Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

G. B. Shaw' "Pygmalion" (3)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui selle looja oleks kartnud tüli tekitamist?
  • Kelle vastu tal on tunded?
  • George Bernard Shaw „Pygmalion“


    Tegevuse koht ja aeg
    XX sajandi alguse Inglismaa
    Peategelaste iseloomustused
    Eliza Doolittle oli ninakas vaene lillemüüja, kellest raamatu lõpuks vormus igati kombekas ja viisakas neiu . Eliza puhul toimub tema muutumine terve näidendi jooksul, seetõttu võib öelda, et tal on mitu nägu. Seda seltskondliku käitumise õppimist ja kombelist arengut võib pidada ka n-ö täiskasvanuks saamiseks.
    Kui teose algul oli Eliza veidi ebakindel enda päritolu ja veidra kokni aktsendi tõttu ning ei osanud kõrgemas seltskonnas käituda, siis teose lõpus oli ta saavutanud enesekindluse ja –väärikuse. Alguses Higginsi võimu all olles iseend maha surudes, oli ta kaotanud osa enda isikupärast ja enesehinnangust. Pärast suursaadiku juures korraldatud balli tundis ta aga, et ei ole endale osaks saanud põlastavat kohtlemist väärt ning leidis endas selle jõu Higginsile vastu astuda. Samas ei saaks ka öelda, et ta oleks enda iseloomu selle n-ö kombelise arengu teel kaotanud. Ninakus jäi teda iseloomustama ka hiljem, kui „ skulptorHiggins temast uue naise teinud oli ning võib öelda, et tal oli iga asja kohta oma arvamus olemas.
    Professor Henry Higgins oli keeleteadlane , kes nõustus kihlveo korras vaese lilleneiu seltskonnas hinnatud naiseks muutma . Higgins oli kiuslik ja huvitus peaasjalikult vaid foneetikast ja erinevatest dialektidest. Seetõttu võttis ta ka Elizat kui põnevat uurimisobjekti ja väljakutset, mitte kui noort õitsele puhkevat naist. Nagu ta suhteliselt näidendi alguses ise ütleb, on naised tema jaoks nagu puuklotsid .
    Samas võib teose arenedes märgata, et mehe suhtumine Eliza vastu oli enam kui lihtsalt soe ning üleolev suhtumine pigem põhjustatud sellest, et Higgins üritas enda tõelisi tundeid varjata. Samuti võib öelda, et väliselt küünilise ja ebaviisaka kesta all oli soe süda ja tegelikkuses oli mees täiesti kahjutu .
    Paradoksiks võib pidada seda, et Elizale õpetas kombeid mees, kes tegelikult seltskonnas end väga korralikult üleval pidada ei osanud. Tema kohati radikaalsed seisukohad ja otsekohesus ei olnud Londoni eliidi seas just väga soositud.
    Lühike sisukokkuvõte
    Ühel õhtul kohtuvad vihma eest varju alla peitudes juhuse tõttu kaks keeleteadlast, Henry Higgins ja kolonel Pickering, kes üksteise vastu juba ammu huvi olid tundnud . Seal satutakse esimest korda kokku ka Eliza, vaese lillemüüjaga. Pickering veab Higginsiga kihla, et viimane ei suuda koknit kõnelevat lilleneiut suursaadiku juures toimuvaks balliks seltskonnas aktsepteeritavaks naiseks muuta. Vastasel juhul lubab kolonel neiu koolitamiseks kulunud summa kinni maksta. Higgins võtab selle väljakutse vastu ning järgmisel hommikul Higginsi ukse taha koolituse saamise sooviga ilmuv Eliza võetakse sinna kuueks kuuks elama.
    Higginsi majja ilmub ka Eliza isa, kes tütre kaotuse eest raha soovib saada. Higgins, lõbustatuna tema naljakast aksendist ning mehest lugu pidades, annabki talle soovitud viis naela .
    Järgnevad kuud mööduvad „eksperimendi“ kallal töötades, mis tähendab mitmeid tunde treenimist, õige rääkimise õpetamist ja kommete selgitamist. Eliza viiakse Higginsi ema juurde, mis on tüdruku esimeseks n-ö proovikiviks. Alguses pälvib ta suurt tähelepanu oma kombekusega, hiljem libiseb kogemata koknile ümber. Seal viibinud häbelikupoolne noormees Freddy armub temasse ning tema kokni aktsenti.
    Viimaseks proovikiviks osutub suursaadiku pidu. Selleks ajaks on Elizast saanud kombekas ja enesekindel naine, kelle käitumine oleks krahvinnale kohane. Pidu ennast näidendis ei kajastatagi. Tähtsad on sündmused, mis toimusid pärast seda. Nimelt kuuleb Eliza pealt Higginsi ja Pickeringi vestlust, milles professor tavapärasel küünilisel moel Eliza üle nalja heidab. See on viimane piisk karikasse ning tüdruk lahkub keeleteadlase juurest. Eliza leitakse Higginsi ema juurest. Foneetik läheb teda küll tagasi kutsuma, kuid vahepealsel ajal on Freddy jõudnud Eliza endale naiseks paluda . Samuti on Alfred Doolittle, Eliza isa, saanud õnneliku juhuse läbi rikkaks.
    Näidendi lõpu jätab Shaw õhku rippuma, lõpetades selle kohalt, kus Eliza jookseb majast välja, jõudmata teha otsust, kas Freddy või Higgins.
    Probleemid
    • Muutumised – teose lõpus tekib küsimus, kes oli tegelik muutuja , kas Eliza, kes omandas võime hästi kõnelda ning seltskonnas käituda ning leidis enesekindluse või Henry Higgins, kes küll seda mitte tunnistada tahtes, muutus vastikust küünikust meheks, kes on võimeline armastama.
    • Väärikuse probleem. Higgins kohtles Elizat kui eksperimenti ning huvitavat juhtumit, mitte kui naist ja reaalset inimest. Samuti pidas ta end naisest ülemaks, solvas teda, mis tekitas Elizas probleeme enesehinnangu koha pealt.
    • Keele ja kõne valdamine ei tee veel kedagi krahvinnaks. Kusagil näidendi keskel avastab Higgins, et inimese muutmiseks ei piisa vaid tema kõnekeele muutmisest, selle kõige taga peab olema ka mingisugune sisu ning ka kõige ilusamini deklameeritud tekstis peab olema iva.
    • Eliza, Higginsi ja Freddy „armukolmnurk“. Klassikaliseks armukolmnurgaks seda muidugi nimetada ei saa, kuid Eliza seisab teatud mõttes siiski kahe valiku vahel. Kas valida Freddy, kes teda tõenäoliselt hästi kohtleks või Higgins, kes on talle haiget teinud, kuid kelle vastu tal on tunded?
    • Inimeste võtmine iseenesestmõistetavana. Siinkohal tulevad taas mängu Eliza ning Higgins. Higgins ei pidanud naisest lugu ning ei hinnanud tema pingutusi , mis oli nende kahe vahel tekkinud pingete põhiliseks põhjuseks.
    • Brittide tolleaegse ühiskonna ülemklassi n-ö sisutühjus.

    Paralleelid
    N-ö raamatu hindamine kaane järgi, mis tänapäeva ühiskonnas esineb eelkõige välimuse ja materiaalsete asjade ületähtsustamises. „Pygmalionis“ on see aga kajastunud selles, kuidas üks ja sama inimene võib erinevates seltskondlikes positsioonides inimestes täiesti erineva emotsiooni esile kutsuda. Teatud mõttes kehtib see tänapäeval ka kuulsuse tähtsustamisel – näiteks on Paris Hiltoni sõber inimeste hulgas tavaliselt automaatselt hinnatum kui tavakodanik .
    Mõtted
    ( lugesin inglise keeles ja ei tea, kuidas need tsitaadid eestikeelses tõlkes täpselt olema peavad, seega panin nii originaali kui enda tõlke)
    • " . . . the difference between a lady and a flower girl is not how she behaves, but how she's treated." (Daami ja lilletüdruku olulisim vahe ei seisne selles, kuidas nad käituvad, vaid selles, kuidas neid koheldakse.)
    • "The great secret , Eliza, is not having bad manners or good manners or any other particular sort of manners, but having the same manner for all human souls: in short, behaving as if you were in Heaven, where there are no third-class carriages, and one soul is as good as another ." (Suur saladus , Eliza, ei ole heades ega halbades kommetes või kommetes üleüldse, vaid selles, mis on kõikidele inimhingedele omane; lühidalt, käitumises, nagu oleksid Taevas, kus ei ole madalama klassi sõidukeid ja kõik hinged on võrdsed.)
    • "I have to live for others and not for myself : that's middle class morality ." (Ma pean elama teistele ja mitte iseendale - see on keskklassi moraal.)
    • "Would the world ever have been made if its maker had been afraid of making trouble? Making life means making trouble." (Kas maailm oleks üldse loodud, kui selle looja oleks kartnud tüli tekitamist? Elu loomine tähendabki tüli tekitamist.)
  • G-B-Shaw- Pygmalion #1 G-B-Shaw- Pygmalion #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-09-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 187 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor eleeen Õppematerjali autor
    Lugemispäeviku sissekanne, mis on tehtud Shaw' näidendi "Pygmalion" põhjal.
    Sisaldab endas probleeme, kokkuvõtet teosest, peategelaste iseloomustusi, tsitaate ja paralleele tänapäevaga.

    Sarnased õppematerjalid

    Minu veetlev leedi
    3
    docx

    Minu veetlev leedi

    Marttin Lepaste 10c klass "Minu veetlev leedi"- F. Loewe George Bernard Shaw (1856-1950) on iiri päritolu inglise näitekirjanik. Ta oli oma generatsiooni üks nimekamaid dramaturge, kes kirjutas romaane, traktaate, jutustusi ning enam kui 60 näidendit. Ta oli marksismi ja sotsialismi toetaja ja nende mõjul on kirjutanud mitmeid teravalt kriitilisi, kodanliku ühiskonna pühadusi pilavaid, paradoksseid ideedraamasid. Nendest tuntuimad on "Leskmeeste majad", "Inimene ja üliinimene" ning "Pygmalion", millest viimasega pälvis ta 1925. aastal Nobeli Kirjandusauhinna

    Kirjandus
    Pygmalion-Minu veetlev leedi
    4
    doc

    Pygmalion/ Minu veetlev leedi

    Shaw „Pygmalion“ film „Minu veetlev leedi“ 1. Kes oli Eliza? Kelleks tahtis saada? Millal hakkas daamilikumaks muutuma? Mis temast sai? Näidendi alguses on Eliza lihtne agulist pärit lilleneiu. Tema suhted oma isaga ei ole kõige paremad, sest isa tal tööd ei tee, pigem väldib üldse igasugust kokkupuudet tööga, ning tahab, et tütar teda üleval peaks, sest kunagi oli ju tema tütart üleval pidanud. Ta ootab et tütar nüüd isale samaga vastaks. Eliza tahab tegelikult saada lillepoe müüjaks, kuid teda ei võeta sinna tööle, sest ta ei oska viisakalt ja korrektselt suhelda. Kui professor Higgins, Eliza avastab, ei arva ta temast üldse hästi, kuid on nõus teda õpetama. Esialgu siiski selle pärast, et ta oli seda ennem teistegi inimestega teinud ning kellele ei meeldiks ennast aina uuesti tõestada. Ja muidugi oli kolonel Pickering, Higginsi tuttav, nõus kõik õpinguteks vaja minema kinni

    Eesti keel
    Minu veetlev leedi
    19
    doc

    Minu veetlev leedi

    Referaat: "Minu veetelev leedi" Sisukord Sisukord ....................................................................................lk2 Autoritetes..................................................................................lk3 Etenduse ajalugu......................................................................lk4-6 Sisukokkuvõte (I vaatlus)..............................................................lk7 Sisukokkuvõte (II vaatlus).............................................................lk8 Etenduse valmimisel kaasalöönud inimesed...............................lk9-10 Peategelased.......................................................................lk11-13 Põgusalt Leedist tulevastel ja möödnund aastatel.....................lk14-15 Meedia.......................................................................................lk16 Minu muljed etendusest...............................................................lk17 Kas

    Muusika
    Keskkooli lugemispäevik
    14
    doc

    Keskkooli lugemispäevik

    Juhtub aga nii, et noaga pildile kallale minnes, sureb Dorian hoopis ise, aga pilt muutub jälle nii ilusaks, nagu see esialgu Basili maalides välja nägi. Dorian muutub äratundmatuseni koledaks ja vanaks ning teenrid tunnevad ta ainult sõrmuste järgi ära. "PYGMALION" G. B. Shaw 2) Kus ja millal? Londonis, 19. sajandil. 3) Peategelane Peategelast üksi välja tuua on raske, sest näidendis on 2 olulisemat tegelast: Liza ja Higgins. Liza on noor lillemüüja, kes näidendi alguses käitub ja räägib labaselt, aga hiljem koolitab Higgins temast tõelise daami välja. Ta on äärmiselt tundlik ja nutab palju. Lizat on kerge välja õpetada, sest tema jaoks on

    Kirjandus
    Keskkooli lugemispäevik
    28
    doc

    Keskkooli lugemispäevik

    Juhtub aga nii, et noaga pildile kallale minnes, sureb Dorian hoopis ise, aga pilt muutub jälle nii ilusaks, nagu see esialgu Basili maalides välja nägi. Dorian muutub äratundmatuseni koledaks ja vanaks ning teenrid tunnevad ta ainult sõrmuste järgi ära. "PYGMALION" G. B. Shaw 2) Kus ja millal? Londonis, 19. sajandil. 3) Peategelane Peategelast üksi välja tuua on raske, sest näidendis on 2 olulisemat tegelast: Liza ja Higgins. Liza on noor lillemüüja, kes näidendi alguses käitub ja räägib labaselt, aga hiljem koolitab Higgins temast tõelise daami välja. Ta on äärmiselt tundlik ja nutab palju. Lizat on kerge välja õpetada, sest tema jaoks on

    Eesti keel
    11 klass kirjandus
    22
    doc

    11.klass kirjandus

    Selliste kogemustega mõjutas ta tohutult mitte ainult oma aja draamat, vaid ka näite- ja lavastamsikunsti. Ta kõrvaldas monoloogi, tegi tegelaste kõne erakordselt lihtsaks, kuid täpseks ja mitmekülgseks, mis võimaldas ka peenemate tundevarjundite edasiandmise. Ainukesed Skandinaavia draamakirjanikud, keda võib Ibseniga võrrelda, olid tema kaasmaalane ja eakaaslane Bjørnson ning noorem rootsi näitekirjanik Strindberg. George Bernhard Shaw (1856 ­ 1950) Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw. Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema

    Kirjandus
    Programmeerimiskeel
    555
    doc

    Programmeerimiskeel

    1954 Texas Instruments announces the start of commercial production on silicon transistors. [110] Herbert Simon and Allen Newell unveiled Logic Theorist software that supplied rules of reasoning and proved symbolic logic theorems. The Logic Theorist, as the program became known, was the major exhibit at a conference organised in 1956 at Dartmouth College, New Hampshire, by John McCarthy, who subsequently became one of the most influential figures in AI. Newell, Simon and Shaw went on to construct the General Problem Solver, or GPS. The first version of GPS ran in 1957 and work continued on the project for about a decade. GPS could solve an impressive variety of puzzles, for example the "missionaries and cannibals" problem. 1955 William Shockley founds Shockley Semiconductor in Palo Alto, California. However, the venture did not go well, partly because of Shockley's managerial style, and partly

    Infotehnoloogia
    PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991
    92
    pdf

    PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991

    Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Joonas Vangonen PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991 Bakalaureusetöö Juhendaja: Dr Olaf Mertelsmann Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Pungi tekkepõhjused ja päritolu ................................................................................................. 5 Punkliikumise algus ja „Dünamo“ staadioni intsident ............................................................... 9 Pungi levimine üle ENSV ........................................................................................................ 14 Pungi tõus populaarsusele ....................................................

    Ühiskonna uurimine ja analüüs




    Kommentaarid (3)

    VictoriaKosk profiilipilt
    VictoriaKosk: väga põhjalik kokkuvõte! :)
    09:58 22-11-2012
    locochoco profiilipilt
    locochoco: Küllaltki hea :)
    22:29 12-03-2012
    Merrruu profiilipilt
    M V: Aitas, aitäh :)
    23:46 18-11-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun