50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Cardo Jurs
Õppematerjali autor
Ehitusalusena kasutatav pinnas koosneb skeletist, mille moodustavad mitmesuguse läbimõõduga pinnaseosakesed (terad), ja osakestevahelistest pooridest. Kuivades pinnastes on poorides õhk, märgades on poorid kas osaliselt või täielikult veega täidetud. Poorides oleva vee kaalu ja skeleti kaalu suhet nimetatakse pinnase niiskuseks ja väljendatakse protsentides. Vähe niiske vesi on täitnud 50% pooride mahust; niiske 50%..80%; veega küllastunud 80%. Ehitusalusteks kasutatavad pinnased liigitatakse kalju-, poolkalju-, liiv-, savi- ja täitepinnasteks. Kaljupinnastes on mineraalosakesed omavahel liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks. Siia kuuluvad graniidid, kvartsiidid, pae- ja liivakivid jne. Koormuse all need ei deformeeru praktiliselt üldse (vähesel määral). Neid iseloomustab suur tugevus ja need on parimateks ehitusalusteks. Poolkaljupinnased on tihedad massiivid mergel, tihe savi, kips, kipsliivakivi jne, mille tugevus
rajada allapoole pinnase külmumispiiri Eestis normatiivselt 1,2 m maapinnast või kaitsta hoonet ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ja drenaazi ehitamise teel 8.1.13 Põrandad K.Kenk 2 Aluse püsivuse all mõistetakse kogu aluse kandvate pinnasekihtide liikumatust üksteise suhtes 8.1.13 Põrandad K.Kenk 3 Ehitusaluseks kasutatavad pinnased liigitatakse: · kaljupinnased ·jämedakoelised pinnased (jämepinnased) moreen ·peenekoelised pinnased ·eripinnased 8.1.13 Alused ja Vundamendid K.Kenk 4 Kaljupinnased koormuse all praktiliselt üldse ei deformeeru. Nende hulka kuuluvad graniidid, kvartsiidid, pae ja liivakivid. Jämepurdpinnasteks loetakse kivimite murenemisel tekkinud pinnaseid, milles üle 2
Liiva-ja kruusapinnastel rajada süvis vundamenditaldmiku alla. Vett mittejuhtivate pinnaste korral tuleb vundamendis alla rajada 20-25cm paksune killustikalus. Vundamendi alused Ühtlaseks nim. sellit alust, mis koosneb ühest pinnasekihist ja ebaühtlaseks kui alus koosneb mitmest erinevast kihist. Kihti, millele toetub vundament, nim. tegevkihiks, allpool asuvaid kihte - aluskihtideks. Pinnased jagunevad: Looduslikud pinnased - looduslikes lasumistingimustes olevad pinnased. Tehisalused - eelnevalt tihendatud või erimeetoditega tugevdatud pinnased. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Kaljupinnas - mineraalosakesed on omavahel liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks (graniidid, kvartsiidid, pae- ja liivakivid). Parimad ehitusalusedkoormuse alla praktiliselt ei deformeeru. Jämepurdpinnased - kivimite murenemiste saadused, milles üle 2 mm läbimõõduga
dreeni- tud ja dreenimata tingimustel. . 4 2.3.2. Pinnase tugevusstaadiumid. 5 2.3.3. Pinnase veejuhtivus. Filtratsioonimoodul. 5 2.3.4. Deformatsioonimoodul. 6 2.3.5. Pinnase nihketugevus. 6 2.3.6.Normaalselt tihenenud ja ületihenenud pinnased. 7 2.4. Geotehnilised uuringud. 7 2.5. Pinnase liigi määramine. 8 3. Geotehnilise projekteerimise alused. 3.1. Piirseisundid. 9 3.2. Pinnase omadused. Osavarutegurid. 9 3.3. Koormused ja mõjurud. Osavarutegurid. 9 4
Terade kujul on oluline tähtsus pinnase mehaanilistele omadustele. Saueosakesed on enamasti plaatja kujuga, harvem nõeljad. See tähendab, et saueosakestel on üks mõõtmetest teistest vähemalt suurusjärgu võrra erinev. Mõõtmete suhted sõltuvad savi minero loogilisest koostisest (vt. tabel 2.2). 4 5.Pinnaste terastikuline koostis. Pinnase lõimisekõver Looduslikud pinnased koosnevad tavaliselt väga mitmesuguse suurusega osakestest. Olenevalt valdavate terade hulgast ja suurusest liigitatakse pinnast antakse pinnasele nimetus. Pinnase terastikulisel koostisel on otsustav tähtsus pinnase omadustele. Jämeteraliste (kruusa ja liiv) ja peeneteraliste (möll ja savi) pinnaste käitumine erineb oluliselt. Põhilised erinevused on toodud tabelis 2.3. jämedamate pinnaseosakeste (d > 0,06 mm) hulk määratakse sõelanalüüsi teel. Peenemate osakeste
sõltuvalt niiskusesisaldusest, nimetatakse pinnase konsistentsiks. Konsistents on savipinnase jaoks sõltuvalt vee sisaldusest on savi kas siis kõva, kõvaplastne jne. Vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist nimetatakse nidususeks. Liivpinnastel, mis koosnevad jämedatest (üle 0,1 mm) terakujulistest osakestest ja mille puutepinnad on väga väikesed, pole nidusust. Neid pinnaseid nimetatakse nidususeta ehk pudedateks pinnasteks. Pinnased, mille koosseisus on suur hulk suure puutepinnaga peeni liblekujulisi saviosakesi, nimetatakse niduspinnasteks. Niduspinnaste olek sõltub osakestevaheliste sidemete tugevusest. Savimineraalide tihendus näitab millised osakesed on omavahel seotud ja kui tugevad sidemed nende osakeste vahel on. Tihedusastet kasutatakse liivpinnase tiheduse (osakeste paigutustiheduse) hindamiseks. Tihedusaste savipinnaste jaoks ei kõlba, kuna savi kohevust ei saa määrata. Plastsusdiagramm
Teiseks on käsitletavad ülesanded erinevad. Kui ehitusmehaanika vaatleb enamasti varrassüsteeme, siis pinnasemehaanika tegeleb tasand- või ruumiülesannetega. Pinnasemehaanika aluseks on teoreetiline mehaanika ja deformeeruva keha mehaanika tugevusõpetus, elastsusteooria, plastsusteooria ja roometeooria. Käsitletav materjal erineb oluliselt tavalistest ehitusmaterjalidest. Viimased on enamasti inimese poolt soovitud omadustega valmistatud. Pinnased on looduslik produkt, mille omadusi tavaliselt ei saa muuta. Looduslikult tekkinud materjalid on keerulisemad, ebaühtlase koostisega. Nende ehitust ja omadusi aitab paremini mõista tekketingimuste tundmine. Pinnasemehaanika on tihedalt seotud geoloogia distsipliinidega, esmajoones insenergeoloogiaga. Kõigi ehitusmaterjalide puhul tuleb nende omadused katseliselt määrata. Terase, puidu või betooni puhul on võimalik tugevuse või jäikuse määramine tuhandete üksikkatsetega
o Kumera nurgaga raam o kaarsõrestik Raami tüübi valikul tuleb arvestada sillet, hoone kõrgust, koormusi, pinnase iseloomu. Alused ja vundamendid Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvatest jõududest põhjustatud koormuse üle pinnasele. Pinnase all mõistetakse looduslikke materajale, mis koosnevad üksikutest omavahel sidumata või nõrgalt seotud osakestest teradest. Võrreldes tavaliste ehitusmaterjalidega on pinnased tunduvalt erinevate omadustega: pinnase tugevus ja jäikus on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui terasel, betoonil või puidul. Olulist osa pinnase käitumisel omab poorides olev vesi. Surve ja tõmbetugevus on väga väike või puudub Kandevõime määrab nihketugevus Pinnase deformatsioonid on seotud peamiselt tema tiheduse muutusega. Erinevused teiste projekteerimise valdkondadega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid