Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Enesehinnang (powerpoint)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
enesehinnang, toimetulek, ideaali, vältimine, inimesena, vaikselt, saavutusvajadus, eesmärgini, kõiges, lapsevanemate, suhtumise, laias, laastus, mõjusid, lühiülevaade, enesekriitika, kahtlemine, alahindamine, keskendumine, silmside, kurbus, ärevus, süütunne, häbi, väsimusvõrreldes kujundada enesehinnangut. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest hinnang antakse enamasti millegi-kellegi suhtes. Tõsi, Robinson võib vägagi murelikuks muutuda, kui tema jahipidamised järjekindlalt äparduvad nõnda et nälg muutub reaalseks ohuks. Läbikukkunud jahiretkede tõttu võib tal lõpuks enesest kujuneda ka arvamus kui kehvast kütist, aga see hinnang on midagi muud kui enesehinnang, millest räägitakse sotsiaalses kontekstis. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Haavatavust põhjustavatest teguritest Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad.
1. Haavatavust põhjustavad tegurid. 2. Enesehinnangu juured. 3. Madala enesehinnangu tunnusjooned. 4. Kõrge enesehinnangu problemaatika. 5. Enesehinnangu muutmise võimalused. HAAVATAVUST PÕHJUSTAVAD TEGURID Mingisuguse enesehinnangu, minapildi `muretseb´ enesele ühiskonnas iga inimene. Rääkida saab nii isiksuse omadustest kui ka sotsiaalsetest suhetest, mis inimesel tekivad. ISIKSUSEGA seotud tegurid on niisugused: - madal enesehinnang - ülikõrge saavutusvajadus - fataalne seletusviis - madal intelligentsus - täiuslikkuse hoiak Nii näiteks ei luba madal enesehinnang probleemile suunatud toimetulekut kasutada, inimene kaldub vaikselt kannatama. Kõrge saavutusvajaduse korral on inimese jaoks tähtis saavutada midagi erakordset ja silmapaistvat. Teel selle saavutamise juurde kohatakse takistusi ja iga takistus võib suurendada hirmu läbikukkumise ees.
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja Kaubanduse osakond Liis Kikas MADAL ENESEHINNANG referaat Juhendaja: Kaire Välba Tartus 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................... 3 1. ENESEHINNAG ................................................................................. 4 1.1. Eneseginnagu kujunemine ................................................................ 5 2. MADAL ENESEHINNAG.............
Mõistke ja suurendage enesehinnangut Halval päeval, kui me hindame end madalalt ja meid on haaranud negatiivsete tunnete pööris, näeme enda ümber maailma, kus kõik teised on meist targemad, saavad kõigega hakkama, omavad suurepäraseid suhteid, saavad stressist jagu. Tegelikult pole maailm selline, see vaid tundub meile nii, kui me ei oma asjade üle kontrolli. Enesehinnangu probleemidega võitlevad kõik inimesed, ka need, kes jätavad enesekindla mulje. Paistab, et meie enesehinnang on pideva tähelepanu all. See võib hirmsa kiirusega liikuda üles ja alla. Kas see tuleb teile tuttav ette? Ärge muretsege, me kõik töötame enesehinnangu kallal. Me peame seda tegema, sest meid ei õpetatud lapsepõlves uskuma iseenda seesmisi väärtusi, ja seepärast peame seda nüüd tegema. Meie enesehinnang on nagu ilus, kuid õrn lill. Selleks, et kasvada ja kaitstud olla, vajab see pidevat toitmist ja hoolitsust.
Enesehinnang võib olla madal, paras ja kõrge. Madala enesehinnanguga inimesed võivad olla aravõitu ega julge saavutada ja küsida seda, mida nad tahaksid. Paraja enesehinnanguga inimesed on sõbralikud, tahavad saavutada, taluvad kriitikat hästi. Kõrge enesehinnanguga inimesed on kõrgete nõudmistega, sageli rahulolematud ja enesekesksed. Haavatavust põhjustavatest teguritest Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Isiksuseomadused ja (antud inimese) sotsiaalsed suhted seletavad ära ka selle, miks mõned inimesed ei lase end heidutada pidevatest ebaõnnestumistest, vaid lähevad ikka edasi, ning miks teised langevad üsna kergesti depressiooni ja mitmesugustesse psühhosomaatilistesse haigustesse (s.t
Reaalgümnaasium ……………….. 10.R klass ENESEHINNANG psühholoogia referaat Hindaja: Rakvere 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.ENESEHINNANGU JUURTEST..................................................................................4 2.ENESEHINNANGU OMADUSED...............................................................................6 3.MADAL ENESEHINNANG..............
ENESEHINNANG Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Nii ei tule Robinson Crusoel ainsama inimolevusena üksikul saarel kindlasti mitte pähegi tõsiselt mõtiskleda iseenese olemuse, väärtuste, vajalikkuse ning vigade üle. Tal ei ole seda vaja, sest pole kaasinimesi, suhtluspartnereid, kelle pärast ja kellega võrreldes kujundada enesehinnangut. Hinnang aga
tähendab kõrgemat enesehinnangut. Kokkusobimatus Kokkusobivus tegelik mina ideaalne mina tegelik mina ideaalne mina (ei kattu) (kattuvad) Vanemad annavad tingimusi lapse Tingimusteta positiivne suhtumine. aktsepteerimiseks- oled poiss kui teed seda ja seda! (nt tööd) Kui tegelik mina ja ideaalne mina ei lange kokku on enesehinnang negatiivne. Kui tegelik mina ja ideaalne mina langevad kokku on esesehinnang positiivne. Kolmas võimalus vaadata minade paljusust: Oleviku mina Mineviku mina Tuleviku mina (Kõik eelnev oli võimalikest minadest). Lapsel on oleviku mina, tekib kõrvale mineviku mina, seostab end minevikuga ja siis tekib alles tuleviku mina. Privaatne ja avalik mina (Johari aken- Joseph & Harry 1955) (Neli erinevat varianti, kuidas mina käsitleda) Avatud ala pime ala
Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6
Emotsioonid: millised emotsioonid tegevusega seonduvad. Nt rõõm, nauding, vastikus, vms. Kui tegevusega seonduvad emotsioonid on positiivsed, on suurem valmidus tegevust sooritada kui negatiivsete emotsioonide puhul. Tunnete abil saab inimene aimu ka sellest, kuidas teised inimesed tema tegevusse suhtuvad. Inimesel on võimalus vajadusel muuta enda heaolu nimel seda, keda ta soovib oma toetajatena näha ning kellest pigem eemaldub pingelisel eesmärgini liikumise perioodil. 89. Mis on saavutusmotivatsioon? Iseenesest on saavutusmotivatsioon olemas kõikides inimestes. Saavutusmotivatsiooni tõlgendatakse vastandtendentside kaudu. Inimene on orienteeritud kas edulootusele või ebaedu vältimisele. Ka ebaedu vältimisele keskendunud inimesel on saavutusmotivatsioon, tema tegevus on lihtsalt suunatud ebaedu vältimisele tubli saavutuse asemel.. 90. Mis on saavutusvajadus?
thoughts, feelings, motives etc. Teadmine enda kohta. spetsiifilised, üksikud omadused. · Eneseteadvustamine, enesereflektsioon (self-awareness): a psychological state in which one is aware of oneself as an object, just as one is aware of other objects such as buildings or other people. Enesest mõtlemine, analüüsimine, reflekteerimine - inimese tähelepanu pööramine endale, enda tegevustele. · Enesehinnang (self-evaluation): evaluation of one's own behaviors, physical appearance abilities or other personal attributes against internalized standards or social norms. Hinnang endale · Eneseväärtustamine (self-esteem): attitude towards oneself along a positive-negative dimension. People generally strive for high self-esteem. Püüdlus positiivse enesehinnangu suunas püüe suhet iseendaga korrastada viisil, et saaks endast hästi arvata.
· Allumisvajadus · Domineerimisvajadus · Enesenäitamisvajadus ·Mõistmisvajadus · Vigastuste vältimise vajadus · Alanduse vältimise vajadus · Hoolitsusvajadus · Korravajadus · Mänguvajadus · Hülgamisvajadus · Meelelisusevajadus · Seksuaalvajadus · Toetumisvajadus · Alandatusevajadus · Saavutusvajadus · Osalusvajadus Maslow vajaduste hierarhia · Eneseaktualisatsiooni (eneseteostuse) & potentsiaali realiseerimise vajadused · Esteetilised vajadused: sümmeetria, korra & ilu järele · Tunnetuslikud vajadused: teadmise, mõistmise & uurimise järele · Enesehinnanguvajadused: saavutuste, kompetentsuse, heakskiidu & tunnustuse vajadused · Kuuluvuse & armastuse vajadused: teistega kokkukuulumise, omaksvõtu & kuulmise järele
sümptomites ja nende tagajärgedes Meeleoluhäired Depressiivne episood ehk depressioon Põhitunnused: - Alanenud meeleolu - Huvide ja elurõõmu kadumine - Kõrgenenud väsitatavus ja vähenenud aktiivsus Teised üldnähud: - Tähelepanu ja kontsentratsionivõime alanemine (raamatu/ajalehe lugemine on keeruline sest mõte läheb enda seisundile) - Alanenud enesehinnang ja eneseusaldus - Süü- ja väärtusetusetunne (võib minna ka psühhoosisesiundisse, tunneb et mingid katastroofid on tema süü) - Trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku, elab ainult minevikus ja kardab et tema seisund ei möödu - Enesekahjustuse- või suitsiidimõtted või -teod - Häiritud uni (ärgatakse vara või häiritud unetsükkel) - Alanenud või suurenenud söögiisu/kehakaalu langus või tõus Välised ilmingud:
ISE. Inimene on teinud iseendast maailmanaba. See, mis määral inimene on teinud endast keskse huviobjekti, ilmneb eri piirkondades erinevalt. Esimene, kellega inimene mingit suhet tekitab, on tema ise (kuidas endast arvan, kuidas ennast hindan). Enesehinnang tunneb huvi selle vastu, kuidas ta ennast hindab. Kõige vanem enesehinnangu definitsioon/valem on pärit ameeriklaselt W. Jamesilt (edu/pretensioonid). Nt kui pretensioone eriti pole aga edu tuleb kergelt, siis on enesehinnang kõrge. Inimese enesehinnangu tekkimist ei saa ainult edu ja pretensioonide abil kirjeldada, kuna enesehinnang ei tule ainult saavutustest, vaid ka paljudest teistest asjadest. Tänane enesehinnangu kästilus on pärit L. Festingerilt. Tema teooria (sotsiaalse võrdluse teooria) põhiväited: vajadus ennast määratleda/defineerida (viis, kuidas inimene endast aru saab. Mida rohkem ta avastab enda olemasolu, seda rohkem on vaja ennast paika panna, see kuidas
.........................................................................................6 1.2 Vanematevaheline suhe......................................................................................................... 8 1.3 Vanemate ja laste vaheline armastus..................................................................................... 9 1.4 Vanemate tähtsus lapse kujunemisel .................................................................................. 13 1.5 Lapsevanemate panusest lapse enesehinnangu kujunemises...............................................14 1.6 Vanemlikud lõksud.............................................................................................................. 16 1.6.1 Keskendumine lapse probleemsele käitumisele............................................................16 1.6.2 Perfektse lapse lõks.......................................................................................................17
20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27. Mulje kujundamine töövestlustel 28. Mulje kujundamise strateegiad (vähemalt 5) 29. Kultuuriśoki staadiumid (4) 30. Suhtlemistõkked (vähemalt 7) (Robert Bolton Igapäevaoskused.) 1) Enesehinnang Enesesse suhtumine. Enesehinnang Mina kontseptsioon aitab kirjeldada seda kes me oleme. Enesehinnangu abil me aga hindame seda millised me oleme. Sageli kasutatakse enesehinnangu sünonüümina ka mõistet eneseväärtustamine. Mina kontseptsiooni aspektid erinevad oma tähenduslikkuse poolest. Teatavad mina kontseptsiooni osad on selgelt positiivsed (näiteks “edukas”), samas teised äratavad meis negatiivseid tundeid (näiteks “ebaõnnestunud”).
· Toetav uudishimulikkus. · Kliendi enesetõhususe toetamine. Näidata riske ja suurendada teadlikkust. Ei tohiks nõu anda vaid tõsta sisemist motivatsiooni. Motivatsiooni modifitseerib see, kui saadakse aru (empaatia), oskuslik peegeldav kuulamine. Tekitan kliendis vastuolusid, pinget ärevust, aga on võimalus saada tagasisidet. Kui jõuab kaalutlevasse staadiumisse, võiks uurida, mis on praeguse olukorra head küljed ja mitte head küljed. Peaksin hakkama vaikselt kaalukaussi kallutama selles suunas, et need head ja positiivsed küljed on väärt hoidmist/saavutamist. Emotsioone tuleb õhutada väjendama. Võiks võrrelda tulevikuvisiooniga tänast päeva. Järgmises, ettevalmistavas staadiumis, aitan tegevusplaani koostada. Eneseusu suurendamine. Tuleb sõnastada eesmärk. Kaaluda erinevaid variante eesmärgini jõudmiseks. Tööemotsioonid. Järgmine on tegutsemise staadium. Tuleb leida neid tegevusi, mis viimad eesmärgile lähemale. Vaheeesmärgid
Inimestel võivad olla järgmised negatiivsed alateadlikud uskumused partneri ja tulevase abielusuhte osas. · Edaspidi kuulub kogu võim minu elu üle Sulle. · 2 Loobun õigusest teha end õnnelikuks, sest tean, et nüüd teed seda Sina minu eest. · 3 Ma ei soovi endale muid sõpru peale Sinu. · 4 Ootan, et nüüd hoolitseksid Sina kõigi minu vajaduste eest. · 5 Vastutasuks püüan Sinu eest kõiges hoolt kanda. Mina tean, mis on Sulle kõige parem. · 6 Kuna Sina oled kõige tähtsam inimene minu elus, siis on Sinu süü, kui ma olen õnnetu. Paaride käitumine suhte loomisel · Inimesed suhtlevad üha enam ja enam. · Nad otsivad teineteise seltsi. · Nad " avanevad " teineteisele üha enam ja enam, avaldades saladusi ja jagades füüsilist intiimsust. Nad soovivad järjest enam jagada nii positiivseid kui negatiivseid tundmusi ja soovivad
- Ideaalne mina milline ma ise tahaks olla - Ootustele vastav mina milline ma teiste arvates peaksin olema Alati on olemas mingisugused tühimikud soovitud ja reaalsete seisundite vahel. Ideaalne ja ootustele vastav mina on mõjutatavad keskkonnast, kus inimene viibib ja normidest ühiskonnas. Erinevused erinnevate minade vahel võivad tekitada inimestele probleeme. See sõltub sellest, kus need tühikud paiknevad. 1. Tühik reaalse ja ideaali vahel tekitab inimeste elus pettumist, tekib kurbus, rahulolematus. 2. Tühik ideaali ja ootuste vahel inimesel tekib hirm, hädaohu tunne, vaimne rahutus. Teiste inimeste mõjutused aitavad meil vastata küsimustele kes ma olen. Enese eristamine teistest. Arvame, et oleme unikaalsed. Seega kipuvad inimesed kirjeldama end viisil, mis rõhutab mingil moel nende erinevust teistest. Kirjeldus sõltub palju keskkonnast.
küsimustikud, uuringud - Diagnostika – koostatakse raviplaan, nõustamine, suunamine - Töö toimub meeskonnana – sotsiaalpedagoogid, psühhiaatrid, õed jne Diagnoosimine - Kliiniline intervjuu – vanemad, laps ja teised olulised isikud - Psühholoogilised uuringud – kognitiivse funktsiooni uuring ja üldise arengu hindamine - Logopeediline uuring - Küsimustikud – EEK, lapsevanemate, autismi küsimustikud, SNAP-IV (ATH) Multidimensionaalne diagnoos - Kust probleemid alguse saavad - Kuidas sõpradega suhtlemine on - Kas probleeme on väljaspool kooli/pere - Peab olema võimalikult objektiivne, rohkelt infot vaja selleks Vaimse tervise häirete põhjused Bioloogilised - Geneetika - Infektsioonid - Ajukahjustused - Prenataalne kahjustus Psühholoogilised - Emotsionaalne, füüsiline, seksuaalne trauma - Lein - Hüljatus
9 Tähelepanu püüdmine. Märka mind! Hüüab jutu vahele . Kuidas seda tehakse?- Ma ei tea. Me oleme seda juba teinud. Mängib tola hääled jms. Laps arvab, et kuulab meie hulka, kui tähelepanu pöörab. Kui õpetaja pöörabki tähelepanu, hakkabki nii see olema. Mida teha? 1. Kustutamine ignoreeri! 2. Vaikimine tund katkestada sellise käitumise ilmnemisel. Vaikselt oodata. 3. Seada laps silmitsi käitumise loogiliste tagajärgedega ja anda talle valik - klass ei saa töötada, kui jutule vahele segad! Kas tahad jääda siia ja kaasa töötada või eelistad minna tunnirahu klassi, saada märkust päevikusse jne. Kohase ja kohatu käitumise kirjeldus. Oodata kohe vastust, kumma ta valib. 4. Liikuda selle lapse juurde, vähendada distantsi. 5. Peale tundi eraviisiline vestlus, miks ta nii teeb ja kuidas see juhtus. Võimu otsimine
Individualiseerumisprotsess. Grupisõltuvus ja individuaalne autonoomia. Inimsuhete kontekst: normid, väärtused, sotsiaalne surve. Mina avastamine. Kultuur ja inimsuhete korraldus. Väärtusteooriad ja valikuvabaduse suurenemise hüpotees. • Tekst: Elias, N. – lk 185-353 Eneseteadvus, inimese Mina, identiteet • Eneseteadvuse kujunemine kultuuris ja ontogeneesis. Mina käsitlused, peegelmina teooria. Enesetaju ja enesehinnang, mina kaitse. Mina ja meie. Isiksusepsühholoogia. Mina ja identiteet. Individuaalne ja grupiidentiteet. Identiteedikonflikt. Sotsiaalse identiteedi teooria. Stigma. Sotsiaalne taju • Taju sotsiaalsus, sotsiaalsed konstruktid. Isikutaju seaduspärasused, stereotüpiseerimine. Varjatud inimesekäsitlused. Empaatia. Kognitiivne dissonants. Eelarvamused. Emotsioon kui sotsiaalpsühholoogiline konstrukt. Atributsioon, käitumise põhjuslikkus, sisemised ja
Interpersonaalsete oskuste valdkonnad - Teiste inimeste tundmine ja usaldamine - Kommunikeerumine teistega täpselt ja ühemõtteliselt = eneseväljendusoskus - Üksteise aktsepteerimine ja toetamine - Konfliktide ja suhteprobleemide konstruktiivne lahendamine Sotsiaalne kompetentsus (Buhrmeister, 1988): - interaktsioonide ja suhete algatamine; - isiklike õiguste eest seismine; - eneseavamine; - teiste emotsionaalne toetamine; - interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self - Hierarhiline teadmiste struktuur, mis sisaldab arvamust iseendast, teistest, suhetest. - Sisaldab teadlikkust ja representatsioone endast – teadvus. Interaktsioon suhe Mõisted: - Self – teadlikkus enesest, hüpoteetiline konstrukt - Selfi skeemid – mälestused ja uskumused enesest - Mina-kontseptsioon (self-concept, self-image) – kuidas mõtleme endast - Enesehinnang (self-esteem)
III Elustiil. Sotsiaalne huvi. Elu eesmärgid ja õige (terve) elustiil on ühiskonna kasuks, koostöö teistega, järglaste saamine (abielu ja armastus). Tekib kui inimesed kompenseerivad oma vigu/vigadega. IV Isiksuse tüübid. Vale elustiil: - domineeriv (ruling-dominant) - eesmärk teiste üle domineerimine ehk võim. - ootav (gerring-learning) – eesmärk teiste abi ootamine. - alalhoidlik (avoidant) – eesmärk probleemide vältimine ja passiivsus. Terve elustiil – sotsiaalselt kasulik. Eesmärk probleemide lahendamine sotsiaalselt kasulikul viisil. V vale elustiili tekkimine (mistaken life-style). - Füüsiline alaväärsus (physical inferiority), mis võib areneda alaväärsuskompleksiks. - Poputamine (pampering) – vanemad rahuldavad lapse kõik soovid ja vajadused. - Ignoreerimine (neglecting) – vanemad ei tunnusta lapse vajadusi.
Tervise ja käitumishäired Lapse mngu kestus ja mängu liik (õeks/vennaks olemisest) ja head suhted eakaasastega ennustava häis suhteid uue õe-vennaga (kuna poisid väga ei mängi selliseid mänge sp poistel raskem 90 % lastest muutub õe-venna sünni järel nõudlikumaks ja ulakamaks Samast soost õ-evenna suhtes tuntakse rohkem kadedust Negat emotsioone uue lapse vastu õdedel-vendadel ei saa päris ära hoida Toimetulek: ema toetus enne sündi ja isa toetus peale teise sündi aitab last Vanema lapse ettevalmistamine uue sünniks (kuidas, kui palju jne) Ema ja vastsündinu külastamine haiglas- mõju aga avaldub hiljem! Õe-venna koos üles kasvamine: Rohkem suhtlemist, kui väike õde/vend on umbes 3-4 aastane(mängukaaslane) Suhted muutuvad stabiilsemaks (enamasti lähedasemaks kui nad on mängukaaslased)
...................................17 Vajaduste hierarhia (A.Maslow)..................................................................................17 ERG TEOORIA (C. Aldefer).......................................................................................18 KAHE FAKTORI TEOORIA (F. Herzberg)................................................................18 ILMSETE VAJADUSTE TEOORIA (H. Murray)......................................................20 Saavutusvajadus (D. McClelland)...........................................................20 Motivatsiooni mõõtmine. Projektiivtestid vs küsimustikud........................................21 Vajadustel põhinevate teooriate paralleelseid jooni.....................................................21 VITAMIINITEOORIA (P. Warr).................................................................................21 ENESEKÄSITLUSE TEOORIA (B. Shamir) Self-concept based theory..................22
Mõistevara.) Vajadused on nii: bioloogilised kultuurilised Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil seda vajadust rahuldama peaks (v.a. hingamine). Bioloogiline motivatsioon - kehalised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive: • Aktivatsioonitase ja uni. • Nälg ja söömine. • Janu ja joomine. • Suguiha ja seksuaalsuhted. Kultuuriline motivatsioon: Arengumotivatsioon – sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants ja saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon – sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Tahe – teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus (T. Bachmann. R. Maruste. Psühholoogia alused. Tln. 2001, Ilo). Tahe on lisamotivatsiooni allikas. T a h te a k ti g e n e e s VA JA D U S V a j a d u s e t u n n e t a m in e , m o t iiv id v õ it l u s ,
Tõde eksisteerib kolmel viisil: · Selles tähenduses, et inimesed ei taha kaotada seoseid tõelise/kombitava reaalsusega - tõde seos reaalsusega. · Inimene tunnetab, et suhtlemine teiste inimestega on väärt vaid siis, kui see on õiglane - tõde seos iseendaga. · Suhtlemine teiste inimestega ei tohi olla lugupidamata - tõde seos teistega. Mõned näpunäited, kuidas saada aru, et laps valetab: · Miimika: silmside vältimine, pilgu kõrvalepööramine ja maha vaatamine, nägu muigel, üks suunurk suundub üles teine alla, punastamine, pea langetamine või pööramine. · Keha: pinges, jäigalt otsesuunas kulgevad või nurgelised liigutused, kõnelemise ajal käega, sõrmega, rusikaga suu katmine. · Käed: kõnelemise ajal silmalau hõõrumine, kõnelemise ajal nimetisõrmega nina või ninaaluse puudutamine. · Jalad: jalgade ristamine käte avatud asendi puhul.
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal
3. Uimastite tarvitamine on toimetulekumehhanism. · ebameeldivate tunnete ja emotsioonidega toimetulekuks · depressiooni leevendamiseks · pinge ja ärevusega toimetulekuks. Inimene tegutseb, et otsida kergendust ja vältida valu ja saada seeläbi tasustatud. Inimene on motiveeritud sellist tegevust kordama (negatiivne kinnitus Toimetulekustrateegiaid võib grupeerida: probleemi lahendamine emotsioonide ja suhete regulatsioon vältimine Stressiga toimetuleku strateegiad: (Carver, Scheier & Weintraub, 1989) Aktiivne toimetulek Planeerimine Emotsionaalne/instrumentaalne sotsiaalne toetus Huumor Uimastite kasutamine Religioon Tunnete väljaelamine/ -näitamine Leppimine Tegevusetus, mittemõtlemine Eitamine Keskendumine positiivsele Uimastite kasutamise ajalugu
Võrreldakse omaenda oskusi ja omadusi teiste inimeste oskuste ja omadustega. Selleks, et tegutseda efektiivselt, peavad inimesed omama adekvaatset arusaama oma võimete ja omaduste kohta. Kui kellelgi läheb paremini kui meil, siis toimib ülespoole võrdlemine. Kui tahame teada saada millised me tegelikult oleme siis on olulised mõlemad, nii allapoole suunatud võrdlus kui ka ülespoole suunatud. Lisaks vajab tõstmist ka enesehinnang. Siis võrdleme end nendega, kellel läheb halvemini kui meil. Inimesed võrdlevad end ka ajas. St end inimene võrdleb praegust mina varasema minaga. Selle alusel teevad nad hinnanguid ja kui need on praeguse olukorra kasuks siis on inimene üldiselt rahul. 4. ENESETAJU TEOORIA (D.BEM) Mina-konseptsiooni mõjutab veel ka enesetaju. Enesetaju teooria kohaselt saab inimene teavet oma emotsioonide, hoiakute ja veendumuste kohta vähemalt kolmest allikast: tajudes oma sisemisi
halvenemine, määral, mis kahjustab inimese tavalist tegevust (abstraktsioonivõime, otsustusvõime, mõtlemine, tegevuse kavandamine); 3) ei esine teadvusseisundi häireid 4)muutus isiksuses või käitumises väljendub vähemalt ühena järgnevast: emotsionaalne labiilsus, ärrituvus, apaatia; 5)sotsiaalseid norme eirav käitumine. Raskusastmed: 1) Kerge on säilinud teatud iseseisev toimetulekuvõime inimesele harjumuspärases keskkonnas 2) mõõdukas iseseisev toimetulek ilma kõrvalabita osutub võimatuks; informatsiooni omandamine on väga juhusliku iseloomuga. Märgataval viisil on kadunud varem omandatud oskused ja kogemused. Varasemalt omandatud informatsiooni kadumine, sõnavara vaesumine. 3) Raske haigel puudub igasugune võime intellektuaalseks tegevuseks (nt puudub kõnest arusaamisvõime). Dementsusele kaasuvad ärevuse sümptomid, depressiooni sümptomid, luulumõtted, hallutsinatsioonid.
· väimees peksis äia... · purjus isa on aastate keskel rünnanud ja türanniseerinud perekonda... · võõrasisa hüpitab kasulast põlve peal... Kõik need juhtumid, kus ühiskonnal on regulatsioonid ja võimalused asjaga tegelemiseks, pea avaldajal olema aeg küps, asja avamiseks, vaatlemiseks, arvamuste kogumiseks, juriidilisehinnangu taotlemiseks. ... Meie roll oleks olemas olla nende jaoks, kes meieni neis asjus jõuavad ja siis vaikselt ''kikivarvukil'', avada erinevate võimaluste uksi. Kus saab esitada kuriteoteate, kus saab pöörduda riikliku ohvriabi süsteemi poole, kus saab proovida kohtu kaudu õigust nõuda, kus saab paluda riikliku õigusabi... Aga mis kõige tähtsam: me tahame aidata leida hingerahu, olgu see tee siis nii pikk selleni kui ta on... Tabel 11. 3 Z62.4 Lapse hooletusse jätmine Y06 Hooletusse jätmine ja hülgamine emotsionaalses mõttes
annaabi.ee 
