Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Enda tervislikukäitumise muutmine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kehakaal, kehamassi, kehamassiindeks, dieet, ülekaalulised, lehtsalat, ülekaalulisus, terviseinfo, alakaal, köögivilja, tükk, sidrun, jogurt, aastaste, sööge, haigustesse, tasakaalustamata, aastastest, vöö, veresoonkonna, puuvili, naturaalkotlet, piimatooteid, toiduvalmistamise, eluaastat, piire, köögiviljad, vööümbermõõt, spinat, sidruniEESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Juhtumi analüüs Koostas: Reelika Setskova Juhtumi analüüs 2011 JÕHVI Eriku pikkus 178 cm ja kehakaal 95 kg viitavad ülekaalule. Tema kehamassi indeks on 30. Kehamassiindeks ehk KMI (inglise keeles body mass index ehk BMI), mis näitab inimese kaalu ja pikkuse suhet. Väljendit kasutatakse rasvumise määramiseks ning südame- veresoonkonna haigustesse haigestumise riski hindamiseks. KMI määrad töötas 1985. aastal välja Maailma Terviseorganisatsioon.(Allikas:http://kehamassiindeks.com/). Kehamassiindeksi leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites.
ÜLEKAALULINE LAPS Referaat Tartu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1.STATISTIKA.... 3 2. NORMAALNE KEHAKAAL 3 3. ÜLEKAALU KINDLAKS TEGEMINE 4 4. ÜLEKAALU PÕHJUSED 5 5. ÜLEKAAL JA TERVIS 6 6. ÜLEKAALU ENNETAMINE 7 KOKKUVÕTE 8 Kasutatud kirjandus: 9 2 SISSEJUHATUS Väga murettekitavaks probleemiks on laste ülekaal. Viimase 30 aasta jooksul on laste ülekaalulisus suurenenud. Ülekaalu põhjuseks võib olla pärilikkus või mõni haigus aga
....................................................5 1.3.2. Valgud................................................................................................7 1.3.3. Rasvad................................................................................................9 1.3.4. Vitamiinid..........................................................................................11 1.4. Suhkur................................................................................................13 1.5. Kehamassiindeks....................................................................................13 2. TUNTUIMAD DIEEDID............................................................................14 3. TERVISLIK ELUVIIS...............................................................................17 3.1. Suitsetamine..........................................................................................17 3.1.1. Passiivne suitsetamine..........................................................................
Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt. Rasvumisest on saanud tõsine ülemaailme probleem, millele õnneks pööratakse juba tõsisemat tähelepanu
Rakvere 2013 SISUKORD 1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS............................................................................................................... 7 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks............................ 12 4. DIEET.............................................................................................................................. 13 4.1. Söömishäired......................................................................................................... 14 4.2 Söömishäirete põhjused.......................................................................................... 15 4.3 Anoreksia.............................................................................................
laual aitavad tervise parandami- dulaual annavad endast märku nii vereanalüüsi tulemuse kui keha- sele kaasa. kaalu muutustes. 1 Kõrge vererõhk Kõrgvererõhktõbi on tavaliselt iseseisev haigus, mida mõju- tavad liigne kehakaal, stress, vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholitarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused. Kõrgvererõhktõbe tuleb ravida ravi- mitega ja toetada ravi tervisliku eluviisi, sealhulgas tervisliku toitumisega. Soovitused kõrge vererõhu korral Vererõhku mõjutavad elustiiliga seotud tegurid Soovituslik eesmärk vererõhu langetamiseks
Allikateks on kõik toiduained, peamiselt pärm, maks ja kanamunad. Vitamiin C suurendab kaitsevõimet, vähendab allergiaid ja soodustab haavade paranemist. Selle defitsiidil langeb töövõime, tekib stress, kaob isu ja vastupanu haigustele. Parimateks allikateks peetakse värskeid puu- ja köögiviljasid, eriti mustsõstar, tsitruselised, melonid, tomatid, maasikad ja apelsinimahl. Kuigi suhkrut tihtilugu süüdistatakse ülekaalu põhjustamises, peab meelde jätma, et kehakaal suureneb vaid siis, kui võetakse vastu rohkem energiat, kui kulutada suudetakse. Seega kaal lisandub mille iganes liigtarbimisel. Ehkki õige on fakt, et suhkrurikkad toitained annavad meile tühje kaloreid, milles puuduvad vitamiinid ja mineraalained, mis kaudselt soodustab ülekaalulisust.iii 1.3. Toiduainete grupid Üks tervisliku toitumise põhipunkte on mõõdukus. Enne range dieedi pidamist peaks inimene
Toitumise tähtsus Koostaja: Kristina Tepper PK 10 Tartu KHK Tartu 2011 Toiduvaliku põhimõtted · Päevast päeva ilmub uut infot toiduainete tervistavate omaduste või nende kahjulikkuse kohta. Homme võib juhtuda, et lükatakse see info ümber. Tootjad pakuvad üha uusi tooteid, mis väidetavalt on meile kasulikud. Samuti mõeldakse pidevalt välja uusi dieete. Tervisliku toitumise info tundub muutuvat väga kiiresti ja raske on selles orienteeruda. Trendidesse ja sensatsioonilistesse uudistesse toitumisest tasub suhtuda eluterve kahtlusega. Ei ole olemas imetoiduaineid ega imedieete, kõige tähtsamad tervisliku toitumise põhimõtted ei ole tegelikkuses kuigi palju muutunud juba aastakümneid. Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: 1. Söö vastavalt vajadusele: Organism peab toidust saama nii elutegevuseks v
Eelistage rohelist, valget, rooibosi- ja mitmesuguseid taimeteesid. Päevas toidu ja joogiga saadavast energiast peaksid moodustama: · Süsivesikud 50-60 protsenti · Rasvad ehk lipiidid 25-30 protsenti · Valgud 10-15 protsenti Sõltuvalt inimese kehakaalust või tervislikust seisundist võib vajatava valgu osakaal olla suurem. Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks: Igapäevane toidu valik teha kõigist toiduainegruppidest. Süüa rohkesti köögivilja ning rohkem rukkileiba jt täisteraviljatooteid, puuvilju ja marju. Eelistada väherasvast piima ja piimatooteid. Loobuda lihast 34 päeval nädalas, eelistada lahjat tailiha, nahata linnuliha ja kala ning vältida rasvaseid lihatooteid. Lisatavatest toidurasvadest eelistada oliivi- või rapsiõli või teisi taimeõlisid. Kindlasti süüa vähemalt 3 korda nädalas kala. Süüa munakollast 23 korda nädalas. Morsile, karastus- ja mahlajookidele eelistada täismahla või nektarit.
Rasvumine suurendab ka suremisriski (Mustajoki 2009). Rasvumise hindamine Kehamassiindeksi järgi Täiskasvanu normaalne massiindeks on 20-25 kg/m2 , mis saadakse jagades kaalu (kg) pikkuse ruududga (m2) (Mustajoki 2009). Saadud hissiindeksi hindamine on toodud välja allolevas tabelis (tabel 1) Tabel 1. Ülekaalulisuse ja rasvtõve klassifikatsioon (Kahn ja Loit 2009). Kehamassiindeks Hinnang Mõju tervisele 20- 25 Normaalne kehakaal Võib mõnel juhul põhjustada 26- 27 Kerge ülekaalulisus tervisehäireid 27- 29 Tugev ülekaalulisus Põhjustab terviseprobleeme 30- 24 I astme rasvtõbi Kaasnevad väga tõsised 35- 39 II astme rasvtõbi Üle 40 III astme rasvtõbi terviseprobleemid
toitumisharjumused on muudetavad ning seepärast, et nii enne rasedust kui raseduse ajal on toitumine oluliseks ennetavaks meetmeks mitmesugustele probleemidele. Eelpool mainitud probleemide hulka kuuluvad näiteks vastsündinu madal sünnikaal, enneaegne vastsündinu jm. On oluline, et hea toitumise põhimõtted leiaksid laiemat kõlapinda just rasedate seas. Arenev loode saab kõik vajalikud toitained läbi platsenta, seega peab dieet rahuldama nii ema kui loote organismi vajadused. Tervisliku toitumise juhised rasedatele ei erine 1 väga oluliselt mitterasedate omadest, sisaldades vaid mõningaid erandeid. Peamiseks soovituseks on tervislik mitmekülgne toit, mis sisaldab piisavalt süsivesikuid: leib, riis, pastad ja kartul ning on rikas puu- ja köögiviljade poolest.
Keefir 2,5% 170 kolmveerand tassi Jääkuubikud 3.variant Muna-singisalat Muna 40 1 väiksem Kartul (kergelt praetud) 90 1 väiksem Sink 10 1 viil Balamicokaste 5 1 spl Lehtsalat söö palju tahad Ruccola söö palju tahad Seemned 10 1 spl 4.variant Võileib merevaigu ja singiga Sulatatud juust 12% 15 2 tl kuhjaga Veiselihasink 25 3 viilu Seemneleib 40 1 viil
tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toitainegrupid, mida organism vajab. Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa1. Püramiidi alus: liikumine Liikumine ja toitumine on üksteisega tihedalt seotud. Liikuv inimene võib endale lubada palju rohkem päevas kaloreid, kui mitteliikuv. 2 Dieet ei ole ainus lahendus. Tallinn:Tallinna Raamatutrükikoda, 2009. Lk 14 2 Dieet ei ole ainus lahendus. Lk 15 Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul Sellel korrusel on toiduained, mida tuleks päevas kõige rohkem süüa. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana, veerand kartulina ja teine veerand teraviljatoodetena (tatar, riis, makaronid, teraviljapuder). Näide: Ideaalis:8-13 portsjonit päevas Leib:4-7 portsjonit (30-50g / portsjon)
.................................................25 2 SISSEJUHATUS „Mida saab ära süüa, et kõhneneda?“ See küsimus piinab suurt meie inimkonna osa. Kuid vähesed vajuvad mõttesse, milliseid tagajärgi võib tuua piiramine toidust, mis tervishäired võivad tabada ja millega kõik kokkuvõttes lõppeb. Uurimisteema on pühendatud dieteetika uurimisele läbi aegade, mis negatiivset mõju võib tuua dieet, missuguseid haigusi ja häireid. Kogutud keskkonna arvamused antud probleemist ja ette toodud võimalikud uurimisülesande lahendused. Eelkõige uurimistöö teema aktuaalsus põhineb selles, et iga naine püüdleb iluduse ja ideaali poole. Kindlasti üks kõige tähtsam aspekt on kaunis figuur. Tänapäeval dieetide arv kasvab iga päevaga. Tahetakse leida endale kõige sobilikuma ja efektiivsema ning saavutada sooviava resultaadi
põduruse puudumine”. Tervis sõltub paljudest asjaoludest, peale õige toitumise veel näiteks organismi genotüübist, arengu võimalustest lapse eas, elu- ja töötingimustest, läbipõetud haigustest ja eluviisist. Halb mõju tervisele on vähesel kehalisel aktiivsusel, tasakaalustamata toitumisel ja riskikäitumisel (alkohol, tubakas, narkootikumid, hasartmängud, vead liiklemisel). Tervist tugevdab õige toitumine. Sööge mitmekesist toitu, säilitage normaalne kehakaal, valige rasvavaesed toidud, eelistage köögivilja, puuvilja, teravilja toite, suhkrut ja soola tarbige mõõdukalt. Peamised vale toitumisega seotud haigused on rasvtõbi, suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi, ateroskleroos, südame infarkt ja vähktõbi. Kui ollakse rasvunud tuleks kindlasti kehakaalu langetada, selleks suurendage kehalist aktiivsust, sööge rasvavaeseid toite, tarbige vähem suhkrut ja maiustusi ning ärge liialdage alkoholiga. Lapsevanemad ja kool
kui need teile sobivad, siis jätkake. Tervislik eluviis peaks kujunema teie elu rutiiniks. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks · Nautige toitu, mida sööte · Toituge mitmekülgselt. · Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid. · Ärge sööge palju rasvast toitu. · Ärge maiustage liiga tihti. · Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraalaineid. · Soolaga ei tohi liialdada. · Saavutage optimaalne kehakaal. · Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt [4] 4. TOIT JA TEGELIKKUS Ajaloo vältel on inimese toitumistavad , söödava toidu valik ja koostis tundmatuseni muutunud.Kergesti kättesaadav valmistoit, sealhulgas erinevad küpsetised, lihatooded, ''ühe minuti'' supid, snäkid, vähendatud rasva-ja suhkrusisalduse tõttu reklaamitud maiustused ja sooja leti kiired ampsud (hamburgerid, hot dog'id, pitsalõigud) ja palju muud sarnast. Aga
Tervise hoidmiseks toidu piiramine on väga vana nähtus, kuid teadusliku aluse panid dietoloogiale 19.-20. sajandi avastused biokeemias ja arstiteaduses. Sellest ajast hakati erinevate toitainete ja toiduainete mõju organismile põhjalikumalt uurima. Alates 20. sajandist on arenenud riikides seoses toidu kättesaadavuse paranemise ning füüsilise töö osakaalu vähenemisega muutunud probleemiks liiga ohtrast ning energiarikkast toidust tingitud ülekaalulisus jm tervisehäired. Samal ajal on inimkeha iluideaal muutunud järjest saledamaks. See on tõstnud nõudlust tõhusate dieetide järele ning avanud võimalused laialdaseks sellealaseks äritegevuseks. Siiski mitte kõik dieedid ei anna reklaamitavat tulemust ega oma teaduslikku põhjendust ning mõned neist võivad olla tervisele ohtlikud. Dieeti peavad inimesed üle maailma. Tavaliselt on dieedi eesmärgiks tervise parandamine, haiguste ennetamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine vms
Toiduga ei ole vitamiinide ületarbimise oht, küll aga vitamiini preparaatide liialdamisel. Vitamiini kaod on suured toidu valmistamisel. Liiga pikk keetmise aeg, toidu mitmekordne soojendamine, aedvilja keeduvee kasutamatta jätmine ja muud valed toiduvalmistamise viisid vähendavad vitamiinide sisaldus. Millised on levinumad toitumishäired? Anoreksia: · Anorektik teeb kõik, et saavutada ja säilitada kehakaal, mis on madalam, kui tema vanuse ja pikkuse puhul normaalne. · Anorektik muretseb pidevalt toitumise pärast ja kaalulangetamine on talle kinnisideeks. · Anorektikud võivad teha palju trenni, et kulutada toidust saadud energiat. See häire on eriti levinud teismeliste tüdrukute ja varastes 20ndates eluaastates naiste hulgas.
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Diabeet ehk suhkruhaigus on haigus, mille puhul on tegemist häiretega süsivesikute omastamisel. Toitumine on suhkrutõve ravi aluseks. Eesmärk on normaalse veresuhkru sisalduse saavutamine kindla, päevast päeva mittemuuutuvale toiduhulgale sobiva insuliini või tablettide doosi valimisega. Toitumise tähendus diabeediravis on aastatega muutunud. Ravi areng on andnud võimaluse suhtuda söömisesse endiselt loomulikumalt ja vabamalt. Tänapäevane suhkruhaige dieet ei erine enam oluliselt muule elanikkonnale antud toitumissoovitustest (Joassoone ja Täht 2003). I tüüpi diabeetikud vajavad diagnoosimise hetkest alates ravi süstitava insuliiniga. Ravireziim tuleb tagada, et insuliiniannused, toidukogused ja liikumine oleksid omavahel kooskõlas. II tüüpi suhkruhaigetel on sageli keskseks probleemiks liigne kehakaal, mistõttu toiduvaliku olulisem osa on toidukoguste sobiv piiramine. Seega eesmärgiks on vähendada ülekaalu ja
välja jätta kõik kiirelt imenduvad süsivesikud kui peamine rasvumise ja sellest tulenevate tervisehädade põhjustaja. Toidusoovitustes on aluseks võetud toidupüramiid: toiduained jagunevad rühmiti viiele põhikorrusele, lisaks alumine korrus ja ülemine püramiidi tipuosa. Alumine korrus kujutab endas puhta vee tarbimist ning päikese käes veetmist, mis on D-vitamiini allikas. Ning veel on toidupüramiidi põhja korrusel korrapärane sportimine ja normaalne kehakaal. Nimelt on paljud uuringud tõestanud, et suhkrutõve ennetamisel on eriti tähtis normaalne kehakaal, isegi 5 kg kaalulanguse korral langeb veresuhkur ca 12 mmo/l. Teise tüübi diabeedi ravis ongi esikohal dieet ja füüsiline koormus-liikumine ja alles kolmandal kohal ravimid.Ülemine korrus aga võimalikult harva tarbitavaid toiduaineid. Tinglikult on püramiidi alumistes osades need toiduained, mida tuleb
kuuga vähemalt 3 -Paku patsiendile toidupäeviku kui eale ja soole 2kg ühe kuuga kg pidamist kohane, millest annab - Patsient sööb -Patsient võtab -Jälgi dieedi jälgimist ja tunnistust kehamassi rohkem juurvilju ja alla 13 kg poole toidupäeviku pidamist indeks (KMI) üle 30 vähendab oma aastaga -Suurenda patsiendi füüsilist kg/m2 (32.05 kg/m2) ratsioonis rasvased
· Sportlike eeskujude mõju o Kui tippsportlane lausub, et kasutab vaid taimetoitu ja joob hapukapsamahla, leiab see kahjuks järgijaid · Treeneri mõjutus o Tema toitumisteadmised võivad puudulikud olla o Järgitakse konkurentide juttu ja tegusid · Meedia, reklaami eksitav mõju (nt. toidulisandid) · Spordikirjanduse, meedia ühekülgne käsitlus Spordis on 4 toitumise riskirühma · Eeldavad väikest kehamassi o Võimlejad, tantsijad · Lihasmassi suurendavad spordialad o Tõstmine, kulturism · Suure energiakuluga spordialad o Vastupidavusalad · Kehakaalu kiire muutmine on tavaline o Maadlejad, judo, poks Riskirühmad saavutusspordis · VÕIMLEMINE, BALLETT, ILUUISUTAMINE o Väike kehamass, organismi koormustaluvuse tagamine o Vähekaloriline toit pikema aja jooksul, tasakaalustada proteiinide,
Alustage väikestest muutustest ja kui need teile sobivad, siis jätkake. Tervislik eluviis peaks kujunema teie elu rutiiniks. Nõuandeid tervislikuks toitumiseks · Nautige toitu, mida sööte · Toituge mitmekülgselt. · Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid. · Ärge sööge palju rasvast toitu. · Ärge maiustage liiga tihti. · Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraalaineid. · Soolaga ei tohi liialdada. · Saavutage optimaalne kehakaal. · Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Toiduained jagatakse rühmadesse Toit peab varustama organismi vajalike toiainetega. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toiduaineid optimaalses vahekorras, seetõttu peab toituma mitmekülgselt. Et seda oleks kergem teha, jagatakse toiduained rühmadesse. · Tärkliserikkad toiduained o leib, sepik, sai o kartul o tangained o makaronitooted o teraviljahelbed, müsli
Nooruse allika iidne saladus (II raamat) Taassünni Pärl Peter Kelder 6. peatükk Toiduainete omavaheline sobivus ja õige dieet. Doktor Stanley S. Bass Arutlustes tervisest, pikaealisusest ja viiest rituaalsest toimingust, annab polkovnik Bredford mõned soovitused, mis puudutavad dieeti ja toitumist ning toidu olulist rolli inimese elus üldiselt. Bredfordi sõnul aitab õige dieet kaasa füüsilise seisundi paranemise sümptomite ilmnemisele. Vaadakem siis tema dieedialaseid soovitusi. Järeleproovitud aja jooksul veendus polkovnik, et hea tervise saladus peitub lihtsas toidus
Vee liigne joomine, mida soovitavad nn terviseeksperdid ilu ja vitaalsuse nimel, ei ole leidnud teaduslikku kinnitust. Ülemäärane veetarbimine koormab südant ja neerusid. Higistamise korral on nõrgalt soolakas vesi ideaalne jook, mis taastab ka organismist väljutatud soolade varud. Energiavajadus sõltub: · vanusest · soost · organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast · paljudest väiksematest teguritest · kõige enam füüsilisest aktiivsusest Vanus Kehakaal PAV Kehaline koormus aastat kg kcal/kg Väga vähene Vähene Keskmine Kõrge 1,4-1,5xPAV> 1,6-1,7xPAV 1,8-1,9xPAV 2,0-2,2xPAV Mehed, kcal päevas 19-30 70 (±)10 25 2450(±)200 2800(±)250 3150(±)300 3500(±)350 31-60 70 (±)10 24 2350(±)200 2700(±)200 3050(±)250 3400(±)300
................................................................................ 11 6. TREENINGPÄEVIKU ANALÜÜS.........................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 16 4 SISEJUHATUS Olen 35 aastane naisterahvas, 170 cm pikk ja minu kehakaal on 57 kg. Kehamassiindeks on 19,72. Kehamassiindeksi normaalne vahemik on 19-25. Selle KMI vahemikku olen ma normkaalus. Normkaalu seostatakse pikema elueaga, tervemalt elatud aastate ja väiksema haiguste esinemise riskiga. Pidasin päeviku veebilehel http://tap.nutridata.ee/, see programm tundus mugav. 5 1. TOIDUPÄEVIK Kolmapäev, 24.02.2016
koormus. Soovitused: 5-7 toidukorda, sõltuvalt isuliini süstimisest. Kindlad kellaajad, toidukordade vahe 2,5-3 tundi Õiged rasvad, valgud, süsivesikud Vältida kiiresti imenduvate süsivesikute rohket kasutamist ühekorraga Süsivesikud peavad andma kalorite hulgast 50-55%, rasvad 30%, valgud 10-20% Valgurikkad toiduained peaksid olema võimalikult madala rasvasisaldusega Vältida rohket soola Kasuta rohkelt köögivilja Magus kombineerida valkude-rasvadega Päevane kalorihulk 1800-2000 kcal, olenevalt füüsilisest koormusest ja vanusest. Toidurühmad Toiduvaliku lihtsustamiseks on jagatud toiduained 6 rühma: 1.Köögiviljarühm sisaldavad palju kiudaineid ja seal leiduvad süsivesikud imenduvad aeglaselt. Kartul siia rühma ei kuulu, kuna sisaldab palju tärklist. Kuivatatud oad, herned ja mais sisaldavad rohkesti süsivesikuid neid võib süüa 25-30g korraga. 2
SAUE GÜMNAASIUM SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE Uurimistöö Saue 2012 SISSEJUHATUS Toitumine on igapäevane ja kõiki puudutav teema. Tervislik toitumine aitab luua tugeva tervise ning on väga tähtis just kasvava organismi puhul. Tänapäeva kiires ühiskonnas on meie hulgas vähe neid inimesi, kes toituvad tervislikult. Õigesti toitudes saad luua elus edu. Toitumisega on seotud kindlasti ka õppimine ja õppeedukus, sest terves kehas on terve vaim. Antud uurimustöö annab ülevaate tervisliku toitumise põhitõdedest. Põhjalikumalt keskendutakse valkude, rasvade ja süsivesikute osatähtsusel. Uurimustöös on püstitatud mitu küsimust. Kas Saue Gümnaasiumi seitsmendate klasside õpilased toituvad mitmekesiselt? Milliseid toitaineid tarbitakse liigselt ja millest on puudujääk? Millised on poiste ja tüdrukute toitumisharjumuste
mäludes. Kui inimene ei ole päeva jooksul korralikult söönud, siis sööb ta õhtul kodus näljasena kiiresti ja liiga palju, mis viis selleni, et kurnatakse pankrease insuliini tootvad rakud. Pankreas väsib, ega suuda enam toota kvaliteetset insuliini mille üks tähtsamaid ülesandeid on kindlustada energiarikka glükoosi pääs rakkudesse. Vähemkvaliteetne insuliin osaleb glükoosist rasva sünteesimisel. Siit ka üks põhjus miks liiga suurte söögivahede puhul kehakaal suureneb. Keha teab, et ei saa niipea süüa ja seetõttu ladestab kogu aeg glükoosi rasvavarudesse (vt. biokeemia õppematerjal - ainevahetus). 5. Peatükk. KEHA TOIDUVAJADUS. KALORIMEETRIA 5.1 Keha toiduvajadus Organism vajab energia pidevat juurdevoolu. Kui seda ei toimu, lakkab organism ajapikku töötamast. Keha energiavajadus on määratud põhiainevahetusega ja tegevusteks kuluva ainevahetuse summaga.
Sugu, vanus, sotsiaal-majanduslik seis jne, arvuline suurus ja toimumispiirkond Projekti elluviimiseks vajaliku meeskonna koosseis ja pädevus (inimressursid) Kavandamise faasis on vajalik hinnata projektiidee reaalset rakendatavust (personal, keskkond, vahendid) Projekti metoodika tõenduspõhisus ja viited sellealase tegevuse tulemuslikkusele Eestis või mujal erialakirjanduses Mille alusel me teame ja saame väita, et tegevusel, mida me kavandame, on eeldatav mõju? VT Terviseinfo.ee Vt Tervise Ilmajaam Projektiplaani osad: iseseisev rühmatöö Tegevuste ajaplaan ja etapiline kirjeldus Selge kirjeldus mida ja mis aegadel kavandatakse teha Projektiks vajalikud ressursid Ruumid, materjalid, riist- ja tarkvara, eelarve jms -projektiidee reaalset rakendatavust (personal, keskkond, vahendid) Projekti riskianalüüs Mis võib minna valesti ja mida siis teha? Koostöö teiste projektide või tegevustega, võimalikud rahastamisallikad
Tervislik toitumine väljaspool kodu Eestis ei sööda väljaspool kodu väga sageli, kuid olenemata sellest peaks igaüks teadma, kuidas valida ka väljas süües tervislikke toite. Kuidas ei tasu toituda, tuleks eeskätt õppust võtta USA elanikest. 57% ameeriklastest sööb lõunat või einestab iga päev väljaspool kodu ning tihti valitakse söögikohaks just kiirtoidurestoran, mis on ka oluliseks põhjuseks, et ligi kaks kolmandikku ameeriklastest on ülekaalulised või rasvunud. Sellega tõuseb aga südame-veresoonkonnahaiguste, diabeedi, pahaloomuliste kasvajate ja paljude teiste haiguste risk. Restoranides on juba taldrikud sageli väga suured, toiduportsjonid on tavaliselt palju suuremad kui kodus. Tihti sisaldavad need ka palju energiat, rasva ja soola. Kui töökohas on söögikoht, kus pakutakse ka sooja toitu, siis tuleks kindlasti eelistada seda. Kohv koos saiakeste või pirukatega maksab peaaegu sama palju kui väike praad või
*Glükoproteiinid: v ja süsiv kompl, levinud rakumembraanis, seedetrakti nõredes mutsiin, hormoon türotropiin. *Nukleoproteiinid: v ja nukhappete kompl, sõltuvalt nukhapetes erist ribonukleo- ja desoksüribonukleoproteiine; *Fosfoproteiinid: v ja fosforhappe jääk, kaseiin, rida ensüüme; *Kromoproteiinid: hemoglobiin; *Metalloproteiinid: v ja metalli kompl (ferritiin). Tavalise elureziimi juures on ööpäevane valgu vajadus 0,8-1,0 g valku 1kg kehamassi kohta, mis oleks vajalik kogus kudede ümberehitamisel tekkivate vajaduste katteks täielikus jõudeolekus. Organismi võime valkusid varuda on üsna piiratud, sellepärast tuleb neid elutegevuse käigus pidevalt loomse ja taimse valgu kujul toiduga vastu võtta ja kehaomaseks muuta. Päevases koguses on tähtis ka selle aminohappeline koostis 9 asendamatud AH-t ei suuda organism ise sünteesida, järelikult nad omistada toiduga. Mida suurem on valgus
Teiseks põhimõtteks on mõõdukus, mis tähendab, et üle pingutada ühegi asjaga ei tasu, see teeb rohkem kahju, kui kasu. Kuigi vitamiinid on väga olulised ning me peaksime oma päevase vajaduse kätte saama, ei tasu liigselt neid tarbida, kuna mõned vitamiinid võivad suures koguses olla toksilised. Jälgima peaks ka, et ei ületaks oluliselt oma igapäevast energia vajadust, kuna sellega koormab inimeme liigselt oma organismi ning tagajärjeks on ülekaalulisus. Kolmas põhimõte on eelnevale natuke vastupidine, nimelt ei tasuks ka liiga vähe toitaineid tarbida, sest kui inimene ei saa vajalikke aineid oma toidust kätte, tekivad samuti probleemid organismis. Inimene võib oma päevase energia vajaduse küll kätte saada, aga ei saa sellest muid vajalikke aineid. Näiteks kui mitte süüa piisavalt valku, pole organismil millegiga ennast parandada ega ehitada. Viimane põhimõte ütleb, et toitumine peab olema mitmekesine
annaabi.ee 
