Endokriinnäärmed Organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad lisaks närvisüsteemile mitmesugused keemilised ained – hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed e. sisesekretsiooninäärmed e. endokriinnäärmed. Sisenõrenäärmed eritavad hormoone otse verre, sest neil puuduvad juhad, mis sünteesitud nõresid sihtkohta toimetaks. Veri kannab näärmetes toodetud hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust nad mõjutavad. Endokriinnäärmed ehk sisesekretsiooninäärmed (glandulae endocrinae) erinevad teistest näärmetest selle poolest, et neil puuduvad viimajuhad, mistõttu nende produktid satuvad verre, lümfi ja koevedelikku, mis transpordivad neid vajalikesse organitesse.
Endokriinnäärmed e. Sisenõrenäärmed Taisi Hiie Pedl-13 2014 Hormoonid I Kõrge bioloogilise aktiivsusega ühendid (toimespetsiifilisus) Biosüntees toimub endokriinnäärmetes Humoraalsel teel (kehavedelike kaudu) transporditavad Reguleerivad organismi funktsioone (ainevahetus) Eritatakse rakuvahelisse vedelikku (veri, lümf) Sisefaktorid- sünteesitakse organismis Erinev toimeaeg Hormoonid II Sünteesitud hormoone ei deponeerita (erandid: türeoglobuliin kilpnäärmes) Muudavad rakkude või rakuosade permeaablust (läbitavust) Reguleerivad ensüümide hulka ja kulgu Stimuleerivad/pidurdavad närvisüsteemide talitlust Mõjustavad rakkude jagunemist, koensüümide ja ensüümide aktiivsust Mõjutavad ainult kindlat kude või elundit Endokriinnäärmete klassifikatsioon ajuripats ehk hüpofüüs, käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, Click to edit Mas...
Inimese elundid ja elundkonnad -10 SISENÕRENÄÄRMED ehk ENDOKRIINSÜSTEEM Sisenõrenäärmed võtavad elundite ja elundkondade talitluse regulatsioonist osa hormoonide vahendusel, mis otse vereringesse viiakse ja üle kogu keha laiali kantakse. Hormoonide produtseerimiseks spetsialiseerunud elundid on sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmed ehk sisenõrenäärmed. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi teatud elundite ja elundkondade talitlust. Näiteks mitmete hormoonide toime ilmneb juba miljondikgrammides. Isegi väikesed, normaalse hormoonihulga muutused võivad tõsiselt häirida keha sisemist tasakaalu ehk homöostaasi.
Hormooniks melatoniin 7 8 Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed Kõige suurem sisenõrenääre (40 g) Paikneb kõris Hormooniks türoksiin Mõjutab erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust Türoksiini moodustumiseks on vaja joodi 9 Kõrvalkilpnäärmed Paiknevad kilpnäärme pinnal Kõige väiksemad endokriinnäärmed Hormooniks parathormoon. Reguleerivad Ca ja P ainevahetust 10 Pankreas e kõhunääre Asub mao taga Hormoone toodetakse kõhunäärme sisesekretoorsetel saartel Hormoonideks insuliin ja glükagoon Reguleerivad veresuhkru taset organismis 11 12 13 Insuliin Ülesanded: Kiirendab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse;
Narkootikumide mõju endokriinnäärmetele Endokriinnäärmed · Ajuripats · Käbikeha · Kilpnääre · Kõrvalkilpnääre · Harknääre · Pankreas · Neerumanused · Suguelundid Narkootikumide tarvitamine: Mõjutab hüpofüüsi soodustab viljatust Mõjub insuliini vastandtoimena, olles diabeedi korral ketoatsidoosi potensiaalne tekitaja. Stimuleerib hormooni ACTH eritumist hüpofüüsi eessagaras. Tõstab riski haigestuda eesnäärme vähki Häirib munaraku küpsemist Põhjustab eesnäärme põletikku
Hormoonid Rakuvälise signaali ülekanne 1. Selgitage järgmisi mõisteid: a. Intratsellulaarne hormoon rakusisene hormoon. b. Ekstratsellulaarne hormoon rakuväline hormoon. c. Lokaalhormoon metabolismi produkt, mis on sekreteeritud ühtede rakkude poolt, mis mõjutavad lähedal asuvate rakkude funktsioneerimist. N: prostaglandiinid. d. Endokriinnäärmed - ehk sisesekretsiooninäärmed erinevad teistest näärmetest selle poolest, et neil puuduvad viimajuhad, mistõttu nende produktid satuvad verre, lümfi ja koevedelikku, mis transpordivad neid vajalikesse organitesse; endokriinnäärmed toodavad mitmesuguseid hormoone, millel on erinevatesse elunditesse spetsiifiline toime. e. Prostaglandiinid - rühm eikosanoide, polüküllastumata rasvhappe arahidoonhappe derivaate, mis
Kui meil puuduks sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed ehk endokriinnäärmed organismis olevad näärmed, mis toodavad hormoone. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Jägnevalt toon näiteid erinevate hormoonide funktsioonidest ja, mis siis juhtuks kui meil neid ei oleks. Ajuripats toodab kasvu, neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalike hormoone,
meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni), sisenõresüsteem (reguleerib organismi eluavaldusi) ja sigimiselundkond (vajalik järglaste saamiseks). Närvisüsteem jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem (asub pea-ja seljaajus, toimub informatsiooni töötlemine) ja piirdenärvisüsteem (närvirakkude kimpudesse ühinenud dendriidid ja neuronid, mida kokku nim. närvideks). Olulised ained, mida sisenõre- ehk endokriinnäärmed toodavad ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele, on hormoonid. 9) Hormoonid reguleerivad väga paljusi funktsioone: kasvu, rakuainevahetust, värvuse kujunemist, seedimist, sigimist jne. Iga funktsiooni jaoks on vastav hormoon ja igat hormooni toodab vastav nääre. NÄÄRE HORMOON KEEMILINE TOIME STRUKTUUR
Endokrinoloogia Sisesekretsiooninäärmed e. endokriinnäärmed (glandulae endocrinae): - näärmed, milledel puudub viimajuha, seega toodetud sekreet eritatakse verre, - toodavad teatud bioaktiivseid aineid – hormoone,- klassikaliselt loetakse endokriinnäärmete hulka: Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis), Käbikeha e. epifüüs (corpus pineale),Kilpnääre (glandula thyroidea), Kõrvalkilpnäärmed (glandulae parathyroideae), Harkelund e. tüümus (thymus), Kõhunäärme saarekesed (insulae pancreaticae), Neerupealis (glandula suprarenalis), Sugunäärmed – munand (testis) meestel või - munasari (ovarium) naistel. Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis): NB! Tähtsam endokriinnääre – juhib teiste tööd! - on ovaalse kujuga, 0,7 g raskune, asub koljupõhimiku keskel hüpofüüsiaugus, varre abil seotud vaheaju alaosa – hüpotaalamusega; - koosneb kahest osast: adenohüpofüüs – eesmine osa (ka eessagar), näärmekoest; neurohüpofüüs – tagumine osa (ka tagasagar), närvikoest;...
Sisesekretsioon. Sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmed. Endokriinnäärmetel puudub sekreedi viimajuha ja nad eritavad sekreeti neist läbivoolavatesse veresoontesse. Endokrin. näärmed toodavad hormoone, mis kanduvad vere, lümfi, seljaaju vedeliku vahedusel laiali kogu organismis. Kuna hormoonid lõhustuvad kiiresti, peavad näärmed koguaeg töötama. Näärmete üle- ja alatalitlus põhjustavad organismis tugevaid häireid. Sisesekretsiooni näärmed on omavahel tihedas seoses. - Glandula Nääre. KILPNÄÄRE ehk TÜREOID NÄÄRE.
Meeleelundid: ka termoretseptorid. (retseptorvalgud) muudavad välismõju närvisüsteemis töödeldavateks närviimpulsideks Endokriin- ehk Reguleerida Paljud elutalitlused on hormonaalse kontrolli all. sisenõresüsteem organismi Hormoonid on ained, mida toodavad elutalitlusi endokriinnäärmed ning millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele. Hormoonid reguleerivad rakuainevahetust, kasvu, iono- ja osmoregulatsiooni, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist, sigimist. Sigimiselund- Järglaste saamine Inimese sigimine toimub suguliselt. Järglasi
karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist kumab läbi tõde - inimene on minevikust kaasa saanud keha, mis on vormitud elu-olu vajaduste realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu. Kui lihaskonna funktsioon jääb unarusse, hakkab see degenereeruma. Ainevahetus muutub ebaökonoomseks, süda, veresooned, hingamisaparaat, endokriinnäärmed kaotavad järk-järgult omi loomupäraseid võimeid. Milliseid harjutusi valida ? Terviseloomiseks on vaja mõõduka intensiivsusega kestusharjutusi, kehakuju vormimiseks ning meeldiva liikumise ja rühi saavutamiseks on vaja võimelda, otstarbekas on ka jõusaali külastamine. Sihipäraselt valitud harjutuste abil saab rütmivõimlemine anda olulise panuse hapniku vastuvõtu- ja ärakasutamise võime tõstmiseks, lihasjõu ja painduvuse
Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist põhjustest kumab läbi tõde - inimene on evolutsioonilisest minevikust kaasa saanud keha, mis on vormitud elu-olu vajaduste realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu. Kui lihaskonna funktsioon jääb unarusse, hakkab see degenereeruma. Ainevahetus muutub ebaökonoomseks, süda, veresooned, hingamisaparaat, endokriinnäärmed kaotavad järk-järgult oma loomupäraseid võimeid. Milliseid harjutusi valida? Terviseloomeks on vaja mõõduka intensiivsusega kestusharjutusi, kehakuju vormimiseks ning meeldiva liikumise ja rühi saavutamiseks on vaja võimelda. Siit saamegi kaks põhilist nõuannet. Võib olla, et real juhtudel on otstarbekas ka jõusaali külastamine. Kõigis kolmes suunas püüab korraga oma toimet avaldada rütmivõimlemine, kui see toimub nonstopmeetodil, s.o
Kehaliselt treenitul on põhjust vähem karta emotsionaalse pinge kahjustavat mõju. Kehaline treening annab soodustuse ajutegevusele. Kõigist neist põhjustest kumab läbi tõde - inimene on evolutsioonilisest minevikust kaasa saanud keha, mis on vormitud elu-olu vajaduste realiseerimiseks kehalise tegevuse kaudu. Kui lihaskonna funktsioon jääb unarusse, hakkab see degenereeruma. Ainevahetus muutub ebaökonoomseks, süda, veresooned, hingamisaparaat, endokriinnäärmed kaotavad järk- järgult omi loomupäraseid võimeid. Milliseid harjutusi valida? Terviseloomeks on vaja mõõduka intensiivsusega kestusharjutusi, kehakuju vormimiseks ning meeldiva liikumise ja rühi saavutamiseks on vaja võimelda. Siit saamegi kaks põhilist nõuannet. Võib olla, et real juhtudel on otstarbekas ka jõusaali külastamine. Kõigis kolmes suunas püüab korraga oma toimet avaldada rütmivõimlemine, kui see toimub nonstopmeetodil, s.o
Kesknärvisüsteem pea- ja seljaajus toimub info töötlemine. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvirakkude kimpudesse ühinenud dendriidid ja neuriidid. Meeleelundite abil saame informatsiooni väliskeskkonna kohta. · S i s e n õ r e s ü s t e e m reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoonid on ained, mida toodavad sisenõre- ehk endokriinnäärmed ja mille on kindel toime teistele rakkudele ja organitele. · S i g i m i s e l u n d k o n d on vajalik järglaste saamiseks. Inimese sigimine toimub suguliselt. Inimene kui tervikorganism Homöostaas- organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Organismi homöostaasi tagamiseks on vajalikke muudatusi elundite ja elundkondade talitluses tehakse närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel.
Anne Vahtramäe + õpik. AINEVAHETUSE REGULATSIOON 1) Rakud on üksteisega ühenduses MEDIAATORITE e SIGNAALAINETE kaudu ● HORMOONID: levivad vereringe kaudu - Hormoone eritavad elundid: sisesekretoorsed e endokriinsed ● KOEHORMOONID: levivad koevedeliku abil ● NEUROMEDIAATORID: erituvad närvilõpmetest 2) Hormoonid mõjutavad rakkude RETSEPTOREID ● need võivad olla rakumembraanis või raku sees ● rakumembraanis paiknevaid retseptoreid mõjutavad hormoonid sageli nii, et tekivad sekundaarsed ülekandjad (nt tsükliline AMP) 3) Veetasakaalu reguleerivad: ● neerude vee-eritumist mõjutavad hormoonid: antidiureetiline hormoon ● janu ● organismi veesisaldust jälgivad VAHEAJU OSMORETSEPTORID ● Na- ja K-tasakaalu mõjutab eelkõige aldosteroon, mille eritumist reguleerib angiotensiin II 4) Happe-leelistasak...
Sama ka niudesooles (läheb piirita selleks üle) - näärmerakud saavad verest lähteaineid, sünteesivad neist nõred ja suunavad - Jämesool seda kas limaskestale (väliskeskkonda eksokriinnäärmed) nõre väljub lõpeb vee elektrolüütide imendumine epikaalsuunas) või vereringesse (sisekeskkonda endokriinnäärmed toimub tselluloosi ja teiste taimsete kest- ja kiudainete bakteriaalne nõre väljub basaalsuunas) lõhustumine - Ainuraksed näärmed jääkainete väljutamine päraku kaudu katteepiteelis teiste rakkude vahel
· Närvisüsteem jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju seal toimub informatsiooni töötlemine) ja piirdenärvisüsteem (närvid). · Meeleelundites asuvad spetsiifilised retseptorrakud, mille ühiseks omaduseks on võime muundada välismõju närvisüsteemis töödeltavateks närviimpulssideks. · SISENÕRESÜSTEEM · Reguleerib organismi eluavaldusi. · Hormoonid on ained, mida toodavad sisenõre- ehk endokriinnäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele. · Hormoonid reguleerivad väga paljusid funktsioone: rakuainevahetust, kasvu, iono- ja osmoregulatsiooni, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist ja sigimist. · SIGIMISELUNDKOND · Vajalik järglaste saamiseks. · Mehel: eesnääre, seemnesari, peenis. · Naisel: rinnanääre, munasari, emakas, tupp.
Organismi soojusregulatsioonis Jõu edasikandmises mõne organi liikumisel Erituselundkond: · Eemaldab kehast mittevajalikke aineid · Neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti, kopsud ja nahk (CO 2 ja higi) Närvisüsteem: · Vahendab ja töötleb infot · Kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju, piirdenärvisüsteem Sisenõresüsteem: · Reguleerib organismi eluavaldusi · Hormoonid ained, mida toovad sisenõre- ehk endokriinnäärmed, kindel toime teistele rakkudele ja organitele Sigimiselundkond: · Vajalik järglaste saamiseks Homöostaas organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnast Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel Homaraalne regulatsioon organismi elundkondade talituse regulatsioon hormoonide vahendusel, veri kannab hormoone edasi 9 Ökoloogia ja keskkond Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid
Nii on keel, hambad,magu, maks jt seedeorganid, süda- vereringeorgan, neerud- kuseorganid jne.Organid mis sooritavad samalaadseid talitusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1)liikumisaparaati, kuhu kuuluvad a)skeleti- ja b)lihastesüsteem, 2)seedeaparaati, 3)hingamisaparaati, 4)kuse- suguaparaati, kuhu kuuluvad a)kuse- ja b) suguorganid, 5)soontesüsteem, 6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet. Organite ehitus erineb selle järgi, kas nad on kopaksed või torujad ehk õõnsad: · Kompaksed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nimetatakse kihnuks. · Torujate organite süsteem on kihiline.Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nimetatakse kestadeks ja viimaste alaosi kihtideks. 2. Topograafilised mõisted (tasandid)
veresooni ja närve), Lihaskoe liigid: Silelihaskude (nahas, veresoonte ja siseelundite seintes), Vöötlihaskude (e skeletilihasküde) skeletilihased, keelelihased), Südamelihaskude(südames), närvikude (närvikoes). 4. Näärmete moodustumine, liigid, nende lühiiseloomustus. Eksokriinnäärmed on varustatud juhaga, mis suunavad nõre limaskestale, ehk väliskeskkonda (nääre moodustub epiteelkoe näol nt kõrv, higinääre). Endokriinnäärmed suunavad nõre vereringesse, ehk sisekeskkonda, puudub viimajuha. 5. Elundi ja elundkonna mõiste: a) Elund – on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon (luud, lihased, süda, maks jt.). b) Elundkond - ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamis-, seede-, vereringe elundkond). 6. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad:
Nii on keel, hambad,magu, maks jt seedeorganid, süda- vereringeorgan, neerud- kuseorganid jne.Organid mis sooritavad samalaadseid talitusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1)liikumisaparaati, kuhu kuuluvad a)skeleti- ja b)lihastesüsteem, 2)seedeaparaati, 3)hingamisaparaati, 4)kuse- suguaparaati, kuhu kuuluvad a)kuse- ja b) suguorganid, 5)soontesüsteem, 6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet. Organite ehitus erineb selle järgi, kas nad on kopaksed või torujad ehk õõnsad: · Kompaksed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nimetatakse kihnuks. · Torujate organite süsteem on kihiline.Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nimetatakse kestadeks ja viimaste alaosi kihtideks. 2. Topograafilised mõisted (tasandid)
Organ — karakteerse (iseloomuliku) kuju, asendi ja talitlusega makroskoopiline ehituslik üksus organismis. Organid, mis sooritavad samalaadseid talitlusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1. Liikumisaparaat, (kuhu kuuluvad skeleti- ja lihastesüsteem). 2. Seedeaparaat. 3. Hingamisaparaat. 4. Kuse-suguaparaat (kuhu kuuluvad kuse- ja suguorganid 5. Soontesüsteem. 6. Närvisüsteem. 7. Meeleorganid. 8. Endokriinnäärmed. 9. Keha väliskate. 4. Luude ehitus ja jaotus: Luude ehituses kehtib printsiip, et väikese materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud: pikkadeks, lühikesteks ja lamedateks. Pikad ehk toruluud- teistest suuremad, esinevad jäsemete skeletis ja funktsioneerivad kangidena. Pikkadel luudel eristatakse paksenenud luuotsi, Viimaste vahel asetsevad luukeha, milles esineb üdiõõs.
vistseraalpinda. 8. Organi mõiste. Organite süsteemid Karakteerse (iseloomuliku) kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Organid, mis sooritavad samalaadseid talitlusi, moodustavad organite süsteemi e. aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmiseid organite süsteeme: 1) liikumisaparaat 2) seedeaparaat 3) hingamisaparaat 4) kuse-suguaparaat 5) närvisüsteem 6) meeleorganid 7) endokriinnäärmed 8) keha väliskate 9. Kompaktsed ja torujad organid Kompaktsed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga. Torujate organite struktuur on kihiline, enamiku torujate organite sein on kolmekestaline. 10. Torujate organite struktuur Organid, mille valendik on välismaailmaga seotud loomulike kehaavade kaudu, on seestpoolt kaetud limaskesta e. mukoosaga. Vere- ja lümfisoontes nim. vastavat kesta sisekestaks e. intimaks.
Hormoonid Hormoondi on bioaktiivsed endogeensed ained, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajaliku muutuse tekitamiseks märklaudraku tasandil ja mille sidmiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Hormooni loomus · Ülikõrge aktiivsus, lühike eluiga (kilpnäärme hormoonid mõned sekundid, osad mõned minutid, tunnid (nt. steroidsed hormoonid), kilpnäärme hormoonidel nädal), väga spetsiifiline toime · Vaid hormooni vaba vorm on bioaktiivne · Sünteesi kontrollib negatiivne tagasisidestus (hormooni taseme tõus veres mõjutab KNS ja süntees pärssub) · Erinev toimespetsiifilisus (kilpnäärme hormoonid toimivad kõikidele rakkudele, FSH vaid sugunäärmetele) · Hormoonregulatsioon on vahendatud, st toimub ensüümide aktiivsuse ja/või sünteesi mõjutamise teel (hormoon on regulaator, mitte inhibiitor ega aktivaator) · Hormonaalregulatsiooni summaarne efekt on organismi homeosta...
37. Endokriinsüsteemi üldiseloomustus. Endokriinnäärmed – gll. endocrinae Eristuvad teistest näärmetest viimajuhade puudumise poolest. Eritavad sisenõret verre, lümfi, peaaju- seljaaju vedelikku, koevedelikku ja need transpordivad selle sihtorganisse. Väike osa näärmetest avaldab toimet tekkekoha lähedale rakkudele. Endokriinnäärmetel on kujunenud organispetsiifiline kapillaaride võrgustik, mis on ühendub otse endokriinrakkudega. Endokriinnäärmed (EN) on väikesed elundid, mis toodavad vähestes kogustes mitmeid kõrge bioaktiivsusega aineid – hormoone. Hormoonid on tihedalt seotud autonoomse närvisüsteemiga ja koos moodustavad terviku – neurohumoraalne regulatsioon. EN koordineerivad üksikorganite talitlust ja aitavad säilitada organismi sisekeskkonna homöostaasi. EN talitlust juhib hüpotalamus ning eritumist reguleerivad tagasisidemehhanismid st hormoon suudab reguleerida oma sisaldust veres. Hormonaalne regulatsioon
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) · Eferentn...
osalevad ensüümi katalüüsis moodustades toimivaid ensüüme Koensüümide ja vitamiinide seos. - Vitamiinide funktsioon on olla koensüümiks liitensüümis! 8. Hormoonid. Mis on hormoonid? - Hormoonid on bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mida toodetakse spetsiifiliste kudede ja rakkude poolt ja transporditakse oma mõjumise paika vereringe abil. - Hormoone toodavad viimajuhadeta endokriinnäärmed. Nende hulka kuuluvad hüpofüüs koos hüpotaalamusega, epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, tüümus e.harknääre, pankreasesaared, neerupealised ja sugunäärmed (testised, munasarjad) ning platsenta. Hormoonide erinevad ülesanded organismis. - Ajuripats ehk hüpofüüs on herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine
isegi surma. Samas nende üledoose kasutatakse raviks: närvihaigused (B5), alkoholismi taastusraviks (B15), sportlaste ülesturgutamiseks.... HORMOONID Hormoonid on bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mida toodetakse spetsiifiliste kudede ja rakkude poolt ja transporditakse oma mõjumise paika vereringe abil. Orgaanilised ühendid Hormoone toodavad viimajuhadeta endokriinnäärmed. Nende hulka kuuluvad hüpofüüs koos hüpotaalamusega, epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, tüümus e.harknääre, pankreasesaared, neerupealised ja sugunäärmed (testised, munasarjad) ning platsenta. Endokriin- ja närvisüsteem koos tagavad tihedas koostöös organismis toimuvate protsesside regulatsiooni. Võrreldes närviregulatsiooniga toimib hormonaalne regulatsioon aeglasemalt.
isegi surma. Samas nende üledoose kasutatakse raviks: närvihaigused (B5), alkoholismi taastusraviks (B15), sportlaste ülesturgutamiseks…. HORMOONID Hormoonid on bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mida toodetakse spetsiifiliste kudede ja rakkude poolt ja transporditakse oma mõjumise paika vereringe abil. Orgaanilised ühendid Hormoone toodavad viimajuhadeta endokriinnäärmed. Nende hulka kuuluvad hüpofüüs koos hüpotaalamusega, epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, tüümus e.harknääre, pankreasesaared, neerupealised ja sugunäärmed (testised, munasarjad) ning platsenta. Endokriin- ja närvisüsteem koos tagavad tihedas koostöös organismis toimuvate protsesside regulatsiooni. Võrreldes närviregulatsiooniga toimib hormonaalne regulatsioon aeglasemalt.
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) ...
isegi surma. Samas nende üledoose kasutatakse raviks: närvihaigused (B5), alkoholismi taastusraviks (B15), sportlaste ülesturgutamiseks.... HORMOONID Hormoonid on bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mida toodetakse spetsiifiliste kudede ja rakkude poolt ja transporditakse oma mõjumise paika vereringe abil. Orgaanilised ühendid Hormoone toodavad viimajuhadeta endokriinnäärmed. Nende hulka kuuluvad hüpofüüs koos hüpotaalamusega, epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, tüümus e.harknääre, pankreasesaared, neerupealised ja sugunäärmed (testised, munasarjad) ning platsenta. Endokriin- ja närvisüsteem koos tagavad tihedas koostöös organismis toimuvate protsesside regulatsiooni. Võrreldes närviregulatsiooniga toimib hormonaalne regulatsioon aeglasemalt.
Eeldab retseptorite olemasolu 4) Vahendatud mõju läbi ensüümide a. Läbi ensüümide hulga b. Läbi ensüümide aktiivsuse 5) Mitmekordne tagasisidel põhinev kontrollsüsteem Hormoonide erinevad tüübid: 1) Aminohapete teisendid (adrenaliin, türoksiin) 2) Valkhormoonid (inuliin, glükagoon) 3) Steroidhormoonid (testosteroon, östrogeen naissuguhormoon) 4) Vitamiinset tüüpi hormoonid Hormoone tootvate näärmete jaotus: 1) Endokriinnäärmed: · Hüpofüüs kasvuhormoon · Epifüüs melatoniin · Kilpnääre türoksiin · Kõrvalkilpnäärmed parathormoon · Neerupealised a. Koor (kortikosteroidid) b. Säsi (adrenaliin) 2) Segatüübilised näärmed: · Kõhunääre valdav osa toodab seedeensüüme, väike osa insuliinglükogooni · Sugunäärmed väike osa toodab suguhormoone
1) Raku mõiste rakk - mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad tsentraalse paigutusega kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Rakku moodustavate keemiliste ainete kaaluline vahekord ja vastavalt sellele ka raku keemilised ja füüsikalised omadused muutuvad alatasa raku kogu elutsükli keskel. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Imendunud toitainetest sünteesivad nad endataolise elusaine ja mitmesuguseid rakust eemalduvad või rakus ajutiselt säilitatavad produktid. Paljuneb jagunemise teel. Suurus ja kuju väga mitmekesised. Suurimad on emassugurakud. Suurimate rakkude diameeter võib ulatuda 150 mikromeetri piiridesse. Seega on rakud palja silmaga nähtamatud või märgatavad vaid ebamäärase täpina. Väikseimate rakkude diameeter un umbes 5 mikromeetrit. Enami...
Veeslahustuvate kohta on erinevad seisukohad. On teada inimesi, kellele liig on põhjustanud soki või isegi surma. Samas nende üledoose kasutatakse raviks: närvihaigused (B5), alkoholismi taastusraviks (B15), sportlaste ülesturgutamiseks.... HORMOONID Hormoonid on bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mida toodetakse spetsiifiliste kudede ja rakkude poolt ja transporditakse oma mõjumise paika vereringe abil. Hormoone toodavad viimajuhadeta endokriinnäärmed. Nende hulka kuuluvad hüpofüüs koos hüpotaalamusega, epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, tüümus e.harknääre, pankreasesaared, neerupealised ja sugunäärmed (testised, munasarjad) ning platsenta. Endokriin- ja närvisüsteem koos tagavad tihedas koostöös organismis toimuvate protsesside regulatsiooni. Võrreldes närviregulatsiooniga toimib hormonaalne regulatsioon aeglasemalt.
· neurohormoonid palju närvirakud toodavad aineid, mis mõjutavad teisi rakke mitte sünapsis, vaid koevedeliku ja vere kaudu nende rakkudeni levides · hormoonid sisenõrenäärmetes toodetud ained, mis reguleerivad väga paljusid organismi funktsioone · feromoonid ained, mis lenduvad keha pinnalt ja mõjutavad teist organismi tervikuna, väga olulised paljude loomaliikide suhtlemisel, kuid toimivad ka inimeste vahel Sisesekretsiooninäärmed e endokriinnäärmed näärmed, milledel puudub viimajuha, seega toodetud sekreet eritatakse koevedelikku (verre), toodavad teatud bioaktiivseid aineid (hormoone): · hüpofüüs e ajuripats · käbikeha e epifüüs · kilpnääre · kõrvalkilpnääre · harkelund e tüümus · neerupealis · sugunäärmed munand või munasari Hüpofüüs e ajuripats Tähtsaim endokriinnääre juhib teiste tööd. On ovaalse kujuga, 0,7 g raskune. Koosneb kahest osast:
rakudes, mis asuvad sidekudedes on palju sekretoorseid graanuleid, mis sisaldavad enndas histamiini, mis sekreteeritakse infektsiooni või vigastuse vastusena. Seedetraktis. Autokriinne: prostoglandiinid sekreteeritakse, et „atakeerida“ naaberrakke, et stimuleerida rohkem prostoglandiinide sünteesi. Närvisüsteemis. Endokriinne: endokriinsed rakud sünteesivad hormoone ja sekreteerivad neid ekstratsirkullaarsesse ruumi, kust nad difundeeruvad vere sisse. Endokriinnäärmed sünteesivad hormoone vastusena erinevatele signaalidele: 1) Veres olevate komponentide tase, nt. Insuliini sekretsioon on reguleeritud glükoosi kontsentratsiooniga veres 2) Tsirkuleeritavate hormoonide tase võib reguleerida hormoonide aktiivsust, nt. Suguhormoonide sekreteerimine, estorgeenid, testosterone 3) Hormoonid võivad olla reguleeritud närvide
vaheajult lähtuva lehtriga. EPIFÜÜS e. käbikeha – vaheaju koosseisus KILPNÄÄRE –asub kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal. KÕRVAKILPNÄÄRMED – neid on neli ja asuvad kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal. HARKELUND e. tüümus– asub eesmises keskseinandis rinnaku taga. KÕHUNÄÄRME SISESEKRETOORSED SAARED – leidub näärme kõikides osades. NEERUPEALISED – paaris endokriinnäärmed neerude ülaosa peal SUGUNÄÄRMETE endokriinne osa – munasarjades ja munandites 136) Närvisüsteemi ülesanded Reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib. Võtab vastu info väliskeskkonnast ja saadab selle edasi. 137) Närvisüsteemi jagunemine ANATOOMIA JOONISED. Joonis 17. 138) Närvikoe ehitus Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge ...
.. Maksas peamised funktsioonid vee ja mineraalainete vahetuses: toimimine veedepoona, vitamiin D mõjutamise kaudu Ca ainevahetuse reguleerimine. Maksas olevat raua varu kas organism vajadusel uute rauda sisaldavate ühendite sünteesiks. Joodud vesi- värativeen (muutub hüpotooniliseks)- maksa, võtab H2O oma rakkudesse. Vere Ca nivoo konstantsuse tagamisel on vit D norm-l. SISESEKRETSTOON · Inimese endokriinsüsteemi üldine ülesehitus ja talitluse regulatsioon. Inimese endokriinnäärmed ja nende poolt produtseeritavad peamised hormoonid. *Hüpofüüsi eessagar : adrenokortikotroopne hormoon,folliikuleid stimuleeriv. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin. *Hüpofüüsi tagasagar: antidiureetiline Hormoon :oksitotsiin. *Kilpnääre: türoksiin, kaltsitoniin. *Kõrvalkilpnääre :paratüreoidHormoon. *Neerupealise säsi: adrenaliin e. epinefriin; noradrenaliin. Kõhunääre..insuliin Neerupealise koor: aldosteroon; kortisoon, hüdrokortisoon e. kortisool.
Parathormoon reg. kaltsiumi ja fosfori ainevahetust HARKELUND kahest sagarast koosnev elund, ligi 40g, asub eesmises keskseinandis rinnaku taga. Humoraalsel teel stimuleerib ta lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustumist. KÕHUNÄÄRME SISESEKRETOORSED SAARED 0,1-0,2mm läbimööduga rakukogumikud mida leidub näärme kõikides osades. Glükagoon ja Insuliin osalevad süsivesikute ainevahetuses. NEERUPEALISED paaris endokriinnäärmed neerude ülaosa peal, mass ligi 12g. Kortikosteroidid neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid reg. süsivesikute ainevahetust Mineralokortikoidid reg. naatriumi ja kaaliumi ainevahetust Meessuguhormoonid Adrenaliin ja noradrenaliin sarnaneb autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa mõjuga 66 SUGUNÄÄRMED munasarjades ja munandites Östrogeen ja Gestageen naissuguhormoonid
Parathormoon – reg. kaltsiumi ja fosfori ainevahetust HARKELUND – kahest sagarast koosnev elund, ligi 40g, asub eesmises keskseinandis rinnaku taga. Humoraalsel teel stimuleerib ta lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustumist. KÕHUNÄÄRME SISESEKRETOORSED SAARED – 0,1-0,2mm läbimööduga rakukogumikud mida leidub näärme kõikides osades. Glükagoon ja Insuliin – osalevad süsivesikute ainevahetuses. NEERUPEALISED – paaris endokriinnäärmed neerude ülaosa peal, mass ligi 12g. Kortikosteroidid – neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid – reg. süsivesikute ainevahetust Mineralokortikoidid – reg. naatriumi ja kaaliumi ainevahetust Meessuguhormoonid Adrenaliin ja noradrenaliin – sarnaneb autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa mõjuga SUGUNÄÄRMED – munasarjades ja munandites Östrogeen ja Gestageen – naissuguhormoonid Androgeen ja Testosteroon – meessfuguhormoonid, ülesandeks on primaarsete ja
Parathormoon reg. kaltsiumi ja fosfori ainevahetust HARKELUND kahest sagarast koosnev elund, ligi 40g, asub eesmises keskseinandis rinnaku taga. Humoraalsel teel stimuleerib ta lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustumist. KÕHUNÄÄRME SISESEKRETOORSED SAARED 0,1-0,2mm läbimööduga rakukogumikud mida leidub näärme kõikides osades. Glükagoon ja Insuliin osalevad süsivesikute ainevahetuses. NEERUPEALISED paaris endokriinnäärmed neerude ülaosa peal, mass ligi 12g. Kortikosteroidid neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid reg. süsivesikute ainevahetust Mineralokortikoidid reg. naatriumi ja kaaliumi ainevahetust Meessuguhormoonid Adrenaliin ja noradrenaliin sarnaneb autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa mõjuga SUGUNÄÄRMED munasarjades ja munandites Östrogeen ja Gestageen naissuguhormoonid 67
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehali...
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
süstemaatilisel treeningul.Lihasesiseste ja vaheliste koordinatsioonimehhanismide täiustumise heaks näiteks on nn bilateraalse defitsiidi kadumine. Süstemaatilise treeninguga on võimalik saavutada närvikeskuste selline koordineerituse (mobiliseerituse) aste, mis väljendub bilateraalse defitsiidi kadumises. V SISESEKRETSIOON · Inimese endokriinsüsteemi üldine ülesehitus ja talitluse regulatsioon. Inimese endokriinnäärmed ja nende poolt produtseeritavad peamised hormoonid. *Hüpofüüsi eessagar : AKTH (adrenokortikotroopne hormoon) e. adrenokortikotropiin ACTH; TSH (türotroopneH ) e. türotropiin; STH (somatotroopneH) e. somatotropiin e. kasvuhormoon; FSH (folliikuleid stimuleeriv H) e. follikulotropiin; LH (luteiniseeriv H ) luteotropiin /naistel/ ja ICSH e. interstitsiaalrakke stimuleerivH /meestel/; PRL (laktogeenneH) e. prolaktiin. *Hüpofüüsi kesksagar: intermediin.
Närvisüsteem kontrollib kõiki füsioloogilisi ja ganglionid, retseptorid intellektuaalseid funktsioone Närvisüsteemi kõrval teine oluline Endokriinsüsteem Endokriinnäärmed regulatoorne süsteem: ainevahetus, sigimine jms Mehaaniline kaitse, toestus, liikumine, Skeletisüsteem Luud, kõhred, sidemed vereloome, mineraalainete "ladu"