Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Internetis valitsevad ohud (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Internetiohud
Interneti ohtudes räägime internetis valitsevatest ohtudest. Siin saame teada, mis meid internetti kasutades ees ootavad ja kuidas käituda internetis turvaliselt. Mida peaks meelde jätma, ja kuidas käituda kui avastame midagi kahtlast.
Interneti esimene oht on see, et kui sa lähed interneti satud sa sellest sõltuvusse ja oled kaua ning unustad oma kohustused ja jätad need tegemata. Tihtipeale interneti minnes jäävad paljud noored sellest sõltuvusse, ega nõustu tegelema mitte millegi muuga , kui ainult internetis istumisega. Internet on sõltuvust tegitav.
Internetis tundmatute inimestega suheldes võivad nad hakata sekkuma su eraellu, ning sellega võib kaasneda palju probleeme, kuna kunagi ei või teada kes see võõras on ja mis kavatsused tal on. Parem ei tasu internetis võõrastega suhelda, ei tasu oma eraelust rääkida kellelegi keda sa ei tunne. Tihtipeale tutvustavad võõrad end kellegi teisena, keda nad ei ole ning pärivad sinu eraelu kohta. Kas sa elad vanematega, vana sa oled ja selliseid asju. Alati väidetakse end olevat nooruk, kes otsib kaaslast või midagi sellist, aga tegelikult ollakse suured ja petturid. Ka internet on eraellu sekkuv, tihedamini interneti kasutajad ei mõtle oma eraelule ning jätavad selle seljataha , kuid see kehtib noorte kohta. Nemad on ennast interneti unustavad.
Internetis tihtipeale propageeritakse ja õhutatakse vägivaldadele. Tänu sellele, et keegi seal mingi uhkustab:“, et oi ma tegin seda ja ma tegin toda ning vahele ei jäänud“ jääb see ka teistele külge, ning ka teised hakkavad vägivallatsema. Näiteks (kui kellegil juhtus kodus midagi, ta ei räägi sellest vanematele, vaid räägib internetis: “Nüüd ma teen seda ja teen teist.“ Internetis mõeldakse end valitseja olevat ja arvatakse , et seal pole vaja midagi karta ning kui ma siin nüüd midagi plaanin, siis jääb see teistele teadmatuks. Kuid ei teata, et internet on väga avalik ja , et sealt saab kõik teada, mida keegi teha on plaaninud ja saadakse jälile.
Internetti minnes unustatakse ennast tihtipeale kauaks arvutisse, kuid sellega kaasnevad ka terviseprobleemid. Kaua internetis olles mõjub see väga halvasti silmadele ning paneb ka harvematel juhtudel pea valutama ja süda läheb pahaks. Liigne internetis viibimine mõjub äga halvasti sinu tervisele ja sinu mõtlemisele. Selline probleem esineb kaua internetis istujatel.
Kõige levinum oht on pettused . Tihtipeale pakutakse internetis midagi odavamalt müüja. Selliseid pakkumisi jäävad väga paljud uskuma, ja kõige enam usuvad seda väiksed lapsed ja noore. Kuid ega ka suured headest pakkumistest ära ütle, aga kunagi ei teata kas see inimene on usaldusväärne vaid võetakse pakkumine umbropsu enne läbimõtlemata vastu. Selle tõttu juhtub ka see, müüa küsib:
  • Arveldusarve numbrit
  • Kodust aadressi
  • Telefoni numbrit
  • Isikukoodi
  • Dokumente

Ning tihti saavad ostjad hoopis petta. Neilt palutakse enne kauba kättesaamist raha ära saata, ja kui kõik toimingud on tehtud ning raha kätte saadud jääbki see ostja oma kaupa ootama teadmata, et ta ei saa mingit kaupa vaid ta jäi petturi läbi oma rahast ilma. Seda on juhtunud palju kordi, see pole riskivaba.
Sellised ohud ootavad ees interneti kasutajaid. Kõige parem on nendest hoiduda ennast arendades ja ohtudega kurssi viies. Enne millegi otsustamist kontakteeruge oma vanematega ja ka asjatundjatega. Mida rohkem ohte tunned, seda turvalisem on internetti kasutada.
Alvaro -Mati Viilver
13.04.2012
Internetis valitsevad ohud #1 Internetis valitsevad ohud #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Alvaro-Mati Viilver Õppematerjali autor
Siit saate infot internetist endast ja tema ohtudest.

Sarnased õppematerjalid

Internet täna maailmas
21
doc

Internet täna maailmas

MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus

Ainetöö
Uurimustöö psühholoogiast-Sõltuvushäired
25
docx

Uurimustöö psühholoogiast: Sõltuvushäired

Alates tööstusrevolutsioonist 19 sajandist on teadus ja tehnika peadpööritava kiirusega arenenud, sellega seoses ka inimene. Me oleme vastuvõtlikumad kõigele uuele, nii vaimses, kui ka füüsilises mõttes. Ei taha küll endale tunnistada aga just kiire areng teaduse, tehnika vallas on teinud meist sõltlased. Meil mängib raadio ööpäevaringselt, et viimaseid uudiseid ,,maha ei magaks". Meil on nutikad telefonid, mis meiega räägivad. Meil on internet, millega võime olla ühenduses kellega, kus ja millal. Meil on ravimitööstus, kus toodetakse 2 Sõltuvushäired miljonid ravimi ühikuid päevas. Meil on kauplused, restoranid, vabaajaveetmise kohad....ühesõnaga kõik ja rohkemgi veel, mida inimene vajab. Meil on tarbimissõltuvus. Käesolevas uurimustöös heidame pilgu sõltuvus ja sõltuvushäiretele. Vaatleme paari

Psühholoogia
E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE
168
pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

..................................................................................................................... 70 4 4.14.3. Ülesanne................................................................................................................. 70 5. E-turunduse seire ................................................................................................................... 71 6. Kriisikommunikatsioon internetis .......................................................................................... 74 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 77 Summary................................................................................................................................... 78 Kasutatud allikad ....................................................................................................

Turundus
KOOLIKIUSAMINE
31
docx

KOOLIKIUSAMINE

Anonüümsus ­ luuakse varikontosid, mis ei anna informatsiooni konto tegeliku kasutaja ehk kiusaja kohta. Sama on ka mobiiltelefonidega ­ kasutatakse salastatud numbreid või kõnekaarte ning helistaja või sõnumi saatja isiku tuvastamine on keeruline. (Küberkiusamine) 8 Laiaulatuslik publik ­ iga päevaga suureneb interneti kasutajate hulk, seega ka nende inimeste hulk, kes võivad näha internetis kiusliku ja pahatahtliku sisuga materjale kiusatava kohta. (Küberkiusamine) Tagajärgede vähene või lausa puudulik tajumine ­ üldjuhul kiusaja ei näe kiusatava reaktsiooni ja emotsioone küberkiusamise ajal ning seetõttu ei taju kiusaja, kuivõrd kõik see kiusatavat puudutas või häiris. (Küberkiusamine) Kõrvalseisjate (kaaskiusajate) sekkumise võimalus ­ ka teised, kõrvalvaatajad, saavad

Ühiskond
E-turunduse eksami kordamisküsimused
40
doc

E-turunduse eksami kordamisküsimused

E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav

Turundus
Arvutivõrgud
22
doc

Arvutivõrgud

255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 2 Arvutivõrgud 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP numbrite täisklassid ja alamklassid Täisklassid Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha nagu seda on tänapäeval Internet. Seepärast jaotati IP numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel Diaposoonid Mask Seadmete hulk Võrkude hulk 29 A 0.0.0.0 ­ 126.255.255.255 255.0.0.0 2 126 16 6 8 14 B 128.0.0.0 ­ 191.255.255.255 255.255.0

Arvutiõpetus
Probleemi-juhtumi-analüüs
60
docx

Probleemi (juhtumi) analüüs

kasutajaliideseks.äriklientide jaoks: Kuni siiani jooksutavad firmad oma mida Sa ei ole enam seotud tavaliste failide, kaustade ja programmidega, Sa olid siiani oma kompuutris kasutanud. Selle asemel töötab Chrome OS hoopis Coogle programme/rakendusi omaenda kohalikes serverites, aga see nõuab pilvraalinduse infrastruktuuris: vajalike programmidega saad Sa töötada Internetis ja Sinu hulga failid salvestatakse pilvesraha, et kogu asuvasse seda "asjandust" Sinu personaalsesse hooldada: Personali koolitada; asukohta. Chrome OS hõivab aparatuuri ja infrastruktuuri korras hoida; opsüsteemi

Infosüsteemid ja nende sotsiaalsed ning...
Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia-IST-mõisted
19
docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Klient/server võrku nimetatakse ka kaheastmeliseks (two-tier) võrguks. Teine levinud võrguarhitektuuri tüüp on võrdõigusvõrk (peer-to-peer network), kus kõigil arvutitel on ühesugused ülesanded. Mõlemat tüüpi võrkudel on omad eelised ja puudused. 1.3.1.3 Interneti olemus ja selle peamised kasutusalad. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IPprotokolli. Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgumagistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983.a

Arvutiõpetus




Kommentaarid (2)

s6durpo1ss56 profiilipilt
Alvaro-Mati Viilver: Jah see materjal aitas väga palju mind.

Sellest oli palju kasu.
15:33 19-06-2012
No0b profiilipilt
Maria Anisovets: Väga tore
19:02 10-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun