MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus
Alates tööstusrevolutsioonist 19 sajandist on teadus ja tehnika peadpööritava kiirusega arenenud, sellega seoses ka inimene. Me oleme vastuvõtlikumad kõigele uuele, nii vaimses, kui ka füüsilises mõttes. Ei taha küll endale tunnistada aga just kiire areng teaduse, tehnika vallas on teinud meist sõltlased. Meil mängib raadio ööpäevaringselt, et viimaseid uudiseid ,,maha ei magaks". Meil on nutikad telefonid, mis meiega räägivad. Meil on internet, millega võime olla ühenduses kellega, kus ja millal. Meil on ravimitööstus, kus toodetakse 2 Sõltuvushäired miljonid ravimi ühikuid päevas. Meil on kauplused, restoranid, vabaajaveetmise kohad....ühesõnaga kõik ja rohkemgi veel, mida inimene vajab. Meil on tarbimissõltuvus. Käesolevas uurimustöös heidame pilgu sõltuvus ja sõltuvushäiretele. Vaatleme paari
..................................................................................................................... 70 4 4.14.3. Ülesanne................................................................................................................. 70 5. E-turunduse seire ................................................................................................................... 71 6. Kriisikommunikatsioon internetis .......................................................................................... 74 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 77 Summary................................................................................................................................... 78 Kasutatud allikad ....................................................................................................
Anonüümsus luuakse varikontosid, mis ei anna informatsiooni konto tegeliku kasutaja ehk kiusaja kohta. Sama on ka mobiiltelefonidega kasutatakse salastatud numbreid või kõnekaarte ning helistaja või sõnumi saatja isiku tuvastamine on keeruline. (Küberkiusamine) 8 Laiaulatuslik publik iga päevaga suureneb interneti kasutajate hulk, seega ka nende inimeste hulk, kes võivad näha internetis kiusliku ja pahatahtliku sisuga materjale kiusatava kohta. (Küberkiusamine) Tagajärgede vähene või lausa puudulik tajumine üldjuhul kiusaja ei näe kiusatava reaktsiooni ja emotsioone küberkiusamise ajal ning seetõttu ei taju kiusaja, kuivõrd kõik see kiusatavat puudutas või häiris. (Küberkiusamine) Kõrvalseisjate (kaaskiusajate) sekkumise võimalus ka teised, kõrvalvaatajad, saavad
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav
255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 2 Arvutivõrgud 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP numbrite täisklassid ja alamklassid Täisklassid Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha nagu seda on tänapäeval Internet. Seepärast jaotati IP numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel Diaposoonid Mask Seadmete hulk Võrkude hulk 29 A 0.0.0.0 126.255.255.255 255.0.0.0 2 126 16 6 8 14 B 128.0.0.0 191.255.255.255 255.255.0
kasutajaliideseks.äriklientide jaoks: Kuni siiani jooksutavad firmad oma mida Sa ei ole enam seotud tavaliste failide, kaustade ja programmidega, Sa olid siiani oma kompuutris kasutanud. Selle asemel töötab Chrome OS hoopis Coogle programme/rakendusi omaenda kohalikes serverites, aga see nõuab pilvraalinduse infrastruktuuris: vajalike programmidega saad Sa töötada Internetis ja Sinu hulga failid salvestatakse pilvesraha, et kogu asuvasse seda "asjandust" Sinu personaalsesse hooldada: Personali koolitada; asukohta. Chrome OS hõivab aparatuuri ja infrastruktuuri korras hoida; opsüsteemi
Klient/server võrku nimetatakse ka kaheastmeliseks (two-tier) võrguks. Teine levinud võrguarhitektuuri tüüp on võrdõigusvõrk (peer-to-peer network), kus kõigil arvutitel on ühesugused ülesanded. Mõlemat tüüpi võrkudel on omad eelised ja puudused. 1.3.1.3 Interneti olemus ja selle peamised kasutusalad. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IPprotokolli. Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgumagistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983.a
Sellest oli palju kasu.
Kõik kommentaarid