Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Enesetesti küsimused ja vastused: Webwri seadus, eristuslävi jmt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
signaal, illusioonid, maitsemeele, mustriteooria, meeltega, valutundlikkus, haistmismeel, vestibulaarne, tasakaalumeel, kepikesed, kolvikesed, rods, retseptorid, eristuslävi, weberi, agnoosia, tunta, seletused, aisting, sensation, füsioloogiline, reaktsioon, ärritajale, perceptiontasakaaluhoidmisel, kuid vajalik tasakaaluelund on sisekõrvas. Raskusjõu muutumisel aktiveeruvad tasakaaluelundi esiku tähnielunditel karvarakud. Tasakaalumeele toimimiseks on vajalik vedeliku liikumine sisekõrvas. Karvarakud võtavad vastu vajaliku informatsiooni. Maitsemeel- maitsemeele elundiks on keel, kus paiknevad maitsmispungad ning nendes omakorda maitseretseptorid. Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse ajukeskusesse. Inimestel on erinev arv maitseretseptoreid, seega iga inimene ongi erineva toidu maitsega harjunud erinevalt. Maitsemeel
1. Nimeta inimese meeled ja Inimese meelteks on: kirjelda eraldi iga meeleprotsessi 1. Maitsemeel. Maitsemeele elundiks on toimimist täpselt (nt milline elund, keel, millel paiknevad maitsmispungad ning kus asuvad retseptorid, nende nendes omakorda maitseretseptorid. nimetused, mida nad teevad jne). Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse kõrgematesse ajukeskustesse. Kõik
funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor aferentne juhtetee kesknärvisüsteemi struktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. Sensoorne kodeerimine – protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. Sensoorne kvaliteet Sensoorne intensiivsus Sensoorse kodeerimise teooriad: 1. Spetsiifilisusteooria (Müller) 2. Mustriteooria Sensoorne adaptatsioon - neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. Mis on meelte töös erinevat
üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeltel on ühised meeleelundite talitluse üldpõhimõtted, sensoorne kodeerimine ja sensoorne adaptatsioon. Meeleelundite funktsiooniks on konverteerida füüsikalised stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Info edastus toimub läbi meeleelundite. tasakaalumeel- ,nahameel, haistmismeel, maitsemeel, kuulmine ja nägemine. [Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule
ruumisuhetest, ajalistest suhetest ja ka sellest, mida tähendab kui üks sündmus põhjustab teise. Nature (18.saj) Aktiivne tajuja, Nativism. Minu arvates nad on kaasasündinud. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kinestees (Lihased, liigesed, kõõlused). See annab meile infot meie liikumisest ja keha asendist ruumis. Tasakaalumeel (Tasakaalu retseptorid asuvad poolringkanalites, mis omakorda asuvad sisekõrvas. Need kanalid sisaldavad paksu vedelikku, mis liigub iga kord, kui pea liigub.) annab meile märku meie pea liikumisest, aitab aru saada kus on üleval ja kus on all, kas me liigume stabiilse kiirusega või muutuva kiirusega. Nahameeled: surve-, temperatuur- ja valuaistingud (Notsitseptorid - nahas olevad retseptorid, mis vastutavad valuaistingu eest, reageerivad mitmesugustele koekahjustustele
9. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab? Alla 15 näsa nontaster 15-35 näsa average taster Üle 35 näsa supertaster Umbes 35% naistest, 15% meestest on kõrgendatud maitsetundlikkusega. 10. Kirjelda puutetundlikkuse valu mehhanisme. Kas füüsilist valutunnet (nt nõelatorge) on võimalik ise vähendada) Kuidas ning miks? 1) Vigastus 2) Perifeersed notsitseptorid nahas 3) signaal liigub aferentset närvi pidi läbi dorsaaljuure ganglioni 4) dorsaaljuuresse, 5) läbib seljaaju ning pikki ülemist juhteteed ajusse, tulles alaneva juhtetee kaudu tagasi seljaajusse ning ventraalsesse juurde. Negatiivne adaptsioon- aistingu täielik kadumine või tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärrituse toimel (pimedusadaptsioon). Paljukordne valuärritus ei kutsu enamasti esile negatiivset
1. Nimeta inimese meeled ja Inimese meelteks on: kirjelda eraldi iga meeleprotsessi 1. Maitsemeel. Maitsemeele elundiks on toimimist täpselt (nt milline elund, keel, millel paiknevad maitsmispungad ning kus asuvad retseptorid, nende nendes omakorda maitseretseptorid. nimetused, mida nad teevad jne). Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse kõrgematesse ajukeskustesse. Kõik
kompimismeel.-Nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor aferentnejuhtetee kesknärvisüsteemistruktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Meeltele ühine: 1. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada ,,neuronite keelde", seda protsessi, kus (välis)keskkonnasttulev füüsikaline või keemiline signaal moondubnärvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. 2. Sensoorne kodeerimine protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. 3. Sensoorne adaptatsioon -neuraalseergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. 9. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab? Mina ei ole.
programmeeritud, sellest sõltub järgneva informatsiooni vastvõtmine. J. Locke väitel sünnib inimene n-ö puhta lehena, võtab infot vastu objektiivselt nagu masin. Inimestel on passiivne taju. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Inimese meeled: nägemismeel, kuulmismeel, haistmismeel, maitsmismeel, kompimismeel. Inimese meeleelundid: silm, kõrv, nina, keel, nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Kõigil meeleelunditel on ühised talituse põhimõtted. Kõigil meeltel on ühine see, et nad registreerivad infot (heli, valgus, lõhnamolekulis jm) mis tuleb moondada `'neuronite'' keelde, seda protsessi nimetatakse transdruktsiooniks. Sensoorne kodeerimine protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse
Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Sünaps edastab erutust närvirakkudest. Sünaps on elektriline või keemiline. Impulsi levik: Elektriline sünaps- närviimpulss antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele rakule, kuna närvirakud on nii tihendalt seotud. Keemiline sünaps väikese sünaptilise pilu tõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, eraldub sünaptilisse pilusse keemilist ainet, mida nimetatakse mediaatoriks. Piisa hulga mediaatori seostumisel teise raku pinnal oleva reteptorvalguga muutub viimase seisund. Erutamata rakus tekitab mediaator närviimpulsi , kuid aktiivses rakus impulssi edasi ei kanta. 6. Nägemismeel Meeleelundiks on silm mille valgustundlikud sensorid- kepikesed ja kolvikesed asuvad võrkkestas
see on nii keskmiste ja kõrgemate sageduste puhul. Kuid madala, näit. 50 Hz sageduse korral võngub juba kogu membraan ja inimkõrv tajumadalamaidki helisid. Sagedusteooria kohaselt on ka membraani võnkesagedus seoses stiimuli sagedusega, ning see sagedus kantaksegi üle närviimpulssideks. 9. Kirjeldage vestibulaarelundi toimemehhanisme, millise teise meele toimimisel on tasakaalumeel oluline ja milles see seisneb? · Keha orientatsiooni ruumis tunnetatakse vestibulaar-elundi abil, mis paikneb oimuluu püramiidi osas (tinglikult öeldes- kummaski sisekõrvas sealt lähtuvad kõrvuti nii vestibulaarnärv kui kuulmisnärv) · Vestib.elundi moodustavad esik ja 3 poolringkanalit · vastutab süsteem tasakaalu sälilitamise eest ja kompenseerib pea liikumisest tulenevaid näilisi asukohamuutusi 10
Toime kiire. Liigutamine venitab mehaaniliselt retseptoreid ja ühtlasi dendriite lihastes, kõõlustes ning liigestes → AP Kaks somatosensoorset närviteed. I. puudutused, propriotseptsioon II. valu, temperatuur Sensoorne homonukulus: keskel jalad, ääres pea piirkond; kontralateraalse kehapoole kontroll. Keemilised meeled – maitse ja lõhn: mõlema närviteed (maitse: keele retseptorid – kraniaalnärvid – maitsemeele närvitee jaguneb üksiktrakti tuumas kaheks – üks läbi taalamuse korteksisse ja teine amügdalasse ja hüpotaalamusse; lõhn: haistesibul – külgmise haistetrakti kaudu samal kehapoolel i) amügdalasse ja ii) piriformi ja entorinaalkorteksisse (primaarne haistekorteks), kust edasi veel sekundaarsesse haistekorteksisse, milleks on orbitofrontaalkorteks. Maitsemeele närviteed:
membraanil pidurdav postsünaptiline potentsiaal. Pidurdav postsünaptiline potentsiaal tekib neurotransmitterite toimel, mis suurendavad postsünaptilise membraani läbilaskvust Cl - või K+ ioonidele. Esimese sisse- ja teise väljaliikumine vastavalt nende kontsentratsioonide erinevusele rakusisese ja -välise keskkonna vahel põhjustab membraanipotentsiaali suurenemise. 6. Nägemismeel. Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid- kepikesed ja kolvikesed- asuvad võrkkestas. Silmamuna ehitus: 1) Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest, ülejäänu kõvakest. 2) Soonkestal on 3 osa: vikerkest, mis annab silmale värvi ja mille keskele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas; ripskeha, milles paikneb ripslihas; pärissoonkest, sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli. 3) Võrkkestas ehk reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: melaniini sisaldav pigmentepiteel; sensorirakud-
Tööülesannete põhjal jagatakse peaaju kolmeks piirkonnaks: Motoorne ärritus paneb inimese liikuma. Sensoorne seotud nägemise, kuulmise ja motoorikaga(liigutamine). Ärrituse korral on võimalik kuulda ja näha olematuid asju. Assotsiatiivne kõrgemad protsessid, nagu mõtlemine, mälu, keel. 8. Aistingud. Aisting on psüühiline protsess, mis peegeldab objektide, nähtuste, vm üksikuid omadusi. Aistingut on vahetult seotud inimese meeltega. Põhimeelteks arvestatakse viite, aga neid on inimesel rohkem (1012 meelt). Aistingu tekkimiseks on vaja füüsilist ärritajat, mis avaldab mõju retseptoritele, mis omakorda paneb tööle füsioloogilise protsessi. Sellest tekib psüühiline protsess, mida inimene tajub aistinguna. Iga meel peegeldab asja ükskuid omadusi. Nägemine kõige informatiivsem, inimene saab nägemisest 86 % kogu informatsioonist. Daltoonik
) Weber'i-Fechner'i seadus psühhofüüsika põhiseadus, mille järgi mida kõrgem on ärritajate väljendamismäär (intensiisvsus nt) seda suurem peab olema erinevus ärritajate vahel, et nad ühsteisest eristatavad oleks. Kui meil nt helis kõrguse eristamisel on 20 hz ja 23 hz kuuldavalt erinevad, siis kui me 23-20 = 3 hertsi, siis kui me 500 hz 503 hz omavahel võrdleme, siis seda erinevust inimene ei kuule. Psühhofüüsikalised funktsioonid - Signaalide avastamise teooria: signaal & müra, kallutused Adaptatsioon see kõigub, kui on hämar, siis harjume ja näeme ajapikku paremini, kui on ere, siis harjume jne. Kui aistingi tundlikkus muutub vastavalt väliskeskkonnamõjurite tasemele, siis see ongi adaptsioon. Kohaniomeine on üldmõiste ja seetõttu ei min seda selleks, vaid sensoorseks adaptatsiooniks. Kontrast see on erinevus, tugev kontrast on lausa vastandlikkus. Seda tajudes meie aistingute abil, me paratamatult võimendame seda kontrasti
Puhkeolekus on närviimpulsi sees – ja väljas + (sees on -70mV pinge). Erutuslävi rakus on – 55mV ja käitub põhimõttel all or nothing. Pidevalt on töös K/Na pump. Raku sees on rohkem K+ ja väljas Na+, eutuse korral lähevad ioonkanalid lahti ja Na+ tungib massiliselt sisse. Schwanni rakud ehk müeliin aitavad impulsse edasi kanda inimese kehas. Müeliniseerimata askon levib ca 1m/s. signaal järgmisele närvirakule toimub läbi keemilise või elektrilise sünapsi. - Ümberlülitused võtavad hoogu maha - Ühel närvirakul ei ole võimalust anda käsklus trvele jalale. Olulisemad neurotransmitterid ja nende süsteemid, ning ülevaatlikult, et mida nad teevad (slaididel 45-52). Neurotransmitterid e mediaatorid. Biogeensed amiinid: - Pisikesed molekulid mis pääsevad igalt poolt läbi, on kiiretoimelised, siiski ei kasutata kõiki kohe ära. Peamised komponendid
Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon)
The dark side of the moon :D Ajul on kaks poolt, poolkerad. All väikeaju, mille pearoll on sellises protsessid, mis ei teadvustu, vaid vajalik tasakaaluks jne, füsioloogiline organ. Pole rolli emotsioonidel, mõtlemisel jne. 5 Beezikas hallikas käsn- AJU!!!!! (Vaata lk 42 juurde) rikkalikult täidetud neoronitega, närvirakkudega, biokeemilised ained, veresoonkond arenenud. Ajul endal valutundlikkus puudub- võimaldab ravi ja uuringuid. Intelligentsuse tagab see kuda närvivõrgustik on välja kujunenud, mitte see kui raske aju on. AJUKOORE TÖÖ SÜSTEEMSUS JA TÜPOLOOGILISED ERINEVUSED. Tegevus- inimkohastumise toimist tagav nähtus. Iga alasüsteem täidab iseseisvalt mingit ühte osa terve funktsionaalse süsteemi tööst. Selle süsteemi üheseid ehk invariantseid lõppeesmärke saavutatakse alasüsteemide muutliku ehk variatiivse osalemise tingimustes
impulsiga Primaarne nägemispool on kuklas, aga silmade liigutamiseks jne on vaja ka teisi asju nt graniaalnärve. Nägemine Valgus langeb läätsele > valgus peegeldub võrkkestal paiknevatee fotoretseptoritele nii et pilt on tagurpidi > lähevad risti optilises kisamis >aju pöörab pildi õiget pidi ja jõuavad nägemiskeskusesse Fotoretseptorid: - Kolvikesed – kohanenud valgusärituse vastuvõtuks ja on ka värvi retseptoriteks. Asuvad rohkem foovas piirkonnas - Kepikesed – kohanenud liikumise tuvastamiseks, funktsioneerivad ka hämaras. Asuvad hajusalt reetinal, foovea piirkonnas puuduvad - Loomadel on kolvikesed vähem arenenud, seetõttu nad ei näe värvi väga hästi. Metsloomaga (dinosaurusega) on kokku puutudes mõistlik paigal seista, sest nende silmad tajuvad liikumist paremini Paljudel loomadel on silmad külgedel, see annab suurema vaatmispiirkonna, aga ei anna head 3D efekti
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Konstantsena hoitakse: · glükoosi kontsentratsioon · erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord) · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia aluseid teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põhiomaduste eluoht
umbes tosinast aistingust. * Aistingute kaudu saab inimene teada maailmas toimuvast. -) Inimene saab kuni 90% kogu informatsioonist tuleb nägemismeelest. *) Daltonism haigus, kus sa ei erista erinevaid värvitoone. -) Inimese kõrv kuuleb helisid vahemikus 16Hz 20000Hz. -) Võnketugevusi mõõdetakse detsibellides liiga nõrku ja liiga tugevaid inimene ei erista. *) Infrahelidel on inimese psüühikale halb mõju ja võib isegi hulluks ajada ja tappa. -) Haistmismeel ninas asuvad retseptorid võtavad vastu aineosakesi, mille tagajärjel tunneme lõhnu, kuid võrreldes kahe eelmisega ei ole see nii tähtis osa. Samas on teada, et haistmismeel arenes kõige kiiremini välja kuid siiski pole see meil nii tugev kui teistel loomadel. Osad loomad kasutavad lõhnaaineid ehk feromoone oma territoorjumi märgistamiseks. Naistel on meestest tugevam lõhnatundlikkus. Vahel võib lõhnatundlikkus ka ära kaotada kuid seda juhtub harva
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia Lugemismaterjali: 1) Henry Gleitman „Psühholoogia“ 2) P. Zimbardo „Psychology: core concepts“ Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Struktur
Aju võtab palju verd ära: seepärast head toitained, energiat tal läheb vaja + puhast glükoosi ta Psühhogeenne - pshüühikaga seotud ja sageli end kukkudes ei vogasta (oskavad kukkuda) vajab. EHK ÕPPIMISE AJAL söö kommi ja sokolaadi ja glükoosi. jakukvad vaid siis, kui on publikut. Puutetunne levib 100m/s. Valu/temp levib 1 m/s. Inimese 5 meelt: nägemis, kuulmis, maitsmis, haistmismeel ja puutetundlikkus. +tasakaal +lihas-liigestunne+siseorganistest Rett-sündroom – käte pesemine, plaksuta ine, autstlikud jooned.rettil on kätestereotüüpia. interotseptiivne info. Williamsi sündroom – 7-hästi head jutustajad ja väike VAA, aga ruumitajus halb
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õigusps�
aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis. Seega Fechneri seaduse kohaselt on seos stiimuli ja aistingu tugevuse vahel logaritmiline: S = k * log I S - psühholoogiline suurus; I - stiimuli tugevus; k - konstant, mis sõltub Weberi fraktsiooni väärtusest Erinevatel tajumodaalsustel on erinevad funktsioonid ja ülesanded. Kontaktsed meeled: - somatosensoorne tundlikkus (sh kinesteesia, puutetundlikkus, tasakaalumeel..) - maitsmine ja mittekontaktsed meeled: - haistmine (osaliselt..) - kuulmine - nägemine Iga meelesüsteemi töös eristatavad 3osa: 1)sensorid e retseptorid; 2) aferentsed juhteteed; 3) KNS struktuurid ja seonduvad suuraju (sh ajukoore) osad. Maitsmise puhul toimib laialdane sensoorne interaktsioon ja adaptatsioon. Mõjutavad: lõhn, temperatuur, harjumuspärasus, suitsetamine, teised maitsed, vajadused (nälg!).
KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organismi sise- ja väliskesk
potentsiaali muuta, aga kui impulsse on piisavalt, rakk üha depolariseerub, mille sisuks on raku ergastamine; ning kui raku ja raku väline saavutavad nulli; saadab rakk välja oma eferentset kiudupidi välja oma potentsiaali. Kui sisendimpulsid on pidurdava toimega, rakk üha lukustub, saavutades hüperpolaarsuse. Dendriidid on raku väljaulatuvad osad, mis on närviraku vastuvõtvateks jätketeks. Aksonid on pikad ribad, üksiku lõhega, kus levib signaal kiiremini. Pidurdavate mõjude puhul vähendab iga mõju polarisatsiooni astet (hüperpolarisatsioon). Rakkudevaheline kommunikatsioon toimub sünapsi kaudu – see võib olla nii elektriline kui ka biokeemilise iseloomuga signaal. Aineid, mis vahendatakse ülekannet, neurotransmittereid, on väga mitmeid ning neil on erinevad mõjud (pidurdavad, ergastavad). Nende roll sõltub valdkonnast ning ülesandest. Äärmiselt olulised aju tegevuseks on – hapnik, vesi, kaltsium,
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
II loeng Taju – mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne/pildiline kood) PROTSESSID Tajukujund – meeleorganitega tajumise protsessis loodud objektide ja sündmuste mudel mille alusel tehakse otsustusi ja planeeritakse tegevusi MUDEL Illusiooni ja hallutsinatsiooni vahe – illusioon on valesti tajumine (põhjus ja meelestatus on olemas), illusioonid on väga püsivad nt peegel, vikerkaar jne; Illusioonid – toetuvad normaalsetele näegmistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info mi son valesti tajutud Hallutsinatsioon – tajuelamus mis on genereeritud kesksete kognitsioonide poolt ja tekitajate nt peaaju poolt, mitte sensoorsete meetodite tekitatud
hakkab värisema. Kratsimine saadab oma signaali, mis peatab värisemise. Teise teooria põhjal kratsimine vaid asendab sügelus-aistingu. 22. Nägemismeel. Silma ehitus. Nägemisteravus. Silma võrkkest ja tema retseptorid. Biokeemilised protsessid kolvikestes ja kepikestes. Nägemisinformatsiooni vahendavad juhteteed. Nägemiskeskused ajukoores. Nägemismeelelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid- kepikesed ja kolvikesed- asuvad võrkkestas. Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerimise võrkkestale, kus tekiv vähendatud ümberpööratud kujutis. Sensorrakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotensiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotensiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagaratesse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja taju. Inimene tajub valgusena 400...750nm pikkusi elektromagnetlaineid
Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast. Selles mõttes võib psühholoogiat nimetada ka teadvuse uurimiseks. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolu seisunditest ja tegudest. Inimene on võimeline peegeldama, mis toimub tema psüühikas, kuid siiski ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Teadvustamata asju on kahesugu
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
Ülevaade psühholoogiast eksam. 6. jaanuar kell 14.00 1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus inimese psüühikast. Teadus mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilisteks protsessideks – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid – aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess jt. Psüühilistek
annaabi.ee 
