Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Enesejuhtimise ettekanne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
enesejuhtimine, enesehinnang, lahend, emotsioonid, motivatsioon, ajajuhtimine, enesemotivatsioon, zara, mesropjan, kurvits, oskuseid, igapäevases, soovime, planeerida, tunnetamine, lahendusvariandid, tegevusplaan, ebaedu, suudad, endalt, ootan, saavutama, tegelikud, rahulolematust, rahuldamatuseTahteline mälu Mittetahteline mälu · Amneesia - on mälukaotus, unustamise liik. · Igal inimesel kehtivad amneesialiigid, mida peetakse normaalseks (3): o Lapsepõlve amneesia ei mäleta enda elu enne 3. eluaastat o Unenägude amneesia ei mäleta unenägusid, eriti pika unestaadiumi omasid o Kaitsev amneesia ei mäleta jubedaid hetki hästi, detailselt V loeng Emotsioonid · Emotsioon inimese poolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendaga. o Emotsioonide väljendavad inimese rahulolu ja rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja toimuvate sündmuste suhtes. o Emotsioonid tekivad inimese vajaduste rahuldamise või rahuldamatuse korral inimese reageeringuna ümbritsevas keskkonnas toimuvale. · Tundmused on inimese subjektiivne suhtumine tegelikkusesse ja iseendassse.
psühholoogilise aparatuuri abil, Ki tegevus on määratud instrutksioonidega ja Ki teab, millega on tegemist. Eesmärk on modelleerida psüühilise tegevuse mõnda külge. - Loomulik eksperiment Ki ei tea, et toimub eksperiment, toimub Ki-le loomulikes tingimustes. - Psühholoogia eksperimendi piirid: - Eksperimenti ei saa kasutada juhul kui on vähimgi kahtlus, et eksperiment võiks mõjuda KI-le halvasti või koguni ohtlik a.la enesehinnang langeb. - Eksperimendist tulenevad järeldused võivad olla muundunud, kuna eksperimendi situatsioon on ääretult ebaloomulik - Eksperimendi tulemused võivad oluliselt sõltuda Ki motivatsioonist, psüühilisest seisundist (väsimus, stress, rõõm jms), eskperimentaatori käitumisest (kärsitus jms), Ki somaatilisest seisundist (peavalu, nohu jms) 2) Vaatlus On tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu
eesmärke. 2 Juhtimise definitsioon + Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimisalad: · Asjade juhtimine on seotud tehnoloogilise süsteemiga, vastab küsimusele mida? · Inimeste juhtimine on seotud struktuuri ja sotsiaalse süsteemi juhtimisega (kellega?) · Enesejuhtimine ehk ajajuhtimine endale korralduste andmine, oma aja plaanimine ning toimetulek. Juhi tegevuse mõjust olenevalt: · Strateegiline juhtimine (tippjuhid): äriideed, eesmärgid, sihid, strateegiad. · Operatiivne juhtimine (kõik tasemed) tulemuste saavutamine, eelarves püsimise kindlustamine, turuolukorrale reageerimine. Valdkonnad: · Üldjuhtimine: organisatsiooni kui terviku juhtimine · Erialane ehk funktsionaalne juhtimine tavaliselt keskastmejuhid
· Ei süüdista kedagi; · Ei anna arutluse käigus kellelegi hinnangut. Selleks, et maksimeerida mõlemapoolset kasu, pannakse paika vastastikused ootused. Soovituslik käitumismudel konflikti eetiliseks lahendamiseks: 1. Erista faktid. Püüa aru saada mis juhtus. Pisiasjad võivad sündmuste käiku oluliselt mõjutada! 2. Erista osalejad ja huvilised, kes on probleemiga seotud. Kõikide huviliste määratlemine on oluline selleks, et leida optimaalne lahend nii, et keegi tähelepanuta ei jääks. 3. Erista põhiprobleemi vähemolulisest. See on abiks edaspidise analüüsi teostamisel. 4. Analüüsi probleemi lahendusi juriidilisest ja eetilisest aspektist, st kas olukord on: 1) eetiline ja seaduslik, 2) eetiline, kuid ebaseaduslik, 3) ebaeetiline, kuid seaduslik või 4) ebaeetiline ja ebaseaduslik. 5. Probleemide analüüs, lahendamine või probleemidest tekkinud negatiivse mõju vähendamine
1. Juhtimise koht inimkäitumises Planeerimine, organiseerimine, mehitamine, kontrollimine. Millegi (eesmärkide) saavutamine. 2. Muutunud juhtimise paradigma. Vana vertikaalne, uus horisontaalne, juhtimisstiil autoritaarne- kollektiivne, orienteeritus kasumile- kliendile, motivatsioon enesetähtsustamine- altruism, e/v struktuur iseseisvad üksused- omavahel seotud, turg kohalik- globaalne, peamine ressurss kapital- uus informatsioon , konkurentsieelis hind- aeg, töötajaskond homogeenne- mitmekesine, töötajate ootused, kindlustunne- isiklik areng, töö individuaalne- meeskondlik, kvaliteet kohustuslik- isiklik 3. Juhi kaksikroll juht ja liider Juhil on õigused ja kohustused organ. tegevuste ja eesmärkide täitmisel
..) x Sellise käitumise "käegakatsutava" mõju selgitamine (...Kasu/Kahju...) Esmamulje on visuaalne, tekib automaatselt ja kujuneb sümpaatia alusel. Esmamulje põhjal annab inimene hinnangu, kas teine inimene talle meeldib või mitte. Hoiakud Enamlevinud komponentide järjestus hoiaku kujunemise puhul: x kognitiivne isiku mentaalne kujutlusvõime, arusaamine ja interpreteeringud inimeste, objektide ja teemade kohta. x afektiivne inimeste tunded ja emotsioonid objektide, teemade ja inimeste kohta x konatiivne (e käitumislik) inimeste kavatsus, tegevused ja käitumine situstsioonis Hoiak on valmidus posiytiivselt või negatiivselt reageerida inimestesse, situatsioonidesse, toodetesse/teenustesse. See on püsiv valmisoleks teatud reageeringuks ja hinnanguks. Väärtused, arusaamad ja tegelikkuse võrdlemine oma väärtustega kujundavad hoiaku, mis avaldub tundena ja väljendub käitumises.
· Dualism õiged ja valed arvamused. · Paljusus ebameeldiv arvamuste paljusus. · Relativism kõik teadmised on suhtelised, sõltuvad kontekstist, inimese perspektiivist. · Pühendumine relatiivsusele kasutab kontekstist sõltuvuse ideed oma elus. Teeb valikuid oma sisemiste väärtuste kohaselt, arvestades ka teistega. Psühholoogia kui psüühika uurimine Psüühika on: · psüühilised protsessid: aisting, taju, mälu mõtlemine, keel, kõne, emotsioonid, käitumise juhtimine · koos avalduva käitumisega. Psüühika on otseselt seotud närvisüsteemi tööga, eriti ajus toimuvaga · Aju koosneb 20 miljardist kuni triljonist närvirakust · Närvirakkude vahel moodustub võrgustik, mis koosneb 1000 000 000 000 000 kvadrillionist ühendusest · Aju on üks keerukamaid asju maailmas Psüühika eesmärk · Psüühika eesmärk maailmast tervikpildi loomine, ümbritsevas toimuvast
74. Mis on sotsiaalse õppimise neli etappi? Sotsiaalne õppimine ehk mudelõppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude (mudelite) jäljendamise ehk imiteerimise kaudu. Nii omandatakse suur osa sotsiaalsest käitumisest. Sotsiaalses õppimises eristas Albert Bandura nelja etappi: märkamine (pannakse mõnda käitumist tähele), meeldejätmine (kergemini jääb meelde köitev käitumine), õpitu taastamine (uue käitumise praktiseerimine ja sellele tagasiside), motivatsioon (eeldus, et uuele käitumisviisile järgneb tasu) 75. Mis on mälu? Enamasti see, mida me kogeme, teeme või tajume ei kao meie teadvusest, vaid säilib kas lühemat või pikemat aega. Selle teeb võimalikuks psüühiline protsess mälu. Mälu on psüühiline protsess, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meelde jätmises, säilitamises ja reprodutseerimises ehk taastamises (võib öelda ka lihtsamalt: mälu on võime meelde jätta, meeles pidada ja meelde tuletada). 76
iseeneses. Sama on ka distsipliiniga, millega reeglina ei teki probleeme, kui tegevus toimub õpilaste endi huvides ja on õpilastele huvitav. Kehtiv üldharidusliku põhikooli õppekava on liiga ühekülgne ja valmistab ette eelkõige akadeemiliseks karjääriks. Kehtiv õppekava arendab vähe mitteintellektuaalseid võimeid. Madalama intellektuaalse võimekusega õpilane tunneb end kaotajana, tema enesehinnang langeb ja sellega kaasnevad muud probleemid. Noorel inimesel jäävad avastamata oma koht ühiskonnas ja eneseteostamise võimalused. Õppekava tuleb laiendada, võttes arvesse erinevused võimetes ning arvestades vajalike erialadega, mis praegu on alaesindatud ja kus tegelikult akadeemiline potentsiaal ei ole nii tähtis. Õpilaste nõustamise üldised eesmärgid: 1. õpilase huvide kaitsmine, 2. õpilase heaolule kaasa aitamine, 3. õpilase ja kooli heaolu ühtlustamine, 4
TURVALISUS usk firma tulevikku, töökoha oma- mise kindlus. ENESETEOSTUS huvitav töö, mitmesugused arengu- Programmid. Loovuse võimalused. MOTIIVIDE VÕIMENDUMINE JA PIDURDAMINE, KONFLIKT Kui eesmärgi saavutamine on blokeeritud, võib kergesti tekkida frustratsioon (rünnak, agressioon) SOORITUS = MOTIVATSIOON + SUUTELISUS + KESKKOND Motivatsiooni tõukejõududest üks oluline on inimesega seotud ja so. võim. Inimese võimutasandid: Informatsioonivõim- seotud informatsiooni omamise ja levimisega; Staatusega seotud võim- asend struktuuris; Tunnustusega seotud võim; Prestiižiga seotud võim- seotud ametiga. MOTIVATSIOONITEOORIAD Läbi aegade on viidud läbi väga mitmesuguseid uuringuid organisatsioonide tegevuse , inimeste kui organisatsiooni ühe osa kohta jne
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid
Vajaduse rahuldamise tsükkel VAJADUSE RAHULDAMINE Vajaduse võimendamine PINGUTUSE HÜVITAMINE EESMÄRGI SAAVUTAMINE VAJADUS MOTIIV PINGUTUS EESMÄRKI EI SAAVUTATA Vajaduse pidurdamine FRUSTRATSIOON KAITSEMEHHANISMID Kui eesmärgi saavutamine on blokeeritud võib kergesti tekkida frustratsioon Konstruktiivsed reageerimisviisid: Probleemi lahendamine Ümberstruktureerimine Frustratsioon: Rünnak, agressioon Regressioon Fiksatsioon Eemaldumine Sisemine ja välimine motivatsioon (sh rahulolu sisemiste ja välimiste teguritega) Motivatsiooni ja rahulolu võib vaadelda: sisemise motivatsioonina/rahuloluna (emotsionaalne ja psühholoogiline tasu) välimise motivatsioonina (sh majanduslik tasu ja sotsiaalsed suhted ) Rahapsühholoogia Rahaga seotud uskumused, hoiakud ja käitumine Raha tähendus inimese jaoks Võim Kontroll eelarve üle Turvalisus Vabadus Armastus Isiklik rahulolu Ärevus/muretsemine Rahaga seotud kogemused Individuaalsed erinevused
tähendab kõrgemat enesehinnangut. Kokkusobimatus Kokkusobivus tegelik mina ideaalne mina tegelik mina ideaalne mina (ei kattu) (kattuvad) Vanemad annavad tingimusi lapse Tingimusteta positiivne suhtumine. aktsepteerimiseks- oled poiss kui teed seda ja seda! (nt tööd) Kui tegelik mina ja ideaalne mina ei lange kokku on enesehinnang negatiivne. Kui tegelik mina ja ideaalne mina langevad kokku on esesehinnang positiivne. Kolmas võimalus vaadata minade paljusust: Oleviku mina Mineviku mina Tuleviku mina (Kõik eelnev oli võimalikest minadest). Lapsel on oleviku mina, tekib kõrvale mineviku mina, seostab end minevikuga ja siis tekib alles tuleviku mina. Privaatne ja avalik mina (Johari aken- Joseph & Harry 1955) (Neli erinevat varianti, kuidas mina käsitleda) Avatud ala pime ala
Oli ainult 1 juht, kellelt tulid siis kõik korraldused, oli range distsilpliin ning nõuti kuuletumist. Kõik pidid kuuletuma juhile. Toimus pidev kontorllimine. Henry fayol sõnastas esimesena juhi peamised kohustused: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine, kontrollimine. 1 Inimsuhete koolkond: Hawthorne'i uuringud 1924-33 Moraal ja motivatsioon tähtsamad kui töötingimused. Tähtsamax muutusid töötajate vajadused, oluliseks sai töötajate motiveerimine, et nad suhtleksid vabalt ja oleksid ausad ja avatud. Ettevõtte tootlikkuse määras ära töötajate tööga rahulolu. Mida rohkem tööga rahul oldi seda paremad olid töö tulemused. Seda tootlikkum oli ettevõte NÜÜD : Organisatsioonikultuuri koolkond (al 1980-ndatel) Ettevõtte edu aluseks sai püsisuhete loomine ja hoidmine
Kindlusetunde illusioon grupis töötades väheneb keskkonna hädaohu tunnetus Ratsionaliseerimine liiga palju viidetakse aega oma otsuste kiitmiseks Usk oma grupi moraalsusse oma grupp tundub eetilisena, teised mitte Stereotüpiseeritud vaatekoht oponendile vastane tundub rumala ja saamatuna Konformsuse mõju grupilahend ei ole väga hea enamuse surve tõttu Enesetsenseerimine grupi liikmed ei julge välja öelda kõike Üksmeele illusioon lahend tundub olevat vastuvõetav kõigile, kuid tegelikkuses see nii ei ole Meelsuse valvur grupis domineerib sotsiaalne identiteet 6. Mis vahe on EQ ja IQ? - Emotsionaalne intelligentsus (EQ) tähendab võimet mõista iseenda ja teiste tundeid, motiveerida ennast ja teisi ning juhtida emotsioone nii iseendas kui oma suhetes. See kirjeldab võimeid, mis erinevad akadeemilisest intelligentsusest ning täiendavad kognitiivseid võimeid, mida mõõdab IQ
.................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonipsühholoogia üldised arengusuunad......................................................8 Psühholoog organisatsioonis:........................................................................................9 MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU.................................................................10 Sisemine ja välimine motivatsioon (sh rahulolu sisemiste ja välimiste teguritega)....12 Rahapsühholoogia...........................................................................................................13 Raha kui motivaator?...................................................................................................14 Üldine motivatsioonimudel (näidis üks paljudest)......................................................15 MOTIVATSIOONITEOORIAD.............................................................
Tahteline on aktiivse, teadvustatud. Eesmärgistatud. Nõuab pingutust. Sisemine algatus. Tahtejärgne nagu eelmine, aga ei nõua pingutust Tähelepanu omadused valivus ül on valida välja informatsioon, millele tp suunatakse püsivus ümberlülitavus maht kõne oluline suhtlemise ja mõtlemise vahend mõistmine ja produtseerimine, sõnavara, grammatika, suuline ja kirjalik kõne, sisekõne Emotsioonid ja motivatsioon Emotsioon on subjektiivne reageerib sise-või välisärritajele. Emotsioonid tekivad siis kui olukord on oluline. Toob kaasa muutusi füsioloogias, subjektiivses kogemuses, käitumises. Motivatsioon on üldine asjaolude kogum, mis paneb inimese tegutsema. 7 Psüühika arengust Arengu tingimused bioloogilised olulised on meeleorganid, millega väliskeskkonnast infot saada
• VALDKOND: finants, turundus, personal, haldus jne • Funktsioonidele kuluv aeg Juhtide rollid ja oskused • SUHTLUSROLLID: esindaja, eestvedaja, sidepidaja • INFO ROLLID: vastuvõtja, jagaja, kõneleja • OTSUSTUSROLLID: uuendaja, ressursside jagaja, läbirääkija • OSKUSED: tehnilised, suhtlusalased, kontseptuaalsed Mida nõutakse juhtidelt? Emotsionaalne intelligentsus • Eneseteadvus • Emotsioonide juhtimine • Enesemotivatsioon • Empaatia • Suhtekorraldus • Maksimaalne efektiivsus vajab vastastikkust sõltuvust. Selle valivad tõeliselt vabad Karismaatiline liider • Loob visiooni • Tekitab missioonitunde • Annab väärtused • Inspireerib • Julgustab • Intelligentne probleemidelahendaja • Isiklikult tähelepanelik Juhtimisteooriate areng 1 • 1911 – FredericTaylor, “ThePrinciples ofScientific Management” Teadusliku juhtimise alused: 1) Leida teaduslikult parim meetod
võimalike hulgast. Motiiv on tunnetatud vajadus. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile. Vajaduse rahuldamise tsükkel KAITSEMEHHANISMID Kui eesmärgi saavutamine on blokeeritud võib kergesti tekkida frustratsioon · Konstruktiivsed reageerimisviisid: Probleemi lahendamine Ümberstruktureerimine · Frustratsioon: Rünnak, agressioon · Regressioon · Fiksatsioon · Eemaldumine Sisemine ja välimine motivatsioon (sh ahulolu sisemiste ja välimiste teguritega) Motivatsiooni ja rahulolu võib vaadelda: · sisemise motivatsioonina/rahuloluna (emotsionaalne ja psühholoogiline tasu) · välimise motivatsioonina (sh majanduslik tasu ja sotsiaalsed suhted ) Rahapsühholoogia · Rahaga seotud uskumused, hoiakud ja käitumine · Raha tähendus inimese jaoks · Võim · Turvalisus · Vabadus · Armastus · Isiklik rahulolu
X. loeng: MOTIVEERIMINE 1. Milline on motiveerimise definitsioon? Motivatsioon on liikuma panev jõud inimese sees selleks, et inimene hakkaks tegutsema, eesmärgiks on ootuste ja vajaduste rahuldamine. Põhiline motivaatormehhanism on seotud dopamiin. 2. Mis on motivatsiooni olemus? · Individuaalne fenomen kõik inimesed on erinevad ja nii võivad erinevad teooriad kästileda iga inimest erinevalt · Tahtel põhinev, kavatsuslik motivatsioon on sisemine, inimese enda kontrolli all. Motivatsioonist tulenev käitumine väljendub valitud tegutsemisviisides · Mitmetahuline mis paneb inimesed tegutsema? kui suur on tegutsemise tung? · Motivatsiooniteooriate eesmärk on uurida käitumist motivatsioon ise ei ole käitumine ja tegutsemine. Motivatsioon väljendub käitumises ja tegutsemises. 3. Nimetage vähemalt kolm rahuloluteooriat.
Tuleb uurida inimeste kogemust. Mida reaalsed inimesed reaalses maailmas kogevad. Eneseteostus – organismiline lähenemine ehk isiksus on üks osa organismist, sinna kuuluvad ka alateadvuses olevad. Lähtuti sellest, et inimene on ratsionaalne olend ja võtab vastu ratsionaalseid otsuseid. Organism teab ise rohkem kui see mis talle omistada. Minu kui organismi hinnang mis väljendub nt depressioonis. Depressioonile omistatakse põhjus et nt elu on halb, aga tegelikult on asi muus. II MOTIVATSIOON: Defitsiidi vajadused (D-needs) – pole süüa, fantaasiaks hamburger. Analüütiline psühholoogia. Vajavad rahuldamist ja kui need pole rahuldatud, siis tekib defitsiitsus, mis muudab inimese käitumist. Olemise vajadused (B-needs) – inimene ei saa nendest aru ja pole neist teadlik. III VAJADUSTE HIERARHIA: 1) Füsioloogilised vajadused – söök, vesi, uni, seks.
Kõrge riskivältivusega riik Madala riskivältivusega riik (Kreeka, Portgal) (Eesti, Rootsi) Organisatsiooni Palju rituaale Vähe rituaale rituaalid Planeerimine Leitakse et ilma plaanideta ei ole Ei tehta pikaajalisi plaane, sest võimalik tegutseda niikuinii kõik muutub Aeg ja täpsus Ei ole oluline On oluline Emotsioonid On laes Ei näidata välja Maskuliinsus ja feminiinsus Maskuliinsus (Eesti, Jaapan) Feminiinsus (Rootsi, Norra) Konkurents Võidab tugevam, palka makstakse Võidab märter, nõrgemat tuleb vastavalt tulemusele aidata 14 Saavutused ja Saavutused on olulisel kohal
Eelkõige on juht tänapäeval korraldaja, tiimikaaslane, treener/õpetaja, partner, kes täidab organisatsioonis kindlaksmääratud ülesandeid ning vastutab põhieesmärkide täitmise eest. Samuti on ka eestvedamine H. Mintzbergi järgi üks juhi rollidest. Juht kui eestvedaja motiveerib töötajaid: julgustab uustulnukaid, tunnustab saavutusi, värbab ja vabastab töölt. · Eestvedamine inimeste visionäärlus, inspiratsioon, motivatsioon, juhtimise dünaamilisus 6. Kuidas on arenenud organisatsioonikäsitlused 20. sajandi algul, keskel ja nüüd? I Klassikalised organisatsiooniteooriad (1900-1930) F. Taylor, M. Weber, H. Fayol EESMÄRK: leida moodused, kuidas organisatsiooni panna toimima edukalt ja ilma tõrgeteta Kindlad ja lihtsad reeglid - ainuõige valem organisatsiooni juhtimiseks Sõjaväelise korralduse kasutamine: suure hulga inimeste juhtimine kiiresti muutuvas keerulises olukorras
(S. Adamsi õigluse teooria) Teooria järgi püüavad alluvad otsustada hüvitussüsteemide õigluse üle nende poolt sisestatud energia tulemusena saadavat väljundit teiste omaga. Sisenditeks: tööalased panused, haridus, staazh, eelenv töökogemus, lojaalsus. Väljunditeks: hüved, mida tuntakse olevat saadud läbi oma töö ja ülemuselt, preemiad, lisasoodustused, sotsiaalsed ja psühholoogilised hüvitused. Alahüvituse korral tekib sisepinge, mille tulemusena areneb motivatsioon, et vähendada ebaõiglust: 1.Sisemise füüsilise reageeringuna langeb tootlikkus 2.Sisemise psühholoogilise reageeringuna suurendatakse hüvituse tähtsust 3.Välise füüsilise reageeringuna teingitakse hüvituste suhtes või lahkutakse töölt 4.Välise psühholoogilise reageeringuna otsitakse teine võrdlusalune isik Tunnitöö: töötaja vähendab panust, alaneb töö kvaliteet, väheneb töö kvaliteet
rahulolu vahetu juhiga, tööülesannetega, kohastaatusega, kolleegidega, töövahenditega, tööaja ja -kohaga, tasustamis- ja motiveerimissüsteemiga jne. Tööga rahulolu = kõrge töömotivatsioon, püsipersonal. Tööga rahulolematus = madal töömotivatsioon, personalivoolavus. Rahulolu on subjektiivne hinnang, mis väljendub tundmustena. Positiivsed emotsioonid iseloomustavad tööga rahulolu, negatiivsed rahulolematust tööga rahulolu näitab, kuivõrd positiivselt või negatiivselt töötaja tunnetab tööd, töökorraldust, suhteid töökaaslastega. töörahulolu on oluline tegur nii indiviidi kui ka organisatsiooni jaoks. Töötajale võib töörahulolu tähendada suuremat rahulolu oma eluga või siis vähemalt suure osaga oma elust, ja ettevõttele võivad rahulolevad töötajad tähendada paremat tulemust, efektiivsemat tööd, edukust
järjekindlus, organiseerimisoskus, põhjalikkus) 7. Meeskonna hoidja õhutab meeskonnavaimu (seltsiv, diplomaatilisus, hooliv, usaldav, peendetundeline) 8. Teostaja viib ideid ellu, osav asjade ära tegemisel (sihikindlus, ettenägelik, praktilisus, viib asjad lõpule, reeglite järgimine) 25. Millised on 2 motivatsiooniliiki ja mis neid üksteisest eristab? Väline motivatsioon väliskeskkonnast tingitud mõjutused, meist mitte tulenevad, - nt palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon - mõjutused, mis põhinevad meie endi psühholoogiliste vajaduste rahuldamisega. 26. Millised on tuntumad motivatsiooniteooriad ja kuidas neist on kasu juhtimisel? Tuntumad motivatsiooniteooriad on: 1. Maslow' vajaduste hierarhia vajaduste rahuldamine kõrgemat rahuldust täites ei taha madalamale enam langeda
väljundit teiste omaga.Sisenditeks on kõik tööalased panused: haridus, staazh, eelnevad töökogemused, lojaalsus, enese sidumine, kulutatud aeg ja energia, töö teostamine. Väljunditeks on hüved, mida tuntakse olevat saadud läbi oma töö ja ülemuselt: töötasu ja preemiad, lisasoodustused, sotsiaalsed japsühholoogilised hüvitused.Kui alluv tunnetab õiglust, jätkab ta samal tasemel. Kui alluv tunneb alahüvitust, tekib sisepinge, mille tulemusena areneb motivatsioon, et vähendada ebaõiglust. Lõppmõju võib olla nii füüsiline kui psühholoogiline, sisemine kui väline: sisemise füüsilise reageeringuna langeb tootlikkussisemise psühholoogilise reageeringuna suurendatakse hüvitusetähtsust· välise füüsilise reageeringuna tingitakse hüvituse suhtes või lahkutakse töölt, välise psühholoogilise reageeringuna otsitakse teine võrdlusalune isik. Ulehüvituse korral tuntakse suhetes ülemusega
· On praktilised ja realistlikud mõtlemisega, on hajameelsemad Mõtlev vs tundev Terminitega tähistatakse erinevusi selles, kuidas inimesed otsuseid langetavad. Mõtlev Tundev · Otsustamisprotsessis lähtub eelkõige puhtast · Otsustamisel asetab keskpunkti emotsioonid nii loogikast enda kui teiste omad · Peab oluliseks jõuda nö õige lahenduseni · Proovib jõuda lahenduseni, mis on meeldivaim Otsustav vs kohanev Näitab erinevusi selles, kuidas inimesed käituvad igapäevaselt (suheldes välismaailmaga). Otsustav Kohanev
Mõelge ,,võida-võidan" b. Katsuge enne mõista ja siis olla mõistetud c. Looge sünergiat 3. Uuenemine a. Sae teritamine igapäevane tegelemine oma füüsilise vormi hoidmisega, sotsiaalsete suhete loomise ja hoidmisega, erialase uuema kirjanuse lugemine ja hingele ülendavate elamuste pakkumine. Golemani emotsionaalse intelligentuse komponentideks on: · Eneseteadvus · Emotsioonide juhtimine · Enesemotivatsioon · Empaatia · Suhtekorraldus Maksimaalse efektiivsuse saavutamiseks on vaja vastatsikust sõltuvust, seda ei ole võimalik saavutada sõltumatuse kaudu. Samas on vastastikune sõltuvus valik, mille võivad teha ainult sõltumatud inimesed. Traditsiooniline liider Uue aja liider Tasud lepitakse eelnevalt kokku: milline Karismaatiline: loob visiooni,
käegakatsutavad, mittekatsutavad või isegi lühiajalised mõjutused. Situatsioonilised muutujad on kõik, mis on väljaspool inimest (nt füüsilised keskkonna omadused, reeglid, mittekatsutavad nt rollid, kultuurinormid, ootused, temperatuur, tähtajad). - personaalsed muutujad: inimese kehalisi muutujaid (rass, sugu, kasv, kaal), dispositsioonilisi (nt häbelikkus, silmapaistvus), nende afektiivseid seisundeid (millised emotsioonid on) ja seda, kas nad on tajutud või keda tajutakse teiste poolt (nt naeratamise katse ruumis, ühele ütled et on kaamera, teisele ütled, et mitte, kes naeratab rohkem). Põhjuslikkuse tuvastamine Iga jälgitava sündmuse eel peab olema mingi põhjus. See peab olema nii tõestatud, et mingid muud põhjused ei tule arvesse. Need on kontrollitud ekspermendi komponendid. Eksperiment on katse, mis on kavandatud põhjuslike seletusteni jõudmiseks.
lõppeesmärgi poole püüdlemisel. Üheks seletuseks on see, eesmärgi nimel pingutaval inimesel on kujunenud optimism või lootus, mis teda tegutsemas hoiab (Seligman, 1990; Snyder et al, 1991). Seega tähendab negatiivsete tundmuste kogemine signaali saamist, et hüvituse saamine on (alles) ees. 4) Emotsioonide osa motivatsioonis Lähenemis- & vältimismotivatsiooni eristus eeldab, et emotsioonid on käitumise olulised määratlejad Motivatsiooniuurijaid huvitab, kui tugev pos.emotsioon kaasneb püüdlemisega & kui neg. emotsioon vältimisega Negatiivsed emotsioonid võivad sageli sihipärast käitumist pärssida, samas kui positiivsed emotsioonid tagavad sihipärasele käitumisele püsivuse 5) Motivatsiooni individuaalsed iseärasused Paljudel juhtudel ei pöörata individuaalsetele iseärasustele piisavat tähelepanu
3) Töötaja teab oma pingutuste tulemust · Tunnitöö korral a. Töötaja vähendab oma panus, jõupingutusi b. Alaneb töö kvaliteet c. Väheneb töö kvantiteet · Tükitöö korral d. Et kompenseerida alatasustatust töötaja toodab küll tükiliselt enam, kuid madalama kvaliteediga. 11.Motivatsioon. V. Vroomi ootuste teooria. Millist rolli mängib taju ootuste teooria puhul? Motivatsioon kujuneb kolme teguri korrutisest: 1) Valents Tulemuse väärtus 2) Toimetuleku tõenäosus (ootus) 3) Hüvituse tõenäosus Ootus kindel arvamus, et tööalase jõupingutuse korral saab ülesanne täidetud. Ootuse määrab ära tõenäosus, mil määral oleneb tegutsemise edukus tehtavad jõupingutusest. Ootus on jõupingutuse ja saavutuse vahelise seose tõenäosus, siis see on 0 kuni +1. Kui alluva meelest ei anna jõupingutus soovitavaid tulemusi, siis
1) Töötaja tunneb oma tööd olulise olevat 2) Töötaja tunneb vastutust oma töö tulemuste eest 3) Töötaja teab oma pingutuste tulemust · Tunnitöö korral a. Töötaja vähendab oma panus, jõupingutusi b. Alaneb töö kvaliteet c. Väheneb töö kvantiteet · Tükitöö korral d. Et kompenseerida alatasustatust töötaja toodab küll tükiliselt enam, kuid madalama kvaliteediga. 11. Motivatsioon. V. Vroomi ootuste teooria. Millist rolli mängib taju ootuste teooria puhul? Motivatsioon kujuneb kolme teguri korrutisest: 1) Valents( Tulemuse väärtus) 3) Toimetuleku tõenäosus (ootus) 4) Hüvituse tõenäosus Inimesed teevad meelsasti tegevusi, mis on nende jaoks kerged ning mille eest saadakse võimalikku suurt tasu - mis on kõige kergem teha kõige suurema tasu eest.
annaabi.ee 
