Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elu perioodid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jonni, sõbranna, joosep, argivanemlus, vastutusvanemlus, indrekul, iseseisvus, maalaps, nuta, joosepi, hakkaks, lapsevanemaks, kaasab, harjuma, hoolitsus, lapsevanemad, hoolitseda, mäletan, hakkan, üksikud, elasin, paras, tahta, lehmad, lambad, algkooli, vist, lollid, kolinud, minust, armastan, tunnen, tähega, kuulama, mänguasjad, jonniminepandud laste vanemad. Vanemad siis kannavad vastutust lapse hooldamise ja kasvatamise eest. Sotsiaalne vanemlus: on seotud vanemateks peetavate isikute ja lapse kooseluga, lapse eest hoolitsemise ja tema tarvete rahuldamisega. On bioloogilised vanemad, kes täidavad lapsevanema rolli vastavalt ühsikonna ootustele. Psühholoogiline vanemlus - lapse vanem on inimene, kellega teda ühendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kõige enam mõjutab. See jaotub neljaks osaks: argivanemlus (kooselu, ühine argielu), emotsionaalne vanemlus (armastus, kiindumus, tundesoojus), päritoluvanemlus(vanemate ja laste ühine ajalugu, ühised mälestused) ja vastutusvanemlus(hooldus, hoolitsus, vastutus). Vanemlik vastutus Euroopa Liidus Ema või isana olete teie vastutavad oma laste kasvatamise, hariduse andmise ja vara (kui neil seda on) eest. Teil on samuti õigus neid juriidiliselt esindada. Kõigis ELi liikmesriikides on emal automaatselt oma lapse ees vanemlik vastutus, samuti nagu
ISESEISEV TÖÖ nr 2 (Laps ja lapsevanemaks olemine ning kodu ja argielu põhjal; pt 4,5) Palun vasta alljärgnevatele küsimustele. Arutelu ei pea olema pikk. 1.Meenutage, kuidas vastati lapsepõlves teie küsimusele, et kust lapsed tulevad? Kuidas vastaksite sellele küsimusele nüüd, kui küsijaks on 4-5 a laps. Mõeldes küsimusele ja üritades meenutada, ei tulegi meelde, et oleksin seda ise vanematelt kunagi küsinud. Olin varakult nii tark ja lugesin palju raamatud ning jälgisin teles reklaame. Oskasin sellele huvi tekkides juba ise vastuse leida. Kui minult küsitaks, vastaksin nagu on. Ütleksin, et naise ja mehe vahelisel seksuaalsuhtel või sugulisel teel, mis juhtub peale abiellumist (rääkides varakult lapsele abielu olulisusest ja olemasolust ning lootes, et see lapseni jõuab ja suurena tema tõekspidamistes ja põhimõtetes kajastub). 2.,,Palju õnne. Te ootate last" Millised võiks olla esmased mõtted naisel või mehel seda lauset kuuldes? (Valige M või N vasta
Ja kõik muretsemise mõtted peast välja visata. Väga harvadel juhtudel see ka õnnestub, kuid mitte alati. Kui ta palus mul endale pärast 12-tunnist hilinemist järele tulla, helistas, siis mõtlesin, et see oli viimane kord. Aga kui see kordus, jälle siiski andestasin talle.» Kuidas sellest aru saad, et ta on sind petnud? «Tekivad igasugused telefonikõned poole öö ajal ja hommikuti; tema väidab, et helistab sõbranna, aga mitmeid kordi on jäänud vahele: sõbranna asemel helistab meesterahvas. Väidetavalt ta lihtsalt kasutab neid noormehi sõpruse ja seltskonna eesmärgil, mitte millekski 5 sõltlase analüüs muuks.» Kuidas naine saaks paremini oma meest mõista? «Mina soovitaksin naistel hoida meest nii palju kui võimalik. Kui ei ole armastust, siis üldse mitte kokku kolida. Parem lõpetada suhe kohe alguses, ja seda poleks vaja pärast kahetseda.
