Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sisenõrenäärmed (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus neid toodetakse?
  • Mis on nende üldine ülesanne?

Sisenõrenäärmed ehk 
endokriinnäärmed ehk 
sisesekretsiooninäärmed
9.klass  bioloogia
Karl Pütsepp 2013
Avaldatud  Creative  Commonsi litsentsi ,,Autorile  viitamine  + 
jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti  CC BY-SA 3.0” 
alusel.
Ainevahetuse regulatsioon
Ülesandeks kudede, organite töö mõjutamine ja kooskõlastamine.
Kahte tüüpi:
1.
Neuraalne regulatsioon e närvisüsteemi poolt
2.
Humoraalne r. ehk hormoonide poolt
Hormoonid 
Koosta  õpiku abil mõistekaart hormoonidest.
Abiks järgmised küsimused:
Mis nad on?
Kus neid toodetakse?
Mis on nende üldine ülesanne?
Iseloomulikke  jooni?
Näited 
2
C12H14N2O2
Hormoonid 
On sisenõrenäärmetes toodetavad keemilised ained, mille ülesandeks on 
organismi ainevahetuse regulatsioon.
Iseloomulikku:
Vajatakse väikestes  kogustes
Väga aktiivsed
Erinev toimeaeg 
Kindel ülesanne
Näited:  insuliinadrenaliin , testosteroon, östrogeen.
3
ÖSTROGEEN
Inimese sisesekretsiooninäärmed
4
ENDOKRIINNÄÄRMED nimekiri
●  ajuripats  ehk hüpofüüs, 
● käbikeha ehk epifüüs, 
● kilpnääre, 
● kõrvalkilpnäärmed, 
●  harkelund  ehk tüümus, 
● kõhunäärme ehk  pankrease  sisesekretoorsed 
saared,
● neerupealised, 
● sugunäärmete endokriinne osa.
Ajuripats e hüpofüüs
Kõige tähtsam sisenõrenääre
Juhib teiste endokriinnäärete talitlust
Sünteesib kasvuhormooni
5
6
Käbikeha ehk pineaalkeha ehk epifüüs
Ööpäevased rütmid
nahapigmentide süntees
Hormooniks  melatoniin
7
8
Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed
Kõige suurem sisenõrenääre (40 g)
Paikneb kõris
Hormooniks türoksiin
Mõjutab erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust
Türoksiini moodustumiseks on vaja joodi
9
Kõrvalkilpnäärmed 
Paiknevad kilpnäärme pinnal
Kõige väiksemad endokriinnäärmed
Hormooniks parathormoon .
Reguleerivad Ca ja P ainevahetust
10
Pankreas e kõhunääre
Asub mao taga
Hormoone toodetakse kõhunäärme sisesekretoorsetel saartel
Hormoonideks insuliin ja glükagoon
Reguleerivad veresuhkru taset organismis
11
12
13
Insuliin
Ülesanded:
Kiirendab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse;
Insuliini toimel sünteesitakse veres olevast glükoosist süsivesikute 
14
tagavara  glükogeen, mida talletatakse  maksas ja lihastes.
Tänapäeval on järjest sagenev haigus diabeet  (suhkruhaigus), millel on kaks 
tüüpi:
1.
I tüüp – organism ei tooda ise üldse insuliini, põhjustajaks keha enda 
immuunsüsteem.
2.
II tüüp – organism toodab vähesel määral insuliini, põhjustajaks 
ülesöömine, rasvumine, ebatervislik  eluviis.
Insuliin – video 
http://www.youtube.com/watch?v=ae_jC4FDOUc
Neerupealsed 
Tuntuimaks hormooniks adrenaliin.
Adrenaliin eritub hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral
Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust , tõstab vererõhku jne. 
15
Sugunäärmed 
Naisel munasarjad
Mehel munandid
Suguhormoonid (testosteroon ja östrogeen) mõjutavad sekundaarsete   
sootunnuste arengut.
Tööle hakkavad murdeeas .
Pildid 
1.
http://seekyt.com/pancreas-anatomy-why-you-should-care-knowing-what-it-does-helps-you-stay-healthy/
2.
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:N-Acetylserotonin-3D-sticks.png
3.
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Estrone_3D_spacefill.png?uselang=et
4.
( http://biology.clc.uc.edu/courses/bio105/endocrin.ht m
5.
http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/sisenore/9-4-14-1.ht m
6.
http://www.scholarpedia.org/article/Models_of_hypothalamus
7.
http://www.healingtherapies.info/PinealGland1.ht m
8.
http://www.mrsikhnet.com/2010/04/09/words-of-power/
9.
http://en.wikipedia.org/wiki/File:T3-3D-vdW.png
10.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a3/Illu_thyroid_parathyroid.jpg
11.
http://www.humanillnesses.com/original/Pan-Pre/Pancreatitis.html
12.
http://www.msteechur.com/pancreas.ht m
13.
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Blausen_0699_PancreasAnatomy2.png
14.
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:InsulinHexamer.jpg
15.
http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/anatoomia/sisenore/9-4-14-2.ht m

Document Outline

  • Slide 1
  • Ainevahetuse regulatsioon
  • Hormoonid 
  • Hormoonid 
  • Inimese sisesekretsiooninäärmed
  • ENDOKRIINNÄÄRMED nimekiri
  • Ajuripats e hüpofüüs
  • Käbikeha ehk pineaalkeha ehk epifüüs
  • Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed
  • Kõrvalkilpnäärmed 
  • Pankreas e kõhunääre
  • Slide 12
  • Insuliin
  • Insuliin – video 
  • Neerupealsed 
  • Sugunäärmed 
  • Pildid 
Vasakule Paremale
Sisenõrenäärmed #1 Sisenõrenäärmed #2 Sisenõrenäärmed #3 Sisenõrenäärmed #4 Sisenõrenäärmed #5 Sisenõrenäärmed #6 Sisenõrenäärmed #7 Sisenõrenäärmed #8 Sisenõrenäärmed #9 Sisenõrenäärmed #10 Sisenõrenäärmed #11 Sisenõrenäärmed #12 Sisenõrenäärmed #13 Sisenõrenäärmed #14 Sisenõrenäärmed #15 Sisenõrenäärmed #16 Sisenõrenäärmed #17
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karlpytsepp Õppematerjali autor
Väga illustratiivne ning kokkuvõttev esitlus sisenõrenäärmetest.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Inimene
20
doc

Inimene

Vahelihase kokkutõmbe tõttu muutub kopsude ruum rindkeres suuremaks. Õhk tõmmatakse kopsudesse. Hingamise ajal kopsud ise ei liigu. Väljahingamisel toimub roietevaheliste lihaste ja vahelihase lõtvumine, rinnaõõne maht väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Noorukite hingamissagedus on 18 kuni 20 korda. Täiskasvanutel 16 kuni 18 korda minutis. Imikud hingavad palju kiiremini. Sisenõrenäärmed. Kirjuta, millised sisenõrenäärmed on sinul! 1­ 2­ 3­ 4­ 5­ 6­ 7­ 8­

Bioloogia
Füsioloogia
29
doc

Füsioloogia

ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised ­ temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised ­ hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised ­ osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ­ ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse

Füsioloogia
Närvisüsteem
37
doc

Närvisüsteem

Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Koosneb vasakust ja paremast sagarast ning neid ühendavast kitsusest. Kude koosneb väikestest epiteliaalsetest põiekestest, mis sisaldavad nõret. Epideelkehakesed e kõrvalkilpnäärmed on hirsiterasuurused näärmed kilpnäärme tagumisel küljel, tavaliselt esineb neid 2 ülalpool ja 2 allpool. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Ka need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Kaltsiumi ja fosfori ainevahetus on vajalik luukoe normaalseks arenguks. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuste kiirust, samuti suunab arengut ja kasvu ontogeneesis. Kui lapseeas on kilpnäärmehormoonide süntees ebapiisav, siis on inimene vaimselt alaarenenud ja kääbuskasvu.

Psühholoogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun