Pärnu Koidula Gümnaasium Kehalise kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute enesetundele ja meeleolule Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Kairit Merilaht, Karmen Grigor, Kätlin Kase, Britt Haas, Anet Vaikla G1BK1- bioloogia-keemia õppesuund Juhendaja: Eva Palk Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................. ....
Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal. Treenitud inimese immuunsüsteem on tugevam, ta haigestub harvemini ja on vastupidavam kliimamuutustele, stressiolukordadele ja pingutustele. Kehaline aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku
lihtsamini, kui suudan kasvõi konflikti korral enne arutleda oma vigade või eksimuste üle, need enda jaoks lahti mõtestada, unustamata probleemide ülesehitust ükski lahkheli pole vaid ühetahuline. Kokkuvõtteks võin öelda, et esmatähtis on mõista oma ,,sisemust". Tänu sellele on paljud keerukad asjad lihtsamad ning see omakorda mõjub hästi kasvõi enesetundele. Enne pea ees vette hüppamist tasub mõelda ning esmajärjekorras kaalutleda võimalikult otstarbekaid variante.
Näiteks ei tasu süüa liiga palju magusat ja rasvaineid. Üldjuhul öeldakse, et süüa võib kõike, kuid tuleb jälgida koguseid. Noorte viga on see, et nad eelistavad kiirtoitu kuna see on maitsvam ja kergesti valmiv. Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit, kuna see aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Seda aga on koolinoortel tihti raske teha, sest koolis on väga suur koormus peal. Iga päev kestavad tunnid kella neljani ja koju jõudes peab hakkama kohe järgmiseks päevaks õppima. Vahel lausa mitmeks kontrolltööks. Samuti käivad mõned õpilased huviringides (klaveriõpe, kitarriõpe jne), mis teda vaimselt arendavad ning selle tõttu ei ole aega ega ka jõudu trennis käia.
Erksus suureneb vahetult pärast ärkamist ja säilib sarnasel tasemel veel paari tunni jooksul. Samuti leiti, et taoline uinak aitab vähendada eksimusi ja ära hoida õnnetusi. (http://www.sleepfoundation.org/site/c.huIXKjM0IxF/b.2419153/k.8430/The_Short_Stor y_on_Napping.htm) o National Institute of Occupational Safety and Health poolt tehtud uuringus 16 naissoost katseisiku poolt näitas , et päevane 30min. uinak mõjub positiivselt enesetundele ja heale tujule. (http://www.websciences.org/cftemplate/NAPS/archives/indiv.cfm?ID=20065945) Kokkuvõte Magamine on lahutamatu osa meie ööpäevasestest tegevustest. Teooriaid selle kohta kuidas magada on aga väga palju. Viimasel ajal on tähelepanu all olnud mitmeid uuringuid, kus päevaste uinakute mõju inimeste enesetundele ja füsioloogilistele protsessidele on testitud. Paljud tervisespetsialistid ja arstid siiski soovitavad lühikesi 20- 30min. keskpäevaseid uinakuid
Igal nädalal jookse 1 min rohkem kui eelmisel nädalal. 2. Võimlemine: käteringid, puusaringid, põlveringid, painutused ette ja taha, käte vibutused jms (vali ise 5-10 harjutust) Vali järgmiste harjutuste hulgast 4-6 harjutust (ühel päeval vali erinevate värvide seast), vali erinevatel treeningpäevadel erinevaid harjutusi. 3. Põlvetõstejooks: 10 sekundit kiiruse peale, tee seda ühel treeningul 2-4 korda vastavalt enesetundele 4. Kiirjooks: 30-50 m täiskiirusega jooks, tee seda ühel treeningul 2-4 korda 5. Täiskükist üleshüpped: nii mitu korda kui vana oled. Igal uuel nädalal tee 1-2 üleshüpet rohkem, kui eelmisel nädalal 6. Kükid ühel jalal: ühe jala peal nii mitu korda kui vana oled (kindlasti mõlema jalaga). Igal uuel nädalal 1-2 kükki rohkem. 7. Käte kõverdused toenglamangus: nii mitu korda kui vana oled. Igal uuel nädalal tee 1-2 kätekõverdust rohkem 8
kõik tehtud, sest kui jõuab õhtu kätte ja taipan, et pole midagi korda saatnud ja nii mitu päeva järjest võib lõpuks stress tekkida 4. Sõprade seltsis olemine- Ei teki üksildustunnet ning kui on mure, siis aitavad nemad alati 5. Teen regulaarselt trenni- trenni tegemine parandab enesetunnet kõvasti ning on ka tervislik tervisele 6. Tervislik toitumine- tervislik toitumine tuleb organismile kasuks ning ka enesetundele 7. Ei lükka plaane homse varna- Kui tean, et on vaja teha koolis töid järgi või teatud ajaks vaja esitada mingi töö, siis üritan need koheselt ära teha, et mitte kooliaasta lõpus, sest muidu võib ~10 tööd ühele nädalale sattuda ja oh seda stressi siis 8. Ei mõtle üle- üritan võimalikult vähe üle mõelda, sest see on üks põhiline stressitekitaja, sest hakkan mõtlema asjade üle, mis ilmselgelt ei juhtu/ ei
prlemiste sooritamist pripeva. Prelge endale sobiva kiirusega senikaua, kuni tunnete kerget peapritust. Algul vite piirduda 3-4 prdega, aja jooksul ja oskuste-vimete kasvades suurendage jrk-jrgult kiirust ja prete arvu. Soovitav on kasutada tantsijate kavalust: vtta oma pilgule orientiiriks mingi liikumatu punkt vi ese, kuhu kinnitate hetkeks silmavaate iga ringi alguses ja lpus. Maksimaalseks prete arvuks peaks saavutama 21, sobiv kiirus ja selle kasvatamine vastavalt enesetundele. Sellest ei ole midagi, kui esmalt kipute prandale kukkuma, selle vastu aitabki pehme alus. Kui olete harjutuse nr. 1 lpetanud, asetage ked puusa ja hingake nina kaudu sisse, suu kaudu vlja. Vljahingamisel hoidke suu ja keel torus, nii puhastate paremini kopse. Tehke seda 3-5 korda ja jtkake harjutustega siis, kui hingamine on htlaseks muutunud. SEE HARJUTUS TUGEVDAB TEIE SISEMIST TASAKAALUAPARAATI. Kui prlemiste arv on judnud 21-ni, saavutab teie keha suurima
Mis on ringtreening? Ringtreenig- harjutused on jaotatud nn " jaamadesse" Igat harjutust soorita 30-45 sekundit, seejärel liigu järgmise harjutuse juurde. Harjutuste vahel puhkepause ei ole. Pärast kõikide harjutuste tegemist puhka 1-2 minutit. Vastavalt treenituse astmele ja enesetundele korda harjutusi 2-4 korda. Ringtreenigut saab teha ka voolavalt mis tähenab seda,et harjutust tehakse ilma ajata ja järgmise harjutuse juurde liigutakse kui eelnev on tehtud. Ring treeningu harjutused koos tegevuse ja seletusega, millisele lihasgrupile/organile need harjutused mõjuvad. Harjutuse kestus 20 sekundit, paus harjutuste vahel 10 sekundit ja seeriate vahel 1 min. Seeriaid kokku 4. 1. sulghüpped 2. kükkishüpped- hüpped kükkis 20 sekundit 3
Enamasti sisaldavad need vähe rasva ning on eluliselt vajalikud meie ajule ja närvisüsteemile. Süües erinevaid puu- ja juurvilju, saab olla kindel, et igapäevane vitamiinide vajadus on kaetud. Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenitud inimese immuunsüsteem on tugevam, ta haigestub harvemini ja on vastupidavam kliimamuutustele, stressiolukordadele ja pingutustele. Kehaline aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku. Parandab organismi verevarustus, tugevndab südamelihaseid ja vähendadab haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse. Suitsetamine suurendab vastuvõtlikkust haigustele ning mõjutab maitsmis- ja haistmismeelt. Mõne aja pärast muutub suitsetalal aga toidu lõhn ja maitse, ta hakkab
eriti kui keegi ei vaata! Kontrolli ennast ja säilita korrektsus ja viisakus ka raskes olukorras. Ava alati naistele uksi, lase nendel esimesena siseneda. Kanna endaga kaasas närimiskummi ja pabersalhvrätikuid- neiul võib neid vaja minna. Ära virise pisiasjade üle( ilm, restoranis söögi toomine viibib, keegi võttis parkimiskoha teie nina eest). Ole suuremeelne ja pööra tähelepanu lähedaste enesetundele. Jää positiivseks ja hoia seda ka raskes olukorras. Sellistes olukordades erlduvad terad sõkaldest. Härrasmees avab alati naisterahvale ukse ja pakub talle istet. Unusta solvumine, ole sellest üle. Midagi ei juhtu kui neiu Sinu kõnet vastu ei võtnud. Vaidlemisega ei jõua Sa mitte kuskile, jää rahulikuks kui neiu peaks Sinu peale ühe korraliku sõimuvalangu kallama. Las ta elab ennast välja ning pärast räägite. Ole mehelik!
kord öeldud, et parima elukvaliteedi tagab regulaarne liikumine ning tasakaalustatud ja õige toitumine. Sven Hõbemägi Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonna magister, personaaltreener 2.1 Füüsiline tegevus Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Südamele on kasulik, kui liikuda või sportidad kogu treeningu vältel mõõduka intensiivsusega, mis on 6070% maksimaalsest pulsisagedusest. Treeningu lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad
muutmiseks arvuteid. Vanematel inimestel võib pidevalt sundasendis istumisest esineda lihaste ja liigeste kangestumist, lülisamba kõverdumist.Teadmiseks Teile, et inimene peaks käima päevas vähemalt 500 sammu. Seega võiksite igal õhtupoolikul võtta kätte ja minna vähemalt jalutamagi. Veelgi parem oleks võtta abiks ka käimiskepid, mis panevad kogu keha lihased tööle ja suurendavad koormust. Tempo võib igaüks valida vastavalt oma soovile ja enesetundele. Tihti tuuakse kehalise aktiivsuse vähenemise põhjuseks väsimust pikast kooli- või päevatööst. Tegelikult parandab kerge kehaline koormus tunduvalt inimese enesetunnet ja vähendab väsimust. Järelduseks võiks tuua, et mida rohkem liikuda, seda parem on inimese enesetunne ja tervis. Mõõduka kehalise koormusega suureneb veres hapnikutase, mis tagab normaalse eluks vajaliku verevarustuse. Jälgides ümbritsevat loodust liiguvad
Solaariumis päevitamise füsioloogiline toime organismile ja võimalikud ohud. . Solaariumi mõistlikult kasutades pole võimalik saada päikesepõletust. Samuti võite tunda kunstpäikese soodsat mõju oma meeleolule ja enesetundele. Spetsialistid ammugi täheldanud kevadväsimuse käes kannatavate inimeste enesetunde paranemist solaariumis päevadel, mil päike on pilvede taga peidus ning ilm pahur ja vihmane. Solaariumis saab inimese keha kolme sorti erinevaid valgused. Need on UVC valgus ,UBV valgus ja UVA valgus. UVC valgus kutsub inimese nahal esile punetuse, mis on nähtav ~ 6 tunni möödudes.Tekib ka naha pigmenteerumine, kahjustuda võivad konjunktiivid ja silma sarvkest
ka vererõhku ja seda stabiliseerida. 3 Kehalise aktiivsuse võimalused ja nende head küljed Käimine Käimine on paljdes maades väga populaarne liikumisharrastuse liike. Käimine on igaühele jõukohane liikumisviis, mistõttu seda harrastavad miljonid inimesed kogu maailmas. Käimine on ka üks loomulikumaid liikumisviise, mis võimaldab valida sobiva tempo vastavalt võimetele ja enesetundele. Käimine koormab organismi mõõdukalt ja on kasulik tervisele. Vajaliku koormuse saavad nii süda kui vereringe süsteem, alakeha- ja seljalihased, liigesed ja luustik. Lisaks heale enesetundele, aitab käimine vabaneda liigsetest kaalukilogrammidest ning tekkinud stressist ja närvipingest. Käimine viib inimesi loodusesse, kus on kõige tervislikumad ja ka kättesaadavamad harjutuspaigad. Käimine on koormuse poolest võrreldav võimlemise, lihtsamate
kiiresti ja hapnikuvõlas kipuvad lihased jäigaks minema. Hapniku tarbimist on võimalik aeroobse treeninguga võimalik suurendada. Sellega seoses on võimalik suurendada anaeroobset läve. Kui tavalistel inimestel on anaeroobseks läveks kusagil 125-135 südamelööki minutis, siis suusatajatel võib see küündida 160/l minutis. See tähendab seda, et nende enesetunne 160 löögise pulsi juures on sarnane tavaliste inimeste enesetundele 125 löögise pulsi juures. Millest see erinevus? Suusatajate hapnikutarbivus on lihtsalt nii palju võimsam, et nende pulss võib olla juba üpris kõrgel ning energiatootmine on endiselt aeroobne - kuna kehas pole hapnikuvõlga. Aeroobse treeninguga saab igaüks oma anaeroobset läve kergitada.
· suusatamine sobib igas vanuses · suusatamine koormab vähe liigeseid ja on seetõttu sobiv ülekaalulistele · suusatamine on justkui kogu keha treening, tugevdades nii ülajäsemeid, alajäsemeid, siseelundeid · suusatamisel on tugev toime energiasüsteemidele, sõltuvalt tempost kulutatakse 400 - 1000 kcal tunnis · suusatamine on sobiv ala perespordiks, ühisteks matkadeks ja reisideks · suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele - ilus loodus, lumi, vaikus, mets, puhas õhk · vigastuste risk suusatamisel on madal · suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe. *Lisaks: Energiakulu (kcal / tunnis) suusatamisel Kehakaal(kg 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 ) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Energiakulu 2 2 2 2 2 3 3 3 3 3 Esmakordne suusatamine
- Olen abitu - Olen süütu - Olen õrn - Olen tugev - Tean kõike Ei-ütlemine <> mõjustamine • Loomulik keeldumine • Kuulamine ja “ei” • Põhjendatud “ei” • Muutlik “ei” • Rikkis plaat • Otsekohene “ei” ilma põhjendusteta • Vaikimine, teema vahetamine, enda halvale enesetundele viitamine, “Jah, kuid …”, “Ma mõtlen selle peale.”
Lainete löögid ja tekile langevad veemassid võivad vigastada tekiseadmeid ja tekilasti. Tekilast võib saada üle parda uhutud. Samuti võivad saada viga ventilaatorid ja lasti- luugid, mistõttu vesi võib tungida laeva siseruumidesse rikkudes lasti ja, halvimal juhul, viies laeva uppumisele. Loomulikult ei saa sellistes tormitingimustes teha mingeid laevatöid. Peale selle avaldab õõtsumine mõju laevapere enesetundele pärssides töövõimet. Ettevalmistused: · kontrollida laadluukide (rampide) kinnitust ja hermeetilisust; · kontrollida tekilasti, lastipoomide, päästepaatide- ja parvede, pootsmani- ja masina- varustuse kinnitust; · kinnitada toidu- ja muude ladude varud, olmevahendid, kambüüsi- ja lauanõud, laevapere isiklikud asjad jne.; · pingutada terastrossidest taglas ja veidi lõdvendada taimkiust taglast;
Treeningtund koosneb kolmest osas: soojendus, põhiosa ja lõpetav osa. Soojendav osa on kindlasti vajalik, selleks tuleks kasutada kerget jooksu, kõndi, venitus- ja sirutusharjutusi suurematele lihasgruppidele. Põhiosas tuleks kasutada erinevaid harjutusi rühi arendamiseks, selja-, rinna-, kõhu- ja vaagnalihaste treenimiseks. Treeningtunni lõpuosas tuleks teha venitus-, lõdvestus- ja hingamisharjutusi. Harjutusi peaks kordama 8-16 korda, vastavalt enesetundele ja treenitusele, kindlasti tuleb kõiki harjutusi teha vasaku- ja parema kehapoolega. Vaagnapõhjalihaste harjutused on väga tähtsad. Kolm põhilist lihaste gruppi, millele peab raseduse ajal tähelepanu pöörama on selja-, kõhu- ja vaagnapõhjalihased. Seljalihaseid treenides on võimalik ennetada seljavalusid raseduse ajal. Treenitud kõhulihased aitavad kaasa sünnitusele ja aitavad ära hoida kõhuseinte väljavenimist ja kõhukoopa allavajet pärast sünnitust. Vaagnapõhjalihaseid
Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis: - suusatamine sobib igas vanuses - suusatamine koormab vähe liigeseid ja on seetõttu sobiv ülekaalulistele - suusatamine on justkui kogu keha treening, tugevdades nii ülajäsemeid, alajäsemeid, siseelundeid - suusatamisel on tugev toime energiasüsteemidele, sõltuvalt tempost kulutatakse 400 – 1000 kcal tunnis - suusatamine on sobiv ala perespordiks, ühisteks matkadeks ja reisideks - suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele – ilus loodus, lumi, vaikus, mets, puhas õhk - vigastuste risk suusatamisel on madal - suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe. Varustus Klassikalises ja vabatehnikas sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikatehnikas sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul
hinnanguvaba, vältida oletusi motiivide, isikuomaduste jms kohta) • Tunded (mida see käitumine tekitab) • Mõju (milline on selle käitumise tagajärg) Õige inimesega, õige asja puhul Ei- ütlemine • Loomulik keeldumine (igapäevasituatsioonid) • Kuulamine ja “ei” • Põhjendatud “ei” • Muutlik “ei” • Rikkis plaat • Otsekohene “ei” ilma põhjendusteta • Vaikimine, teema vahetamine, enda halvale enesetundele viitamine, “Jah, kuid …”, “Ma mõtlen selle peale.” • Keskkonna muutmine, loomulikud tagajärjed (reaalsuse surve), kokkulepitud tagajärjed, eemaldumine (ajutine, lõplik), valikuline tähelepanematus Võimalikke negatiivseid reaktsioone Back-biting – “Kus nüüd arvab endast!” Agressioon domineeriva positsiooni säilitamiseks (Liigne) vabandamine Emotsionaalne reageering - “Sa ei armasta mind enam!” Kättemaks Alistuv käitumine
Sotsioloogide huvi: kuidas sotsiaalne keskkond ja klass mõjutavad inimese tervist, tervisekäitumist ning haiguseid. Tervis, haigus ja haiglane enesetunne erinevates ühiskondades Tervis füüsiline ja vaimne seisund, mis võimaldab indiviidil normaalselt igapäevaelu rutiiniga toime tulla Haigus viitab üldiselt bioloogilistele ja vaimsetele tingimustele, millele on antud meditsiiniline diagnoos Haiglane enesetunne subjektiivne hinnang oma kehalisele enesetundele. Võib olla olukord, kus me tunneme end haiglaselt ilma, et oleks haige ning vastupidi. Tervise ja haiguse erinevad mustrid Erinevates ühiskondades on elukvaliteedi peamiseks näitajaks elanikkonna tervislik seisund. Tervis on tihedalt seotud nii tööstusliku arengu kui ka vanuselise, soolise koosseisu ja ühiskonna ressursside jaotusega. Haigused ja epideemiad pole ühiskonnas levinud juhuslikult. Sotsiaalepidemioloogia haiguste levik sotsiaalses
Nende peaülesandeks on toidu peenestamine suus ja toidu ettevalmistamine seedimiseks. Hammaste kuju on erinev ja vastavalt nende funktsioonile kohandatud. Suu esiosas on teravate servadega lõikehambad, mis on head toidu hammustamiseks. Hambarea tagaosas paiknevad aga laiade mälumispindadega purihambad, mis aitavad toitu purustada ja peenestada. Hambad on väga olulised inimese välimusele. Katkine või puuduv esihammas mõjub ebaesteetiliselt kui ka inimese subjektiivsele enesetundele. Hammaste olemasolu on tähtis õige hambumuse säilitamiseks. Näiteks osa purihammaste puudumine võib põhjustada alalõualuu vale asendi ja sellest tulenevalt haiguslikke muudatusi ja valulikkust lõualiigeses ja mälumislihastes. Inimesel on looduse poolt kaasa antud kaks hambakomplekti: piimahambad ja jäävhambad, millest kirjeldan ka oma referaadis. Peale hammaste kirjutan ka nende lõikumisest. 1. PIIMAHAMBAD
e) Ärevus on sarnane hirmule, aga tihti puudub täpne ja selge põhjus.Intensiivne ja häiriv seisund, tugevalt tajutav füüsilises kehas. Seisundit iseloomustab ebamäärane rahutus ja tunne, et võib juhtuda midagi "halba", võib seostuda psüühikahäiretega. f) Stress on oma olemuselt kohanemisreaktsioon, organismi vastus keskkonna nõudmistele. Eustress mõjub soodsalt ja toetab kohanemist. Distress takistab tegevust, mõjub negatiivselt enesetundele ja tervisele. 3. Põhiemotsioonid: Viha; rõõm; kurbus; hirm; üllatus; vastikus. 4. Temperamenditüübid: Sünnipärased iseloomuomadused tulenevad temperamenditüübist. Sangviinik - tugev, tasakaalustatud, liikuv ja ekstravertne. Sangviiniku tüüpi inimene on elav, seltsiv, leidlik, kohanev ja aktiivne (võib olla ühtlasi kärsitu ja pealiskaudne). Flegmaatik - pikaldane ja rahulik inimene. Koleerik - kergesti ärrituv, äge, kuumavereline isik.
füüsilist koormust. Teine peatükk käsitleb tervisliku toitumist ja kuidas säilitada normaalkaal ilma eriliste pingutusteta. 2 Tervislikud eluviisid Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Südamele on kasulik, kui liikuda või sportidad kogu treeningu vältel mõõduka intensiivsusega, mis on 6070% maksimaalsest pulsisagedusest. Treeningu lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus,
heast peale hakkamisest. Lihtsad näited tervislikust liikumisest, mida on võimailik igapäevaselt harrastada: käimine · Käimine on paljdes riikides üks populaarsemaid liikumisharrastuse liike. Käimine on igaühele jõukohane liikumisviis, mistõttu seda harrastavad miljonid inimesed kogu maailmas. Käimine on ka üks loomulikumaid liikumisviise, mis võimaldab valida sobiva tempo vastavalt võimetele ja enesetundele. Käimine koormab organismi mõõdukalt ja on kasulik tervisele. Vajaliku koormuse saavad nii süda kui vereringe süsteem, alakeha- ja seljalihased, liigesed ja luustik. Lisaks heale enesetundele, aitab käimine vabaneda liigsetest kaalukilogrammidest ning tekkinud stressist ja närvipingest. · Käimine viib meid loodusesse, kus on kõige tervislikumad ja ka kättesaadavamad harjutuspaigad
saavad paremini hingata, bronhiidi-ja astmahood taanduvad. 5 Vanusega kaasnevad vaevused- anioonid vähendavad kahjulike ainete ladestumist kehas ning soodustavad nende väljutamist. Ioonide lisandumisel paranevad mälu, vituaalsus, reaktsioonikiirus ning vananemisprotsessi saab tunduvalt aeglustada. Psüühiliselt avaldavad anioonid ergutavat mõju nii närvidele kui ka kogu enesetundele, mis on eriti oluline stressi, murede, hirmude ja depressioonide puhul. Soolalambid rahustamiseks- O-oma tuhmi valgusega peletab soolalamp hirmusid ja pakub silmale rahustavat pidepunkti. Soolalambi toime laste ja haigete öölambina on eriti rahustav. [1] Soolalampide juures ühinevad kaks spetsiifilist mõju: kivisoola puhastav, värskendav, selitav, maandav, kaitsev ja tugevdav jõud. [1] Teiseks- oranzpunakast kristallist lähtuv soe ja kirgastav valgus. Soolalambid
kehalise ehk füüsilise arendamisega seotut. Sellesse kuuluvad kehaline kasvatus, hommikuvõimlemine, töövõimlemine, ravikehakultuur, osalt tervisesport ja rahvasport, ka füüsiline töö jm. Kui kehakultuur vastandatakse spordile, siis on eristuse aluseks võistluse tähtsustamine; võistlus on spordis oluline, kehakultuuris aga üldiselt mitte. Sport keskendub väliselt mõõdetavale ja võrreldavale saavutusele, kehakultuur aga tervisele ja heale enesetundele liikumisest. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.7val.com/wiki/Kehakultuur http://astraz.mine.nu/wordpress/index.php?s=t%C3%B6%C3%B6v%C3%B5imlemine http://www.tthk.ee/Kodu/Karin/eesmrgid.html http://www.annaabi.com/materjal-5383-loodus-ja-liikumine http://www.perekool.ee/index.php?id=100775
Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis - suusatamine sobib igas vanuses - suusatamine koormab vähe liigeseid ja on seetõttu sobiv ülekaalulistele - suusatamine on justkui kogu keha treening, tugevdades nii ülajäsemeid, alajäsemeid, siseelundeid - suusatamisel on tugev toime energiasüsteemidele, sõltuvalt tempost kulutatakse 400 - 1000 kcal tunnis - suusatamine on sobiv ala perespordiks, ühisteks matkadeks ja reisideks - suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele - ilus loodus, lumi, vaikus, mets, puhas õhk - vigastuste risk suusatamisel on madal - suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe. Suusa varustus Suusavarustuse valik on väga tähtis. Igal inimel peab olema õiges mõõdus ja suuruses suusad ja üldse suusa varustus. Kõik mis sinna kuuluma peab. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa
solaariumi mõju nahavähi tekkele ja müütidest ning tegelikkusest. 2 1. SOLAARIUM Solaariumi ja päikese vahe seisneb ranges doseerimises ja A-spektri ultraviolettlainete optimaalses suhtes ning karmide C-lainete mõju välistamises. Solaariumi mõistlikult kasutades pole võimalik saada päikesepõletust. Samuti võite tunda kunstpäikese soodsat mõju oma meeleolule ja enesetundele. Spetsialistid ammugi täheldanud kevadväsimuse käes kannatavate inimeste enesetunde paranemist solaariumis päevadel, mil päike on pilvede taga peidus ning ilm pahur ja vihmane. Autoriteetsete päevitusasjatundjate sõnul on terve ja ilusa päevituse vältimatu eeltingimus mõõdukus ja vajaliku info valdamine. Päikese kuritarvitamist ei saa õigustada mingite moetrendidega. 1.1 Solaariumi kahjulikkus Üha enam levib solaarium koolinoorte seas ja keskmine solaariumikülastaja
Uurisin õpilaste toitumisharjumusi ja tervislikke eluviise, sest see teema on mind juba ammu huvitanud, kuidas noored toituvad ja mida nad üldse tervislikust eluviisist arvavad. Mina isiklikult ei vaata eriti, mida söön. Samas olen teadlik, mida teeb rämpstoit ja igasugused energia joogid tervisele. Arvan, et iga tervislikke eluviise pooldav inimene peaks kindlasti tegema vähemalt kaks korda nädalas trenni, see teeb head kehalisele liikumisele ja enesetundele. Ise proovin ka võimaluse korral ikka liikuda nii palju kui saab jala. Toitumisharjumused ja tervislik eluviis on igale inimesele väga kasulik. 6. ANALÜÜS 8 Uurimuses selgus, et 15-16 aastased õpilased on üsna teadlikud tervislikust toitumisest ja tegelevad üsna aktiivselt spordiga. Samas 95% küsitletutest sõi rämpstoitu, mis on päris suur
kehalise ehk füüsilise arendamisega seotut. Sellesse kuuluvad kehaline kasvatus, hommikuvõimlemine, töövõimlemine, ravikehakultuur, osalt tervisesport ja rahvasport, ka füüsiline töö jm. Kui kehakultuur vastandatakse spordile, siis on eristuse aluseks võistluse tähtsustamine; võistlus on spordis oluline, kehakultuuris aga üldiselt mitte. Sport keskendub väliselt mõõdetavale ja võrreldavale saavutusele, kehakultuur aga tervisele ja heale enesetundele liikumisest. 4 Spordi kasu Peale kehapuhtuse eest hoolitsemise kuuluvad tervisliku ja kultuurse eluviisi juurde ka sportimine ja kehalised harjutused. Kehakultuur on kasulik mitte üksnes lihastele ja luustikule, vaid kogu organismile, eriti hingamisele ja vereringele. Noore inimese jaoks
harrastajatele. Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis suusatamine sobib igas vanuses suusatamine koormab vähe liigeseid ja on seetõttu sobiv ülekaalulistele suusatamine on justkui kogu keha treening, tugevdades nii ülajäsemeid, alajäsemeid, siseelundeid suusatamisel on tugev toime energiasüsteemidele, sõltuvalt tempost kulutatakse 400 1000 kcal tunnis suusatamine on sobiv ala perespordiks, ühisteks matkadeks ja reisideks suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele ilus loodus, lumi, vaikus, mets, puhas õhk vigastuste risk suusatamisel on madal suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe. Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega. Seetõttu on võrdselt
Kuna võrkpallurid saavad eelkõige puhata ainult suvel ja sedagi vaid ühe ainsa kuu, siis on tähtis, et isegi puhkeperioodil tegeletaks aktiivse puhkusega, et mitte kaotada olemasolevat vormi täielikult. Sooritades iseseisvaid treeninguid, on hiljem lihtsam alustada saalihooaega, ning ei teki ka koheseid vigastusi, mis on tingitud treenimatusest. Loomulikult on puhkeperiood mõeldud enda laadimiseks ja täielikult välja puhkamiseks, kuid mõõdukas treening aitab kaasa ainult heale enesetundele. Mida rohkem sportlane ennast puhkeperioodil iseseisvalt vormis hoiab, seda kergem on ka hiljem uuesti ettevalmistavat perioodi alustada. Sellel perioodil saab kasutada edukalt erinevaid spordialasi: jooks, ujumine, jalgpall, rattasõit 6 jne. Samuti võiks suveperioodil mängida saalivõrkpallur ka rannavõrkpalli, mis juba iseenesest loob väga hea baasettevalmistuse saalihooajaks. Kokkuvõte
Suusatamine sobib igas vanuses; Ssuusatamine koormab vähe liigeseid ja on seetõttu sobiv ülekaalulistele; Suusatamine on justkui kogu keha treening, tugevdades nii ülajäsemeid kui ka alajäsemeid; Suusatamisel on tugev toime energiasüsteemidele, sõltuvalt tempost kulutatakse 400 - 1000 kcal tunnis; Suusatamine on sobiv ala perespordiks (nt. vanaisa koos lapselapsega aega veetmas); Suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele - ilus loodus, lumi, vaikus, mets ja puhas õhk; Vigastuste risk suusatamisel on madal; Suusatada võib ka kõrges vanuses. 1.2 Suusatamise terviseriskid Vaatamata õigele riietusele ja organismi tugevale koormusaegsele ainevahetusele võivad suusatamisega kaasneda siiski ka tervisehäired. Külma ilmaga võib esineda kõrvade, nina ja jalgade külmetumist. Seepärast ei soovitata suusatama minna, kui temperatuur on alla 20 kraadi
koormuse juures suhteliselt kiiresti ja hapnikuvõlas kipuvad lihased jäigaks minema. Hapniku tarbimist on võimalik aeroobse treeninguga võimalik suurendada. Sellega seoses on võimalik suurendada anaeroobset läve. Kui tavalistel inimestel on anaeroobseks läveks kusagil 125-135 südamelööki minutis, siis suusatajatel võib see küündida 160/l minutis. See tähendab seda, et nende enesetunne 160 löögise pulsi juures on sarnane tavaliste inimeste enesetundele 125 löögise pulsi juures. Millest see erinevus? Suusatajate hapnikutarbivus on lihtsalt nii palju võimsam, et nende pulss võib olla juba üpris kõrgel ning energiatootmine on endiselt aeroobne - kuna kehas pole hapnikuvõlga. Aeroobse treeninguga saab igaüks oma anaeroobset läve kergitada. 8 3.3 Anaeroobne lävi
3. KOKKUVÕTE Tuleb välja, et tuulegeneraatorite toodetav elektrienergia ei ole kõige efektiivsem, et ainult tuuleenergiaga elada ja sellele loota ei saa. Kui ei ole tuult ei ole ka energiat mida toota. Muidugi on need vähem keskkonda reostavad kui teised elektrijaamad, aga arvatavasti tulevikus nad ainsateks elektrit tootvateks jaamadeks ei jää. Tuulegeneraatorite häiriv müra, vilkuv valgus on negatiivne inimeste enesetundele, tekitades terviseprobleeme ja kui neid ei parandata jätkuvad ja süvenevad need veelgi. Keskkonnale on kahjulik minimaalselt. Muidugi ei saa välistada rikkeid, reostust ja võimaliku õlileket, aga neid tuleb ette harv. Võtab enda alla suure ala, häirides seal olevaid loomi ja linde ning lõhkudes taimestikku. Rikub ka vaadet, muutes maastiku tööstuslikuks. 4. KASUTATUD MATERJAL · http://www.rohelinevarav.ee/ · http://www.poidevald.ee · http://www.ene.ttu.ee
3. KOKKUVÕTE Tuleb välja, et tuulegeneraatorite toodetav elektrienergia ei ole kõige efektiivsem, et ainult tuuleenergiaga elada ja sellele loota ei saa. Kui ei ole tuult ei ole ka energiat mida toota. Muidugi on need vähem keskkonda reostavad kui teised elektrijaamad, aga arvatavasti tulevikus nad ainsateks elektrit tootvateks jaamadeks ei jää. Tuulegeneraatorite häiriv müra, vilkuv valgus on negatiivne inimeste enesetundele, tekitades terviseprobleeme ja kui neid ei parandata jätkuvad ja süvenevad need veelgi. Keskkonnale on kahjulik minimaalselt. Muidugi ei saa välistada rikkeid, reostust ja võimaliku õlileket, aga neid tuleb ette harv. Võtab enda alla suure ala, häirides seal olevaid loomi ja linde ning lõhkudes taimestikku. Rikub ka vaadet, muutes maastiku tööstuslikuks. 4. KASUTATUD MATERJAL · http://www.rohelinevarav.ee/ · http://www.poidevald.ee · http://www.ene.ttu.ee
realiseerib omamoodi suuremal või vähemal määral. Arvatavasti, ei kahtle keegi enam väites, et meditsiinilisest aspektist vaadatuna tugevdab füüsiline aktiivsus tervist ja pikendab eluiga. Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseproblee me. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Südamele on kasulik, kui liikuda või sportidad kogu treeningu vältel mõõduka intensiivsuseg a, mis on 6070% maksimaalsest pulsisageduses t. Treeningu lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud,
Kuivõrd tervislik eluviis sisaldab endas oskust lõdvestuda ja õiget puhkust. Suitsetamise, alkoholi ja narkootikumide negatiivset mõju organismile. 1. TERVISLIK ELUVIIS 1.1.Füüsiline tegevus Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Südamele on kasulik, kui liikuda või sportidad kogu treeningu vältel mõõduka intensiivsusega, mis on 6070% maksimaalsest pulsisagedusest. Treeningu lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal,
Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis - suusatamine sobib igas vanuses - suusatamine koormab vähe liigeseid ja on seetõttu sobiv ülekaalulistele - suusatamine on justkui kogu keha treening, tugevdades nii ülajäsemeid, alajäsemeid, siseelundeid - suusatamisel on tugev toime energiasüsteemidele, sõltuvalt tempost kulutatakse 400 - 1000 kcal tunnis - suusatamine on sobiv ala perespordiks, ühisteks matkadeks ja reisideks - suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele - ilus loodus, lumi, vaikus, mets, puhas õhk - vigastuste risk suusatamisel on madal - suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe. Tervisesportlased tunnevad sageli esimeste harjutuskordade järgselt lihasvalu kõhu, selja ja õlavöötme piirkonnas. Ühelt poolt näitab see suusatamise arendavat toimet nimetatud lihasrühmadele, kuid teiselt poolt on tegemist tervisesportlase nimetatud lihaste nõrkusega.
· Käimiskeppe saab harjutamiskorra algul ja lõpus ning miks mitte ka harjutuskorra keskel kasutada ka võimlemisvahendina. 11 4. Käimine Käimine on paljdes riikides üks populaarsemaid liikumisharrastuse liike. Käimine on igaühele jõukohane liikumisviis, mistõttu seda harrastavad miljonid inimesed kogu maailmas. Käimine on ka üks loomulikumaid liikumisviise, mis võimaldab valida sobiva tempo vastavalt võimetele ja enesetundele. Käimine koormab organismi mõõdukalt ja on kasulik tervisele. Vajaliku koormuse saavad nii süda kui vereringe süsteem, alakeha- ja seljalihased, liigesed ja luustik. Lisaks heale enesetundele, aitab käimine vabaneda liigsetest kaalukilogrammidest ning tekkinud stressist ja närvipingest. · Käimine viib meid loodusesse, kus on kõige tervislikumad ja ka kättesaadavamad harjutuspaigad. Käimine on koormuse poolest võrreldav
polgu 1 rood Koskino küla alt? V: Marienhofi mõisa 7.Kes oli Scoutspolgu kapten ja juht? V:Kpt. F.Pinka 8.Mis kava esitas N.-Vene rahusaatkond eestlastele 17.detsembril 1919? V: Oma kolmanda oiirikava 9.Mis haigused piinasid punavägesid Narva all? V:Nakkushaigused, eriti tüüfus 10.Kus püsis esimese diviisi ülem oma staabiga Narva lahingute algusest saadik? V:Narvas Kreenholmi vabrikus, vaenlase kaugelaskesuurtükkide tule all. 11.Kuidas mõjus see Narvalaste psüühikale ja enesetundele? V.Asjaolu et rinde kaitset organiseeriv keskus ja selle kaitse kehastaja ja korraldaja püsis omal kohal rinde vahetuses läheduses mõjus Narva elanikele rahustavalt ja julgustavalt. Oli märk sellest et linna kaitstakse kõikumatult. 12.Missuguse avaldusega tuli välja N.-Vene rahusaatkonna esimees A.Joffe 1919 aasta jõululaupäeva vaherahulepingu sõlmimisel? V: Ta soovis tekitada mõlemale poole Narva jõge 10-verstane neutraal vöönd. Rahuläbirääkimised katkesid. 13