LAPS JA LAHUTUS Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Mis on lahutus?........................................................................................................................3 2.Kuidas mõjub lahutus lapsele?.................................................................................................3 2.1Vanemate suhete mõju lapsele enne lahutust.....................................................................3 2.2Lahutusprotsessi mõju lapsele...........................................................................................3 2.3Lapse elu peale lahutust.....................................................................................................4 3.Kuidas teha lahutus lapsele võimalikult kergeks?...................................................................5 Kokkuvõte......
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomitega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis. Www. ATH.ee seal on infot Rahvusvaheline tähis on ADHD. Häire F90 Termin hüperaktiivsus on kreeka-ladina päritolu. Kreeka hyper` on peal, üleval, teisel pool ` on seotud normi ületamisele osutavate sõnadega. Ladina activus tähendab tegutsemist, toimekust. Psühholoogiasõnastikutes on hüperaktiivsust kirjeldatud kui tähelepanematust, impulsiivsust, kõrgendatud liikumisaktiivsust. MIS ON ATH? Lapsel kellel on raskusi keskendumisega ja tavapäraste käitumisreeglitele allumisega. See on olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas,mis põhjustab toimetulekuraskuseid : nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tekivad alati lapseeas, tavaliselt esimese viie eluaasta
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ). Teiste lastega üheskoos söömine, potil käimine ja magama minemine on tegevused, mis vajav
Üheks neuroosi tekke põhjuseks võib olla asjaolu, et poisil on armastav, aga kas liiga järeleandlik või siis võimukas ema ja nõrk ning ükskõikne isa. Sellisel juhul võib poiss jäädagi varasesse emassekiindumuse staadiumi ning temast võib kasvada emast sõltuv inimene, kes tunneb end abituna, kelle püüdlused iseloomustavad saajat - see tähendab, et tema tahab olla saaja, olla kaitstud ja hoolitsetud, ning tal puuduvad isapoolsed omadused, nagu enesevalitsus, iseseisvus, võime elus hakkama saada. Võimalik, et ta püüab igas inimeses leida "ema" - nii naistes kui ka meestes, kellel on autoriteeti ja võimu. Teisest küljest jällegi, kui ema on külm, tundetu ja võimukas, võib laps emaliku kaitse vajaduses isa poole ning hiljem isa asemike poole pöörduda - sellisel juhul on lõpptulemus samasugune kui eelmisel, või siis areneb laps ühekülgselt isale orienteeritud inimeseks, kellele on tähtsad ainult seadus, kord ja võim ning kel puudub võime
Mängukeskkonna loomine on laste mängumaailma loomisel väga oluline tingimus. Lapse mängumaailmas peab olema palju erinevat ja mitmekesist mängumaterjali. Seal peaks olema nii suurt kui väikest mängumaterjali, samuti mänguvahendeid toas ja õues mängimiseks (Ugaste 2005:162). Mida vaesem on mängunurk, seda kasinam on lapse sõnavara. Kuid kindlasti ei tohiks see olla üle kuhjatud, eriti kallitest mänguasjadest. Tegevus ja mäng pakuvad iga päev uusi arusaamu ning mõisteid. Maalaps leiab koduümbruse loodusest tuhandeid mängukanne. Neli seina ei anna lapsele ei mõisteid ega mänge. Loodus jääb kõige paremaks klassitoaks. Maalapsele algab kodutunne juba kaugel pilvepiiril paistva kodumetsaga. Suurlinn tapab koduhinge ja-vaimu (Niiberg&Linnas 2007:14).' 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk Mänguasju liigitades, valides ja eelistades tuleks lähtuda sellest, milliseid vaimseid ja füsioloogilisi funktsioone nad arendavad
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga
Vajaduste rahuldamise liiga pikk ooteaeg on tähelepanekute kohaselt põhjustanud juba pooleaastaselgi lapsel agressiivset käitumist. Samal põhjusel ei teki lapsel ka põhiturvalisust ega usku hoidjasse ning see omakorda raskendab hiljem iseseisvumist. Teisest küljest põhjustab lapse liiga sage hooldamine, tema ülehooldamine ja võimalike vajaduse rahuldamine siis, kui ta pole neist veel märku andnud, passiivse, pikaajalise sõltumise hoidjast. Laps ei nuta oma rõõmuks, tal on alati mingi põhjus. Üksindus ja igatsus teise inimese järele võivad olla väga tugevad tundmused. Nutt, millele hoidja ei reageeri, süvendab imiku ebakindlust, vähendab põhiturvalisuse ja eneseväärikuse arengu võimalusi. See põhjustab ka agressiivset käitumist, millel on kalduvus tugevneda, kui laps peab hooldamist järjest sagedamini ootama. Ajapikku tekib lapsel oma kehast, selle piiridest ja oma välimusest kujutlus. Kujutlus
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
....................................................................................................200 Sotsiaalne areng..................................................................................................202 Täiskasvanu ja murdeealine...............................................................................206 Identiteedikriis 16-19 aastasena.............................................................................209 Isiksuse areng – emotsionaalne iseseisvus.........................................................209 Sotsiaalne areng..................................................................................................211 Ideoloogiline kriis 19-20/25 aastasena...................................................................215 Noorusea arengutulemus........................................................................................217 LISATEEMAD.................................................................................
nende eest hoolitseb, vaid surma tõttu toimuvad suured muutused ka nende igapäevases elus. Suurem osa lastest eitab vanemate surmaga seotud lõplikkust. Lapsevanema surm on nii põhjapanev sündmus, et laps hakkab tegelikkusest kaugenema. Ta ei katkesta siiski oma sidemeid tegelikkusega, vaid võtab selle omaks vähehaaval. (Forlag, 1989, 33) 2.1 Leina mõju lapsele Emotsionaalse kaitse tugevnemine on sageli otseselt märgatav. Üpriski paljud ei nuta, mõned võivad naerda, paljud esitavad praktilisi ja otsekoheseid küsimusi. (Forlag, 1989, 33) Lastel on jõuline vajadus tõrjuda sündmust oma mõtetest eemale, et nad võiksid selle vähehaaval oma kogemustega ühendada. Kuna teadvus ei talu tugevaid tundeid, surub see kõik sündmusega seotud mõtted kõrvale. Selle tõttu ei ole lastes märgata mitte mingisugust välist muutust. Nad maandavad oma tugevaid tundeid teistes olukordades, näiteks lugedes, filmi vaadates või kuulates,
Neil on üleliia tugev side (isa jättis raseduse ajal maha, ema sõbrannaga sebis). Ta ei taha lasteaeda ja ka magada üksi. Selle tüdruku sai Gisela vabaks jutustada imejuttudega, mis lapsele väga meeldisid. 8'nda seansi järel oli suuteline omaealiste rühma autogeensest treeningust. 3 kuu pärast magab üksi ja on leidnud kindluse oma elus. See oli näide üleliigsest ebaloomulikult tugevast sidemest ema ja lapse vahel, puudus iseseisvus. Erna unehäiretega, öösiti ärkab karjatusega ja küsib emalt, ,,kas ma olen ikka sinu laps" Andekas aga närviline, tundlik, mõjutatav. Tüdruk lapsendatud. Lihane ema tõrjust last juba enne sünnitust ja pärats hoidis kõrvale. Ernal oli häiritud ürgusaldus. Ernal oli vaja luua uus usaldus täiskasvanutega. Teda rahustas üheskoos mängimine ja olemine, kuigi teda kui kasulast võetakse igale poole raskemalt vastu.
Kõige sagedasemad nii püsiva kui ajutise korral: DISTSIPLIINIPROBLEEMID Kui laps ei nõustu tahtlikult palvete, nõudmiste, korraldustega, mida annavad vanemad või teised autoriteetsed isikud. Kui laps ei nõustu, siis teatud eas on see arengu ülesanne, et vastu hakatakse. Kui see iga ületatakse, siis jääb teatud osa inimesi, kellel need alles jäävad. Püsivaks. Ealiselt : 2 aastane lapsel areneb tahe. Esitab palveid vanematele siis. Ei ole nõus vanematega, avaldab oma tahet. Jonni kahe aastasel on kahte sorti: lühiajaline ei ole nõus vanemate nõudmistega, väljendub kehaliselt. Nt põhjus: lapsel palav, nälg, väsimus. Lihtne kõrvaldada. Pikaajaline ühetaoline pikaajaline käitumine. Selle taga samuti täiskasvanu. Laps mõtleb- miski pole võimatu. Kõiki asju võib saada. Kui vanem on pidevalt lapsele kõike võimaldanud ning ühel hetkel, kui neid võimalusi pole ja laps seda ei saa, hakkab laps jonnima. Tuleb lapsega rääkida avameelselt
Paljud vanemad pole võimelised oma vanemarolli nautima ja võivad olla ka kibestunud, sest nad püüavad oma isiklikke vajadusi maha suruda näiteks siia kuuluvad ka soovimatud lapsed kelle eest hoolitsedes peavad vanemd suruma enda tahtmised ja vajadused alla. Vanemad tahavad küll enda arust head kuid sellega purustavad oma suhted lastega, eelkõige kuna nõutakse rohkem kui laps täita suudab. Lapses juurdub iseseisvus ja sellega kaasneb see, et ta ei suhtle nii piisavalt enam oma vanematega. Hiljemas eas väljendub see konfliksuse ja agressiivsusega. 2. KASVATUSE ABINÕUD Kasvatusabinõud aitavad meil saavutada kontrolli nii enese kui ka perekonna suhtes. Abinõusid kasutusele võttes saame muuta üht või teist olukorda ja seda siis positiivses suunas. Räägin mõningatest abinõudest ka lähemalt. 1.5 Distsipliin Dissipliinist rääkides võib seda sõna kasutada erinevates tähendutes. Enamlevinum
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste........................................................................
Kuressaare Gümnaasium ENESHINNANGU KUJUNEMINE LAPSEEAST TÄISKASVANUEANI Uurimistöö Koostaja: Riine Tiirik Klass: 10B Juhendaja: Kaja Puck Kuressaare 2009 Sissejuhatus Enesehinnang on ettekujutus iseendast, mina-pilt, enesekindlus, endaga toimetulek, enese aktsepteerimine, sotsiaalsetes suhetes toimetulek, eneseväärikus, endast lugupidamine-need on vaid mõned enesehinnangut peegeldavad omadused. Enesehinnang tekkib ja muutub läbi elu, kuid selle põhiväärtused pannakse paika lapseeas. Kuigi erinevad elusündmused ja kogemused võivad seda muuta ja kohandada, on esimesed hinnangud enesele äärmiselt tugevad. Lapse enese identiteet areneb läbi kuuluvuse tunde, võimu-ja kontrollitaju, oskuste ja moraalsete arusaamade. Seda kujundab ka tagasiside tema jaoks olulistelt inimestelt- perelt, sõpradelt, õpetajatelt,
TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad. Esimese elupoolaasta peamised ohud on põletused, kukkumine, kägistus, mürgitused ja aspiratsioon-millegi sissetõmbamine hingamisteedesse. Põletuste põhjuseks saavad olla kuum toit ja joogid, pliit ja praeahi, küttekehad ja lahtine tuli, kuum kraanivesi ja elekter. Seepärast on vajalik alati kontrollida lapsele antava toidu ja joogi temperatuuri, kaitsta kuuma pliidi ja praeahju eest, lapsi ei tohi jätta omapead kü
S.Freud psühhoseksuaalsed arenguastmed: kus on naudingu piirkond hetkes; milles toimub konflikt, et areng hakkab toimuma? Soov naudingu ja teadmine moraali vahel. Oraalne faas - esimene nauding söömine (suukaudne); seotud imemisrefleksiga; eesmärk sõltuvussuhte loomine (usaldus ema ja lapse vahel); faasi läbimine - usaldus nii enda kui teiste vastu Anaalne faas - umbes 18.elukuud-3.eluaastat; naudingu allikas on enesekontroll (nt potil käimine), iseseisvus, suudetakse iseendast lähtuda; faasi läbimine - inimene saab aru kaotusest ja võidust, suudab asju tasakaalus hoida Falliline faas - 3.-5.eluaasta; oidipuse ja elektra teooriad; huvi oma soo (poiss/tüdruk) vastu; kiindutakse vastassoo isikusse; faasi läbimisel - soo identsus, uudishimu areng ja toimetulek nii välis-kui ka sisemaailma impulssidega; võimu ja konkurentsi probleemid, ei suudeta alati adekvaatselt käituda; suhted
saa töötada igal ametil) *Alates 26. eluaastast pole enam seaduse mõttes tegu noorega. *Noor kinnipeetav- noorem kui 21- aastat vana isik(vangistusseaduse kohaselt), kes tavaliselt viibib kas politsei arestimajas või vangla noorteosakonnas. Kas noorukiiga varieerub? Seos varieerumisega, seoses sooga. Varieerub: noorukiea algus ja lõpp Bioloogilised(algus)- vastavalt soole, generatsioonide lõikes Sotsioloogilised(Lõpp)- tööalane roll, majanduslik iseseisvus, abikaasa roll/püsisuhe perekonnas +kultuuriline varieerumine + sotsiaal- majanduslik varieerumine 10 aastat tagasi lääne kultuurist. Terminoloogia muutustega nt laulupidu varem oli laste laulupidu, nüüd on laste- ja noorte laulupidu. *Majanduskriisid ühiskonnas mõjutavad noorukiea pikkust. Noorukid saavad suhteliselt kiiresti täiskasvanuks kui perioodil kui kriisi pole. *Kultuuriline varieerumine- missugused traditsioonid subkultuurides. Mis eristab meie traditsioone
Narkootikumid ja narkomaania Koostaja: Kaire Lanno Täiendanud: Merike Lippmaa Tunne vaenlast! Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid kahjustavad keha ja aju. Nad võivad tappa. Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Ainuüksi narkootikumide olemasolu ei anna põhjust nende proovimiseks! Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul: kunagi ei saa päriselt kindel olla, mida tegelikult tarvitatakse; ostetud uimasti ei ole kunagi täiesti puhas, pole teada, millega seda segatud on; uimasti tegelik kangus ei ole täpselt teada, võib kogemata saada üledoosi; uimastite toimes ei saa kunagi päriselt kindel olla, ka siis kui seda on varem tarvitatud; uimastite läbisegi tarvitamine võib olla äärmiselt ohtlik, see kehtib ka juhul, kui neid tarvitatakse koos alkoholiga. Ohud, mis
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“ Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................. 3 1.TÕDE JA OLETUSED.................................................................................. 4 2.PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS.............................................................6 3.KODUKAHJUSTUSE SÜND..........................................................................7 4.EMOTSIOONIDE TÄHTSUS.........................................................................8 5.ELUVALED................................................................................................. 9 6.KODUSED OLUD.....................................
Diabeedihaigete laste sotsiaalsest arengust Maie Oppar AÜ eriped II [email protected] Sissejuhatus Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline ainevahetushaigus. Diabeeti on kahte tüüpi. Lastel esineb peamiselt esimest tüüpi diabeeti. Kuna I-tüüpi diabeeti põdeva inimese keha insuliini ei tooda, peab insuliini organismi süstima. I-tüüpi diabeeti ei ole tänase päeva teadmiste kohaselt võimalik välja ravida, küll aga on võimalik diabeediga elada, seda hästi kompenseerides. Diabeeti põdevad lapsed saavad elada täisväärtuslikku elu ja teha kõike, mis neid huvitab, täpselt samamoodi nagu nende eakaaslasedki käia lasteaias, koolis, huviringides, sportida. Seda vaid selle erinevusega, et diabeetikul peab söögi kom
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
Kasvatustöö-ja probleemid Mida tähendab kasvatus? Kasvatus tähendab eesmärgistatud, väljaspoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Millal on inimene kasvatatav? Siis kui inimene pole iseseisvust saavutanud, pole iseseisvaks toimetulekuks elus valmis. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega ehk kasvatus toimub lapse- ja noorukieas. Sissejuhatus: põhimõisted 26.september 2011 Kristi Kõiv: ,,Mida teha siis, kui sinu laps..." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgist
Laste arusaam surmast Lapse arusaamist surmast mõjutab oluliselt nii tema iga kui ka küpsus. Mida vanem ja küpsem on laps, seda rohkem ta teadvustab oma tundeid ning oskab neid kontrollida. Alla viieaastased lapsed ei mõista veel sageli, et surmaga lõppeb elutegevus ning seetõttu küsitakse sageli näiteks ,,kes annab beebile taevas süüa" vms. Tihti ei saa laps aru, et surm on lõplik (,,millal ema tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse surmapõhjustest -- näi
Andrese sulasel Jussil pole ka mtte kerge põli, aina kurdab ta, et peremees tööga tappa tahab. Ometi jääb ta ka teiseks aastaks, ja kui lahkub esialgne tüdruk Mai ja tuleb teine, Mari, rõõmsameelne ja lõbus, ei tahagi Juss enam ära minna. Mari muudkui lõõbib Jussi, aina narrib, nii et poiss eriti arugi ei saa, miks ja milleks ta siis õigupoolest seda teeb. Juss võtab asja väga tõsiselt, oma väge tõestades, upub isegi peaaegu - uhkuse tõttu, kuid jonni ka ei jäta. Marigi lõõbib edasi, niikaua kui kord Juss enda poomist üritab. Siis saab asja päris selgeks, Mari jätab oma norimise ja tunnistab ausalt et kui Juss teda tahab, võib pulmad teha küll. Poisil on kyll hea meel, kuid pulmaplaanidest esialgu ei räägi nad kellelegi ja nöörigi kannab ta pükste peal edasi nagu mälestust. Aeg läks, Juss ja Mari asuvad kahekesi Eespere sauna elama ja on päris õnnelikud.
Kannavad vastutust lapse hooldamise ja kasvatamise eest. Sotsiaalne vanemlus: on seotud vanemateks peetavate isikute ja lapse kooseluga, lapse eest hoolitsemise ja tema tarvete rahuldamisega. On bioloogilised vanemad, kes täidavad lapsevanema rolli vastavalt ühsikonna ootustele. Psühholoogiline vanemlus: lapse vanem on inimene, kellega teda ühendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kõige enam mõjutab. See jaotub neljaks osaks: argivanemlus (kooselu, ühine argielu), emotsionaalne vanemlus (armastus, kiindumus, tundesoojus), päritoluvanemlus(vanemate ja laste ühine ajalugu, ühised mälestused) ja vastutusvanemlus(hooldus, hoolitsus, vastutus). 16. lapse arenguperioodid (nimetused, vanus, mis seal toimub) lk 138 Imikuiga: 0-1 aastat. Õpib ära, et kisa peale tuleb kegei kohale, kisa=suhtlemine. Teisel kuul hakkab laps häälitsema. Kolmekuune naerab. 8-9kuuselt kujuneb välja mälu, mäletab tähtsaid isikuid
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
kasutusel sõna „eakas“ –positiivsem foon *eakate sotsiaalvõrgustikud, aktiivne tegevus on moes * väärikate ülikool Kuidas edukat vananeda? Elu on õnnestunud, eneseteostus, rahulolu- rahulolev ja tegus vanainimene. Meeldiv sotsiaalne roll Postiivne minapilt Optimistlik elukäsitlus Rahuldav füüsiline ja psühho-sotsiaalne tegutsemisvõime Kuidas aidata edukalt vananeda? Soov säilitada eneseväärikus ja iseseisvus ja tegevusvõime kaotuse puhul. Rehabilitatsiooni ja tugisüsteemid kättesaadavaks Haigusteadlikkuse ja abisaamise võimaluste teadvustamine Asutushooldus Kuidas aidata pere edukalt vananeda? Räägi vanainimesega, kuula teda, küsi tema-aegseid lugusid jne Ära naeruväärista vanadusega kaasnevaid veidrusi. Üleolev targutamine ja õpetamine ei aita. Aktsepteeri vanuri soove, kui võimalik Loeng 13.10
annaabi.ee 
