Kuidas sisustaksin oma vaba aja, kui mul on igakuine garanteeritud sissetulek, mis katab kulud toidule ja eluasemele. Kui mul on igakuine garanteeritud sissetulek, mis katab kulud toidule ja eluasemele, siis ma käiksin ikkagi keskkooli lõpuni, astuksin Tallinna Tehnikaülikooli IT-erialale. Lõpetaksin ülikooli läheksin tööle, kus aastate jooksul kasvaks ka palk. IT alased töö kohad pakkuvad ikka Eesti kohta head palka. Teeniksin oma raha, ning paneks suurema osa kõrvale, et minna reisima. Koguksin raha umbes kaks aastat siis oleks raha küllalt, et käia enam kui ühes kohas reisil. Reisides ei pea mõtlema kust saada
ülejäänu jäeti kesa alla. Järgmisel aastal pooled vahetati. Levinud oli ka aletegemine: mets raiuti maha, kuivatati ja süüdati siis põlema. Pärast maa kobestamist külvati sinna vili. Aleteoga saadi juurde uudismaad, mida võis hiljem põlipõlluna kasutama hakata. Eesti hakkas muinasaja lõpul välja kujunema meie taludele iseloomulik rehielamu. Algul oli see vaid üks suur ruum, mida köeti suure korstnata reheahjuga. Lisaks eluasemele täitis rehielamu ka viljakuivatuspaiga ülesannet. Hiljem ehitati rehetoa otsa küttekoldeta kamber.
Võrreldes kuludetsiile on näha, kuidas on omavahel seotud ning kuidas muutub leibkonnaliikme kulutuste osakaal erinevatele toodetele ja kaupadele tema sissetuleku suurenemisega. Näiteks esimesse detsiili kuuluvatel leibkonnaliikmetel kulus kõige suurem osa, peaaegu pool oma sissetulekust toidu ja alkoholita joogi peale, kõige vähem aga hotellide, kohvikute ja restoranide ning üldse vaba aja peale. Teistest suurema osa moodustasid ka kulutused eluasemele ning majapidamisele. 5 Kuludetsiilide keskmises osas oli protsentuaalselt vähenenud toidu, sideteenuste ja aktsiisikaupade kulutuste osakaal. Suurem osa oma sissetulekust kulus nüüd hoopiski vabale ajale ning transpordile. Viimases, X detsiilis on olukord võrreldes I detsiiliga tunduvalt muutunud. Kulutused
Ühiskond peab olema kujundatud nii, et indiviididele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Kõrged maksud ja rohked seadused ning eeskirjad pärsivad nende meelest ettevõtluse arengut. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustustele, haridusele või oma tulevikupensioni kindlustamisele. Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. Tänapäeval pooldab osa liberaale riigi heaolukohustuste osas mõõdukamat seisukohta. Need sotsiaalliberaalid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. Konservatism kujunes välja liberalismi vastandina 18ndal sajandil. Konservatiivide arvates tugineb ühiskond
......................................................7 KOKKUVÕTE................................................................................................................12 LISAD.............................................................................................................................13 SISSEJUHATUS Inimeste tarbimiskulutuste statistika annab tervikliku ülevaate sellest, kuidas inimesed kasutavad ära oma kuu sissetuleku. Tarbimiskulutused hõlmavad kulutusi toidule, eluasemele, transpordile, vabale ajale, tervishoiule, haridusele, riietusele ja palju muud. Enamasti moodustavad suurima osa kulutused toidule ja eluasemele ning nende maht ajas väga ei muutu kuna tegemist on esmatähtsate tarbekaupadega. Kulutused teistele valdkondadele on aga mõjutatavad erinevatest teguritest ja antud töös uuritaksegi seda, millised tegurid mõjutavad ühte tarbimiskulutuste valdkonda: kulutusi riietele ja jalanõudele.
sõltumata sellest, kes on ta vanemad või missugune on tema ühiskondlik positsioon. Mõistagi erinevad inimesed üksteisest oma huvide, võimaluste, eluviisi poolest, kuid võrdsus seisneb ühesuguste õiguste ja võimaluste olemasolus. Inimestel peavad olema võrdsed võimalused hea hariduse omandamiseks või oma erialal töötades, ja seda sõltuvalt tema enda jõupingutustest. Võrdsuse põhimõte rakendub näiteks siis, kui inimestel on ühesugune õigus eluasemele, sotsiaaltoetustele, kodanikuõiguste teostamisel. Siiski inimestena ei ole me aga kõik sugugi ühesugused. See, et me oleme faktiliselt ebavõrdsed, tuleb välja kõikjalt. Inimesed ei saa kunagi võrdseks võimete ja muude eluks oluliste omaduste poolest. Faktilist ebavõrdsust tõlgendavad ühed võrdsete võimaluste puudumisega, teised aga inimeste sünnipärase ebavõrdsusega. Eliiditeooria kohaselt jaguneb ühiskond tegelikult alati eliidiks ja lihtrahvaks.
Seetõttu pole liberaalide arvates õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Selle väitega olen minagi täielikult nõus, kuna jõukad inimesed on ise palju vaeva näinud selleks, et tulevikus endale hea elu tagada ja neid ei tohiks nende pingutuste pärast karistada kõrgete maksudega. Madalate maksude korral jääks kõigil inimestel rohkem raha kätte ja nad saaks ise otsustada millele teenitud raha kulutada kas toidule, lõbustustele, panna kõrvale, haridusele, eluasemele või oma tulevikupensioni kindlustamisele. Madalate maksudega kaasneks aga ka kindlasti suurem vastutus, sest töökaotuse ja terviseprobleemide korral ei toeta riik inimest vaid inimene peab ise hakkama saama. Minu arvates õpetaks see, aga inimest raha paremini hindama ja oma tegude eest vastutust kandma. Sotsiaaldemokraatide vaadetest ühtib minu arvamusega see, et riik peaks tagama tasuta hariduse võimaluse ja seda nii gümnaasiumi hariduse kui ka kõrghariduse raames
muidu helistatakse kui meeles on. Enamjaolt helistab T ise. MAJANDUSLIK TOIMETULEK Peamised sissetulekud (eurodes): Peamised kulutused (eurodes): Pension___725.-____ Toidule__________300________ Sotsiaaltoetused______0__ Ravimitele_______80__________ Muu (täpsusta)_töö_520____ Hooldusvahenditele____0_______ Sissetulekud kokku kuus_____ Eluasemele 200 Muu meelelahutus___200_____ Kulutused kokku kuus_____780___ 3. KODUNE KESKKOND Eluruumi tüüp: Maja, alu, osa peremajast, korter, korteri osa, muu (täpsusta) 3 toaline korter Kütmine: Keskküte, ahiküte, elektriküte, pliit, muu (täpsusta) keskküte Eluruumi üldine seisukord:
Kehra Gümnaasium Mosee Ettekanne Juhendaja: Õp. Leili Reimann Kehras 2008 Esimene mosee Varajaste moseede eeskujuks oli Muhammadi maja hoov Mediinas, mis ehitati 622 a. Esialgu oli see orienteeritud qibla järgi, mis näitas Jeruusalemma suunda. Alles 1,5 aasta möödudes orienteeriti see Mekale. Selle mosee funktsioon polnud rangelt religioosne, lisaks Muhammedi ja ta perekonna eluasemele täitis see ka poliitilisi ning juriidilisi ülesandeid. Rangete reeglite puudumist võib seletada sellega, et tol perioodil polnud reegleid veel antud, Allah alles ilmutas neid Muhammadile. Peale Muhammadi surma sai moseest oluline islami sümbol. Mosee püstitati iga sõjaväelaagri keskele. Vallutatud linnades rajati mosee paika, kus asus eelmine religioosne keskus. Nii ongi paljud moseed olnud algselt kristlikud kirikud. Paljudel juhtudel toimus muutus pikema aja
· Kiskjate või parasiitide suurem arvukus 15. Millised keskkonnaprobleemid seostuvad inimpopulatsiooni arvukuse kasvuga? · Toiduprobleemid- toidupuudus · Mullastiku hävimine · Taastamatute loodusvarade liig kasutamine · Happevihmad · Kliima soojenemine 16. Millistest komponentidest moodustub meie ökoloogiline jalajälg? Ökoloogiline jalajälje moodustavad kulutused : · Eluasemele, · Transpordile, · Söögile · Igapäevastele kaupadele · Teenustele 17. Mil viisil mõjutab inimene liigirikkust? Inimene vähendab liigirikkust, kuna inimesed hävitavad paljude loomade elupaigad ning inimtegevusega kaasneb ka maavarade kaevandamine ning tööstussaaste ja olmejäätmete kasv, mis on paljudele liikidele hukatuslikuks saanud. 18. Milline on võõrliikide peamine negatiivne aspekt elustikus?
osaleda. Art. 23 23 Laste õigused Lapsel on õigus võimalikult heale tervisele ning ravivahenditele ja tervise taastamisele. Art. 24 24 Laste õigused Lasteasutusse paigutatud lapsel on õigus perioodilisele ravi ja sellega kaasnevate tingimuste ülevaatusele. Art. 25 25 Laste õigused Igal lapsel on õigus eluasemele. Art. 27 26 Laste õigused Igal lapsel on õigus haridusele. Art. 28 27 Laste õigused Lapsel on koos oma kogukonnakaaslastega õigus saada osa oma kultuurist, tunnistada oma usku ja kasutada oma keelt. Art. 30 28 Laste õigused Lapsel on õigus puhkusele ja jõudeajale. Art. 31
aastal Kirovi oblastisse, vanemale pojale Aleksandrile (Leksile) määrati karistuseks 25+5 aastat. Aleksander Tõnisson oli abielus Selma Tõnissoniga, kes suri 22. detsembril 1981 Tallinnas. Tõnisson kuulus korp sakalasse Mälestus jäädvustused A.Tõnissost Jõhvi keskväljaku haljasalal on Aleksander Tõnissoni monument. 14. augustil 2002 avati Aleksander Tõnissoni sünnitalus tema mälestuskivi. 2009. aastal paigaldati Tõnissoni kunagisele eluasemele Tartus Magasini tänav 12a mälestustahvel. Kindralmajor Aleksander Tõnissoni tunnustused Eesti vabariigis: ● Vabadusrist, I liik 1. järk, 23.02.1920 ● Eesti Punase Risti teenetemärk, III klass, 22.02.1921 ● Eesti Vabadussõja mälestusmärk ● Eesti Punase Risti teenetemärk, I järk II aste, 19.02.1927 ● Eesti Tuletõrje kuldrist, I järk, 14.09.1928 ● Kotkaristi I klassi teenetemärk mõõkadega, 06.06.1930 ● Valgerist, III klass, 01.02.1932
PAREMPOOLSED IDEOLOOGIAD * liberalism peab ülimaks väärtuseks teadmist, vabadust, indiviidile loodud maksimaalne tegevusvabadus. -majanduses pooldavad nad vabaturgmajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalse riigi sekkumist -Sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Sp pole õiglane karistada rikkaid. Kõrgemate maksudega inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustusele või oma tulevikupensioni kindlustamisele konservatism- ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvustusele ja kristlikule moraalile. Kuigi kollektiiv on tähtsam kui üksikisik, ei tähenda see sugugi võrdsuse ülistamist, pigem vastupidi- konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist. -Majanduses on riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad rahvusliku kapitali ja ettevõtete huve.
ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et igale inimesele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Mina pooldan pigem parempoolset ideoloogiat, sest kuigi sünnilt on kõik inimesed võrdsed, sõltub igaühe elujärg ikka isiklikest jõupingutusest. Nagu öeldakse, on igaüks oma õnne sepp. Sellepärast pole minu arvates õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustustele, haridusele või oma tuleviku kindlustamisele. Samuti ei peaks riik tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. Kuna olen väga traditsiooniline inimene ja pean perekonda esmatähtsaks arvan, et kohusetundlikult tööl käiv inimene peaks teenima piisavalt, et kindlustada nii enda kui ka oma pere toimetulek. Kui inimesel puudub perekonna tugi, peaks riik maksma talle abirahasi ja toetusi. 5.Mida muudaksid Eestis, kui oleksid peaminister?
kuuluvad neile sel määral, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja vastavate õiguste olemusega. Põhiõiguste liigid: Ajaloolise kujunemise järgi: a)Inim- (kodanikuõigused) ja poliitilised õigused-inimõigused:õigus elule, isikuvabadus, liikumisvabadus, kodu puutumatus jne; poliitilised õigused-valimisõigus, koosolekute pidamise vabadus. b)sotsiaalsed ja majanduslikud õigused-õigus tervisekaitsele, haridusele, eluasemele. c)solidaarsusõigus (tunnustatud eelkõige rahvusvahelisel tasandil-õigus rahule, arengule, keskonnaalased õigused. Sisu järgi: a)vabadusõigus, b)võrdsusõigus, c)õigused riigi positiivsele tegevusele-kaitseõigused ja sotsiaalsed põhiõigused. Vabadusõigused-Vabadusõiguste esmane funktsioon on tagada isikutele võimalus elada ja tegutseda vabalt, ilma riigi ja kolmandate isikute sekkumiseta (tõrjefunktsioon). Samas on vabadusõigustel ka kaitsefunktsioon
Enamus inimesi siiski soetasid omale uue kodu või sõiduki liisingu abiga. Vähe oli neid kes olid suutnud vajamineva summa endale säästudena kõrvale panna. Ja liisingu- ja laenukohustused on just see osa kulutustest, mis statistikas kuidagi ei avaldu, kuigi see võtab paljudel ära suure osa teenitud tasust. Siinkohal tuleks natuke lähemalt vaadata inimeste kulutuste jaotust. Käsikäes palgatõusuga suurenesid ka n-ö sundkulutused ehk siis eluasemele ja toidule tehtavate väljaminekute osa kogutuludest. Statistikat vaadates oli nende väljaminekute osatähtsuseks umbes 40 protsenti, millest toidu arvele läks 25, eluasemekuludeks aga 15 protsendipunkti. Võrreldes Euroopa keskmiste riikidega on see väga kõrge näitaja ning veel mõttetum on meid selles osas võrrelda Ameerika Ühendriikidega. Kui Euroopas jääb sama näitaja allapoole 20 protsenti, siis USAs on sama näitaja sootuks 1213 protsenti
Liberaalide sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Nii lähtutakse heaolu tagamisel samuti vabaduse, konkurentsi ja individualismi põhimõtetest. Kuigi sünnilt on kõik inimesed võrdsed, sõltub igaühe elujärg isiklikest jõupingutustest. Nagu öeldakse, on igaüks oma õnne sepp. Seepärast pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustustele, haridusele või oma tulevikupensioni kindlustamisele. Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. Tänapäeval pooldab osa liberaale riigi heaolukohustuste osas mõõdukamat seisukohta. Need sotsiaalliberaalid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. On oluline, et inimesel oleks oma vabadust võimalik mõistlikult millegi jaoks kasutada. Nii ei
või oma erialal töötades, ja seda Neljas tase sõltuvalt tema enda jõupingutustest. Viies tase Võrdsuse põhimõte rakendub näiteks, Muutke teksti laade siis kui inimestel on ühesugune õigus Teine tase Kolmas tase eluasemele, sotsiaaltoetustele ning Neljas tase kodanikuõiguste teostamisel. Viies tase Kuidas võrdsust mõõdetakse? Võrdsust mõõdetakse lõpptulemis, mis tähendab tulude jaotust ja tarbimisvõimalust. Selleks on vaja demograafilisi uuringuid ja majandusprotsesside analüüsimist. (Lorenz`i kõver)
Siit loeme välja, et põhiharidusega inimestest elab kõige suurem protsent inimesi 10 ja enam korteriga elamutest. Kõrgharidusega inimesed elavad valdaval enamuses ühepereelamutes. Üldiselt on eramajade ülalpidamine kulukam ja korterid odavamad ning tänu haridusele võimaldab sissetulek kesk-ja kõrgharidusega inimestel kulukamaid investeerinuid teha. · Järgmiseks uurisime, et mis on vastajate rahaline hinnang oma eluasemele. Jooniselt (Joonis nr. 3) Joonis nr. 3 Korteri/ maja maksumus näeme, et põhiharduse ja keskharidusega kokku liidetud omandavad elanikud omavad üle 5 miljoni krooni maksvaid hooneid võrreldes keskharidusega inimestega. · Viimaseks vaatlesime, mis oli inimestel oma eluaseme finantseerimise allikas. Millised lahendused olidvalinud põhi-, kesk- ja kõrgharidusega inimesed ? Andmed on tabelis (Tabel nr.4) Tabel nr
CIAM-(International Congresses of Modern Architecture) 1928-1959, eesmärk oli modernse arhitektuuri ideede levitamine üle maailma. CIAM ei tegelenud ainult Modernse Liikumise arhitektuuriliste printsiipide vormistamisega, vaid nägi ka arhitektuuri kui majanduslikku ja poliitilist vahendit, mida saab kasutada, et parandada maailma läbi hoonete disaini ja linnaplaneeringu. Modernismi ja CIAM-i peamised arenguetapid saab välja tuua CIAM-i koosolekutena, kus keskenduti: · minimaalsele eluasemele · ratsionaalsetele ehitusmeetoditele · funktsionaalse linna põhimõtetele. CIAM pakkus välja, et linnade ühiskondlikud probleemid saaks lahendada range funktsionaalse eraldamisega ja elanikonna jaotamisega pikkadesse korterelamutesse. · Elamutele ja linnade taastamisele · Kunstile ja arhitektuurile · Linnasüdamele/kesklinnale Walter Gropius: 2
Enamiku arenenud riikide ökojalajälg ületab märkimisväärselt inimese kasutuses oleva ökoloogilise potentsiaali. Tarbimine on ülikiirelt kasvanud, kuna vaid pool sajandit tagasi (1961. a.) moodustas inimkonna tarbimishulk 50% maakera taastootmise võimest. Joonis 2. Euroopa riikide võrdlus ökoloogilise jalajälje alusel [3] Kui meie tarbimine ületab maakera võimalused, siis ei käitu me enam jätkusuutlikult, vaid tekitame ökoloogilist defitsiiti. Meie kulutused eluasemele, transpordile, söögile ning igapäevastele kaupadele ja teenustele loovadki ökoloogilise jalajälje, mille me endast maha jätame. Ökoloogiliseks jalajälge võib mõista ka kui meie koduplaneedi võimekust. Et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohiks inimeste ökojalajälg ületada keskmiselt kahte globaalset hektarit aastas. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg on aga 6,4 gha/in a. See tähendab, et kui kõik elaksid nii nagu meie, oleks meil vaja kolme maakera
kuus aga näiteks Soomes sõltub miinimumpalk alast ja valdkonnast kus töötatakse. Kõigile üldist ja ühist miinimumpalga määra pole kehtestatud. Ometigi teenib Soomes ka koristajana töötav inimene rohkem, kui Eestis mõni koolitatud spetsialist. Aga kuidas elab keskmine noor inimene Eestis ära 390 euroga kuus arvestades, et noor inimene tahab ka õppida ja sellele lisaks täiskohaga tööl käimine on väga raske? Ka väikeses, ühetoalises korteris elades kulub eluasemele koos kommunaalarvetega enamus miinimumpalgast ja kui ka midagi jääb üle, kulub see söögile, transpordile ja muudele eluks vajalikele asjadele. See teeb noorte olukorra raskeks ning hakatakse otsima väljapääsu ja nii paratamatult leitaksegi, et ainuke võimalus paremini elada, on minna välismaale. Ma usun, et paljud mõtlevad, et lähevad mõneks ajaks ja tulevad varsti tagasi aga kurb reaalsus on see, et mõnest ajast saab aasta, kaks, kolm ja nii edasi ning selle aja peale on
Sotsiaalprobleemide kuhjudes Miks eluasemepoliitika? Valitavatel kohtadel tegutsevatel isikutel (poliitikutel) on kohustus lahendada sotsiaalseid probleeme ja soov enda vaateid ja tegusid propageerida. Elamistingimustega rahulolematutelt kodanikelt on poliitikutel suhteliselt lihtne enda toetuseks hääli saada. (vt. Keskerakond ja sundüürnikud) Eestis Kvaliteetse eluaseme igale kodanikule kättesaadavaks tegemine on arenenud maades riikliku poliitika osa. Õigus eluasemele võib olla sätestatud Põhiseaduses, mõnes konkreetses seaduses, võib olla ka sätestamata (nagu Eestis). Eesti pole ratifitseerinud ka Euroopa Sotsiaalharta eluaset puudutavaid artikleid Halvas seisukorras elamud ja asumid mõjuvad negatiivselt omavalitsuse finantshuvidele. Vaene elanikkond maksab vähe makse, halb keskkond peletab eemale võimalikke investeerijaid. Korraliku eluaseme võimaldamine on oluline osa üldiste sotsiaalprobleemide lahendamisel
inimestele, toetatud eluruumid elluastujatele lastekodulastele jms). Riigi osalemine eluasemepoliitikas on seotud poliitiliste jõudude ning majandusringkondade huvidega. Maaomanikud koos ehitajatega on huvitatud madala riskiga investeeringutest, mille investoriks või osanikuks on riik. Kaudselt on kogu tööstus huvitatud riigi sekkumisest, sest iga tootja ihaldab madalat tööjõudu, mis on võimalik siis, kui tööjõu kulutused oma eluasemele on madalad või ei kasva sissetulekutega võrreldes kiiremini, mis on saavutatav, kui nõudlus ja pakkumine hoitakse riigi poolse sekkumisega tasakaalus või luuakse pigem pakkumise ülekaal, mis vähendaks ka üüri või rendihindu üüriruumidele. Selline olukord on saavutatav kui riik subsideerib eluaseme pakkujaid, - kattes osaliselt uusehitusega, remondiga, taasväärtustamisega (vähesel määral nt Eestis Kredex) või hooldusega (nt Kredex
küsimuses ning abi vastava väljaõppe saanud nõustajatelt konkreetsete sotsiaalprobleemide lahendamiseks. 2009. aastast alates on lisatud uusi teenuseid : igapäevane tugi, tööhõivealane toetust, toetatud elamine, elu kogukonnas ning ööpäevaringne erihooldus. Õigus saada õiguslikku ja majanduslikku kaitset Eesti ei ole seni seotud veel harta 11 nummerdatud lõikega, sh artikliga 23 (vanurite õigus saada sotsiaalset kaitset) ja artikliga 31 (õigus eluasemele). Kasutatud Lingid: www.riigiteataja.ee/akt/78197 www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Rahvusvaheline_sotsiaal kindlustus/sotsiaalharta_jareldused2012_tolgitud.pdf https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_sotsiaalharta www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0ahUKEwi_9qTG8eXKAhXJ 8HIKHYenAckQFggeMAA&url=http%3A%2F%2Fwww.riigikogu.ee %2Fdownload%2F2425853e-6612-3c15-9c19-3b86ce43636d %2Fold&usg=AFQjCNGGhuDOpk-
Antud tulemustega saab öelda, et igaüks on võimeline saama hakkama vähemaga. Kõik 20nest vastanust tunnistasid, et tegelikult kulutatakse rohkem kui vaja. Samuti tunnistati, et on tulnud ette olukordi, kus raha lastakse käest täiesti läbi mõtlematult ning seda hiljem võib olla ise kahetsedes. Miinimumsumma avalikustamisega tuli välja, et summat kokkupannes mõeldi eelkõige sundkulutustele ehk söögile ja eluasemele. Kuigi antud miinimumsummasid ei saa võtta 100% täpsusega, saab ligikaudse ettekujutuse inimeste toimetulekust. Tunnistati, et saaks hakkama ka veel vähemaga, aga sellest tulenevalt kaoksid ka igasugused tingimused ja võib olla isegi tahe üldse hakkama saada - tekiks ahastus, loobumistunne. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et kuna vastanuid oli ainult 20, siis ei saa teha antud tulemustest üldistavaid järeldusi.
on 40 aastat tööstaazi. Pensioni suurus sõltub ametist ja töökohast kas era- või riigisektoris ning arvutatakse 25 suurima töötasuga aasta aritmeetilise keskmisena. Erasektori pensionid on reeglina madalamad, keskmiselt 1300 ?, riigisektoris aga kõrgemad - 1800 ?. Prantsusmaa riigisektoris töötamist peetakse prestiizikaks, palk ja pension ületab oluliselt erasektori näitajad. Keskmiselt kulutab prantslane oma palgast eluasemele 22,5% ( 1993.a. 20,3%), toidule sh. alkohol ja tubakas 17,9 % ( 18,9%), sidele ja transpordile 17,8 % (16,3%), vaba aja veetmisele 13,1% (7,6%), tervisele 10,3% ( 10,0%) ja meediale 7,4% (7,8%). Viimase 10 aasta lõikes suurenes tarbimine 1998.a. järsult (3,4%), mis on selle perioodi kõrgeim näitaja. Keskmiselt kulutab prantslane palgast 76% reaalsete asjade ostmiseks, 24% aga nn. sotsiaalseteks vajadusteks - tervisele, haridusele, eluasemele. Kui alkoholi tarbimine (1970.a. 22,3 l, 2000.a
inimesed, kes püüavad mõjutada poliitikat neile olulises valdkonnas süütuse presumptsioon põhimõte, mille alusel ei tohi kedagi pidada süüdi olevaks enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist tarbijahinnaindeks (THI) statistiline näitaja elukalliduse mõõtmiseks, arvutatakse kaupade ja teenuste tarbimisnormide ja hindade alusel toimetulekupiir hädavajalikke kulutusi toidule, riietusele ja eluasemele kattev väikseim rahasumma, mille määra kehtestab valitsus, turunõudlus ostjate ostusoovid mingi kauba või teenuse järele turutasakaal olukord, mil nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasemel võrdsustunud turutõrge turumajanduse puudus, mis ei lase ressursse kõige paremini paigutada, selle olemasolul sekkub valitsus tööhõive tööealise rahvastiku hõivatus tööga, elanikkond vanuses 16 eluaastat kuni pensioniiga
Eestis on sotsiaalpoliitikas vähe tegeletud õigluse mõiste defineerimisega. Õigusmõiste uurijad on pakkunud väga erinevaid seisukohti. Eesti on lähtunud utilitariseerimispõhimõttest, kus lahenduste pakkumisel lähtutakse suurema hulga inimeste kasust, jättes vähemuse eest hoolitsemine tahaplaanile. Põhiseaduses pole kirjas, kas Eesti Vabariik on sotsiaalriik või sotsiaalne õigusriik. Ei ole ka nimetatud õigust eluasemele. Seda ei ole nimetatud ka Eesti liitumisel Euroopa Sotsiaalhartaga(R.Maruste). Inimväärse elu eelduseks on eelkõige eluaseme vajadus. See on riigi asi, et ükski kodanik ei satuks temast olenemata teistest halvematesse tingimustesse. Meil kehtiv hoolekandeseadus ei võimalda ühegi isiku püsivat elamistingimuste ja elukvaliteedi säilitamist. Kuna eluruumita isikuid on tunduvalt rohkem, kui kohti varjupaikades, siis saab ainult väike hulk neist minimaalsetki sotsiaalabi.
korteriga elamutest. Ning kesk- ja kõrgharidusega inimesed elavad valdaval enamuses ühepereelamutes. Üldiselt on eramajade ülalpidamine kulukam ja korterid odavamad ning 9 tänu haridusele võimaldab sissetulek kesk-ja kõrgharidusega inimestel kulukamaid investeerinuid teha. · Järgmiseks uurisime, et mis on vastajate rahaline hinnang oma eluasemele. Joonis ( joonis nr. 4 Joonis nr. 4 Korteri/ maja maksumus Siit näeme, et kesk- ja kõrgharidusega inimesed omavad üle 5 miljoni krooni maksvaid hooneid võrreldes põhiharidusega inimestega. · Viimaseks vaatlesime, mis oli inimestel oma eluaseme finantseerimise allikas. Millised lahendused olidvalinud põhi-, kesk- ja kõrgharidusega inimesed ? Andmed on tabelis ( tabel nr.5) Tabel nr. 5 Milline finantseerimis allikas oli teie praegusel eluaseme ostul ?
Tööturg süsteem, kus ühed (tööostjad) pakuvad oma tööjõudu ehk oskusi ja teadmisi, teised (tööandjad) aga töökohti Unitaarriik ühtne tugeva keskvõimuga riik (Prantsusmaa, Briti Ühendkuningriik, Eesti) Vabariik riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament Vaesuspiir ehk toimetulekupiir valitsuse poolt kehtestatud väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused toidule, riietusele ja eluasemele Valimiskogu presidendi valimiseks moodustatav esinduskogu Eestis, kuhu kuuluvad Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajad Valimissüsteem seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moodustatakse valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ning jagatakse saadikukohad Valitsus täidesaatva võimu organ; Eestis tegutsevad vabariigi valitsus, maavalitsused ja linna/valla valitsused
tagama, et tööandjad enne kollektiivset koondamist töötajate esindajaid aegsasti informeerivad ning konsulteerivad nendega kollektiivse koondamise vältimise, piiramise või selle tagajärgede leevendamise viiside ja abinõude üle; nendeks võivad olla näiteks sotsiaalsed lisaabinõud, mille eesmärk on eelkõige töötajate abistamine ümberasumisel või ümberõppel. 30. Õigus kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest Eestis ratifitseerimata artikkel 31. Õigus eluasemele Eestis ratifitseerimata artikkel Kasutatud kirjandus https://www.riigiteataja.ee/akt/78197(27.09.13) http:// www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/sotsiaalharta/Ratifitseerimata_komiteeraport.pdf(27.0 Täname kuulamast!
Unitaarriik ühtne tugeva keskvõimuga riik (Prantsusmaa, Briti Ühendkuningriik, Eesti) Vabaabielu abielu, mis pole riiklikult registreeritud ning kus abikaasade suhteid reguleerivad nendevahelised kokkulepped, mitte perekonnaseadus Vabariik riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament Vaesuspiir ehk toimetulekupiir valitsuse poolt kehtestatud väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused toidule, riietusele ja eluasemele Valimiskogu presidendi valimiseks moodustatav esinduskogu Eestis, kuhu kuuluvad Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajad Valimissüsteem seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moodustatakse valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ning jagatakse saadikukohad Valitsus täidesaatva võimu organ; Eestis tegutsevad vabariigi valitsus, maavalitsused ja linna/valla valitsused
lastetöö keelamine; haigestumiste ärahoidmisele ja vähendamisele ning kodanike pikaajalise aktiivse elu tagamisele suunatud teadusliku uurimistöö arendamine. Kliinikute, polikliinikute, haiglate, sanatooriumide ja teiste raviasutuste võrgustik; Kõik teenused olid patsiendile tasuta (s.h hambaravi); Arstide ülekoormatus ja tervishoiu alarahastamine; Eluasemepoliitika Eesti NSV kodanikel on õigus eluasemele. Selle õiguse tagavad riikliku ja ühiskondliku elamufondi arendamine ja kaitse, kooperatiiv- ja individuaalelamuehitusele kaasaaitamine, heakorrastatud elamute ehitamise programmi täitmist mööda antava elamispinna õiglane jaotamine ühiskondliku kontrolli all, samuti madal korteriüür ja väike tasu kommunaalteenuste eest. Eesti NSV kodanikud peavad säästvalt suhtuma neile antud eluruumidesse. Pikad ootejärjekorrad;
avaliku sektori poolse eluasemete pakkumise; Nõudlus – suurendavad meetmed on suunatud otseselt eluaseme tarbijatele. Maailmapraktika põhjal annab parimaid tulemusi pakkumise ja nõudluse samaaegne mõjutamine. Meetmed elamuprobleemi lahendamiseks: 1. Tunnustatud korteristandardi suurus leibkonna kohta. Sotsiaalne norm 18 m2 üldpinda iga leibkonna liikme kohta ja lisaks 15 m2 iga leibkonna kohta. 2. Perekonna sissetulekust eluasemele kulutatav osa. Keskmiselt loetakse selleks 25% (min 20%, max 30%). 3. Sissetulekute ümberjagamine. Üürnike subsideerimine tasemeni, mille juures nad oleksid suutelised ostma või üürima elamispinda vabaturuhindadega. Toetama korteriühistute tegevust. 4. Elanike reaalsissetulekute suurendamine. Arenenud laenusüsteemi korral on võimalik osta (ehitda) elamispinda, kui ruutmeetri keskmine maksumus võrdub keskmise kuupalgaga.
4) kulutuste ja investeeringute otsus tuleb teha oma vajadustest lähtudes 5) hinnata tuleb plaani täitumise edukust Eesmärkide realiseerimseks, vara säilitamiseks ja suurendamiseks vajame tulusid; neid tuleb alati realistlikult hinnata. Samal ajal tuleb arvestada, et aasta- aastalt tõuseb mingil määral töötasu, kuid samas tuleb arvestada ka inflatsiooniga. Ühtlasi tuleb selgeks teha ka põhilised väljaminekud e. kulutused toidule, eluasemele, riietele. Eraldi tuleks kavandada kulud maksude maksmiseks või võlgade talumiseks, sest iga pere väljaminekud võivad olla väga erinevad. Tuleb ka arvestada eelarve piiriga. Eelarve piir sõltub oluliselt kaupade hindade omavahelistest proportsioonidest. Ta näitab kui palju ühe kauba ostmisel saame osta rohkem teist kaupa. Iga inimene saab osta ni palju, kui suur on tema sissetulek, see ongi eelarve piiramine. Järelikult peame kaaluma mida
kroonilise vaesuse tulemusena elementaarse turvalisuse puudumine mõjutab samaaegselt mitmeid inimeste elu aspekte, kui see on pikaajaline ja ohustab tõsiselt inimeste võimalusi taastada oma õigusi ning jätkata oma kohustuste täitmist tulevikus. Ligipääsu puudumine (lack of entitlement) Nt. kodututele puudub ligipääsu võimalused eluasemele või maale Tõrjutus (exclusion) Sotsiaalne tõrjutus mõjutab indiviide, inimgruppe ja geograafilisi piirkondi. Sotsiaalne tõrjutus ei sõltu vaid sissetulekutest vaid mõjutab ka juurdepääsu tervishoiule, haridusele ja teistele teenustele, eluasemele jne. Vaesus kui moraalne hinnang (poverty as moral judgement) Vastuvõetamatud eluraskused (Unacceptable hardship)
remonti. Laen on keskmise pikkusega, tagatiseks on käendus või eluase. Intressimäär on fikseeritud või ujuv. Õppelaen- riigi garanteeritud laen, mis on mõeldud kutseõppeasutuste õpilastele ja kõrgkoolide üliõpilastele. Tagatiseks nõutakse isiku käendust või kinnisvara. Intressimäär on fikseeritud. Eluasemelaen- eluaseme ostmiseks, ehitamiseks või remontimiseks. Nõutav on lisatagatis (lisaks ostetavale eluasemele) või omafinatseering. Intressimäär on fikseeritud või ujuv. 25. Äriklientide laenud Arvelduskrediit- võimaldab minna arvelduskontoga miinustesse teatud limiidi piires. Käibekapitalilaen- ettevõtte likviidsuse juhtimiseks ühe aasta piires, ehk tegemist on lühiajalise laenuga. Investeerimislaen- pikaajaline laen, tavaliselt põhivara soetamiseks. 26. Pikaajaliste laenude intresside arvutusmeetodid Nt liitintress
See oli nagu hea ja ühtlasi ka valus. Hea oli nagu kõhus ja valus südames või kusagil veel sügavamal ja kaugemal. Sai Millilt kaardi, allkirjaks M, kaardil oli Milli juuste lõhn. Sai vallakirjutaja, härra Lutsu abiliseks. / Teavitab, et läheb linna õppima. Aitab Maiet kirjade kirjutamisel Juhanile. Maie kissib teda pimedas kosjaviina mõju all. Annab raha, et Indrek saaks linna õppima minna. / ..ja kellelgi ei tulnud mõttesse, et tema veel kunagi siia kui oma eluasemele võiks tagasi tulla. 20. poeg Ants rässaka kehaga, hakkaja loomuga, leidliku vaimuga, ei vandunud kellelegi alla, rõõmsa meelega, isegi kõige halvemad silmapilgud ei pannud teda kuigi kauaks norutama. Ema käsku tahtis täita, aga ei täitnud, isa käsku täita ei tahtnud, aga täitis. Ei armastanud pead murda ega südant valutada asjade pärast, mis olid kättesaamatud või tühised. Tühine oli pasuna puhumine, ussidega mängimine. Konnad. 21
ellurakendamine vastavalt siseriiklikele seadustele. 2. Soodustusi tuleb anda lähtuvalt vajadusest, võttes arvesse lapse ja tema hooldamise eest vastutavate isikute majanduslikku olukorda ja tingimusi seoses lapse ülalpidamisega, samuti muid kaalutlusi, mis on olulised lapse poolt või tema nimel lapse huvides tehtud toetuste saamise avaldustes. Artikkel 27 1. Osalisriigid tunnustavad iga lapse õigust eluasemele, mis vastaks lapse kehalisele, vaimsele, hingelisele, kõlbelisele ja sotsiaalsele arengule. 2. Vanema(te) või teiste lapse eest vastutavate isikute esmane kohustus on tagada vastavalt oma võimetele ja rahalistele võimalustele lapse arenguks vajalikud elutingimused. 3. Osalisriigid võtavad vastavalt oma riigi tingimustele ja võimalustele tarvitusele asjakohased abinõud vanemate ja teiste lapse eest vastutavate isikute toetamiseks selle õiguse elluviimisel ja
ja võtavad tarvitusele vajalikud abinõud, et tagada selle õiguse täielik ellurakendamine vastavalt siseriiklikele seadustele. 2. Soodustusi tuleb anda lähtuvalt vajadusest, võttes arvesse lapse ja tema hooldamise eest vastutavate isikute majanduslikku olukorda ja tingimusi seoses lapse ülalpidamisega, samuti muid kaalutlusi, mis on olulised lapse poolt või tema nimel lapse huvides tehtud toetuste saamise avaldustes. Artikkel 27 1. Osalisriigid tunnustavad iga lapse õigust eluasemele, mis vastaks lapse kehalisele, vaimsele, hingelisele, kõlbelisele ja sotsiaalsele arengule. 2. Vanema(te) või teiste lapse eest vastutavate isikute esmane kohustus on tagada vastavalt oma võimetele ja rahalistele võimalustele lapse arenguks vajalikud elutingimused. 3. Osalisriigid võtavad vastavalt oma riigi tingimustele ja võimalustele tarvitusele asjakohased abinõud vanemate ja teiste lapse eest vastutavate isikute toetamiseks selle õiguse elluviimisel ja vajaduse korral
arengu faasist. Languse ja madalseisu faasis nõudlus väheneb, millega kaasneb turu ahe- nemine ja paljude ettevõtete senisest tegevusest loobumine või pankrotistumine. Kuna sissetulekud on madalad, pööratakse suuremat tähelepanu esmatarbekaupade ostmisele. Järgnevas kasvu ja õitsengu faasis toimub kõik vastupidiselt: tootmine intensiivistub, tekivad uued töökohad, toodete ja teenuste tarbimine kasvab. Teiseneb ka nõudluse struktuur: kulutused toidule ja eluasemele asenduvad järjest rohkem kestvuskaupade ostmisega. Turundusspetsialist peab olema kursis ka majandusliku arengu üldiste trendidega. Käesoleva aja majanduselu iseloomustavad järgmised tunnused: *kaupade pakkumises suureneb teenuste osakaal; *kasvab vahendustegevuse tähtsus; *suureneb väikeettevõtluse osakaal; *intensiivistub uuendustegevus ja uuendusprotsess kiireneb;
Peale selle loob sotsiaalsed suhted perekond, kellega eluaset jagad. Kas kutsun külla sõpru, kuidas saan läbi naabritega, kas osalen ühistu töös. Eluase on elamise protsess ja sellega kaasnevad sots suhted ja staatus eluruumis. Aga eluase ei ole veel kodu. Ja eluaseme puudumine ei tarvitse veel olla kodutus. Kodu tunne, et kuulud kuhugi, kindlus. Kuhu sind oodatakse, pere. Kikas kodu on väärtushinnang, mille me ise anname või ei anna eluasemele. Kodu on ootsused, mida me ootame, et eluase meile pakuks. Kindlus, turvatunne, võimalus olla omaette, oma perekonnaga. Kodu on koht, kuhu alati minna. Kui te ütlete, ma lähen koju, siis kuhu te lähete. Kikas haapsalu poiss ja päris pikka aega, kui oli juba tallinnas ja kui ta ütles, et läheb koju, mis tähendas ikka, et läheb haapsallu vanemate koju. Veel 5 aastat võttis, kui kodu hakkas olema tallinna korter. Kas ühikasse minnes ütled, et lähed koju? Kodu teeme me endale ise
inimõigused: õigus elule, isikuvabadus, liikumisvabadus, õigus õiglasele kohtumõistmisele, kodu puutumatus. poliitilised õigused: valimisõigus, koosolekute pidamise vabadus, ühenemisvabadus (eriti parteide moodustamise vabadus) · b) sotsiaalsed ja majanduslikud õigused: õigus abile puuduse korral, õigus tervise kaitsele, haridusele, eluasemele. · c) solidaarsusõigused: õigus rahule, õigus arengule, keskkonnaalased õigused. 56. Põhiõiguste sisu järgi võib eristada järgmisi õiguste liike: · vabadusõigused · b) võrdsusõigused · c) õigused riigi positiivsele tegevusele kaitseõigused; sotsiaalsed põhiõigused 13. Põhiõiguse kandjad ja adressadid 57
õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. * Õigust säilitada oma seadusega tunnustatud identiteet, sealhulgas kodakondsus, nimi ja perekondlikud suhted. * Õiguse väljendada oma vaateid vabalt kõikides teda puudutavates küsimuste- kes on võimeline iseseiskavaks seisukohavõtuks. * Sõnavabadusele. * Õigus seaduslikule kaitsele, kui on rikutud tema isiklikke kirjavahetusi jms. * Õigus sotsiaalsele turvalisusele. * Õigus eluasemele. * Õigus haridusele. * Kogukonnakaaslastega saada osa oma kultuurist, tunnistada ja viljeleda oma usku ning kasutada oma keelt- nt rahvusvähemused. Lapse õigused on inimõigused- hoolimata vanusest, soost, rahvusest või muudest tunnustest. Kui räägime lapse õigustest, mõtleme lapse inimõigusi. 1. Õigus elule ja arengule 6. Õigus nimele ja kodakondsusele 2. Õigus kaitsele 7. Õigus emakeelele ja kultuurile 3
pendeltamine, investeering elamusse ei pruugi alati olla likviidne, kulud soetamisele ja võõrandamisele 47. Eraviisiliselt üürile antavate eluruumide omanike huvid ja selle mõju kinnisvara korrashoiule Maksutase ja tulu mida omanik tahab saada pinna eest. Kui on peale pandud üüri piirmäärad siis see takistab omaniku tegevust 48. Põhilised valdkonnad, mille kaudu riik mõjutab eluasemekorraldust ja eluruumide haldamist Seadusandlus: - Kodanikuõigused (õigus eluasemele) - Omandiõigus - Elamuseadus (osapoolte õigused ja kohustused) - Sanktsioonide süsteem kohustuste täitmise süsteemi tagamiseks *planeeringute korraldus ja tagamine-regionaalareng *järelevalve korraldus *eluaseme kvaliteedi kriteeriumid *finantsregulatsioon 49. Munitsipaalelamufond, selle haldamise korraldamise positiivsed ja negatiivsed aspektid Positiivsed aspektid: Täpne bilanss;tehniline areng ja korrashoid hästi korraldatav;kulud
Unitaarriik ühtne tugeva keskvõimuga riik ( prantsusmaa, briti ühendriigid, eesti) Vabaabielu abielu, mis pole riiklikult registreeritud ning kus abikaasade suhteid reguleerivad nendevahelised kokkulepped , mitte perekonnaseadus. Vabariik riigivalitsemisvorm , kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Vaesuspiir (toimetulekupiir ) valitsuse poolt kehtestatud väikseim rahasumma , mis katab hädavajalikud kulutused toidule, riietusele ja eluasemele. Valimiskogu presidendi valimiseks moodustatav esinduskogu eestis, kuhu kuluvad riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajad. Valimissüsteem seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moodustatakse valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ning jagatakse saadikukohad. Valitsus täidesaatva võimu organ. Valitsuskriis olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust kas mõnele ministrile või kogu valitsusele;
Inim- ja poliitilised õigused: - Inimõigused: õigus elule, isikuvabadus, liikumisvabadus, õigus õiglasele kohtumõistmisele, kodu puutumatus jm. - Poliitilised õigused: valimisõigus, koosolekute pidamise vabadus, ühinemisvabadus jm. Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused: õigus abile puuduse korral, õigus tevise kaitsele, haridusele, eluasemele jm. Solidaarsusõigused: õigus rahule, õigus arengule, keskkonnaalased õigused Sisu järgi võib põhiõigusi liigitada: Vabadusõigused Võrdsusõigused Õigused riigi positiivsele tegevusele: - Kaitseõigused - Sotsiaalsed põhiõigused 3) Haldusõigus: Avalik haldus kui haldusõiguse reguleerimise ese. Avalik haldus on riigi haldus laiemas mõttes. Organisatsioonilises mõttes see on
(1995), Ungari (1990), Venemaa (1996), Ühendkuningriik (1949). Konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse elule, isikuvabadusele ja turvalisusele; õiglasele kohtulikule arutamisele tsiviil- ja kriminaalasjades; valida ja olla valitud; südametunnistuse-, mõtte-, ja usuvabadusele; sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus); omandile. Ei taga sotsiaalseid õigusi: õigust tööle, teatavale elatustasemele, eluasemele, kodakondsusele jne. Konventsioon keelab piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise; surmanuhtluse; konventsiooniga tagatud õiguste ja vabaduste kasutamise diskrimineerimise; oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise mittelubamise; välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Euroopa Inimõiguste Kohus on konventsiooni järelevalveorgan. Asub Strasbourgis, kohtunikke 47, st üks igast EN liikmesriigist. Eestit esindab praegu Rait Maruste
mis kataks isiku enda ja pere kulutused. Vigastatule vähemalt samaväärse sissetuleku säilitamine aitab hoida kogu pere materiaalselt olukorda heal ning inimväärikal tasemel. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 10 järgi on põhiseaduse üheks aluspõhimõtteks inimväärikuse põhimõte. Inimväärikuse põhimõte nõuab muu hulgas, et inimese esmavajadused ehk vajadused toidule, riietele, hügieenile, tervishoiule, transpordile, eluasemele oleksid rahuldatud ning tal oleks võimalik ilma häbita osaleda aktiivselt igapäevaelus. Kui inimese igapäevane toimetulek on kindlustatud, on üldjuhul tagatud ka tema inimväärikus. Pereliikme vigastada saamine on hetk, kus ei suudeta enam iseenda toimetulekut kindlustada. Toimetulematus võib avalduda nii materiaalses vormis (elatusvahendite puudus) kui mittemateriaalses vormis (nt suutmatus ilma kõrvalise abita teha igapäevatoiminguid, nt käia poes, hoolitseda hügieeni eest vms).
annaabi.ee 
