Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest see antakse enamasti millegi-kellegi suhtes. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Aluse inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised...
2 SISSEJUHATUS Selle teema valisin, sest mind huvitab väga kõik inimkäitumisega seotu ning kindlasti on enesehinnang selle kõige aluseks. Kindlasti on kõik meist kokku puutunud paljude ennast alahindavate või vastupidi liiga kõrgelt hindavate inimestega. Referaat käsitleb liigkõrget, parajat ning madalat enesehinnangut. Samuti püüan anda lühikese ülevaate enesehinnangust üldiselt, millest see sõltub ning kas seda on võimalik parandada. 3 1. ENESEHINNANGU JUURTEST Enesehinnang peegeldab arvamust, mis meil iseenast on, hinnanguid, mis me endale anname, ja väärtust, mis me iseendale kui inimesele omistame (1: 31). Enesehinnang võib olla madal, paras ja kõrge. Madala enesehinnanguga inimesed võivad olla aravõitu ega julge saavutada ja küsida seda, mida nad tahaksid
KAAGEVERE GÜMNAASIUM 7. klass Tõnu Tõukemõnu ENESEHINNANG JA KÄITUMINE Referaat Juhendaja H.Gaza Sektor Kaagevere 2009 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Enesehinnang ja käitumine 3-6 1.1. Enesehinnang 3-4 1.2. Käitumine 4-6 2. Enesehinnangu kujunemine 6-7 2.1. Peretüüp ja enesehinnang 6-7 3. Uuringud enesehinnangust 7-8 Kokkuvõte 9 Lisa 9 Kasutatud materjalid 10 2 SISSEJUHATUS Otsustasin kirjutada referaadi sellest, mis on enesehinnang ja kuidas see mõjutab käitumist. Esimene peatükk räägib üldiselt, mis on enesehinnang ja mis käitumine. Teine peatükk sellest, kuidas enesehinnang kujuneb ja kolmas peatükk erinevatest uurimustest, mis on enesehinnangust tehtud. Ma
,,Kas iga inimene peab olema moodne?" on küsimus, millele on raske vastust leida. Kui kõik oleksid sarnased, näeksid välja kõik ühesugused. Nad ostaksid samu asju ja käituksid ühtmoodi. Uid maailmas ei saa olla kõik sarnased, sest vanemad inimesed riietuvad ühtmoodi ja noored teisiti. Igaüks mõtleb erinevalt ja samuti on tema jaoks mood erinev. Sõna moodne tähendab: stiilne või trendikas. Iga inimese jaoks on stiil erinev, kuna see sõltub nende mõtteviisist, välimusest ja enesehinnangust, aga samuti ka rahast, soost ja vanusest. Meestele võib meeldida ilus, kiire ja moodne auto, mis maksab väga palju. Samal ajal imetlevad naised moodsaid kingi ja käekotte, mis maksavad kokku samapalju, kui moodne auto. See näitab, et mood on igaühele erinev ja see ei pea kõigile ühtmoodi meeldima. Mõni ei suuda otsustada, mis talle meeldib ja mis mitte. Selleks võivad nad muuta iga päev oma välimust. Nad vahetavad riideid, jalanõusid, ehteid või aksessuaare.
mis meis rahulolu või rahulolematust võivad mõjutada." Enesehinnang on hinnang meist endist, mis on kujunenud kas lapsena või siis on see muutunud täiskasvanu eas. On olemas kolme sorti hinnanguid endast: madal, kõrge, ülikõrge. Seoses enesehinnanguga, kujunevad välja ka meie hoiakud. Referaadis räägin lahti mis on enesehinnang, milline on madala, kõrge ja ülikõrge enesehinnang, kirjutan põhjustest miks laste ning täiskasvanu enesehinnang langeb, kuidas tulla välja madalast enesehinnangust ning juttu tuleb ka hoiakutest ja nende liikidest. 1. ENESEHINNANG 1.1 Mis on enesehinnang ja mina-pilt? Enesehinnang (inglise keeles self- esteem) teadlikkus enda isiku väärtusest. See pole sünniga kaasa saadud, vaid kujuneb elu jooksul. Sellele avaldavad mõju kõik inimesed. (Cacciatore, Korteniemi-Poikela, Huovinen 2010: 15). Enesehinnang on otseseks kaitseks välismaailmast tulevate "rünnakute" vastu. Just seetõttu tunnevad madala
· Isiksuse mitmesuse häire, kus indiviidis kujuneb välja kaks või enam isiksust, kes ei pruugi teadlik olla teise olemasolust. · Tahtlik minestamine, lapse meetod seksuaalsest väärkohtlemisest pääsemiseks. See võib hilisemas elus viia täiskasvanu kontrollimatu minestamiseni kui ta puutub kokku väärkohtlemist meenutavate asjaolude või muude emotsionaalsete probleemidega. · Depressiivsus, mis on tingitud madalast enesehinnangust ja enese väärtusetuna tundmisest. Seksuaalselt väärkoheldutel on suurem risk suitsidaalseks käitumiseks ja juhuslikuks vältimatuks narkootikumide üledoosiks. · Seksuaalselt väärkoheldud inimestel on suurem risk muutuda täiskasvanueas ülekaaluliseks. · Lapsena seksuaalselt väärkoheldud meestel on kolm korda suurem tõenäosus infarktiks. Seksuaalse väärkohtlemise mõju käitumisele:
palju küsimusi ja väsimust. Sageli kirutakse olukorda, otsitakse süüdlast või soovitakse, et asjad kulgeksid teistmoodi. Abielukriisid võivad tekkida kolimise, uue töökoha, ootamatu majandusraskuse või muude suurte muutustega seoses. Kriisi lihtsaimaks tunnusmärgiks on üldine rahulolematus, kui naine ja mees ei saa omavahel absoluutselt läbi või vastupidi, suhtuvad ükskõikselt teineteisse. Konflikid perekonnas sõltuvad loomulikult ka mehe ja naise iseloomust ja enesehinnangust. On paare, kes pidevalt tülitsedes peavad oma elu õnnelikuks ja on paare, kes on vaikselt ja rahulikult ning ei määratle ei rahulolu ega rahulolematust. Kui konflikte tekib palju, aga need leiavad lahenduse ja maandavad pingeid, ei peagi neid ilmtingimata vältima. Mina arvan, et tülitsemise oskus on suhteliselt määrav kriisi lahendamisel, kuna igast olukorrast peab oskama välja tulla ning kui kriisist pääsemiseks on tarvis tülitseda, siis tuleb seda ka teha.
Rosenbergi (1986) väitel ei põhine inimese enesehinnang mitte lihtsalt hinnangul oma võimetele, omadustele ja oskustele, vaid põhineb just nendele võimetele, omadustele ja oskustele, millel on personaalne tähtsus. Kokkuvõtteks võib öelda, et ühemõõtmeline käsitlus on saanud mitmete uurijate kriitika osaliseks, kelle arvates ei ole võimalik üksikväidete või teatud omadustele antud hinnangute summeerimise tulemusena saada kuigivõrd adekvaatset ülevaadet indiviidi enesehinnangust. 1.3 Hierarhiline käsitlus Viimastel aastakümnetel on minakontseptsiooni uurijad kõige enam rõhutanud selle mitmetahulisust, käsitledes inimese mina kui organiseeritud hinnangute kogumit, mille osad on üksteisega alluvussuhetes. Ka ühemõõtmeline mudel sisaldab alluvussuhteid, kuid seal vaadeldakse vaid selle lihtsamat varianti- liidetavate ja summa suhet. Hierarhiline käsitlus aga lubab ka keerulisemaid suhteid. Selle mudeli kohaselt on kõige kõrgeimaks tasandiks inimese
peale) selleks on vaja harjutada pähe õppimist. Elukestev õpe on see mida on meie ühiskonnas vaja tänu tänasele tööturule. Sellele õppijale kes on otsustanud õpetajaks saada ei lõpe õppimine ja edasi arenemine kunagi - tänu sellele suurepärasele lausele püüan ka mina mulle antud võimalust ja õpiprotsessi nautida. Õppimise edukus sõltub suuresti õppija oskusest õppida, enesetundest, õpiprotsessi teadvustamisest ja enesehinnangust. Iga õppija peab oskama oma õppimist juhtima, seadma eesmärke, õppimist kavandama, jälgima oma õppimisprotsessi, kontrollima ja hindama oma õpitulemusi ning oskama oma tegevust efektiivselt korraldada. Seda kõike püüan ka mina.
aktsendi tõttu ning ei osanud kõrgemas seltskonnas käituda, siis teose Järgnevad kuud mööduvad ,,eksperimendi" kallal töötades, mis tähendab lõpus oli ta saavutanud enesekindluse ja väärikuse. Alguses Higginsi mitmeid tunde treenimist, õige rääkimise õpetamist ja kommete võimu all olles iseend maha surudes, oli ta kaotanud osa enda selgitamist. Eliza viiakse Higginsi ema juurde, mis on tüdruku esimeseks isikupärast ja enesehinnangust. Pärast suursaadiku juures korraldatud n-ö proovikiviks. Alguses pälvib ta suurt tähelepanu oma kombekusega, balli tundis ta aga, et ei ole endale osaks saanud põlastavat kohtlemist hiljem libiseb kogemata koknile ümber. Seal viibinud häbelikupoolne väärt ning leidis endas selle jõu Higginsile vastu astuda. Samas ei saaks noormees Freddy armub temasse ning tema kokni aktsenti.
sotsiaalne roll Individuaalsus inimese omapära, kõik see, mille poolest üks inimene teistest erineb Inimene bioloogiline olend, kuulub imetajate klassi, tal on kõrgestiorganiseeritud aju ja talle iseloomulik püstikõnnak. Ta on ka ühiskondlik olend Enesehinnang inimese üldine suhtumine iseendasse, eneseväärikustunne Minapilt terviklik kujund iseendast, arusaamine enda olemusest ja omadustest, enesehinnangust ning teiste suhtumisest Ebanormaalne käitumine statistiliselt harva esinev käitumine, mis ei sobi sotsiaalsesse või kultuurilisse konteksti, põhjustab ebameeldivusi ja kannatusi nii endale kui teistele
SISSEJUHATUS Käesoleva töö autori eesmärgiks on anda ülevaade sellest, kuidas enesehinnang mõjutab inimest ja kuidas on võimalik head enesehinnangut luua. Teema valikul lähtuti suuresti selle aktuaalsusest. Probleeme, mis on tihedalt seotud enesehinnanguga, on viimasel ajal meedias palju lahatud. Peamisteks probleemideks, mis autorit tööd kirjutama ajendasid, olid viimasel ajal noorte inimeste seas suurenenud ,,appihüüded", mis on kindlasti tingitud ka madalast enesehinnangust. Üheks näiteks koolitulistamised, mis lõppesid mitmete süütute inimeste surmaga. Kindlasti oli suur osa selliste traagiliste juhtumite seas enesehinnangul, mis ei lasknud noortel end eluks väärilistena tunda ning ajendas neid selle eest teistele ,,kätte maksma". Samuti on viimase aja majanduslangus ja suur töötute arv põhjus käsitlemaks enesehinnangu teemat. Madala enesehinnanguga inimesed ei astu enda eest piisavalt välja ning kannatavad
eufoorilisuseni. Sageli kaasneb meeleolutõusuga kõnetulv, suurenenud tegutsemistung, vähenenud unevajadus. Väheneb kriitikameel iseenda tegemiste suhtes -- enesehinnang on tõusnud, vahel suurusmõtete tasemele. Kuigi kirjelduse järgi on ehk tegemist positiivse omadusega, on tegemist raske haigusliku seisundiga. Maania puhul ei ole haige võimeline adekvaatselt olukorda hindama ja seetõttu võtab vastu vääraid otsuseid, mis tulenevad tema kõrgenenud enesehinnangust. Maania puhul võtab inimene liigseid riske: näiteks kihutab autoga ohtlikke manöövreid tehes, kulutades mõtlematult raha, ning võib muutuda teistele ohtlikuks. Mõnel juhul kaasneb maaniaga psühhootiliste sümptomite teke. Sellistel patsientidel võib kõne ja mõtlemise tempo muutuda nii kiireks, et kõnest ei ole võimalik aru saada. Söömise, joomise ja unevajaduse eiramine võib tekitada eluohtlikke seisundeid.
Siinkohal räägime nartsissistlikust käitumisest, kus enda suure ego tõttu inimene astub üles vägivaldselt. Neil on kõrge enesehinnang ja nad usuvad, et just nemad on kuidagi moodi erilisemad kui teised ja tahavad ka vastavat kohtlemist, kuid samal ajal on nende enesehinnang väga ebastabiilne. (Crisp & Turner, 2010) 7 KOKKUVÕTE Referaadis anti ülevaade enesehinnangust mis see on, kuidas see kujuneb ning mis on positiivne ja negatiivne enesehinnang. Esimeses peatükis tutvustati lühidalt mis on enesehinnang. Teises räägiti lähemalt kuidas enesehinnang kujuneb; mis etapid on inimese elus sellised, kus enesehinnang võib igaühel kõikuda; mis mõju on vanemate käitumisel lapse enesehinnangule. Kolmandas tuuakse välja positiivse ja negatiivse enesehinnangu mõjud ning kuidas see väljendub mis on
Oma pesumasina programmidest teavad kõik vastajad rohkem kui ühte (Ka need, kes ei pese oma pesu ise kodus). Pesuprogrammi valitakse rõivaste järgi mida pestakse. Müügil olevatest pesuvahenditest on vastajad pigem rahul või väga rahul. Rahulolematust ei väljendanud ükski vastaja. Küsitlusest selgub, et triigitakse ainult teatuid esemeid või ei triigita üldse. Triikijad vastajad pigem jälgivad soovitatavaid temperatuure konkreetsete toodete puhul. Enesehinnangust rõiva hoolduse alal oli sagedasem hinne endale naiste puhul kolm ja viis, meeste puhul aga neli ja kaks. Üldiselt võis vastustest välja lugeda, et ollakse ja huvitatud oma rõivaste õigest hooldamisest ja seeläbi ka nende säilitamisest. 18 9. LISAD Lisa 1. Uuringu jaoks koostatud küsitlus Veebilink: https://form.jotformeu.com/62895087288373
Rosenbergi (1986) väitel ei põhine inimese enesehinnang mitte lihtsalt hinnangul oma võimetele, omadustele ja oskustele, vaid põhineb just nendele võimetele, omadustele ja oskustele, millel on personaalne tähtsus. Kokkuvõtteks võib öelda, et ühemõõtmeline käsitlus on saand mitmete uurijate kriitika osaliseks, kelle arvates ei ole võimalik üksikväidete või teatud omadustele antud hinnangute summeerimise tulemusena saada kuigivõrd adekvaatset ülevaadet indiviidi enesehinnangust. Hierarhiline käsitlusViimastel aastakümnetel on minakontseptsiooni uurijad kõige enam rõhutanud selle mitmetahulisust, käsitledes inimese mina kui organiseeritud hinnangute kogumit, mille osad on üksteisega alluvussuhetes. Ka eelnevalt mainitud ühemõõtmeline mudel sisaldab alluvussuhteid, kuid seal vaadeldakse vaid selle lihtsamat varianti- liidetavate ja summa suhet. Hierarhiline käsitlus aga lubab ka keerulisemaid suhteid. Selle
lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstrateegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang. Kõrgest (ja liig-kõrgest) enesehinnangust Kõrge enesehinnang annab inimesele julgust iseolemiseks, tegutsemiseks ning jõudu raskete või ebameeldivate olukordadega toimetulemiseks. Madala enesehinnanguga käiks nagu kaasas kõikvõimalik halb, kõrge enesehinnanguga aga vastupidiselt kõik, mis ilus, hea ja rõõmus, siis nii must-valge elu nüüd ka ei ole. Kõrge enesehinnang ei ole vihmavari, mis kaitseks inimest kogu elu kõige halva eest. Kõrge
saadud tagasiside toel ( Donley, Keen 2009). Positiivne enesehinnang on see, mille poole laps püüdleb. See võimaldab talle psühholoogilise "ellujäämise". Laps võitleb ja tegutseb pidevalt selle nimel. Laps vajab, et teda armastatakse, mõistetakse, tunnustatakse, austatakse (Lasteaed Lepatriinu 2009). Enesehinnang on inimese üldine arusaam endast ning kuidas ta ennast kui inimest hindab. Kui hinnang on negatiivse tooniga, siis saamegi rääkida madalast enesehinnangust ( Fenell, 2009). Enesehinnangu kujunemine algab juba lapsepõlves. Tähtsad on esimesed eluaastad. Lähedane suhe vanematega, piisavalt armastust, hoolivust ja otsustamisruumi kujundavad isiksuse, kes tunneb ennast väärtuslikuna, ilma et ta seda kogu aeg tõestama peaks (Rajaleidja 2009). 1.1 Enesehinnangu juurtest Baasi elik raamistiku inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega- ema ja isaga
2) mineviku kohta (nt. "Ma pole kunagi millegagi hiilanud.") 3) tuleviku kohta (nt. "Võttes arvesse minu olemust ja senist käekäiku, ei ole mul mingit põhjust tulevikustki midagi paremat loota."). Inimese usk neisse arvamustesse enese kohta ja vaimusilmas võimalike olukordade (nt. armsam jätab maha, suure hulga inimeste ees lolliks jäämine) läbielamised viivad tegevusetuseni, tasakesi kannatamiseni ja püüuni kuidagi mitmesuguste nõudmistega kohaneda. Kõrgest (ja liig-kõrgest) enesehinnangust Kõrge enesehinnang annab inimesele julgust iseolemiseks, tegutsemiseks ning jõudu raskete või ebameeldivate olukordadega toimetulemiseks. Arvamust, et madala enesehinnanguga käiks nagu kaasas kõikvõimalik halb, kõrge enesehinnanguga aga vastupidiselt kõik, mis ilus, hea ja rõõmus, siis nii must-valge elu nüüd ka ei ole. Kõrge enesehinnang ei ole vihmavari, mis kaitseks inimest kogu elu kõige halva eest. Kõrge
depressiooni Potensiaalne voolimine,joonistamine jms) pöördunud tekkeks mis on depressioonioht on Jälgi lapse seisundit (meeleolu, ärritajad ja nendele vanemate ja õe tingitud madalast viidud miimimumini reageerimine jms) poole enesehinnangust ja Loo lapsega usalduslik suhe ja kuula teda, anna lapsele avaldub meeleolu Kaugeesmärk: kindlustunnet, et kui tal on mure siis ta ei ole sellega üksi Depressiooni ei ole langusena Depressiooni ei teki vaid võib alati pöörduda personali poole Kiida last kui ta on millegi positiivsega hakkama saanud Allikaloend: Laukkanen, E, Marttunen., M, Miettinen, S., & Pietikäinen, M
iseseisva mõtlemisvõime. Enesehinnang - kujuneb kogu elu vältel, võrreldes pidevalt oma tegelikku tegevust ja käitumist vastavate ideaalidega. Kaasaegses komplitseeritud ühiskonnas tagab inimese väärika toimetuleku eelkõige tema adekvaatne ning positiivne enesehinnang, mis väljendab austavat suhtumist iseendasse. Arenenud enesehinnang on tähtis aktiivsuse moraalne stiimul, mis juhib indiviidi käitumist ja kindlustab seose ümbritseva keskkonnaga. Enesehinnangust sõltub olulisel määral inimese valmidus omaks võtta enda elu juhtiva subjekti positsioon. Enesejuhitavus - teadlikkus oma ressurssidest ja suutlikkus neid reguleerida. Viimast peetakse tänapäeva muutusterohkes maailmas üheks peamiseks elukvaliteeti määravaks teguriks. (täiskasvanu arengu ideaal). Ennastjuhtivat täiskasvanut iseloomustatakse järgmiste tunnustega: iseenda ja ümbruskonna teadvustamine, enda tajumine iseennast ning sündmusi
ja vastupidavust, mistõttu me oleme võimelised ägedamalt võitlema või kiiremini jooksma adrenaliin ergutab meid tegutsema. Ohutute stressitekitavate situatsioonide tüüpilisteks näideteks on kõne pidamine avalikkuse ees, eksami sooritamine või spordisooritus. Stressi eelsoodumus Teie eelsoodumust stressi tekkeks määravad mitmed faktorid. See sõltub iga inimese isiksuseomadustest, elukogemusest, enesehinnangust, eneseusust, ühiskondlikust toest ja üldisest tervisest. Inimese stressivastasest arsenalist üks kõige tähtsamaid elemente on enesehinnang. See mõjutab suhtumist, mis omakorda muudab reaktsioone stressile. Tööpuudus või pidev 1 abitusetunne võivad põhjustada madalat enesehinnangut. Seevastu inimesed, kes tunnevad, et
tunne - kätt või jalgu, pead või selga hakatakse tajuma tundmatu, võõra, veidra ja ebamäärasena. 2 Lisa 1 Terje Aarna 7 Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Enesehinnangul ja -austusel on stressiolukorras oluline osa. Kõrge enesehinnang aitab pingele paremini vastu panna, muudab reipamaks ja enesekindlamaks. Meeleolust ja enesehinnangust sõltuvalt hindad oma võimeid suuremaks või väiksemaks, näed end isegi peeglist ilusamana või inetumana. 2.4 Oma tuleviku tunnetus Tulevikutajus peegeldub perspektiivi ja lootuse tunne. Sellele, kes edasiselt elult ei julge midagi head loota, tundub tulevik nõnda "hall", et masendustunne võtab tahte tegutseda. Toimekast tegutsemisest kõrvaletõmbumine teeb asja veelgi halvemaks. Juhul kui usud endasse ja oma tulevikku, tulvab sinusse eluenergia ning ettevõtlikkus.
Täiskasvanu, kes mõistab laste vajadusi ja suudab nende tundeid jagada, on teinud esimese olulise sammu uimastiprobleemi ennetamisel (Tegevus. Tugevus (1) 2003: 5). 3.2. Uimastipreventsioon koolis Arenenud riikide tervisekasvatusprogrammide efektiivsuse uuringud on näidanud, et ainult teadmisi jagades suurendab uimastite tarvitamist noorte hulgas. Võib tekkida nn. keelatud vilja efekt. Enamasti on tervistkahjustav käitumine põhjustatud elutähtsate oskuste puudulikkusest ja madalast enesehinnangust. Näiteks madala enesehinnanguga noor ei oska lahendada oma probleeme, kardab kaotada sõpru, kui ütleb ei mõnuaine pakkujale, ega suuda teha eluterveid otsuseid. (Alas 1998: 35) Kriitilised elutähtsad oskused, mida tuleks koolis õpetada, on järgmised: · otsuste tegemise oskus (Alas 1998: 36) · konfliktide ennetamise (suhtlemisoskused) ja lahendamise oskus (Alas 2000: 30) · dilemmade, probleemide lahendamise oskus (Alas 2000: 30)
Ootavad rünnakut 1. Sotsiaalsete märkide kodeerimine Meenuvad vähesed eelnevad (hiljutised) sündmused Märkavad väheseid märke Kalduvad märkama vaenulikkust Dodge, Crick Agressiivsuse, vägivalla märkamine koolis · Uurimustest: õpetajate hinnangud erinevad nii kaaslaste kui enesehinnangust · Kiusamine (st pikaajaline süstemaatiline vägivald kellegi suhtes) kestnud kuid, aga keegi ei tea! · Varjatud kohad · Head õpilased · Oskamatus tegutseda takistab alustamist Hindamine ja abistamine · Käitumise hindamise skaalad (Merrell, Achenbach jt) · Probleemide lahendamine · Vanemate treeningud · Kognitiiv-käitumuslik lähenemine Parim, kui kooskõlastatakse koduga Ei suuda üldistada oma käitumist Vaja muuta käitumismustreid kodus
· väga pikad koolipäevad, · liigne järelevalve, tarbetud korraldused, · kohustuslik osavõtt üritustest, · koolivägivald. (http://greta.cs.ioc.ee/~opleht/Arhiiv/97Aug15/artikkel5.html) 6 1.3. Stressi eelsoodumus Inimeste eelsoodumust stressi tekkeks määravad nii mitmedki faktorid. See sõltub iga inimese isiksuseomadustest, elukogemustest, enesehinnangust, eneseusust, ühiskondlikust toest, füüsilisest visadusest ja üldisest tervisest. Stressi suhtes karastatud inimene, kellel on piisav elukogemus ning kes tegeleb füüsilise treeninguga, on vastupidavam kui see, kes ennast pidevalt tagant sunnib, ei tegele spordiga ning tarvitab liigselt alkoholi ja suitsetab. Seevastu aga inimesed, kes tunnevad, et on oma elu peremehed, võivad kergelt taluda seda, mis näib teistele talumatu pingutusena.
mitte ainult edevust, vaid ka enese tähtsustamist, endasse süvenemist, enesekesksust ja üleolevat või põlgavat hoiakut teiste suhtes. See on suur probleem ning ka paljude psühhiaatriliste häirete ravi tüsistus. Samas on nartsissismi seostatud enesest lugupidamisega, mida psühhoterapeudid peavad tavaliselt väärtuslikuks ja edasiarendamist vajavaks omaduseks. Seetõttu on äärmiselt tähtis eristada nartsissismi (normaalsuse piires kõrgest) enesehinnangust ning teistest sarnastest iseloomujoontest nagu endale meeldimine, enesetunnustus ja kindlus. Nartsissism põhineb egol ja minapildil. 3 2. NARTSISSISM JA KÕRGE ENESEHINNANG Inimesest, kes paistab silma mõõdutundetu usuga oma võimetesse, saab suure tõenäosusega juht. Kuid mitte tingimata parim juht -- nartsissist ei ületa teisi oma liidrivõimetelt.
ebatervislik toitumine, vähene liikumine, riskialdis seksuaalkäitumine, legaalsete ja illegaalsete uimastite tarbimine. Lähtuvalt kehalise aktiivsuse mõjust tervisele on Ameerika Spordimeditsiini Assotsiatsioon ja mitmed teised rahvatervise organisatsioonid esitanud soovituse optimaalseks kehaliseks aktiivsuseks. Sellekohaselt on tervise huvides vajalik mõõdukas või suur kehaline koormus iga päev vähemalt 60 minutit. Õpilaste enesehinnangust selgus, et sellele nõudele vastas vaid 21% 11–15-aastastest poistest ja 18% tüdrukutest (Aasvee jt 2008: 37). Tallinna koolide 15- aastaste õpilaste uuringust selgus, et 26% poeglapsi ja ligi kolmandik tütarlapsi on kehaliselt aktiivsed vaid kooli kehalise kasvatuse tundides (Kruusvall, Tomson 2004: 75). Seega oleks nende tundide arvu suurendamine nädalas oluline abinõu õpilaste liikumisaktiivsuse tõstmisel.
Selle kujunemist mõjutavad organisatsiooni kommunikatsioon, sihtgruppide oma kogemus ja kolmandatelt allikatelt saadav info. (Past 2002) Organisatsiooni imago jaguneb sise- ja välisimagoks (avalik imago). Siseimago loovad sihtgrupid, kellel on organisatsiooniga rohkem isiklikke kogemusi ehk sisesihtgrupid. Sisemine imago on grupi meiepilt, mis mõjutab liikmete lojaalsust ja töötamise motivatsiooni ning on osa organisatsiooni liikmete enesehinnangust. Selle positiivsena hoidmisele ning kujundamisele aitab kaasa töötajatele loodud motivatsiooni pakett. See koosneb ,,oma töötajatele" mõeldud soodustustest toodete ja teenuste tarbimisel. Samuti on TKHK hotelli töötajatel lubatud kuus korra kasutada energiakapslit, solaariumit ning massaazi-tooli. Samuti kuulub paketti spordibaasi kasutus, kus toimub ka aeroobika. Teadaolevalt pole võimalik luua positiivset avalikku imagot, kui seda ei toeta positiivne siseimago
· just sunnitöölt tagasi, pidi venna võlgu ka maksma, ajakiri pandi ka kinni, mida nad vennaga pidasid · piinas suur armastus polina nimelise naise vastu tal päriselt · otse päriselust, kui ei oleks kiirelt kirjutanud, oleks kõik kirjutised oleks läinud avaldajale seosed elu ja teose vahel · kriitilisus kapitalistliku ühiskonna vastu · lahendused rahaprobleemidele(inimene tuginev oma hetke emotsioonidele) · võitlus kurja vastu kõrgest enesehinnangust ja selle tagajärgedest(ka raskolnikovis oli sama asi; lõpuks sai aru, et on tavaline mees ja laostunud, näitas selle tagajärgi) · peategelasel süümepiinad autori maailmapilt · russofiil ultraratsionaatlikud vaated, venemaa valitud riik, · ei tunnistanud ateistlikke vaatedi sügavalt uskilt; teoses kahtlemine usklikus ja moraalis; ideoloogilised võitlused teoses · taunis kapitalistlikku arengut · keskkond mõjutab inimest tema arvates,
· peegeldab tendentsi, et mõned töötavad ülesande kallal vähem, kui nad arvavad teisi seda tegevat. Nad arvavad, et nende pingutused pannakse kokku teiste grupi liikmetega ega vaadata eraldi seisvatena. Töötaja vaateid mõjutava jälgimise surve mõjuaste/tase sõltub paljudest faktoritest: Kultuurist (ühest riigist pärit inimestel on kalduvus rohkem alluda kui teisest riigist pärit inimestel); Soost (meestel on väiksem kalduvus alluda kui naistel); Enesehinnangust (madalama enesehinnanguga isikud alluvad rohkem); Käsitletava teema tundmisest (suurem tõenäosus, et isik allub enamusele, on siis kui ta tunnetab, et ta teab asjast vähem kui teised); Grupi liikmete asjatundlikkusest (kui indiviid respekteerib gruppi või ta tajub seda, et grupi liikmed omavad suuri teadmisi, siis on tõenäoline, et ta allub nende vaadetele); Indiviidi ja grupivahelistest suhetest (kui indiviid tunneb grupi liikmeid (omataoliste
Eluterve enesehinnang avab meile uusi võimalusi ning säästab meid süütundest ja enesesüüdistusest. Enesehinnang on teadlikkus enda isiku väärtustest. Terve enesehinnangu saavutamiseks ja säilitamiseks tuleb olla enda vastu aus ning käituda vastavalt oma tõekspidamistele ja väärtushinnangutele. Enesehinnangud on suhtelised, sõltudes olukorrast ja kontekstist, muutes oma suunda ja kaalu uue elukogemuse põhjal. Järgnevalt on välja toodud erinevate inimeste arvamusi enesehinnangust. · Hea enesehinnang aitab mul teha asju, mida ma muidu ei julgeks, kuna ma tean, et suudan ka ebaõnnestumise üle elada. (Naine, 29-aastane) · Madala enesehinnanguga inimene on nagu teetass, millel on auk põhjas. Muudkui kallad ja kallad, aga kõik voolab välja. Just nii on tunnustusega, mille järele nad janunevad. Ükskõik kui palju nad väljastpoolt kinnitus saavad, ikka pole nad rahul. (Mees, 39-aastane)
Eelviimane peatükk on psühhopatoloogiast ja psühhoteraapiast. Psühhopatoloogia on psüühikahäireid käsitlev õpetus, mis kuulub peamiselt psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia valdkonda. Psühhoteraapiat aga psüühiliste häiretega inimeste raviks. Lõpuks kirjutan inimese minast ja lähisuhetest. Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Selles peatükis räägin minakontseptsioonist ja enesehinnangust, hoiakutest ja armastusest. 1. MÕTLEMINE JA KEEL 1.1 Mõtlemine Mõtlemisena käsitatakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub info töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega. Mida rikkam on inimese keel, seda rohkem on selles maailma korrastamiseks loodud mõisteid, seda selgemalt suudab inimene mõtelda ja end väljendada. Osa mõisteid on täpselt defineeritavad teised on laiema tähendusega
- ’work in progress’ 4 arengusuunda: - Sotsiaalsete oskuste areng, - Suurenenud riskikäitumine - Sõprussuhted > peresuhted - Suurenenud seksuaalne aktiivsus - Hallaine maht on tipus tüdrukutel 11 ja poistel 13 aastaselt. Võimaldab: peeneid sotsiaalseid interaktsioone, impulsikontrolli, pikaajaliste plaanide tegemist, ettemõtlemist - Keskmine noorukiiga 14-16 a. palju sõltub enesehinnangust. Kui probleeme siis tekivad akadeemilised ja sotsiaalsed probleemid. Enesehinnang on peamine käitumise suunaja, sellest oleneb positiivne või negatiivne riskikäitumine Kognitiivne areng - Riskiteadlikust vähem - Väga lai valik erinevaid täidesaatvaid funktsioone - Püüdlemine enda kogngitiivsete tugevuste poole Sotsialiseerumine - Kuuluvustunne on tsentraalne nooruki heaolutundele - Gruppikuuluvus on märk adaptsioonist Moraalne areng
Personaalne mina sotsiaalne mina taju, tunded, mõtted millisena teised mind tajuvad Mina kontseptsiooni dimensioonid: füüsiline mina sotsiaalne mina psühholoogiline mina Need minad tekivad arenguliselt sellises järjekorras! Rogers keskendus eriti minakontseptsiooni tähtsusele. See koosneb kolmest osast: ideaalsest minast, tegelikust minast ja enesehinnangust. Enesehinnang sõltub ideaalse mina ja tegeliku mina vahelistest erinevustest. Suur erinevus ideaalse ja tegeliku mina vahel tähendab madalamat enesehinnangut. Väiksem erinevus tähendab kõrgemat enesehinnangut. Kokkusobimatus Kokkusobivus tegelik mina ideaalne mina tegelik mina ideaalne mina (ei kattu) (kattuvad)
(7) ruumilisi võimeid pinnalaotustest mõttes esemete moodustamisega ning (8) tähelepanelikkust teksti- või numbriridade võrdlusega. Eestis küll praegu testimiskursusi ei korraldata, aga kaugel see aegki. Seni aga, kui tulemusi sellisel viisil parandada ei saa, aitavad Teid ka järgmised nõuanded, mida järgides Te võidate just need olulised kaks või kolm punkti, mis eraldavad Teid Teie ihaldatud sisseastumiseksami edukast sooritamisest, heast töökohast või ka lihtsalt kõrgemast enesehinnangust. Lugege täpselt iga ülesande sõnastust! Pange tähele, millistest ühikutes Teilt vastust oodatakse ja millist vastust üldse oodatakse. Näiteks, kas Teil tuleb leida jadasse sobimatu arv või arv, mis seda asendada võiks. Tähelepanelikkus on üks omadus, mida intelligentsustestid mõõdavad ja hooletusvigade tõttu läheb peaaegu igast testist mõni punkt maha, mis sõltuvalt ülesannete arvust võib moodustada 5-10% õigetest vastustest. Arvestage oma aega
annaabi.ee 