ümarad vormid. Vastavalt sellele sidus ta kollase kolmnurgaga, punase ruuduga ja sinise ringiga. Samuti seostas ta värvide ja muusikariistade kõlad. Oma geomeetrilistes kompositsioonides järgis ise tihti muusikalisi kompositsiooniprintsiipe. Joonis 3. Vassily Kandinsky värviteooria 3. VÄRVIPSÜHHOLOOGIA Värvitaju mõjutavad kvaliteedid - kogemused, hoiakud ja hinnangud - on määramatud, neid ei saa mõõta. Määramatus võimaldab inimese enesetundele värvide poolt avaldatud mõju kirjeldada ja väljendada. Lisaks psühholoogilistele faktoritele mõjutavad värvielamust sümbolid. Nii sõltub hinnang värvidele nii sellest, kes me oleme, kui ka sellest, milline on värvide tähendus kultuuris. Värvide mõju määratlemine põhineb valdavalt elamuskirjelduste analüüsile. Mõõdetavaks suuruseks on kvalitatiivselt erinevate kiirguste mõju meie füsioloogilisele seisundile. Inimesi
(Treeningupäevikud, treener Rein Rooks) 1 Maastikujooksu treening Maastikujooksu treening tuleb muuta mitmekesisemaks. Võib kasutada kolme varianti: 1. 1000-2000 m kordusjooksu ühtlase aeglase tempoga. Pulsisagedus peale jooksu 140-160 lööki minutis. Käigupausid 50-100 m. Korduste arv enesetunde järgi. 2. Aeglane jooks pulsisagedusega 120-140 lööki minutis. Vastavalt enesetundele umbes 1 km järgi tõusva kiirusega sprindid. Peale sprinti 150-160 lööki minutis. 3. Alates aprillist. · Aeglase tempoga jooks 2 km. Pulsisagedus peale jooksu 130-150 lööki minutis, 2- 3 käigupausi. · Tõusva jooksu 100-120m. Seejuures võib viimased 20 m joosta maksimaalse kiirusega. Jooksude arv enesetunde järgi. · 3000m aeglase tempoga, pulss 130-150 lööki minutis. Enesetunde kohaselt 1 km
Toetajad Stsenaariumi käivitumise tõukejõuks võib olla Põhjamaade poliitilise kultuuri mõju jätkuv tugevnemine Eestis, aga ka ,,nähtamatu käe" või siis konservatiivse stsenaariumi ülevõimendamine. Teisalt on stsenaariumi eelduseks riigi ning majandusolude stabiilsus, piisav heaolu tase ning lai ja toimiv kodanikeühiskond. Kohanevad ka inimeste hoiakud: usaldamatus väheneb ja barjäärid madalduvad. Positiivne mõju Kaasamine ja partnerlus mõjub inimeste enesetundele tervendavalt, ka majanduslikke raskusi tajutakse kergematena olukorras, kus on olemas sotsiaalne toetus ja võimalus oma olukorda selgitada. Sotsiaalse kapitali kasv soodustab positiivselt mõjuva sotsiaalse keskkonna kaudu inimressursi efektiivsemat rakendamist ning inimkapitali kvaliteedi lisandumist. Ohud Stsenaarium käivitub aeglaselt, kuna eeldab ühiskonnas kindlate kvaliteetide kriitilist massi,
Mõlemad vastavad sümbolismi esteetikale. Väljapaistvam on neist H. Ibseni portree. Koorti ,,Ibsen" on terviklik teos, lahendatud ühtses käsitluslaadis ning selles osas liitub täiesti Rodini ja eriti tema õpilase Bourdelle'i jõulise, kohati ülepakutud tundepaatosega teostega. Sellel ajal hakkas Koort saama ka tunnustust oma loomingule. Tema nimi hakkas läbi käima retsensioonidest, näituste ülevaadetest. Tema enesetundele avaldas see väga tugevat mõju. Tema loomingule hakkasid tähelepanu pöörama juba kunstikaupmehed ja Koort oma naiivsuses ei taha midagi muud, kui ennast koos oma loominguga Bernheimidele maha müüa, kuid ta unustab, et see tähendaks eluaegset orjust. Õnneks ei tulnud sellest midagi välja. Pariisis hakkas Koort tellimusi täitma. Eestist sa ta tellimuse kahele tööle jakob Tamme hauamonumendile ja Nõo kiriku altarile apostlite puust skulptuuridele, millel küll kunstniku
- suusatamine koormab vähe liigeseid ja on seetõttu sobiv ülekaalulistele - suusatamine on justkui kogu keha treening, tugevdades nii ülajäsemeid, alajäsemeid, siseelundeid - suusatamisel on tugev toime energiasüsteemidele, sõltuvalt tempost kulutatakse 400 - 1000 kcal tunnis - suusatamine on sobiv ala perespordiks, ühisteks matkadeks ja reisideks - suusatamisel on hea toime meeleolule ja enesetundele - ilus loodus, lumi, vaikus, mets, puhas õhk - vigastuste risk suusatamisel on madal - suusatada võib ka kõrges vanuses, selliseid spordialasid on vähe Energiakulu (kcal / tunnis) suusatamisel Kehakaal(kg) 55 60 65 70 75 80 85 90 95 100 Energiakulu 552 602 652 702 752 803 853 903 953 1003 Suusatamise terviseriskid Vaatamata õigele riietusele ja organismi tugevale koormusaegsele ainevahetusele
keskendumisvõimet. Granaatõun Granaatõuna terad sisaldavad kiudaineid, mis parandavad seedimist ja toimivad kõhupuhituse vastu. Mango Suvel aitab terviseprobleemide vastu mango. Hea toime külmetuse vastu. Pirn Hea toimega ajurakkude vastu. Vaarikas Hea toime ainevahetusele, luustikule, lihastele, maksale, närvidele ja ajule. Viinamarjad Aitavad paljude haiguste vastu-kopsu- ja neeruhaigused, maksapõletik, reuma, podagra. AEDVILJAD Aedviljade regulaarne söömine on tervisele ja enesetundele väga kasulik. Aedviljad sisaldavad mineraalaineid, mikroelemente, kiudaineid ja bioflavonoide. Nagu puuvilju tuleks neid tarbida toorelt. Värske aedvili tagab tervisliku seedimise, tugevdab südant ja vereringt, vähendab vähihaiguste riski ja aitab saleneda. Kolm portsjonit päevas tagab väga hea tervisliku toime. Ajulle mõjuvad hästi rohelised lehtaedviljad salat, spinat, kapsas. Kui regulaarset kiudaineid ei söö, võib tekkida kõhukinnisus. Kiudainerikkaid toiduaineid on aga
annaabi.ee 
