Tuumaenergeetika (0)

Tuumaenergeetika

*Tuumapomm ehk aatomipomm (ka: aatompomm) on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade
õhustumisel.
*Aatomituum on aatomi keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist.
Aatomituuma koostisse kuuluvad alati positiivse laenguga prootonid ja peaaegu alati neutraalse laenguga neutronid (viimast ei ole vaid vesiniku
evinuimal isotoobil).
Tuuma läbimõõt on suurusjärgus 10–15 m, seega umbes 100 000 korda väiksem teda ümbritsevast negatiivse elektrilaenguga elektronkattest.
Kui aatomituuma oleks võimalik suurendada nööpnõelapea suuruseks, siis terve aatom oleks suure staadioni suurune.
*Tuumareaktsioon on tuumade ühinemine, ümber korraldumine või lagunemine . Tavaliselt toimub tuumareaktsioon aatomituumade põrkumisel
on tuumade ühinemine, ümber korraldumine või lagunemine. Tavaliselt toimub tuumareaktsioon aatomituumade põrkumisel teiste tuumade või elementaarosakestega
Arvamused tuumaenergiast:
*Eesti jaoks on asi eelkõige selles, et kui me kord tuumaprojektile välja läheme, ei ole meil lähikümnendeil enam materiaalseid võimalusi alternatiivsete komplekslahendustega tegelemiseks . Kui nüüd valitud teele saab kerkida meie endi tahtest sõltumatuid takistusi siis võib sellest teest saada tupik, mis paneb meid riigina lõhkise küna ette. Milleks nii suur risk tundmatutega, kui on olemas võimalus minna kindla peale?
*Põlevkivist energia tootmine on meie riigis negatiivne tootmine. See on meile kõigile teada, et kui me nii jätkame, siis me ka seda hiljem ilmselt enam tasuda ei suuda.!!
Minu arvamus on see, et Eestis võiks olla 4 tuumajaama. Pisut hämmastav jutt loodussõbralt, aga tegelikkusest oleks selline viis kõige keskkonnasõbralikum. Need jaamad tuleks rajada suuremate linnade lähedusse, ning jaamadel oleks kaks ülesannet: I on toota energiat ja II energia tootmisest tekkinud soojusenergiaga lahendada linnade kütteprobleemid.
Tänapäeval on arenenud energeetika juures on riskiaste piisavalt madal. Kindlasti järgneb kohe sellele kirjutisele hala ja sõim, aga samas kui peaks juhtuma meie naaberriikides midagi mõne tuumajaamaga, kas meid see siis ie puuduta?! Ega's riigipiir ja piirivalve radioaktiivset kiirgust pea.
Kusagilt on ka kõrvu jäänud, et mingi taoline projekt on tehtud, aga kes ja millal - ei tea.Suur osa Eesti elanikest ei ole võimaliku Eesti riigi osaluse kohta tuumajaamas mingit seisukohta võtnud. Ka Euroopa on jagatud – on riike, kus rahva arvamus on väga tugevalt aatomienergia vastu häälestatud ning kuhu tuumajaamasid kindlasti ei rajata.
*Praegu saab Euroopa Liit kolmandiku oma energiast just tuumajaamadest, näiteks Prantsusmaa saab nii 80 protsenti kogu energiast. Eriti teravalt tõusis küsimus tuumaenergeetikast Euroopas päevakorda pärast aasta alguses lahvatanud gaasitüli Venemaaga.
Tuumajaamade riske üritatakse muidugi pidevalt vähendada, kuid absoluutselt kindlaid lahendusi seni pole. Lisaks võimalikele õnnetustele on vastuseta ka küsimus, mida teha tuumajäätmetega. Praegu neid lihtsalt ladestatakse, kuid jäätmete ohutuks muutumiseks kulub aastatuhandeid. Enne kui jäätmete asjus ei leita keskkonnasõbralikku lahendust, ei saa rohelise arengu pooldajad tegelikult tuumaenergeetika poolt olla.
*Tuumajaama hädaks on ka see, et kaks kolmandikku energiast läheb korstnasse või veekogusid soojendama. Minu pakutav retsept on selline: 50% põlevkivist, 20% gaasist, 20% tuulest ja 10% biomassist. Tuumaenergial Eestis selle elektritootmisviisi liigse kalliduse ja kõrge riski tõttu ruumi pole. Ning kuna mikroenergeetikaseadmete hind langeb ja küpsevad vesinikuenergeetikalahendused, siis võib edaspidi põlevkivi põletamisest loobuda , hakates gaasistama biomassi ja rajades vesinikuküttel hajutatud elektritootmise. Kuna kõigi seniste valitsuste energiapoliitika on läbi kukkunud, on põlevkivi osakaal elektritootmisel kasvanud 95 protsendini. Sellelt tasemelt alternatiivide rakendamist alustada on raske, kuid ometi oluline.Tuumaelektri vastu räägib praeguste turul olevate tootmisseadmete liiga kõrge hind. Tuumareaktorite turuhind on 60 miljoni krooni kanti megavati võimsuse kohta. Tasub meenutada sedagi, et sellele hinnale lisanduvad kulud, mida tuumaenergiatootjad siiamaani on püüdnud maksumaksjate kanda jätta - nimelt kasutatud tuumakütuse ning tootmise käigus kasutatavate seadmete käitamisel, remondil ja väljavahetamisel tekkivate radioaktiivsete jäätmete keskkonnaohutu säilitamine ja eluiga lõpetavate jaamade sulgemine . Müüdid odavast energiast - sageli arvatakse, et nn roheline elekter on üks kallimaid. Kuid uue jõujaama ehitamise ühe megavati maksumus tuleb gaasküttel töötava elektrit ja soojust koos tootva jaama puhul umbes 12 miljonit krooni, tuulejaamal 12-14 miljonit, biomassi põletaval koostootmisjaamal 25 miljonit, veejõujaamal 25-30 miljonit ning tuumajaamal 60 miljonit krooni. Põlevkivielektri tootmisseadmete uuendamine Narva elektrijaamades maksab ligi üheksa miljonit krooni megavati kohta. Energiatootmiseks kasutatav kütus on tuule ja veejõu puhul tasuta, põlevkivi maksab 53,5; tükkturvas 99,7; hakkpuit 100,8; maagaas 144,3; raske kütteõli 172,2; põlevkiviõli 168,9 ja kerge kütteõli 400,9 krooni (keskmised hinnad ettevõtetele 1 MWh kohta, käibemaksuta, Eesti Energia 2004. a andmetel).