keelele. - Õigus teabele.
Inimese õigused on õigused, mille kinni pidamiseks on vajalikud tingimusi, riik peab tagama ( valitsus). Inimestel on õigus nõuda nende austamist. Inimõigused on kirja pandud ÜRO deklaratsiooni. Teiste õigus liikide puhul kehtib olukord, kus riik nõuab ja kodanikud alluvad. Inimõigusi rühmitakse järgmiselt: 1. Isikuõigused e. Põhiõigused a) õigus elu le b) õigus vabadusele c) õigus võrdsusele d) isiku puudumatusele e) õigus eraelule ja perekonna elule f) õigus kodule ja omandi puutumatusele g) õigus inikliku kohtlemisele h) õigus seaduse kaitsele ( pöörduda kohtusse) i) õigus vaimsele ühte kuuluvus tundele 2. Poliitilised õigused a) õigus valida, hääletda ja olla valitud. b) õigus väljentada oma seisukohti (vabadus) c) õigus pöörduda riigiasutustesse d) õigus usu ja mõte vabadusele e) õigus kuuluda erinevate organisatsoonidesse ( parteid, erakonnad)
2 • Õigused ja kohustused on alati võrdsed. • Vabadust ei ole inimesel kunagi piiramatult. Filosoofide lähenemine - vabadus on tunnetatud paratamatus. • NB! Iga õigus annab vabaduse, iga vabadus toob kohustuse • Põhiõigused: • On sellist tüüpi õigused, mida inimeselt seadusega ära võtta ei ole võimalik • Õigus elule • Õigus kodakondsusele • Õigus südametunnistuse vabadusele • Õigus haridusele • Õigus perekonnale ja eraelule Vabadused ja kohustused • Vabadused: • Ei saa nimetada otseselt vabadusteks, pigem on tegemist valikuvõimalustega • sõnavabadus – õigus avaldada vabalt oma arvamust • trükivabadus – dem. Riik ei piira millegagi trükiste sisu • koosolekute vabadus –inimesed võivad korraldada koosolekuid oma probleemide arutamiseks, kõnede pidamiseks. Riik võib ainult reguleerida aega ja kohta
Ilma seaduseta ei saa kedagi süüdi tunnistada ega karistada. 3. Peamised inimõigustealased dokumendid: · Euroopa inimõiguste konventsioon · Euroopa sotsiaalharta · Iga demokraatliku riigi põhiseadus Tähtsamad inimõigused: · õigus elule; · õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuuttumatusele; · õigus korrakohasele õigusemõstmisele; · õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; · õigus perekonnale ja eraelule. 4. Eesti kodanikuõigused ja kohustused: · õigus ja kohustus teenida kaitseväes; · õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust; · õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutuses ja tollis; · õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutuses; · õigus kuuluda erakonda; · õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel;
10. Polüarhia- kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. 11. Riik-institutsioonidekogum, mis korraldab valitsemist mingil kindlal alal ja viib ellu kindlaid eesmärke. Riigil on rahvas, territoorium, seadused, keel ja sümboolika. 12. Inimõigused-üldised ja võõrandamatud õigused( nt. õigus elule, inimväärsele kohtlemisele, perekonnale ja eraelule, õigus olla vaba ja saada kohtulikku kaitset), mis peaksid olema igal inimesel. 13. Avalik sektor-ehk esimene sektor on üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. 14. Erasektor- ehk tulundussektor on üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted. 15
erimeelsused jm *Kriminaalasi-tsiviilmenetlusest põhjalikum. Selle käigus kogutakse tõendeid, selgitada kas tegemist on kuriteoga ning kes on süüdlane 5.Nimeta peamised inimõiguste seaduste kogumikud(3) *Euroopa inimõiguste konventsioon *Euroopa sotsiaalharta * ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon 6.Nimeta tähtsamad inimõigused(4) *Õigus elule *Õigus vabadusele *Õigus perekonnale ja eraelule *Õigus isikupuutumatusele 7.Nimeta 3 võimalust kuidas saadakse kodakonsus?? *Sündides, kui vähemalt üks vanem on kodanik * Eriliste teenete eest riigis * Naturalisatsiooni käigus( 5a elanud, keele eksam, PS tundmine, lojaalsuse avaldus... alates 15 a saab taotleda) 8.Millised õigused on EV’s ainult kodanikel(4)?? *Kandideerida ja valida RK *Töötada riigiasutustes *Kuuluda erakonda *Osaleda rahvahääletusel 9.Nimeta peamised registrid EV(4)
Kodanikuühendus võib olla MTÜ, informeeritus poliitikast. sihtasutus või seltsing. Inimeste õigused (Põhilised) Inimeste õigused (Poliitilised) Õigus elule. Õigus vabadusele ja Õigus rahvusele ja kodakondsusele. Õigus võrdsusele. Õigus korrakohasele usu- ja mõttevabadusele. Sõnavabadus. õigusemõistmisele. Õigus perekonnale ja Liikumisvabadus. Hääleõigus. Koosolekute eraelule. Õigus kaitsele julma ja alandava ja ühingutevabadus. kohtlemise eest. Inimeste õigused Inimeste õigused (Majanduslikud) (Kultuurilised) Õigus tööle ja puhkusele. Õigus Õigus haridusele ja kultuurile. Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele. Õigus teabele. Õigus rahvuskultuuri ja keele tervise kaitsele ja arstiabile
Sekretär mõtleb globaalselt, kuid tegutseb lokaalselt. Sekretär õpib edusammudest ja lüüasaamistest. Sekretär korraldab oma tegevuse selliselt, et see ei ületa erialast pädevust, tehes samal ajal koostööd teiste kolleegide ja eriala spetsialistidega. Sekretäril on õigus oma veendumustele ja väärtushinnangutele ning oma ametis on tal õigus keelduda täitmast neid korraldusi, mis on vastuolus õigusaktidega või tema veendumustega. Sekretäril on õigus eraelule ja puhkusele. Sekretär on empaatiline. Sekretär on positiivse organisatsioonikultuuri kujundaja ja muutuste eestvedaja. Sekretär on missinoonitundlik. Sekretär mõtleb enne, kui tegutseb.
ÜKO 3.4 3.6 Peamised inimõigusalased dokumendid on: · Inimeõiguste ülddeklaratsioon · Euroopa inimõoguste konventsioon · Euroopa sotsiaalharta · Laste õiguste konventsioon Tähtsamad põhiõigused on: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusmõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused on: · Õigus rahvusele ja kodakondsusele · Usu- ja mõttevabadus · Sõnavabadus · Liikumisvabadus · Koosolekute- ja tehingutevabadus · Hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on: · Õigus tööle ja puhkusele · Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele · Õigus inimväärsele elatustasemele · Õigus sotsiaalsele kindlustatusele · Tervisekaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuurivallas on:
Igal liikmesriigil on kohustus anda osa oma relvajõudusid ÜRO Julgeolekunõukogu käsutusse, kui seda nõuab olukord. Organisatsioonid Human Rights Watch- Greenpeace- rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon(Keskkonna probleemide reguleerimine ja lahendamine) Inimõigused(valdkonnad) · Põhilised inimõigused(õigus vabadusele, isikupuutumatusele, õigus korrakohasele kohtumõistmisele, õigus kaitsele, perekonnale ja eraelule) · Poliitilised õigused ja vabadused(õigus rahvusele ja kodakonsusele, usu-ja mõttevabadus, sõnavabadus, liikumisvabadus, hääleõigus) · Sotsiaal- ja majanduslikudõigused( õigus tööle, töötasule, puhkusele, puhtale toidule/joogiveele, sotsiaalsele kaitsele ja arstiabile) · Kultuurilised õigused(õigus haridusele, kultuurile, rahvuskultuuri ja-keelele) Inimõiguste tähtsus ja peamine vastutus inimõiguste kaitsel
KODANIKUOSALUS Millised kodanikuühendused Rakveres tegutsevad? Viru giidide ühing, Lääne-Virumaa ettevõtlus, Virumaa poistekoor, MTÜ Virumaa Lootus INIMESE ÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED Inimese põhiõigused: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusemõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Inimõigusi rühmitatakse: · Põhiõigused · Poliitilised õigused ja vabadused · Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused · Kultuurilised õigused ÕIGUSKAITSE JA KOHUS Kohtumenetluse üldised põhimõtted: · Seaduse ülimuslikkus · Kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine · Kohtu erapooletus KODANIKUD JA KODAKONDSUS 1. Kuidas saadakse Eesti kodakondsus?
· säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. 4. Teha vahet, millised inimõigused on: Põhiõigused niisugused õigused, mis on igal inimesel lihtsalt seetõttu, et ta on inimene, ilma igasuguste täiendavate tingimusteta. *õigus elule *õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele *õigus korrakohasele õigusemõistmisele *õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest *õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused e kodanikuõigused seotud eelkõige demokraatliku valitsemiskorraga. *õigus rahvusele ja kodakondsusele *usu- ja mõttevabadus *sõnavabadus *liikumisvabadus *koosolekute- ja ühingutevabadus *hääleõigus majanduslikud/sotsiaalsed nende õiguste täitmine eeldab arenenud majandust, piisavalt töökohti ning tugevat sotsiaalpoliitikat. *õigus tööle ja puhkusele *õigus kvaliteetsele toidule ning joogiveele *õigus inimväärsele elutasemele
õigusteks : kodanikuvabadused, mida riik ei tohi keelata, ja sotsiaalsed, majanduslikud ning kultuurilised õigused, mida riik peab teostama. Inimõiguste ülddeklaratsioon on vajalik kõigile võrdsete õiguste tagamiseks Põhiõigused Õigus elule ● Vabadusele ● Võrdsusele ● Isikupuutumatusele ● Korrakohasele õigusemõistmisele ● Õigus saaada kaitset julma ja alandava ● kohtlemise eest Õigus perekonnale ja eraelule. ● Poliitilised õigused ● õigus rahvusele ja kodakondsusele, ● usu- ja mõttevabadus, ● Sõnavabadus, ● liikumisvabadus, ● vabadus koosolekuid pidada ja ühinguid luua, ● Hääleõigus. https://www.youtube.com/watch?v=UN-ZPk1Ilc4 https://www.youtube.com/wat Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused ● õigus tööle, ● puhkusele, ● toidule, ● joogi-veele, ● inimväärsele elatustasemele,
tal on. Parem ei tasu internetis võõrastega suhelda, ei tasu oma eraelust rääkida kellelegi keda sa ei tunne. Tihtipeale tutvustavad võõrad end kellegi teisena, keda nad ei ole ning pärivad sinu eraelu kohta. Kas sa elad vanematega, vana sa oled ja selliseid asju. Alati väidetakse end olevat nooruk, kes otsib kaaslast või midagi sellist, aga tegelikult ollakse suured ja petturid. Ka internet on eraellu sekkuv, tihedamini interneti kasutajad ei mõtle oma eraelule ning jätavad selle seljataha, kuid see kehtib noorte kohta. Nemad on ennast interneti unustavad. Internetis tihtipeale propageeritakse ja õhutatakse vägivaldadele. Tänu sellele, et keegi seal mingi uhkustab:", et oi ma tegin seda ja ma tegin toda ning vahele ei jäänud" jääb see ka teistele külge, ning ka teised hakkavad vägivallatsema. Näiteks (kui kellegil juhtus kodus midagi, ta ei räägi sellest vanematele, vaid räägib internetis: "Nüüd ma teen seda ja teen teist
Õigus korrakohasele mõttevabadus Õigus puhtale toidule rahvuskultuurile ja kohtumõistmisele Sõnavabadus ja joogiveele -keelele Õigus kaitsele julma Liikumisvabadus Õigus väärikale Õigus teabele ja alandava Koosolekute- ja elatustasemele kohtlemise eest ühinguvabadus Õigus sotsiaalsele Õigus perekonnale ja Hääleõigus kaitsele eraelule Õigus arstiabile 2)Miks nimetatakse Euroopat inimõiguste sünnikohaks? Sellised väärtused nagu elu, vabadus ja sallivus kuuluvad eurooplaste maailmavaate juurde. Kristlusest kandusid need ideed valgustusfilosoofide ja hiljem ka liberalistide töödesse. 3)Selgita sotsiaalse kodakondsuse põhimõtet Igaühele peab ilma lisatingimusteta olema tagatud inimväärne elatustase, õigus tasuta haridusele ning tervisehoiule.
Peamised inimõigustealased dokumendid: 1. Inimõiguste ülddeklaratsioon 1948 2. Euroopa inimõiguste konventsioon 1950 3. Euroopa sotsiaalharta 1952 4. Laste õiguste konventsioon 1954 Tähtsamad inimõigused (põhiõigused): 1. õigus elule 2. õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele 3. õigus korrakohasele õigusmõistmisele 4. õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest 5. õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused (kodanikuõigused) on: 1. õigus rahvusele ja kodakondsusele 2. usu ja mõttevabadus 3. sõnavabadus 4. liikumisvabadus 5. koosolekute ja ühingutevabadus 6. hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed õigused: 1. õigus tööle ja puhkusele 2. õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele 3. õigus inimväärsele elatustasemele 4. õigus sotsiaalsele kindlustatusele 5
Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena. Inimeste ülddeklaratsioon kiideti heaks 1948. Aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) peaassambleel. Inimõiguste rühmitamine: põhiõigused ehk üldised õigused, poliitilised õigused, sotsiaalsed ja majanduslikud õigused, kultuurilised õigused. Põhiõigused on : õigus elule, õigus vabadusele, õigus korrakohasele õigusemõistmisele, õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest, õigus eraelule. Poliitilised õigused on: õigus rahvusele ja kodakondsusele, usu ja mõttevabadus, liikumisvabadus, hääleõigus. Sotsiaal-majanduslikud õigused on: õigus töökohale ja puhkusele, õigus kvaliteetsele toidule ja veele, õigus inimväärsele elatustasemele, õigus sotsiaalsele kindlustamisele, õigus arstiabile. Kultuurilised õigused on: õigus haridusele, õigus rahvuskultuuri-ja keele säilitamisele, õigus teabele. Laste õigused: igal lapsel on
5. Mida nimetatakse inimõigusteks? Miks on neid vaja? Inimõigused on iga inimese põhiõigused. Inimõigusi on vaja kuna nende põhimõtete järgimine annab vabaduse, lugupidava suhtumine kaasinimestesse, inimväärsed elutingimused. Need annavad inimestele õigused. 6. Nimeta olulisemad (2-3) põhiõigused, poliitilised õigused, majanduslikud-sotsiaalsed inimõigused ja kultuurilised õigused. Põhiõigused: • Õigus elule. • Õigus perekonnale ja eraelule. • Õigus vabadusele, võrdusele ja isikupuutumatusele. Poliitilised õigused: • Usu ja mõttevabadus. • Sõnavabadus. • Liikumisvabadus. Majanduslikud-sotsiaalsed inimõigused: • Õigus tööle ja puhkusele. • Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele. • Õigus tervisekaitsele ja arstiabile. Kultuurilised õigused: • Õigus haridusele ja kultuurile. •Õigus rahvuskultuuri ja -keele säilitamisele. • Õigus teabele. 7
INIMESTE ÕIGUSED, VABADUSED & KOHUSTUSED Peamised inimõiguste dokumendid on : 1) Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948) 2) Euroopa inimõiguste konventsioon (1950) 3) Euroopa sotsiaalharta 4) Laste õiguste konventsioon (1954) Tähtsamad inimõigused on : 1) Õigus elule. 2) Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele. 3) Õigus korrakohasele õigusemõistmisele. 4) Õigus kaitsele julma ja alandava käitumise eest. 5) Õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused ja vabadused on : 1) Õigus rahvusele ja kodakondsusele. 2) Õigus usu ja mõttevabadusele. 3) Õigus sõnavabadusele. 4) Õigus liikumisvabadusele. 5) Õigus koosolekute ja ühingutevabadusele. 6) Hääleõigus. Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on : 1) Õigus tööle ja puhkusele. 2) Õigus kvaliteetsele toidule ning joogiveele. 3) Õigus inimväärsele elatustasemele. 4) Õigus sotsiaalsele kindlustatusele. 5) Õigus tervise kaitsele ja arstiabile.
2. Millised kolm dokumenti on inimõiguste alusteks? V: a) Inimõiguste ülddeklaratsioon or lapse õiguste konventsioon; b) Euroopa inimõiguste konventsioon; c) Euroopa sotsiaalharta. 3. Millised on põhiõigused ehk universaalsed õigused? V: Õigus elule; õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; õigus korrako- haseleõigusemõistmisele; kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule. 4. Millised on poliitilised õigused? V: Õigus rahvuseleja kodakondsusele; usu-ja mõttevabadus; sõnavabadus; hääleõi- gus; koosolekute- ja ühingutevabadus. 5. Millised on sotsiaalsed ja majanduslikud õigused? V: Õigus tööle ja puhkusele; õigus kvaliteetsele toidule ning joogiveele; õigus inim- väärsele elutasemele; õigus sotsiaalsele kindlusele; õigus tervisekaitsele ja arsti- abile. 6. Millised on kultuurilised õigused?
Lugedes ajaleheartikleid pealkirjadega ,,Milline on edukas inimene?" ja ,,Mis teeb inimese edukaks?" ja nii edasi võib leida, võin üpris kindlalt öelda, et iga artikkel kirjutab edust ainult kui töö ja karjääriga seotud mõistest. Tegelikult pole ju keegi kunagi üles märkinud ega kokku köitnud tarkade otsuste raamatut, mille järgi terve ühiskond toimiks, kuid siiski peab olema kahe jalaga maa peal ning suutma teha otsuseid, mis on kasulikud nii töö- kui ka eraelule. Mina, 5 päeva pärast 19aastane Kuressaare Gümnaasiumi abiturient leian praegusel hetkel, et olen edukas, kuna mul on toetav perekond, katus peakohal, toit laual ja võimalus heale haridusele, mis avab uksed minu tulevikule. Ja mõelda vaid ka juba minus veereb see pean-saama-hea-hariduse-muidu- suren lumepallike aina suuremaks, mis näitab, et olen mõjutatud meie ühiskonnas toimuvast põhimõtete pealesurumisvõistlustest. Edu ei võrdu ainult rahasummaga pangakontol
Igal inimesel on lubatud valida või olla valitud ,kuid selleks on vanusepiirangud. Kõigil täisealistel on õigus valida. Iga inimene sünnib riigi kodanikuks, kuid on ka võimalik kodakondsust vahetada. Selleks tuleb mingi aeg riigis elada ja siis kodakondsus test teha. Kodanikul on oma põhiõigused. Põhiõigus on sellist tüüpi õigus mida ei ole võimalik inimeselt ära võtta. Põhiõigusteks on õigused : elule, kodakondsusele, haridusele, perekonnale ja eraelule. Vabadust nimetatakse ka valikuvõimaluseks. Eestis on meie vabaduse : sõnavabadus, trükivabadus ,koosolekute vabadus, usuvabadus. Peamisteks kohustusteks on : looduse kaitsmine, täita põhiseaduslikku korda, tuludega kodanikud peavad maksma makse, kohustus võtta osa valimistest, Eesti iseseisvuse kaitsmine. Eesti vabariigi põhiseadus võeti vastu 28.06.1992, ning see jõustus 03.07.1992. Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste
käsitleb n-ö klassikalisi vabadusi kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi. Euroopa sotsiaalharta, mis sätestab esmakordselt inimese sotsiaalsed ja majanduslikud õigused. Inimõigused? iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldises ja kehtivad kõigi kohta. (õigus elule, õigus vadabusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele, õigus korrakohasele õigusmõistmisele, õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest, õigus perekonnale ja eraelule. Kodakodsuse omandamise võimalused, eriti Eesti Vabariigis? Sünd (sünnikoha või vanemate järgi) Naturalisatsioon (tuleb täita teatud tingimused nt. Elada 5 aastat eestis ja osata selle maa keelt ja kultuuri) Erilised teened (teed suured annetused, investeeringud, eurovisioon jne) Eesti e-riigina- edu või ebaedu? Too näiteid! Edu, kuna seal on olemas kõik andmed ka tavainimestele. Saab leida kodu aadresse ka inimeste kohta. Riiklikud registrid ja statistikaamet
ning Euroopa Liidu riikides. 11.slaid Poliitilised inimõigused : Koosolekute- ja ühingutevabadus, sõnavabadus, Usu-ja mõttevabadus, Õigus rahvusele ja kodakondsusele, Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest, Õigus korrakohasele õigusemõistmisele, Liikumisvabadus. Näiteks kommentaarid internetis, delfi jne... 12.slaid Majanduslikud, sotsiaalsed kultuurilised õigused. Õigus tööle ja puhkusele, Õigus toidule, Õigus eraelule, Õigus tervise kaitsele ja arstiabile, Õigus haridusele ja kultuurile, Õigus inimväärsusele elatustasemele, Õigus sotsiaalsele kindlustusele. Nt : turvalisus ja privaatsus.... probleemid meditsiiinis pikad järjekorrad... 13.slaid Kellele teatada inimõiguste rikkumistest? Kohtule, Õiguskantslerile, Euroopa Inimõiguste kohtu poole, kui siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta oma ammendatud ja kaus on läbinud kõik kohtuinstantsid. 14.slaid Kodanikuõigused:
Siirdeühiskond teatud arenguetapp ühiskonna toimimises, kus senised võimusuhted ja struktuurid on asendumas teistega/uutega (näiteks diktatuurilt demokraatiale Serbia, Hiina, Lõuna-Korea, India, Liibüa, Egiptus) 4. Inimõigused Põhiõigused: õigus... ...elule ...vabadusele ...võrdsele kohtlemisele ...isikupuutumatusele ...õiglasele kohtumõistmisele ...perekonnale ja eraelule ...vabale eneseteostusele ...usuvabadusele Igaühe kohustused: Seaduskuulekas käitumine Elu- ja looduskeskkonna hoidmine Poliitilised õigused: õigus... ...rahvusele ja kodakondsusele ...mõttevabadusele ...sõnavabadusele ...liikumisvabadusele ...koosolekute- ja ühinguvabadusele ...hääletada Majanduslikud ja sotsiaalsed õigused (Euroopa riikides): õigus... ...tööle ja puhkusele
kultuuripärandi kaitseks. Eesti panus rahvusvahelisse julgeolekusse: Eesti panus rahuoperatsioonidesse on aastaaastalt kasvanud. Eesti osamaks NATO eelarvetesse jaguneb kolmeks: panus sõjalisse eelarvesse, tsiviileelarvesse ja julgeolekuinvesteeringutesse. INIMÕIGUSED Põhilised inimõigused õigus elule, õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, õigus korrakohasele kohtumõistmisele, õigus perekonnale ja eraelule, õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eesti Poliitilised õigused- õigus rahvusele, kodakondsusele, usu-ja mõttevabadus, sõnavabadus, liikumisvabadus, hääleõigus Sotsiaal-majanduslikud õigused õigus tööle, töötasule, puhkusele, õigus puhtale toidule ja joogiveele, õigus arstiabile Kultuurilised õigused- õigus haridusele ja kultuurile, õigus teabele, õigus rahvuskeelele ÜRO põhidokument: inimõiguste deklaratsioon(1948) kohus:haagi rahvusvaheline kohus
õppeprotsessi juhtimise ja tulemuslikkuse eest ning vastavalt sellele seada eesmärke ja valida vahendeid nende eesmärkide saavutamiseks. Õpetaja toetab isikliku arvamuse kujundamist ja julgeb oma veendumusi väljendada. Õpetaja seisab vastu mõttelodevusele ja pealiskaudsusele. Õpetajal on õigus isikliku loomingu autorlusele ja selle kaitsele, ta tunnustab teiste loomingut ja juhindub autorluse õiguse headest tavadest. ÕPETAJAEETIKA KOODEKSI JUHISED Õpetaja Õpetajal on õigus oma eraelule ja puhkusele. Tal on adekvaatne enesehinnang ja sisemine vajadus eneseanalüüsiks. Ta reflekteerib oma tegevust, talub kriitikat ja oskab sellele argumenteeritult vastata. Ta väljendab ennast arusaadavalt ja väldib teiste halvustamist. Õpetaja on empaatiline ja positiivse ellusuhtumisega. Õpetaja ise on elukestev õppija, kes täiendab pidevalt oma pädevust. Ta taotleb füüsilist ja vaimset, intellektuaalset ja emotsionaalset tasakaalu.
organisatsioonides ja liikumistes. §12.Lapse õigus puhkusele ja jõudeajale. (1) Igal lapsel on õigus puhkusele ja jõudeajale, mida ta kasutab eakohaseks, meelepäraseks tegevuseks olenevalt tervisest, soovidest ja võimalustest. (2) Lapsele tuleb anda võimalused ja tingimused mänguks. § 13. Lapse õigus privaatsusele. (1) Lapsel on õigus isiklikule elule, suhtlus- ja sõprusringile. (2) Lapse õigust eraelule ei tohi kasutada meelevaldselt või ebaseadusliku sekkumisega, riivates lapse au, väärikust, kiindumusi ja head mainet. (3) Korduv jõhker sekkumine lapse eraellu võib olla aluseks administratiiv- või distsiplinaarvastutusele võtmiseks või vanemlike õiguste äravõtmiseks. II. Lapse kohustused Eesti lastekaitsesaeduses: §18. Lapse kohustused vanemate ja perekonna ees. (1) Laps peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, nagu ka nemad peavad austama oma lapsi. (2)
*Õigused ja kohustused on alati võrdsed. * Vabadust ei ole inimesel kunagi piiramatult. Filosoofide lähenemine on- vabadus on tunnetatud paratamatus. *NB! Iga õigus annab vabaduse, iga vabadus toob kohustuse. PÕHIÕIGUSED *On sellist tüüpi õigused, mida inimeselt ära võtta ei olevõimalik. *Sageli viidatakse nendele, kui vabadustele, paraku see nii pole. *Põhiõigused: -õigus elule -õigus kodakondsusele -õigus südametunnistusevabadusele -õigus haridusele -õigus perekonnale ja eraelule. VABADUSED * Ei saa nimetada otseselt vabadusteks, pigem on tegemist valikuvõimalustega *Sõnavabaduus- õigus avaldada vabalt oma arvamust *Trükivabadus- Demokraatlik riik ei piira millegagi trükiste sisu. *Koosolekute vabadus-inimesed võivad korralddada koosolekuid oma probleemide arutamiseks, kõnede pidamsieks. Riik võib ainult reguleerida kohta ja aega. *Usuvabadus- võib tunnistada mistahes usku,või üldse mitte uskuda-olle ateist. Usuvabadust nim
Michael Schumacher on sündinud 3. jaanuaril 1969 Hermülheimis Hürthis.Ta on Saksamaa Vormel 1 sõitja, seitsmekordne maailmameister.Ta elab Sveitsis Vufflens-le- Châteaus Zürichi lähedal.Hobideks on kardisõit ning jooksmine,meeldib ka ratsutada.Ta on pühendunud oma perele,eraelule,turvalisusele ja stabiilsusele. F1-s osales aastatel 19912006, 2010 Maailmameister aastatel 1994-1995, 20002004. Treening Esimene vormel 1 piloot, kes saavutas meistritiitli just tänu väga heale kehalisele ettevalmistusele, oli Michael Schumacher. Olgugi, et on vaieldamatu tema võidusõitjatalent, on tema 1994. ja 1995. aastal saavutatud meistritiitlid tunnustuseks tema suurepärasele kehalisele ettevalmistusele kogu hooaja jooksul. Schumacher on treeninud 365 päeva aastas
Millisel juhul õiglusega? Millisel juhul süütu kaitsmisega? *õigus perekonna ja eraelu puutumatusele- kui avaliku elu tegelane ei täida oma avaliku elu tegelase funktsioone, on tegemist ta eraeluga. *õigus au ja hea nime kaitsele jne Avalikkuse õigus oma sõnavabadust kasutada vs toimetuse õigus valida, mida ja kus avaldada. Riigi julgeolekuabinõude salvestamine vs riigikodanike õigus teada, mis riigis toimub Inimeste õigus eraelule vs ajakirjanduse majanduslik huvi Ajakirjandus kui ühiskonna valvekoer vs inimeste õigus eraelule 18 15. Relativistlik ja universalistlik eetika. Universals and Differences in Global Journalism Ethics Universiaalne eetika: mõju, tõde, objektiivsus, ausus, austus, täpsus Realtivistlik eetika: hea ja halb on suhteline. skeptilise traditsiooni mõtlejate eetika . Üldisi reegleid eitab.
Formaalne viis- vastavalt kehtestatud võimule. Informaalne viis- eirates org struktuuri,isiklikud suhted. Suhtlemistõkked- barjäärid mis osaliselt või täielikult blokivad info või tekib ebaõige info. Keskonnast ting= keelebarjäär, kellaaeg, müra.(+edastaja,vastuvõtja poolsed) Personaalsed suhttõk= psühho distants,rass, sugu, haridustase(füsioloogilised, semantilised). Suhtlemissümbolid: sõna, pilt, kehakeel. Privaatsus=inimese õigus elada segamatult ja omaette, see on õigus eraelule. Lubamatu sekkuda(seotud tegevused-testid, ravid, jälgimised):diskrimineerimine. Distsipliin=kindlaskmääratud kord, org püüab norme ja standardeid maksma panna. Juhtkonna tegevus 1takistav 2 olukordaparandav. **Konflikt=Väga üldiselt võiks konflikti defineerida kui lahkheli või arusaamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema . Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad
3. Lõppsõna Antud ainekursuse üheks panuseks psühholoogia haridusse ongi füsioloogilistest protsessidest üldpildi andmine ja nende häirete teadvustamine. See annab võimaluse tulevikus luua selgemaid sidemeid somaatiliste haiguste ja psühholoogiliste probleemide vahel. Psühholoogide jaoks oleks oluline mõista füsioloogiliste muutustega kaasnevaid psühholoogilisi muutusi ja haiguste mõju indiviidi eraelule ning sotsiaalsele võimekusele. Nende protsesside bioloogiliste aluste mõistmiseks on vaja natuke põhjalikumat anatoomia ja füsioloogia tundmist, kui seda gümnaasiumis pakutakse. Kasutatud materjalid I osa Nienstedt, Walter, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist 2005. Inimese füsioloogia ja anatoomia. lk 185-197. Toim. Georg Loogna. Tallinn: Medicina Käitumise füsioloogia (SOPH.00.527) slaidid Süda.2011, Hannes Tomusk Neti leheküljed: http://www.inimene.ee/index
Euroopa sotsiaalharta sätestab esmakordselt inimese sotsiaalsed ja majanduslikud õigused. 5. Kuidas rühmitatakse inimõigused? Millised on vastavate gruppide põhiõigused? Nende sisu? Põhiõigused ehk universaalsed õigused: · õigus elule; · õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; · õigus korrakohasele õigusemõistmisele; · õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; · õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused: · õigus rahvusele ja kodakondsusele; · usu- ja mõttevabadus; · sõnavabadus; · liikumisvabadus; · koosolekute- ja ühingutevabadus; · hääleõigus. Majanduslikud ja sotsiaalsed õigused: · õigus tööle ja puhkusele; · õigus kvaliteetsele toidule ning joogiveele; · õigus inimväärsele elatustasemele; · õigus sotsiaalsele kindlustatusele · õigus tervise kaitsele ja arstiabile.
Isik kaebas halduskohtu otsuse edasi Tallinna Ringkonnakohtuse ning ringkonnakohus rahuldas isiku kaebuse. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et PPA on kaalutlusotsuse tegemisel andnud põhjendamatult suure kaalu kaebaja poolt toime pandud kuriteo raskusele ning jätnud piisava tähelepanuta kaebaja Eestis elamise kestust, kaebaja vanust ja sidemeid Eestiga puudutavad asjaolud. Kaebaja on Eestis sündinud ning elanud kogu elu siin, seega omab ähvardav väljasaatmine tugevat riivet kaebaja eraelule. PPA pole otsuses näidanud, et kaebajal oleksid üldse mingid sidemed kodakondsusjärgse riigiga. Arvestades samal ajal seda, et kaebaja on Eestis elanud üle 50 aasta, on tema sidemed Eestiga ilmselt tugevad. 3 Samas. Arvutivõrgus: http://www.pohiseadus.ee/ptk-2/pg-26/ (07.04.2014). 4 TlnRgKo nr 3-12-1993. 4 Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-9315
§1. Õigused, mis on meil puhtalt tänu sellele, et me oleme inimesed. Ehk universaalsed õigused, mis on kõigil inimestel sõltumata rassist, rahvusest, vanusest ja muudest sünnipärastest teguritest §2. Inimõigused kehtivad kõikjal ühtemoodi. Rootsis, Eestis, Ugandas ja Mehhikos. Kõikjal samamoodi. Ükski teine seadus ei saa inimõigusi tühistada §Põhilised inimõigused: –Õigus elule, vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, korrakohasele õigusmõistmisele, perekonnale ja eraelule §Poliitilised õigused ja vabadused –Õigus rahvusele ja kodakondsusele, sõnavabadus, hääleõigus, usu- ja mõttevabadus jne §Sots.maj õigused –Õigus tööle, palgale, puhkusele, toidule, joogiveele, väärikale elutasemele jne §Kultuurilised õigused –Õigus haridusele,, kultuurile, rahvuskultuurile ja –keelele jne Argumenteerimise küsimused (arvestusele tulevad üks-ühele need küsimused) 1. Tooge välja aspektid, mis räägivad lääne rahvusluse kasuks/kahjuks. Kasu:
Avaliku elu tegelase eraelu kajastamisel ajakirjanduses tuleb peale eraelu puutumatuse põhiõiguse kaaluda ka sõnavabaduse põhiõigust. Riigikohus on sellega seoses märkinud: "Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse, kasutamisel peab PS § 19 lg-st 2 tulenevalt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust." Varem oli mitmetes Euroopa riikides juurdunud arusaam, et avaliku elu tegelase õigus eraelule on oluliselt kitsam kui tavainimestel. Nii ajakirjanduses kui ka kohtupraktikas lähtuti sellest, et kui avaliku elu tegelane liigub avalikus kohas, tohib teda pildistada ja neid pilte ka ajakirjanduses avaldada. See arusaam muutus, kui Monaco printsess Caroline von Hannover, keda pildistati koos oma abikaasa printsi Ernst-August von Hannoveriga ratsutamas, sisseoste tegemas, suusapuhkusel jms, otsustas selliste piltide avaldamise vaidlustada ja pöörduda
20.Legitiimsus. Privaatsus. Legitiimsus-võim on õiguspärane ja valitsetakse kehtivate seaduste põhjal. Töökorraldus– tööruum ja töötunnid (suhteliselt kõrge legitiimsus mõjutamiseks). Isiklikud tegevused väljaspool töökohta– millises kirikus keegi käib, millises pangas kontot omab, kus puhkusel käib (madal legitiimsus mõjutamiseks). Privaatsus on inimese õigus elada segamatult ja omaette, see on õigus eraelule. Privaatsuse õiguse põhjal on lubamatu sekkuda isiku eraellu ja levitada tema kohta salajast informatsiooni, mis võib teda emotsionaalselt kahjustada. 21.Distsipliin. Liigid. Rakendamine. Distsipliin on kindlaksmääratud kord. Iga organisatsioon püüab maksma panna oma norme ja standardeid. Juhtkonna tegevus võib olla seejuures olla kahesugune: takistav(alluvate ergutamine) ja olukorda parandav(rikkumisele järgnev tegevus). Paljud juhid kasutavad progresseeruvat
ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. Lapse sotsiaalsed õigused: mõtte-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus Lapse õigus puhkusele ja jõudeajale - tuleb tagada võimalused ja tingimused mänguks. Lapse õigus privaatsusele - õigus isiklikule elule, suhtlus- ja sõprusringile;õigust eraelule ei tohi kahjustada meelevaldse või ebaseadusliku sekkumisega, riivates lapse au, väärikust, kiindumusi ja head mainet. Lapse õigus kaitsele majandusliku, kehalise ja vaimse ekspluateerimise eest Orvu või vanemliku hoolitsuseta lapse õigus riiklikule ülalpidamisele Lapse õigus osa võtta lastekaitseprogrammide väljatöötamisest Lapse sotsiaalsete õiguste piiramine ainult seaduslikel alustel ja last arvestavalt Avalik õigus
kokku või lähevad lahku, ning see köitiski lugema. Ootamatu pöörde võtnud lõpplahendus muutis teose veel enamgi meeldivaks, ning julgen soovitada seda ka teistelegi. Raamat on tugevates seostes praeguse ajaga. Ka tänapäeval leidub vanemaid naisterahavaid, kes on armunud endast aastaid nooremasse mehesse. Lihtinimene ei pruugi säärast armastust igapäevases elus tähelepanna, ning ei ole ka vaja, sest igal inimesel on õigus oma eraelule ja ei ole teiste asi, kes kellega koos on ja veel enam, milline nende vanuseline erinevus on. Leidub ka mitmeid filme, kus on käsitletud probleeme, mis tekivad armastusest, samuti on ka neid teoseid, milles on käistletud vanusevahe probleeme. Vanusevahet probleemi on käsitletud isegi mitmetes seriaalides näiteks ,,Meeleheitel koduperenaised", ,,Vaprad ja ilusad". Lisaks on käsitletud seda muret, probleemi või ka armastust kodumaises saatesarjas ,,Saladused",
ametiga. Kui tegevus pole aga inimese ametiga seotud, muutub sekkumise legitiimsus ebaselgeks. Töövälise käitumise puhul on organisatsiooniline mõjutamine piiratud. Kui töötaja käitumine pole seotud tema ametiga, pole sekkumine põhjendatud. Mida enam on inimese käitumine aga seotud tema ametiga, seda enam võib ta oodata organisatsioonilist mõjutamist. Õigus privaatsusele Privaatsus on inimese õigus elada segamatult ja omaette, see on õigus eraelule. Privaatsuse õiguse põhjal on lubamatu sekkuda isiku eraellu ja levitada tema kohta salajast informatsiooni, mis võib teda emotsionaalselt kahjustada. Inimeste usulised, poliitilised ja sotsiaalsed arvamused nende eraasi ja ei või seetõttu olla järelvalve või analüüsi objektiks. Diskrimineerimine Diskrimineerimiseks loetakse töötajate eristamist rassi, rahvuse, soo, usu, puuete jt näitajate põhjal. Töötaja hindamise aluseks võib olla ainult tema töö tulemuslikkus.
ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE 1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE Ühiskonna ja isiku individualismi arenedes jäi tavaõigusest ja käibivatest moraalinormidest inimese privaatsuse kaitsmisel väheks. Lisaks moraalsele hukkamõistule privaatsusõiguse rikkumisel tekkis vajadus ka efektiivsete õiguskaitsevahendite järele. Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hüve, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn kuulsad inimesed. Õiguslikult ei ole õigus eraelule sugugi väljavalitute hüve, vaid tegemist on nn igaühe õigusega, mis tähendab seda, et õigust privaatsusele on õigus nõuda igal inimesel sõltumata tema ühiskondlikust, majanduslikust vm kuuluvusest. Privaatsus on igaühe õigus. Igal inimesel on õigus enesemääratlusele ning õigus, et tema isiklikke valikuid austataks nii riigi kui teiste isikute poolt. Et mõista, mis kuulub privaatsusõiguse kaitsealasse, tuleb esmalt aru saada, mis on privaatsus ja millest koosneb eraelu. 1
*Eeldatakse, et töötajad ise kaitsevad oma huve. *Edutamine toimub nii organisatsiooni seest kui väljastpoolt organisatsiooni, aluseks turuväärtus. *Juhid püüavad järgida kaasaegseid juhtimisideid. *Tegutsemisviisid ja kombed kehtivad kõigi jaoks. *Usk individuaalsetesse otsustesse. *Rõhk individuaalsel initsiatiivil ja saavutustel, eestvedamise ideaal. *Igaühel on õigus eraelule ja isiklikule arvamusele. *Ei eeldata, et organisatsioonid kannavad töötajate eest hoolt hällisthauani. MADAL INDIVIDUALISM - Equador, Panama, Kolumbia 34. Kirjeldage G.Hofstede kultuuridimensioone: -maskuliinsus-feminiinsus Maskuliinsetes ühiskondades ollakse orienteeritud rahale ning asjadele, tähtis on võim ja edasiliikumine. Feminiinsed ühiskonnad väärtustavad pigem elukvaliteeti, on orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele
motivatsiooni enesearenguks. Õpetaja oskab ja suudab kuulata, vaadata, mõelda ja 6 analüüsida. Õpetaja omab füüsilist ja vaimset, intellektuaalset ja emotsionaalset ning kõlbelist tasakaalu./ Õpetaja kutse-eetika, 2004.a./ Eneseväljenduses kasutab õpetaja korrektset keelt ning väldib üleolevat ning solvavat käitumist. Õpetajal on õigus enda eraelule ja puhkusele. Õpetajal peab olema tahe uskuda, et teda koheldakse õiglaselt. Õpetaja rõõmsameelsus, isiklik eeskuju ja nõudlikkus enese vastu on aluseks õpilaste väärtuste ja hoiakute kujunemisele. · Õpetaja ja õpilane. Õpetaja aktsepteerib ja püüab arvestada õpilase kordumatut isikupära. Õpetaja austab õpilase õigusi ning suhtub temasse inimlikult ja õiglaselt. Õpetaja püüab mõista õpilase
Keskuse ülesanne on meditsiiniliste ja meditsiiniväliste vastumeetmete rakendamine ning riigiasutuste, Euroopa Liidu ja Maailma Terviseorganisatsiooni koostöö koordineerimine. EL parandab jätkuvalt asjakohast teabevahetust ja riskijuhtimismeetmete koordineerimist. Tegevus hõlmab ka koostööd viirusevastaste ravimite varumiseks ja tõhusama gripivaktsiini väljatöötamise kiirendamiseks, riiklike tegevuskavade edendamist ja riskijuhtimismeetmete parandamist. Vaimne tervis Lisaks eraelule tekitatavale kahjule põhjustavad vaimuhaigused (enamasti ärevus ja depressioon) ka märkimisväärseid sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid (eelkõige haridus-, hooldus- ja õigussüsteemidele). Vaimuhaigus on üks levinumaid põhjusi, miks inimesed võtavad haiguspuhkust, lähevad varem pensionile või töövõimetuspensionile. Kohustus võtta kõnealuses valdkonnas meetmeid lasub eelkõige ELi liikmesriikide valitsustel, kuid ka valitsusvälised organisatsioonid on üha aktiivsemad.
• Organisatsiooni mõju liikmete heaolule on mõõdukas. • Eeldatakse, et töötajad ise kaitsevad oma huve. • Edutamine toimub nii organisatsiooni seest kui väljastpoolt organisatsiooni, aluseks turuväärtus. • Juhid püüavad järgida kaasaegseid juhtimisideid. • Tegutsemisviisid ja kombed kehtivad kõigi jaoks. • Usk individuaalsetesse otsustesse. • Rõhk individuaalsel initsiatiivil ja saavutustel, eestvedamise ideaal. • Igaühel on õigus eraelule ja isiklikule arvamusele. • Ei eeldata, et organisatsioonid kannavad töötajate eest hoolt hällist hauani. Madal individualism (Ecuador, Panama, Colombia): • … Lühidalt: ’Üksildus, sõltumatus, eesmärgid, konfliktid’ vs ’Perekond, konformsus, sise-välisgrupi erinevused’ 33. Kirjeldage G.Hofstede maskuliinsus-feminiinsus kultuuridimensiooni (vastuses ärge kasutage väljendit „ja vastupidi“ või midagi analoogset). Nimetage mõned madala vs
import(4) - sissevedu, kaupade ja teenuste ostmine välismaalt indekseerimine(4) - protseduur majandus- ja sotsiaalpoliitikas, millega korrigeeritakse hindu ja makseid vastavalt inflatsiooni määrale inflatsioon(4) - raha ostujõu langus ja üldine hinnatõus, mis on seotud ülemäärase hulga paberraha ringlusse laskmisega inimõigused - üleüldised ja võõrandamatud õigused (näit. õigus elule, inimväärsele kohtlemisele, perekonnale ja eraelule, õigus olla vaba ja saada kohtulikku kaitset), mis peaksid olema igal inimesel. Inimõigused klassifitseeritakse kodaniku- ja poliitilisteks õigusteks; majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks õigusteks. institutsioon - asutus, organisatsiooniline korraldus. Eristatakse poliitilisi institutsioone (erakonnad), võimuinstitutsioone (parlament, volikogud, riigipea administratsioon), valitsemisinstitutsioone (valitsus, riigiametid), järelvalveinstitutsioone (kohus, inspektsioonid)
1) põhiõigused ehk universaalsed (üldised) õigused; 2) poliitilised õigused; 3) sotsiaalsed ja majanduslikud õigused; 4) kultuurilised õigused. Põhiõigused on niisugused õigused, mis on igal inimesel ilma mingisuguste lisatingimusteta. Põhiõigused on näiteks õigus elada; õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele; õigus korrakohasele õigusemõistmisele; õigus saada kaitset julma ja alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused on seotud demokraatliku valitsemiskorraga. Peamised poliitilised õigused on õigus rahvusele ja kodakondsusele; usu- ja mõttevabadus; sõnavabadus; liikumisvabadus; vabadus koosolekuid pidada ja ühinguid luua; hääleõigus. Poliitilised õigused on seotud osalemisega poliitikas ning kehtivad enamjaolt nende inimeste kohta, kes on vastava riigi kodanikud. Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused eeldavad, et riigis on arenenud majandus,
(Põhiseaduse raamatus ka) 1) Rahvahääletusega 2) kahe järjestikuse Riigikogu poolt (vähemalt 51 häält peab olema poolt) 3) Kiireloomulisena ühe Riigikogu poolt (poolthääli peab olema vähemalt 4/5) Tähtsuse järjekorras: (kui pole vastavuses, tuleb muuta vähem tähtsat) 1) rahvusvahelised seadused 2) põhiseadus 3) seadus (Riigikogu) 4) määrus (vallavolikogu) Inimõigused (põhiseaduses) 1) Õigus elule, vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, perekonnale, eraelule. 2) Õigus korrakohasele õigusemõistmisele. 3) Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest 4) Õigus rahvusele ja kodakondsusele 5) Usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, liikumisvabadus, koosolekute ja ühingutevabadus, hääleõigus 6)Õigus tööle ja puhkusele, teabele 7) Õigus inimväärsele elutasemele, sotsiaalsele kindlustatusele 8) Õigus tervise kaitsele ja arstiabile Kodanikuõigused (põhiseaduses) 1)Õigus ja kohustus teenida kaitseväes
annaabi.ee 
