Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eneseanalüüs suhtlemispraktikumis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
partner, kuulamine, kehtestav, õppinud, praktikumi, olukordades, kontaktis, silmside, kuulaja, ülekuulamine, kiitmine, kraavi, eneseanalüüs, analüüsima, esiteks, eespool, lauses, mainisin, esindatud, kehtestava, võtuks, muuga, juttu, arusaamatused, kehakeel, ettepoole, halvas, laused, avatus, partnerlus, soojus, empaatia, pseudokuulamine, muljetEssee Esmalt võin öelda, et kursuse läbides olen kindlasti ennast paremini tundma õppinud ja samuti oma käitumist õppinud analüüsima. Olen jälgima hakanud ka teiste käitumismaneere ja need võivad paljugi paljastada inimese olemust. Kõige enam olen hakanud jälgima inimeste käitumist on see siis agressiivne, alistuv või kehtestav. Minu tutvusringkonnas olevad inimesed on enamasti kehtestava iseloomuga, samas tuleb ka ette üksikuid eksemplare täiesti alistuvast iseloomust, läbinisti agressiivseid inimesi aga õnneks mitte. Teatud situatsioonides võib iseloom muutuda ning vastavalt enda heaolule minna kas agressiivseks või alistuvaks. Agressiivseks enamasti kaitstes enda huve ja arvamusi ning alistuvaks juhul, kui inimene saab sellest ise
· mida sa tunned teise inimese suhtes - kui sa oled uue olukorra ja kursusekaaslastega juba kohanenud, ei keskendu sa enam nii väga oma tunnetele, vaid pöörad tähelepanu sellele, mida sa tunned teise suhtes. Sa hindad teisi selle põhjal, mida nad sulle vastavad, ütlevad ja teevad. · mida teine inimene sinu suhtes tunneb - jätta endast hea mulje tähendab häälestada keegi enda suhtes positiivselt. Suhtlemise käigus võid tähele panna, kas sinu partner naeratab ja pöörab sulle tähelepanu, naerab sinu naljade peale ja sinust huvitatud. Samas võid sellele ka hiljem mõelda ja püüda hinnata, mis mulje sa talle jätsid. · Kuidas teine inimene ennast tunneb - tavaliselt peitub just selles positiivse esmamulje saladus. Sageli mõtlevad inimesed enda mitte teise tunnetele kuna viimane nõuab rohkem teadlikku mõtlemist ja tähelepanu. Seega kui suudad nihutada fookuse omaenda tunnetelt teise enesetunde tõstmisele, jätad
negatiivne hindamine. „Sa ise tõid selle endale kaela – sa ei saa selles jamas kedagi teist süüdistada“ b. sildistamine – teise inimese alandamine või stereotüpiseerimine. „No on jobu“ c. diagnoosi panek – inimese käitumise analüüsiline, psühhiaatri mängimine. „Sa oled minu jaoks nagu avatud raamat – sa teed seda ainult selleks, et mind ärritada“ d. kiitmine – teisele inimesele, tema tegudele või hoiakutele positiivse hinnangu andmine. Tihtipeale kasutatakse kiitust kui trikki, et panna inimesi oma käitumist muutma. Tagamõte! „Sa oled alati nii hea tüdruk. Ma tean, et sa saad sellega hakkama“ e. rääkida inimestele, et nad kasutavad teesulge 2. Lahenduste pakkumine a. kamandamine – teisel millegi teha käskimine, mida sina tahad. „Tee nüüd oma kodutöö ära
o multiaktiivsed inimestele orienteeritud kultuurid o reaktiivsed - väärikusele orienteeritud kuulajad nt jaapanlased kultuurid andmelembesed - kogutakse võimalikult palju infot, mille põhjal määratakse kindlaks käitumisviis dialoogilembesed omavad tohutut infohulka sõprade, ärituttavate jms kaudu kuulavad - kombineerivad austuse trükiinformatsiooni vastu oma loomuliku oskusega olla hea kuulaja. Interkultuuriline kompetents võime toimida efektiivselt teises kultuurikeskkonnas. Kompetentsi osad: x Teadmiste tasandil on oluline võime stereotüüpe läbi näha, arvestada inimestega ja nende erinevustega ning leida üles interkultuurilises suhtlemises tekkinu probleemide põhjused. x Tunnete tasandil on oluline teatud enesekindlus, et tulla toime interkultuurilises suhtlemises vältimatu ebakindlustundega ning raskustega, ja sallivus teistsuguste inimeste suhtes.
loojana, säilitajana ja parandajana. Telefonisuhtlus on seetõttu eripärane, kuna puudub silmside, ei näe zeste ega miimikat, suurem võimalus teha vigu ja vääraid järeldusi, kerge tähelepanu kõrvale viia, helistaja tunneb end julgemalt kui silmast silma suhtlemisel. Seega telefonisuhtlus nõuab minult väga täpset verbaalset väljendust: head diktsiooni, loogilist ülesehitust, head kuulamis- ja küsimuste esitamise oskust. Oluline on ka positiivset hoiakut väljendav hääletoon. Hea kuulamine nõuab pingutust, kuulamisel ja kuulamisel on vahe. Keeruliseks teeb selle see, et teenindajana pean olema hinnanguvaba ja aktsepteerima kliendi seisukohti, arvamusi, arusaamu. Me oleme kõik enesekesksed ja ka kuulaja rollis olles kipume sekkuma (sisse sõitma), vaidlema, seletama. Kuna minu eesmärgiks on luua head kliendisuhet ja mõista klienti ning seeläbi rohkem teenust pakkuda, siis kliendi hea kuulamine teeb
väljendada. Enesekehtestajana pean oskama öelda ka ei. Enesekehtestamine on kunst saada oma tahtmist nii, et ka teised oma tahtmist saavad ja rohkem ja paremini kui nad ilma sinuta oleksid saanud mõlemal on lõpuks hea olla. (Maie Kreegipuu, 2003) 1 KÄITUMISE KOLM STIILI Kehtestamist käsitletakse ka kui viisi enda isikliku ruumi kaitsmiseks või teiste inimeste mõjutamiseks. Selles kontekstis tasub mõelda kolmele erinevale viisile käitumisteljel, millede hulgas on ka kehtestav käitumine. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest. 1.1 Alistuv käitumine Alistuvalt käituv inimene seab teiste soovid, huvid ja tahtmised enda omadest olulisemaks. Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma isiklikku ruumi tungida ning oma õigusi ja vajadusi tähelepanuta jätta. Sellise käitumisstiiliga inimesed ei ütle oma mõtteid välja, nad suruvad oma tundeid ja ettepanekuid alla
avaldabki suhtlemine lapsele kui isiksusele ja kokkuvõttes ka teie suhtele nii suurt mõju. Iga teie sõnum ütleb lapsele midagi selle kohta, mis te temast arvate. Järk-järgult paneb ta kokku pildi, kuidas te teda kui inimest tajute. Suhtlemistõkked: 1. Käskimine, suunamine, juhtimine 2. Hoiatamine, manitsemine, ähvardamine 3. Moraali lugemine, jutlustamine 4. Nõu andmine, lahenduste pakkumine 5. Loengu pidamine, õpetamine 6. Hinnangu andmine, süüdistamine 7. Kiitmine, kõigega nõustumine 8. Sildistamine, naeruvääristamine, häbistamine 9. Tõlgendamine, analüüsimine 10. Rahustamine, lohutamine 11. Uurimine, küsitlemine, ülekuulamine 12. Teema vahetamine, naljatlemine Ukseavajad Ukseavajad julgustavad teist inimest juttu alustama või jätkama. Selliseid sõnumeid kasutades ei haara te jutuotsa. Need hoiavad teie enda tunded ja mõtted suhtlemisprotsessist väljaspool. Näiteks: ,,Sooviksid sa sellest rääkida
on, vaid et seda tuleb elus ette nii palju» (R. Howe). Inimesed tavaliselt igatsevad paremaid suhteid, kui nad suudavad saavutada. - Suhtlustõkked - kõrge riskiastmega reaktsioonid, mille mõju suhtlemisele on sageli negatiivne. Ebasoovitavad reaktsioonid: /kohtumõistmine/ 1) Kritiseerimine. 2) Sildistamine - teise inimese alandamine või stereotüüpiseerimine. 3) Diagnoosi panek - iniese käitumise analüüsimine, amatöörpsühhiatri mängimine. 4) Kiitmine. /lahenduse pakkumine/ 5) Kamandamine. 6) Ähvardamine. 7) Moraali lugemine - teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema, ja teisele epistli lugemine. 8) Ülekuulamine - küsimused, millele saab vastata väga lühidalt. 9) Nõu andmine. /teise murede vältimine/ 10) Kõrvalepõikamine - muu juttu tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. 11) Loogiline argumenteerimine. 12) Rahustamine - püüd takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast.
inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüsilise tervisega · mõjutab elu kvaliteeti (Suhtlemis)oskuste kujundamisel arvestada kolme tasandiga · teadmised (nt: mis on kehtestav käitumine) · suhtumine (nt: kehtestav käitumine on vajalik) · käitumine (nt: kehtestavalt käitumine Sotsiaalsete kompetentside kujunemisel on roll sotsialiseerimiskeskkonnal, mis pakub käitumismudeleid ja tasustab sobivaid. Mõisted kommunikaator teabe edastaja retsipient- info vastuvõtja teade info, mis edastatakse suhtlemise käigus sümbolid kannavad tähendusi, on kokkuleppelised suhtlemise kontekst aitab teksti mõista
Eksperimenteeriv mina- avatud uuteks kogemusteks, uudishimulik, ilmutab iseseisvust, ei hooli võimalikest vigadest, otsib uusi teid, riskib, on mänguline, meeldivad üllatused, kasutab kujutlusvõimet. Mina-esitlus (imago loomine)- tuleb säilitada tasakaal ja usutavus. Valitavad strateegiad: hirmutamine, näidis-esitlemine, anumine, tagasihoidlikkuse ilmutamine, ülendamise strateegia, meelejärgi olemine. Kehtestav käitumine, kehtestamistehnikad Kehtestamist on defineeritud mitmeti: Kehtestav käitumine tähendab kindlalt enese huvide eest seismist ja samas suhtlemis- partneriga arvestamist. Kehtestamine on käitumine, mille abil väljendatakse oma vajadusi, mõtteid ja tundeid ning seistakse oma õiguste eest viisil, mis aitab partneril teha sedasama. Enesekehtestamine on omandatav oskus, mitte iseloomujoon. See on õpitav sotsiaalne käitumisstiil. Kehtestamine käitumisviisina tähendab teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina
Käitumispsühholoogias nimetatakse neid kaht käitumisviisi agressiivseks ja alistuvaks. Lisaks räägitakse kehtestavast käitumisest, mis tavateadvuses seostub tihti pigem jõulise kui allaheitlikuga, kuid mille tegelik sisu on enda õiguste eest seismine sellisel viisil, mis aitab sama teha ka partneril. On hea teada, et kohaselt ennastkehtestav käitumisviis on tõhus moodus ka enesehinnangu tõstmiseks. Ükski kolmest võimalikust käitumisviisist agressiivne, alistuv, kehtestav pole iseenesest halb ega hea ning igal neist on oma kindel koht meie käitumisrepertuaaris. Oluline on neil vahet teha ja eri viise sobivalt kasutada. Hea suhtleja valib teadlikult olukorrale vastava, iga kord isesuguse kombinatsiooni alistuvast, kehtestavast ja agressiivsest käitumisest. See saab võimalikuks, kui osatakse nende kolme vahel vahet teha ja kõhklematult ära tunda, milline neist on sel hetkel kõige tõhusam. Kohane käitumine nõuab selget
Suhtlemisoskused Matthew McKay, Martha Davis, Patrick Fanning Põhioskused Kuulamine Kõige hullem on see, et need, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Kuulamine on ühtaegu enese sidumine ja kompliment. Ärakuulamise kavatsused: 1) Mõista kedagi. 2) Nautida kellegi seltskonda. 3) Saada midagi teha. 4) Pakkuda abi või lohutust. Vajadused, mida psudokuulamine rahuldab: 1) Jätate inimestes mulje, et olete nende jutust huvitatud; nii hakate neile meeldima. 2) Olete valvel, märkamaks ohtu saada tõrjutud.
Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele Teenindaja võimalikud käitumisstiilid Teenindus mis see on? Hea teenindaja Teenindaja kõnekasutus Kliendi tüübid Sumomaadlejast klient või väljakutse Erilised kliendid
Agressiivsus on teise isiku tahtlik kahjustamine või haavamine. Agressiivsus on suhtlemis- ja käitumisviis, mis ei arvesta ligimese heaolu ega õigusi. Agressiivsuse tagajärjeks võib olla teise hingeline, vaimne, füüsiline või majanduslik kahjustamine või isegi hävitamine. (Lehtsaar). Agressiivne käitumine kujutab endast sagedasti sundi teise suhtes. Seega tuleb agressiivse käitumise analüüsil lähtuda ka õigustest inimesevahelistes suhetes. (Heiki Krips 2010). Kehtestav käitumine teist inimest kiusamata võimaldab kaitsta oma õigusi ja personaalset ruumi. Enesekehtestamisoskus on arendatav harjumuspärastest käitumismallidest piiramise teel. Samal ajal on tähtis õppida ja omandada uusi suhtlemis kvaliteete. Kehtestav sõnum on selge ja lühike seletus antud olukordades, kasutades täpset keelt ja konkreetset väljendusviisi. Hoiduda tuleks slängide kasutamisest. Tundeid, mõtteid ning vajadusi peaks väljendama lihtsate mina-sõnumitena
suurema osa. Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena kaubandustöötajana pean ennast jälgima, millist kehtestamisviisi kasutan, et ei tekitaks kliendis ebamugavust. Kaubandustöölisena ei tohiks olla liiga agresiivne ega liiga kehtestav, oleneb muidugi olukorrast. Samuti käib kehtestava käitumise alla ei ütlemine. Mul on raske õelda ei oma sugulastele, tuttavatele ja sõpradele. Seda on vaja rakendada, kuna mõnikord ma lihtsalt ei jõua kõike teha. 1. KEHTESTAMISE OLEMUS Termini "kehtestamine" selgituseks saab öelda, et enne möödunud sajandi 70-ndail aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese huvide eest kindlat seismist sõnade "enese maksmapanek" kaudu
Ümberlülitumine - Ümberlülitumisel iseendaga suhtlemiselt partnerile, muudetakse tulevane suhtlemispartner situatsiooni tähtsaimaks komponendiks. Algab partneri ja situatsiooni hindamine. Katkestatakse, lõpetatakse või surutakse tagaplaanile eelnenud tegevus, sisekõne iseendaga. Kontakti loomine - Psühholoogilise kontakti loomine peab andma partnerile sisemise veendumuse, et partner on astunud suhtlemisakti. Kontakt luuakse enamasti mittesõnaliste suhtlemisvahenditega (pilgu suund, pea asend, distantsi vähenemine, liigutuste kooskõla jms.), aga ka sõnaliselt (“Tervist”, “Tere päevast”, “Hei” jne). Kontakti loomise käigus määratleb kumbki partneritest situatsiooni, valib MINA-tasandi ja rolli. Põhiteate vahetamine - Põhiteate vahetamine, mis enamasti toimub sõnalises vormis, on
KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures. Oluline oskus inimsuhete loomiseks, kompliment sellele, keda kuulatakse. Väga oluline oskus lapsevanemale. Carl Rogus rõhutas kuulamisoskusega seoses kolme partnerisse suhtumise aspekti: · tingimusteta aktsepteerimine · empaatia · sotsiaalne soojus Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: · saada vajalikku infot · nautida seltskonda · mõista kedagi · pakkuda abi ja lohutust Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest: · saada hiljem ise ära kuulatud · vältida tõrjutu seisundisse sattumist · hankida teatud infokilde · näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone · hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi · olla kena inimene · mitte solvata partnerit
KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures. Oluline oskus inimsuhete loomiseks, kompliment sellele, keda kuulatakse. Väga oluline oskus lapsevanemale. Carl Rogus rõhutas kuulamisoskusega seoses kolme partnerisse suhtumise aspekti: tingimusteta aktsepteerimine empaatia sotsiaalne soojus Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: saada vajalikku infot nautida seltskonda mõista kedagi pakkuda abi ja lohutust Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest: saada hiljem ise ära kuulatud vältida tõrjutu seisundisse sattumist hankida teatud infokilde näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi olla kena inimene mitte solvata partnerit
Freud- kiindumussuhe sellega, kes annab süüa. Onu pildil Harry Harlow- reesusahvikatsed, sidet tekitab ka miski muu... soojus ja pehmus! Ohuolukorras lähevad ahvid pehme ema juurde! 70ndad- seotussuhte uus käsitlus- kõigil jumala poolt loodud olenditel nahk. Nahakontakt on kõige olulisem kiindumussuhte kujunemisel (toodetakse vastavaid hormoone, tekib emotsionaalne seotus). Pärast sünnitust oluline, et ema ja laps saaksid olla füüsilises kontaktis emaga. Bowlby- briti arengupsüh. Pärast II MS palju neid lapsi, kes jäid vanemateta, see tõmbas B tähelepanu. Laste käitumismuster, kui nad on eraldatud lapsevanemast. Mis juhtub siis, kui kiindumusobjekti enam pole? Separatsiooniärevus- ebamugavus lahusoleku ajal. Vastsündinutel kujuneb kiindumus nende suhtes, kes pidevalt ja sobivalt vastavad nende läheduse otsimise signaalidele ja kogevad hirmu, kui peavad olema neist eemal. Laps saab vanemalt oma vajadustele sobivad reageeringu
riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; · täiskasvanu tasand - impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus · lapse tasand - tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. Rööpsed transaktsioonid (ka komplementaarsed ehk täiendavad) partner vastab talle pakutud tasandilt; konfliktide tekkimise oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid pöördumine selle mina-seisundi poole, millega teine pole nõus. Põhjustab suhetes probleeme. Mängud - suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks jooneks on varjatud loomus ja tasu. Nt. alkohoolik (vt. Berne, E. (2001). Suhtlemismängud. Mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes. Väike Vanker) Mitteverbaalne tasand suhtlemisel
õige ja mis on väär. Raskekujuline agressiivsus osutab, et psüühika areng on olnud häiritud. Agressiivsus ei ole sünnipärane ja vägivald ei ole inimeste suhtlemises loomulik. Agressiivsus on eesmärgile jõudmise vahend, sellest otsitakse abi siis, kui muud võimalust ei ole. Bandura ( 1977) väitis, et agressiivne käitumine on õpitud. Inimesed käituvad agressiivselt, kuna nad on selgeks saanud, et see tasub ära. Nad võivad olla seda õppinud lapsepõlves või noorukieas jäljendamise kaudu, oma isikliku kogemuse najal või lihtsalt teisi vaadates. Zillman (1979) arvas, et kõigi keskkonnategurite ühiseks jooneks on see, et nad tõstavad aktivatsiooni. Kuna agressiivsus või teised aktiveerunud emotsioonid on tihedalt seotud füsioloogilise aktivatsiooniga, teeb aktiveeritusse tõus inimese vihaseks muutumise hõlpsaks, juhul kui asjakohane stiimul on olemas. 1 MIS ON AGRESSIIVSUS
muutus isiksuses. Kehtestamine toimub alati täiskasvanu tasandilt, korraldusi andtakse täiskasvanu tasandilt. Kehtestavale stiilile on iseloomulik: - otsekohesus; - enesekindlus; - enda ja teistega arvestamine; - kehakeel; - kriitikataluvus. Kehtestavat käitumist väljendavad mitteverbaalsed toimimisviisid on: - enesekindlust väljendav hääletoon; - silmside loomine ja hoidmine; - optimaalne suhtlemisdistantsi valik; - selge ja ühetähendusliku miimika kasutamine kehtestava sõnumi edastamise vältel; - igasuguste emotsioonide väljendumise vältimine hääles. Kehtestav sõnum: - tavaliselt lühike; - selge ja kindel seisukoha välja ütlemine; - ei ole dialoog; - ei saa kasutada tingivat kõneviisi! - kehtestav sõnum on nt sa karjusid minu peale ja mulle see ei meeldi.
- frustreeriv tasumatus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb oodatava tasu ärajäämine Mõjustamisvõtteid (Bachmann, 1994) Tutvusefekt (nt hea tuttav ütleb, et X asi töötab efektiivsemalt (aga võõrast eksperti X töökojast ei usu)) Subjektiivse tõe reegel (sõnumit jäädakse uskuma, nt. "Ma ei tohiks teile seda öelda, aga ..." "aus" klienditeenindaja) Osa teabest jääb edastamata Meelitamine, kiitmine, väärtuslikuna näitamine (nt saavutustele, isikuomadustele viitamine) Vastu olemise asemel ollakse millegi (alternatiivi) poolt (samas kritiseeritakse) Info väheste liigendustega (psühholoogiliselt on vastuvõetavam lihtne tekst, must-valged lahendused tekitavad vähem pinget, mis kaasneb keerulise teksti töötlemisega) Tutvusefekt (nt hea tuttav ütleb, et X asi töötab efektiivsemalt (aga võõrast eksperti X töökojast ei usu)) Subjektiivse tõe reegel (sõnumit jäädakse uskuma, nt
selle panija kui saaja jaoks. Sildistamine takistab meid ennast ja teisi tundma õppimast: meie ees ei ole enam isiksus, vaid pelgalt tüüp. - Diagnoosi panek: diagnoos, üks sildi erivorme, on inimkonnale kahju toonud juba sajandeid. Osa inimesi on teist kuulates jutu sisu jälgimise asemel ametis tundedetektiivi mängimisega, otsides varjatud tagamaid, psühholoogilisi komplekse ja muud seesugust. - Kiitmine: Üldiselt usutakse, et siiras kiitus tuleb kasuks. Tihtipeale kasutatakse kiitust kui trikki, et panna inimesi oma käitumist muutma. Kui keegi kiidab varjatud tagamõttega, tekib meis sageli vastuseis mitte ainult tema püüdele olukorda kontrollida, vaid ka kogetud manipuleerimistundele. Isegi kui kiitust ei kasuta manipuleerimiseks, mõjub see sageli heidutavalt. Valvelolek ja kaitsehoiak panevad inimesed kiitusele vastu punnima.
SISSEJUHATUS Valisin selle teema kuna arvan, et kuulamine on suhtlemisel üks väga olulistest osadest. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja hoidmisel väga vajalik. Kui inimene oskab kuulata, siis saab ta aru mida teised inimesed tahavad ja mis neid ärritab või haavab. Ka teisel inimesel on hea rääkida, kui teab, et teda kuulatakse. Nende inimestega, kes ei oska kuulata, on väga ebameeldiv rääkida. Jääb mulje nagu neid ei huvitakse üldse mis teine inimene räägib ja nagu nad mõtleksid ainult enda peale
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-1-S-E-tal Liis Peet KUULAMISOSKUS. AKTIIVNE KUULAMINE Juhendaja: Maie Oblikas Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -2- Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus......................................3 Aktiivse kuulamise tehnikad............4 Hea kuulaja 10 tunnust.....................5 Kuulamistõkked...............................5 Lisa...................................................7 Kokkuvõte........................................8 Kasutatud kirjandus.........................9 Kuulamisoskus
Allikas Kodeerimine Sõnum Dekodeerimine Vastuvõtja (rääkija) +Müra (publik) Reageering ehk tagasiside + Müra Joonis 1. Suhtlemisprotsess 8 Sõnumi muutmatul kujul vastuvõtjani jõudmiseks ei piisa ainult ühe poole (rääkija) pingutustest. Väga oluline osa suhtlemisprotsessi õnnestumisel on just nimel sõnumi vastuvõtjal. Tihtipeale arvatakse, et kuulamine toimub mehhaaniliselt, kuid unustatakse, et tegelikult nõuab ideaalne kuulamine väga suurt loovust ja oskusi sellel alal (Osborn 1992: 47). 9 2. SUHTLUST TAKISTAVAD TEGURID Teabeedastus võib oma lihtsale põhiskeemike vaatamata otsustada ületamatult raskeks ülesandeks üksnes seetõttu retsipient ei häälestu teate vastuvõtjale. Sellest tingituna edastatakse iga päev triljoneid bitte teavet, mis iialgi ei jõua adressaadini.
................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117 Konfliktis käitumise strateegiad ......................................................124
7. Retkejuht ei pillu labaseid nalju. 8. Retkejuht ei tutvusta objekti teemat valdamata ega ettevalmistust omamata. 9. Retkejuht ei tarbi alkoholi tööl olles vaid vastutab grupi eest ja on adekvaatne. 10. Retkejuht ei jäta abivajajat hätta. KÄSUD 1. Retkejuht on rõõmsameelne ja optimistlik. 2. Retkejuht peab valdama teemat, mida tahab tutvustada. 3. Retkejuht peab olema meeldiv suhtleja ning aktsepteerima teiste vajadusi. 4. Retkejuht oskab olla empaatiline kuulaja. 5. Retkejuht on kohanemisvõimeline. 6. Retkejuht väljendab end selgelt. 7. Retkejuht oskab anda esmaabi. 8. Retkejuht oskab toime tulla pingelises olukorras ja konflikte lahendada. 9. Retkejuht peab olema füüsiliselt ja vaimselt terve inimene. 10. Retkejuht peab armastama seda maad, kus ta elab, seda õhku, mida ta hingab ning neid inimesi, kellega ta retke läbi viib ehk armastama seda tööd, mida ta teeb. KONSPEKT Kuulamine ja enesekehtestamine
mingi omadus neil esineb. · Ei ole kaht inimest, kes sarnaneks täpselt kõigi joonte osas. Joonte teooriaid · Hippocrates inimtüübid - melanhoolik, koleerik, sangviinik, flegmaatik. G. Allport (1961) 18000 joont 4500 5 -10 H. Eysenck (1967) introvertsus - ekstravertsus, neurootilisus - stabiilsus psühhootilisus · P. Costa/ R. McCrae (1992) Suur Viisik Ekstravertsus aktiivne, kehtestav, jutukas, Neurootilisus - ärev, ennasthaletsev, ebastabiilne Avatus kogemusele artistlik, uudishimulik, loov Sotsiaalsus lugupidav, andestav, lahke, usaldav Meelekindlus efektiivne, organiseeritud, usaldusväärne. H. Eysenck Introvertsuse, neurootilisuse ja psühhootilisuse teke. ARAS - ülesanne aktiviseerida ajurakke, tekitada vaimset erutust seotud ekstravertsusega VB stimuleerib emotsionaalset erutust seotud neurootilisusega
.......................................................................... 2 1.SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 2.ENESEKEHTESTAMINE............................................................................... 4 2.2 Alistuv käitumine............................................................................... 4 2.3 Agressiivne käitumine........................................................................6 2.4 Kehtestav käitumine...........................................................................7 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav.........................................................8 2.6 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda?......................................9 2.7 Kehtestava käitumise 12 eritunnust.................................................10 3.KOKKUVÕTE............................................................................................ 12 4.KASUTATUD KIRJANDUS.....
Eneseanalüüs 1.Minu tugevused suhtlemisel on kindlasti sõbralikkus ja kuulamisoskus. Hea kuulamisoskus ongi hea suhtlemise alus. Et olla hea suhtleja, pead olema ka hea kuulaja! Püüan alati sõbralikult suhtuda igasse inimesse. Tahan olla salliv kõigi suhtes. Kuulajana ei võta ma kõike oma hinge, et seda taaskord läbi elada. 2. Teiste inimeste erinevuste suhtes, pean ennast üsnagi tolerantseks inimeseks. Mind isiklikult ei häiri, kui inimene omab tavapärasest erinevat maailmavaadet, välimust, ellusuhtumist, orientatsiooni, rassi. Minu jaoks on oluline see, et inimesega oleks meeldiv suhelda ja koos olla
See aitab paremini mõista, mida isik tahab öelda.Kui nüüd defineerida suhtlemisoskust siis see on aga inimeste oskus üksteisest aru saada ja üksteisega arvestada. See on väga vajalik oskus, sama vajalik kui töö tegemine, arvutamine, lugemine või kirjutamine. Suhtlemisoskustest võib sõltuda sinu edukus tööelus ja eraelus.Näiteks tööandjad väärtustavad erialaste oskustega võrdselt või isegi enam töötajate suhtlemisoskust. Igapäevasuhtlemises moodustab uuringute kohaselt kuulamine 45%, millest 75% jääb tähelepanuta, seda ei mõisteta või unustatakse kiiresti. Kuna inimesed sageli kustutavad, moonutavad ja üldistavad infot automaatselt, võib ka öelda, et ühe kuulujutu tekkeks on vaja vaid kahte inimest ja ühte juttu. Et mitte ainult kuulda, mida teine inimene ütleb, vaid ka kuulata, on hea kasutada aktiivse kuulamise tehnikaid. Huviga kuulamine väljendab soovi mõista, pakkuda abi ja lohutust või
annaabi.ee 
