Tuumaenergeetika (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Midagi mõne tuumajaamaga kas meid see siis ie puuduta?

Lõik failist

Tuumaenergeetika

*Tuumapomm ehk aatomipomm (ka: aatompomm) on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade
õhustumisel.
*Aatomituum on aatomi keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist.
Aatomituuma koostisse kuuluvad alati positiivse laenguga prootonid ja peaaegu alati neutraalse laenguga neutronid (viimast ei ole vaid vesiniku
evinuimal isotoobil).
Tuuma läbimõõt on suurusjärgus 10–15 m, seega umbes 100 000 korda väiksem teda ümbritsevast negatiivse elektrilaenguga elektronkattest.
Kui aatomituuma oleks võimalik suurendada nööpnõelapea suuruseks, siis terve aatom oleks suure staadioni suurune.
*Tuumareaktsioon on tuumade ühinemine, ümber korraldumine või lagunemine . Tavaliselt toimub tuumareaktsioon aatomituumade põrkumisel
on tuumade ühinemine, ümber korraldumine või lagunemine.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

getzuke15 Õppematerjali autor

tuumaenergeetika tuumapomm tuumareaktsioon põlevkivi eesti euroopa liit

Sarnased õppematerjalid

docx

Ökoloogia konspekt

hüdrolüüsu. Looduslikult atmosfääri koostisesse kuuluv CO2 mõjutab ka õhu happesust, andes selle väärtuseks umbes pH=5,6. Päris puhast vihmavett ei leidu ka saastumata aladel, loodusest endast pärit osised (taimkatte osad, meri) tingivad neil aladel pH 5,25,6. Maailmas on piirkondi, kus sademete pH on pidevalt alla 4,5 (USA idaosa, Põhja Euroopa, mõnedes arengumaades, Hiinas). Hapestavad saasted: SO2 tekib saastena põhiliselt energeetika jt tööstusharudes. Puhastamata kütteainetes (bensiin) sisalduv väävel moodustab põlemisel SO2 » SO3. Kui õhku paisatavaid gaase ei puhastata, siis läheb kogu väävel põhimõtteliselt atmosfääri. II Maailmasõjani oli kivisüsi peamine väävlisaaste allikas. Edasi hakkas kasvama naftast pärit väävel ja võrdsustusid need kogused 1970.aastaiks 1980.aastail hakkas saasteainete hulk veidi vähenema kasutusele võeti väiksema väälisisaldusega kütused, eeskätt maagaas.

Keskkonnakaitse ja säästev areng