Bioplastikud (0)

BIOPLASTIKUD
Olga  Sukhoverkhaya
RDIR 43
TTÜ Virumaa Kol edž
2016  aasta
Plastikuga seotud keskkonna probleemid
1.
Hinnanguliselt on 50.  aastatest  visatud ära miljard tonni plastikut, 
mis laguneb sadu isegi tuhandeid aastaid.
2.
Ühelt poolt on  plastik  keskkonnale kahjulik just seetõttu, et see 
laguneb väikesteks tükikesteks, mikroplastikuks, ja  mereloomad  
ajavad sel e segamini planktoniga. Mõnedest allikatest on teada, 
et praegu on plastiku ja planktoni suhe umbes 6:1 plastiku 
kasuks. 
3.
Plastik jäätmete probleemi  suurusest  annab  ilmekalt  märku 
Vaikse ookeani prügilaama (ka Vaikse ookeani prügikeeriseks 
nimetatud) pindala – kahe Texase  osariigi  suurune, 90% sellest 
on plastik (3,5 milj tonni). 
4.
Ise plastik ei lagune vees, puhtal kujul ta ei ole mürgine, aga 
plastik esemete valmistamisel kasutatakse palju mürgiseid aineid. 
Mis kahjustavad ka inimeste tervist, ja mõjutavad laste arengut.
Plastikuga seotud keskkonna probleemid
Plastik jäätmete kogus on väga suur, kasvab kiiresti, 
sest kasutatakse igalpool ja ei lagune looduses.
Plastikuga seotud keskkonna probleemid
- Loomad jäävad kilerõngastesse sisse .
- Loomad peavad plastiku eksiklikult 
toidusks.
Bioplastik
Termin bioplast kasutatakse kahesuguste plastide 
puhul:
• nende puhul, mis põhinevad taastuvatel ressursidel, st et 
fookus  on materjalil, mil est  plast  valmistatakse;
• biolagunevate ja kompostitavate puhul, kui fookus on 
toote biolagunevusel. Need  plastid  võivad põhineda ni  
taastuvatel ( bioplastid ) kui ka mittetaastuvatel (fossiilsetel) 
ressursidel.
• Biolagunevuse ja kompostitavuse hindamiseks on olemas 
Euroopa  standardid  EN 13432 ja EN 14995.
Bioplastik
Bioplastid võivad seega
• põhineda taastuvatel ressursidel ja ol a  biolagunevad ;
• põhineda taastuvatel ressursidel ja bioloogiliselt mitte 
laguneda;
• põhineda fossiilsetel ressursidel ja ol a biolagunevad;
Plastikute li gid
Bioplastikute li gid
• PHAd saab toota ni  taastuvatest kui mittetaastuvatest 
al ikatest , näiteks Pseudomonas putida abil polüstüreenist või 
taimsest  materjalist ja  Alkanivorax borkumensise abil naftast.
• Polüaktiinhape (PLA, ka polülaktaat või polülaktaadid) on 
pi mhape L- või D- vormi kõrgmolekulaarne polüesteer. 
• Polühüdroksüaklanoaadid (PHA, PHB, PHBV, PHBH) 
hõlmavad väga suurt ja mitmekesist rühma 
hüdroksülkarboksüülhapete polüestreid. PHA- d on bakterite 
sünteesitavad  varuained , mis on looduses laialt levinud. PHB 
sünteesimisega pole mingit probleemi, seda  plasti  toodavad 
mikroorganismid valmiskujul. 
• Tärklis on looduslik  polümeer , mida saadakse maisist, 
kartulist,  nisust , tapiokist jms. 
Bioplastikute li gid
•  Polüolefiinid  polüetüleen (PE) ja  polüpropüleen  (PP) on 
enimkasutatavad plastid. Need bioplastid ei ole 
biolagunevad.
• Polüamiidi (PA) toodetakse  osalise  bioplastina.
• Biopolüuretaanide (PU) omadused on väga laialt 
modifitseeritavad, neid on vahtudes duroplastideni. 
Valmistamisel võib  kastada looduslikku  kiudu  (lina-, 
kanepi-, puidu-, džuudi-, kenafi-, banaanikiudu), mil e eelis 
sünteetiliste kiududega võrreldes on madalam hind, 
väiksem tihedus, tootmise ajal väiksem CO2 –  heide , 
lihtsam ümbertöötavus ja bio lagunevus.
Bioplastikute eelised
•         Minifragmente ei jää al es
•         Ei sisalda kloori
•         Ei tekita metaani
•         CO2 vabaneb aeglaselt
•         Põl umajanduses
•         Meditsiinis kasutatav (biocompatible)
•         Sarnane tavaplastikule
Bioplastikute nõrgad küljed
•         Kal is toota, PHA tootmine energiamahukas
•          Tehnoloogia  puudumine (rakkudest eraldamine)
•         Maisi  kasutamisel  metaani teke
•         Komposteerimis ja sorteerimismured
•         Pakenditööstuse blokk
•         Bioplastikud ei koosne 100% loodussõbralikest ja 
biolagunevatest  materjalidest
Bioplasti jäätmeete käitlusvi sid
•  Biolagunemine  mikroorganismide, nt bakterite toimel. 
Lagunemine  peab kulgnema nii, et plasti mehaanilised ega 
tarbimisomadused kasutamisperioodi vältel ei muutuks ning 
lagunemine algaks alles pärast kasutussea lõppu. Täielikul 
mineraliseerumisel jääb alles ainult lisanditest (nt täiteainetest) 
pärit  jääk . Järelikult on otstarbekas kasutada bioplastide  sarrus - ja 
täiteainetena  biolagunevaid  aineid.
• Bioplasti kompostimine kulgeb hästi, kui see laguneb soodsates 
tingimustes (piisavalt hapniku, sobiv pH ja temperatuur, paras 
niiskus). 
• Peale kompostitamist on üsna tavaline bioplastjäätmete käitlusviis 
põletamine . Ka see on üsna loodussõbralik, sest bioplasttoodete 
põlemisel eraldub õhku vaid niisama palju süsihapegaasi, kui 
palju plastitoormeks olnud taimed seda sealt võtsid. 
Bioplastikute kasutusvaldkonnad
•  Pakendid  
• Kiirtoidu- serveerimiskomplektid
• Kiud, tekstil
• Mänguasjad
• Esmatarbekaubad
•  Aiandus
• Põl umajandus 
•  Meditsiin - asendamatu materjal lagunevate ni tide, 
implataadite ja kapslite valmistamisel.
Kokkuvõtte
• Bioplastikute valmistamis tehnoloogiad nõuavad arendust.
• Bioplastikud ei ole lailt levinud, sest nende tootmise hind 
on kõrgem, kui tavaplastikute puhul.
• Bioplastikute kasutamine, võiks ol a plastijäätmete 
probleemi lahenduseks.
• Ka väikesel määral bioplastikute kasutamine, soodustab 
keskkonnasaastet.
Tänan  tähelepanu eest
Küsimused?

Document Outline

• Slide 1
• Plastikuga seotud keskkonna probleemid
• Plastikuga seotud keskkonna probleemid
• Plastikuga seotud keskkonna probleemid
• Bioplastik
• Bioplastik
• Plastikute liigid
• Bioplastikute liigid
• Bioplastikute liigid
• Bioplastikute eelised
• Bioplastikute nõrgad küljed
• Bioplasti jäätmeete käitlusviisid
• Bioplastikute kasutusvaldkonnad
• Kokkuvõtte
• Tänan tähelepanu eest