Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Internetis valitsevad ohud (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Internetis valitsevad ohud #1 Internetis valitsevad ohud #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Alvaro-Mati Viilver Õppematerjali autor
Siit saate infot internetist endast ja tema ohtudest.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
doc

Internet täna maailmas

MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus

Ainetöö
thumbnail
25
docx

Uurimustöö psühholoogiast: Sõltuvushäired

Alates tööstusrevolutsioonist 19 sajandist on teadus ja tehnika peadpööritava kiirusega arenenud, sellega seoses ka inimene. Me oleme vastuvõtlikumad kõigele uuele, nii vaimses, kui ka füüsilises mõttes. Ei taha küll endale tunnistada aga just kiire areng teaduse, tehnika vallas on teinud meist sõltlased. Meil mängib raadio ööpäevaringselt, et viimaseid uudiseid ,,maha ei magaks". Meil on nutikad telefonid, mis meiega räägivad. Meil on internet, millega võime olla ühenduses kellega, kus ja millal. Meil on ravimitööstus, kus toodetakse 2 Sõltuvushäired miljonid ravimi ühikuid päevas. Meil on kauplused, restoranid, vabaajaveetmise kohad....ühesõnaga kõik ja rohkemgi veel, mida inimene vajab. Meil on tarbimissõltuvus. Käesolevas uurimustöös heidame pilgu sõltuvus ja sõltuvushäiretele. Vaatleme paari

Psühholoogia
thumbnail
168
pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

..................................................................................................................... 70 4 4.14.3. Ülesanne................................................................................................................. 70 5. E-turunduse seire ................................................................................................................... 71 6. Kriisikommunikatsioon internetis .......................................................................................... 74 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 77 Summary................................................................................................................................... 78 Kasutatud allikad ....................................................................................................

Turundus
thumbnail
31
docx

KOOLIKIUSAMINE

Anonüümsus ­ luuakse varikontosid, mis ei anna informatsiooni konto tegeliku kasutaja ehk kiusaja kohta. Sama on ka mobiiltelefonidega ­ kasutatakse salastatud numbreid või kõnekaarte ning helistaja või sõnumi saatja isiku tuvastamine on keeruline. (Küberkiusamine) 8 Laiaulatuslik publik ­ iga päevaga suureneb interneti kasutajate hulk, seega ka nende inimeste hulk, kes võivad näha internetis kiusliku ja pahatahtliku sisuga materjale kiusatava kohta. (Küberkiusamine) Tagajärgede vähene või lausa puudulik tajumine ­ üldjuhul kiusaja ei näe kiusatava reaktsiooni ja emotsioone küberkiusamise ajal ning seetõttu ei taju kiusaja, kuivõrd kõik see kiusatavat puudutas või häiris. (Küberkiusamine) Kõrvalseisjate (kaaskiusajate) sekkumise võimalus ­ ka teised, kõrvalvaatajad, saavad

Ühiskond
thumbnail
40
doc

E-turunduse eksami kordamisküsimused

E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav

Turundus
thumbnail
22
doc

Arvutivõrgud

255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 2 Arvutivõrgud 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP numbrite täisklassid ja alamklassid Täisklassid Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha nagu seda on tänapäeval Internet. Seepärast jaotati IP numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel Diaposoonid Mask Seadmete hulk Võrkude hulk 29 A 0.0.0.0 ­ 126.255.255.255 255.0.0.0 2 126 16 6 8 14 B 128.0.0.0 ­ 191.255.255.255 255.255.0

Arvutiõpetus
thumbnail
60
docx

Probleemi (juhtumi) analüüs

kasutajaliideseks.äriklientide jaoks: Kuni siiani jooksutavad firmad oma mida Sa ei ole enam seotud tavaliste failide, kaustade ja programmidega, Sa olid siiani oma kompuutris kasutanud. Selle asemel töötab Chrome OS hoopis Coogle programme/rakendusi omaenda kohalikes serverites, aga see nõuab pilvraalinduse infrastruktuuris: vajalike programmidega saad Sa töötada Internetis ja Sinu hulga failid salvestatakse pilvesraha, et kogu asuvasse seda "asjandust" Sinu personaalsesse hooldada: Personali koolitada; asukohta. Chrome OS hõivab aparatuuri ja infrastruktuuri korras hoida; opsüsteemi

Infosüsteemid ja nende sotsiaalsed ning...
thumbnail
19
docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Klient/server võrku nimetatakse ka kaheastmeliseks (two-tier) võrguks. Teine levinud võrguarhitektuuri tüüp on võrdõigusvõrk (peer-to-peer network), kus kõigil arvutitel on ühesugused ülesanded. Mõlemat tüüpi võrkudel on omad eelised ja puudused. 1.3.1.3 Interneti olemus ja selle peamised kasutusalad. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IPprotokolli. Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgumagistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983.a

Arvutiõpetus




Kommentaarid (2)

s6durpo1ss56 profiilipilt
Alvaro-Mati Viilver: Jah see materjal aitas väga palju mind.

Sellest oli palju kasu.
15:33 19-06-2012
No0b profiilipilt
Maria Anisovets: Väga tore
19:02 10-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun