Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elu olemus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tahe, inimolemuse, öelnud, orjus, humanistlik, psühholoogia, süütu, lehena, inimhing, kõikumatu, senini, mõistatus, elude, täiendada, olekuga, halbadeks, heites, ajavad, mõttesse, pildis, tuleme, läheme, milleni, tunduvad, ebareaalne, enamat, põgenevad, churchill, ajaga, rahus, piiridesse, stressis, kooliharidus, endalt, ahelad, erand, hajudaInimese olemus Inimolemuse mõistet on väga keeruline lahti seletada, pea, et isegi võimatu. Selle täpne seletus on siiamaani üks suur mõistatus. Oma olemuse on inimene saanud kõrgematelt jõududelt, mida tal tuleb läbi elu või läbi elude täiendada, saavutades lõpuks oma eesmärk. Inimesed on loodud maailma, et anda edasi järglasi. Mitusada aastat tagasi mitmetes peredes oli vähemalt neli või viis last ning elati üheskoos väikeses majas. Isa teenis majja palka ning ema hoolitses kodu eest. Lapsed enamusajast kas aitasid vanemaid või mängisid omavahel, rikkamates peredes käidi ka koolis. Tänapäeval on ühiskonnas toimunud märgatavaid muudatusi. Emad ei veeda mitmeid tunde kodus pliidi ees ega korista majapidamist,
teekonda elus, arenedes selle jooksul. Elu on täis tõuse ja mõõne, me areneme läbi raskuste ja katsumuste. Väga palju on arutatud inimolemuse, tõe ja vabaduse teemal, kõigile neile mõistetele puudub kindel definitsiooni ning kõigil inimestel on nendest omamoodi arusaam. Inimolemuse mõistet on peaaegu et võimatu üheselt mõista, see on siiani üks suur mõistatus. Usun, et inimolemust saab kõrvutada inimese sisemise olekuga, mis väljendub meie käitumises ja emotsioonides. Inimesi on oma hingelt ning olemuselt väga erinevaid, et kellegi kohta midagi kindlat öelda, peame neid väga hästi tundma. Usun, et me ei saa kedagi lahterdada nende eksimuste järgi halbadeks inimesteks, igaüks meist teeb vigu, aga see ei tohiks muuta meie olemust inimesena. Õigem oleks leppida, et inimesed on erinevad ning seetõttu on ka nende mõttemaailmad ning arvamused erisugused. Tõe iseenda olemuse kohta
võimalike mõistusolendite kohta, s.o selline reegel, mille mõistusolend oma mõistusest lähtudes ise endale annab ja sellega nõustub. Moraal ei pea meid tegema õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks. Kui anda heale elule subjektiivne sisu, siis jääksime toppama relativismi: mis ühele hea, ei pruugi olla teisele. Kuid kui õnn ja elu määratleda objektiivselt. Siis on tegu metafüüsilise elu määratlusega, millega Kant ei taha nõustuda. Elu on empiiriline nähtus, tuleb loobuda moraali seostamisest hea eluga. Kanti universaalne moraalireedel kategooriline imperatiiv- tegutse vaid sellise maksiimi alusel, mida võid ühtlasi tahta saavat üldiseks seaduseks. Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse.Moraalne on vaid teadlik kat imper jälgimine. Utilitarism- moraali käivitavaks naturalistlikuks väärtuseks
1. Mis on filosoofia? Filosoofia distsipliinid. Termini võttis kasutusele Herodotas 6.saj e.m.a. Phileo armastan Sophia tarkus Filosoofid ei pidanud end tarkadeks, vaid tarkuse armastajateks. Ei otsinud tarkust mitte inimestest, vaid kosmosest. Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele. 1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide vabrikud, eesmärk kallut
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil püüab ta jõuda se
puud, taimed jms, mida ta seal näeb. Varsti kutsuti ta tagasi Makedooniasse, et ta hakkaks ühele kolmeteiskümneaastasele kasvatamatule lapsele õpetajaks tulevikus tunneme teda kui Alexander Suur't. -) Kui Alexander Suur suureks sai, hakkas ta koos oma lapsepõlve sõpradega maid vallutama. Pärast väike-Aasia vallutust, suundus Alexander vallutama Egiptust, kus ilma vallutamiseta võeti teda vastu kui jumalat, mis hakkas talle pähe ning seega hakkas Alexander soovima, et ka tema õukond hakkaks teda kummardama kui jumalat. Tema sugulane Kalypsos oli selle vastu ning seega Alexander lasi ta pea maha raiuda, mille peale Aristotelese ja Alexandri suhted halvenesid. Enne seda oli Alexander juba saatnud oma kodulinna kõikidest vallutuskäikudest pärit taimi, loomi ja ka rahvaid, mida Aristoteles oli saanud siis uurida. -) Ta kirjutas tohutult palju ning 335 eKr loob ta ka oma kooli nimega Lyceum, mis asus gümnasiumis
Tema eetika räägib sellest, kuidas saada õnnelikuks heitlikkus maailmas. Õnn on suhteline ja ebakindel, peab teadma, millest hoiduda ja mille poole püüelda. Inimene püüab hoiduda kannatustest ja püüab saavutada naudingut. Seepärast on tema eetika hedonistlik hedoismni järgi seisneb õnn naudingutest. Naudingute all mõistab ta kehaliste kannatuste puudumist ja hingerahu ehk ataraxiat. Küsimus on selles, kuidas saavutada maksimaalseid naudinguid. Sp on mõnikord mõtekas loobuda mõnest naudingust teades, et sellele järgneb kannatus. Teinekord tuleb valida kannatus, kuid tead et sellele järgneb nauding. Maailmas toimuvat tuleb hinnata naudingute seisukohast. See, mis soodustab naudinguid, on hea ja mis soodustab kannatuste tekkimist, on halb. Hingekannatused on halvemad, kui kehalised, sest keha kannatab ainult olevikus, hing aga kannatab mineviku, oleviku kui ka tuleviku eest. Stoikud (stoiline rahu) Nende eetika on saatusele allumise ja kohuse eetika
- ,,on tõsi, et ma tunnen kannikese lõhna." Deflatsionismi kriitika: - Hüpoteetilised otsused - Tõde kui väärtus - Kriitika põhiidee: Leida fraasi ,,on tõene" tarvitusjuhtum, mis ei klapi teooria poolt väidetud tõefraasi rollidega. NB! Deflatsionism ei väida, et - Fraas ,,on tõene" tuleks keelest ära kaotada (või et selle tarvitust tuleks piirata) - Tuleks loobuda tõerääkimisest (ebasiira vaikimise või valetamise kasuks). - Sõnade ,,tõene" ja ,,on tõene" tarvitamine on kasutu/mõttetu 42. Milles seisneb tõefraasi funktsioon? On antud erinevaid vastuseid. See tõttu mitmeid silte (,,tõe liiasusteooria", ,,minimalism", ,,mitte-tõeteooria" jms), mida reeglina peetakse deflatsionismi liikideks. Vaatame järgnevaid ettepanekuid: - Stilistiline - Üldistav - Kinnitav
Nii otsest demokraatias kui ka pikemas perspektiivis esindusdemokraatias on valitsejaks ikkagi enamus. 3. Võrrelge omavahel otsest demokraatiat ja esindusdemokraatiat! Otsese demokraatia puhul on igal hääleõiguslikul kodanikul õigus anda oma hääl poliitilistes küsimustes, esindusdemokraatia puhul valib rahvas endi esindajad, kes langetavad kui mitte kõik, siis enamiku otsuseid nende eest. 4. Milles seisneb üldise tahte ja kõigi tahte erinevus Rousseau järgi? Kõigi tahe nõuab poliitikat, mis on võrdsetes osades kõigi huvides, üldine tahe teenib rohkem suurema osa, enamuse huve. näitab seda, mis enamike arvates on üldsuse huvides. 5. Selgitage demokraatia ja vabaduse vahekorda! Vabadus ei ole demokraatiaga paratamatult seotud - see võib võtta üksikisikult siiski terve hulga vabadusi. 6. Selgitage vähemalt kahte asjaolu demokraatia kasuks! Episteemiline asjaolu - kuna otsustamisse on kaasatud palju inimesi, on seega kaasatud ka palju
otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes. Filosoofia on valdkond, mis paneb mõtlema, arutlema. Siin ei ole absoluutset tõde. Uute vastusteni jõutakse omades ülevaadet maailmast - teadvusest, objektidest, eksistentsist ja tõest, maailmast tervikuna ja meie suhtest sellesse tervikusse. Iga filosoof läheneb asjadele oma vaatenurgast annavad uusi definitsioone/seletusi. 9. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide! Bertrand Russell on öelnud, et “filosoofia” definitsioon varieerub vastavalt sellele, mis filosoofiat me omaks võtame; kõik, mida me võime alustuseks öelda, on see et eksisteerivad teatud probleemid, mis teatud inimesi huvitavad, ja mis vähemasti praegu, ei kuulu ühelegi eriteadusele. Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse. Kas Jaanika võib rünnata Tiinat? Kas üks inimened võib rünnata teist inimest? E kas
elada. Need teadmised jagunevad: * Teadmine jumalikest ehk taevalikest asjadest, mis omakorda jagunevad: a) kehalised asjad – materiaalsed ja piirilised objektid, mida uurivad sellised teadusliigid nagu füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia b) kehatud asjad – jumal või jumalad, hing ja arvud, mida uurivad vastavalt teoloogia, psühholoogia ja matemaatika * Teadmine inimlikest ehk maistest asjadest, mille hulka käivad eetiline tarkus ehk praktiline 1 teadmine, mis puudutab inimese isiklikku elukorraldust ja riigi valitsemise oskust. * Tehnilised teadmised – oskus teadmisi esitada, organiseerida ja väljendada. Siia alla kuuluvad: a) loogika – uurib väidete ja järelduste korrektsust
Kopernikust saati liigub inimene tsentrist X suunas. Nietzsche arvas, et tõelise ilma, Jumala kadumisega kaotab tõe mõiste paratamatult oma tähenduse (tänapäeval siiski üritatakse tõde määratleda kokkuleppena jms.) Jääb alles üks maailm, mis on mõttetu. Nietzsche moto selle olukorra kohta oli: amor fati, armasta mõttetut saatust. Kuid kogu ratsionaalne-humanistlik kultuur muutub Nietzsche arvates Jumala surma tõttu võimatuks. On küsimus, kas demokraatlik konventsioonidel püsiv humanistlik maailm on Nietzsche ennustused ümber lükanud, või on Jumala surma järeldused ikka veel teel, saabumas. 14. Teada metafüüsika põhiküsimuse sisu. Tunda sellega seotud olulisi mõisteid ja eristusi: idealism-materialism, subjektiivne ja objektiivne idealism, monism-dualism, sokraatiline hoiak põhiküsimuse suhtes, skeptitsism (selle konstruktiivne ja radikaalne vorm). Solipsismi mõiste. Metafüüsika põhiküsimus: mis (ja miks) on olev tervenisti? Miks on ülepea miski olemas ja
normatiivne ettepanek, kuidas oleks hea ühiskonda käsitleda. Sellise käsitluse eesmärgiks on allutada riigivõim ratsionaalsusele ja juurutada võrdsust.Sotsialism- Kui ühiskondliku lepingu teooria rõhutas vaid inimeste võrdust seaduse ees ning samas ka vabadusi, muuhulgas omandivabadust, siis sotsialism mõtleb võrdsusest radikaalsemalt. Kui eraomand põhjustab ebavõrdsust ja rõhumist, siis oli sotsialistide ettepanekuks sellest loobuda. Luua assotsiatsioone, kus tootmisvahendid oleksid ühised ja kõik töötaksid võrdselt. Algse sotsialismi meetoditeks olid veenmine ja eeskuju (mitte nt. revolutsioon). Anarhism on kõige utoopilisem võimuvastane projekt. Kõigi autorite ühisjooneks on vastalisus riigi institutsioonide suhtes. Kuidas ilma riigita elada, ses osas lahknevad individualistlike (Stirner) ja kollektivistlike (Kropotkin)
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psü
lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes."EsaSaarinen(2004: 20) 10. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Tooge näide! Bertrand Russell on öelnud, et "filosoofia" definitsioon varieerub vastavalt sellele, mis filosoofiat me omaks võtame; kõik, mida me võime alustuseks öelda, on see et eksisteerivad teatud probleemid, mis teatud inimesi huvitavad, ja mis vähemasti praegu, ei kuulu ühelegi eriteadusele. 11. Mida tähendab et filosoofia argumentatiivne! Filosoof argumenteerib, ehk esitab poolt ja vastu kaalutlusi, mitte ei jutlusta. 12. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod?
Preeksistentsi ja surematuse õpetus ja ideede õpetuse algmed 3. Meheea dialoogid nt "Politeia." (Riik), "Phaidon", "Phaidros". Ideede- ja ühiskonnaõpetus. 4. Raugaea dialoogid nt "Theaitetos", "Parmenides", "Politikos", "Timaios". Teadmusteooria, loodusfilosoofia, kosmoloogia ja õigusfilosoofia. Platoni dialoogidest kõige ülevaatlikum on Politeia, mis on üheks raamatuks kokkuvõetud Platon. Seal on ta metafüüsika, teoloogia, eetika, psühholoogia, pedagoogika, poliitika ja kunstiteooria. 8 Platon kasutab metafoore, müüdi kujundeid. Kuulsaim on tema ideedeõpetus. Idee on asjade püsivuse tingimus. Platonism ideed eksisteerivad ja on tõeline reaalsus. Igal asjal on oma idee. Kui asi kaob. siis idee jääb. Kõikidest ideedest kõige kõrgem idee on hüve. Ideed on asjade eeskujud või näidised. Ideed on ülim reaalsus. Seega on peale meelelise maailma olemas ka ideede maailm . Ideed on tõeliselt olev tegelikkus
seda, mis on selgesti ja arusaadavalt tunnetatav. Keerulistele probleemidele tuleks läheneda osadeks jaotutena, minnes lihtsamatelt objektidelt aste-astmelt keerulisemate juurde. Eesmärk on jõuda 'lihtsate loomuste' juurde, mis peavad olema vahetult mõistetavad. Descartes'i lähtepunktiks on aga kahtlus, ta otsib meetodeid, milles ei saa kahelda. Autoriteet, komme või harjumus pole piisav, et kahtlemisest loobuda. Kahtluse-meetodi teel jõuab filosoof kõige evidentsema (ilmsema) juurde ja selleks on eneseteadvus. 'Mõtlen, järelikult olen olemas.' Mu enda olemasolu on täielikult väljaspool kahtlust, sest vastasel juhul ei saakski ma ju kahelda. Eneseteadvus on vundament, millele Descartes oma filosoofia rajab. Descartes väidab, et ideed võivad pärineda teadvusest endast, välismaailmast või mingilt kõrgemalt astmelt. Sellest tulenevalt jõuab ta Jumala tõestuseni. Jumal ei saa olla seotud
2) Rawlsi printsiip diskrimineerib andekaid ja edukaid - miks peaks nende töö vilja jaotatama kunstiteost/kunsti ei eksisteerinud! *... < teos 1? < teos 2 < teos 3 < teos 4 < teos 5 < teos 6 kehvikutele? ... 2. Probleeme narratiividega *Kes peab narratiivi punuma ja kuidas otsustada võistlevate 3) Inimesed ei pruugi diskrimineerimisest loobuda, vaid võivad suuremat kasu lootes riskile narratiivide vahel (Levinson 1993, Lamarque 2004)? Kas narratiivid peavad tuginema minna. kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte? Julge hundi rind on rasvane. *Dilemma: Kui mitte, siis võib vesta narratiive, mis lähevad kunstnike taotlustega vastuollu, 5.
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia liigituv
olekus. Platon käsitas ideede tunnetamist kui meenutamist (anamnees). Seda tõekspidamist tõlgendab müüt hingede rändamisest: inimese hing viibis enne maapealset elu ideede maailmas ja võis seal vahetult ideid näha. 5. Milliste küsimustega tegeleb metafüüsika? Metafüüsika tähendab seda, et sa räägid millestki, mida pole võimalik empiiriliselt tõestada, Mis eksisteerib? Kas kogu olemasoleval on mingi algpõhjus? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? Kas inimese tahe on vaba? Ehk püüab kataloogida kõike mis on olemas. 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Poliitfilosoofia (Milline on õige valitsemisvorm, Kui palju vabadust peab inimesel olema, Missugune on õige hüvede jaotus), eetika (mis on moraalselt õige käitumine, Kas ja mis tingimustel võib valetada, Kas moraaliotsused on tõeväärtusega), esteetika (Mis on ilu, Mis on kunst, mis on esteetiline kogemus), õigus, haridus
Filosoofia ei piira ennast mingi kitsa alaga, tegeleb kõigega. Filosoofiaprotsessil ei ole lõppu, sest igal ajastul on erinevat tüüpi inimesed, kes neile küsimustele vastust otsivad. Katsed filosoofiat defineerida. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia on metoodiline ja süvenenud katse tuua maailma mõistust. Filosoofia mõtteks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofiks saamine on eneseks saamise tahe. Filosoofia on inimese või põlvkonna piirsõnavara. Filosoofia on aine, mis kõigega tegeleb - kõige üle võib filosofeerida. Filosoofia sisesed jaotused: * gnoseoloogia=epistemioloogia - tunnetusõpetus. Probleem gnoseoloogias: subjekt (tunnetab)-objekt (mida tunnetatakse). Kumb on primaarne? * metafüüsika - see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest); * ontoloogia - olemisõpetus ( - olema), kas maailma taga on vaimne või materiaalne alge?;
Kwakiutl (Kwakwaka'wakw Vancouveri saar). Ta oli hariduselt füüsik. · Kultuurilise realtiivsuse põhimõte; · Antropoloogias vs etnoloogia (etnograafia) · Keel ja kultuuri (keel on kultuuri osa) · Apriorne vs aposteroidne grammatika Ta jaoks oli oluline saksa romantiline ja eelromantiline filosoogia. Kogu rahvusluse ideoloogia tekkis Saksamaal 18nda sajandi lõpus. Ta esitas romantilise metafoori, milles rahvas on analoogne inimesega. Rahval on oma hing, tahe. Ta idee seisnes selles, et rahvad on erinevad ja neist tuleb lugu pidada just lähtudes nende erinevustest. Natsionalistlik filosoofia ütles, et kõik inimesed on võrdsed ja ühesugused. Omapäran, unikaalsus, on suurema väärtusega. Romantikutel tekkis huvi eksootiliste rahvaste vastu. Ta vanemad emigreerusid Ameerikasse. Ta sai aru, et kogu vanem etnograafia on vigane. 19nda sajandi Euroopas arenesid väga kiiresti erinevad humanitaaralad. Etnograafia uurib
ja molekulid on kasulikud fiktsioonid, mis on vajalikud arvutuste ja ennutuste tegemiseks. Filosoof kui metateadlane = metafüüsika (mis eksisteerib?); filosoof kui grammatik/kartograaf = tähendusteooria ehk semantika (sõnade tähendused: mida väljendid meile tegelikult ütlevad?); filosoof kui terapeaut = eetika ehk moraaliõpetus (kas tappa tohib? Kas valetada tohib?). Religiooni ja filosoofia sarnasusi: Kuidas, miks on maailm tekkinud? Kas meil on vaba tahe? Mida tohime teistele teha? Kas hing eksisteerib kehata? 3. LOENG: TÕDE 1. Tõde filosoofilise probleemina. „Tõeteooria” tähendused. Eetikas: Kas (ja mis tingimustel) peaks rääkima tõtt? (Hädavale + „tõde on valus kuulata“) Esteetikas: Mis asi on kunstitõde (eriline tõeliik või lihtsalt õde kunstis?) Epistemoloogias: Kuidas teame tõde? Mille alusel tunneme tõe ära? Keelefilosoofias: Milline on fraasi „on tõene“ roll keeles?
tõde kuulda, eriti kui seda mainivad teised inimesed. Meile meeldiks, kui teised vahel eksiksid meie kasuks ja armastaksid meid, vaatamata sellele, millised me tegelikult oleme. Sageli käituvad inimesed kasulikkuseprintsiibi järgi - kui kellelgi on kasulik meile meeldida, siis jätab ta meie vigadest pigem rääkimata, kui et lausub tõtt. Inimesed ainult petavad ja kiidavad üksteist, et säilitada suhteid. 10. Milles on meelelahutuse mõte Pascali arvates? Meelelahutuse mõte on sellest loobuda, sest Pascal leiab, et inimesi, kelle jaoks meelelahutus on nauditav, tuleb laita. 11. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Mõtlemine määrab inimese suuruse, kogu meie väärikus seisneb mõtlemises, kuna see on kõlbluse põhialus. Inimene on suur selles mõttes, et ta suudab ise oma väiksusest aru saada. Ruumiliselt võib universum mind haarata, aga mõeldes haaran mina teda. 12. Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks." Mida see tähendab? Inimene on justkui
paratamatu. Sama võib arvata ju lähedaste kohta. Ükskord surevad nad nagunii. See on elu. Lihtsalt mõnel saabub see surm varem ja ootamatumalt kui teistel. o Hüvede hulka kuuluvad kohusetundlikud lapsed, kodumaa julgeolek ja head vanemad; nende ohtusattumist ei saa te meelerahuga pealt vaadata. Teile kujuneb ülimalt erutavaks kodumaa sissepiiramine, laste surm, vanemate orjus. o Laste või sõprade kaotus tarka ei masenda. Nende surma taludes on ta hingeseisund sama, mis oma surma oodates. Üks teeb talle hirmu niisama vähe, kui teine valu. Voorus põhineb kooskõlal: kõik tema teod on ta enesega vastavuses ja sobivuses. See üksmeel hävib, kui vaim, kes peab püsima kõrgel, alistub kurbusele ja igatsusele. Iga hirm ja rahutus, iga loidus mistahes
tagajärjed? Kus on nende piir? Tagajärgedest teab ainult olend, kes teab kõike (nt Jumal). .. Moraaliprintsiipide avalikkus. Utilitarism läheb vastuollu ideega, et moraaliprintsiibid peaksid olema selgelt ette antud ja avalikud. Tagajärgede teadmine ja mõistmine sõltub konkreetsest inimesest, inimesed hakkaksid pidavalt oma kasu arvutama. .. Utilitarism õigustab ebamoraalseid tegusid, nt surnud inimeste siseorganite kasutamine teiste inimeste elu päästmiseks, süütu inimese poomine võib vähendada kuritegevust, narkootikumite tarbimine. 5. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat. .. Intuitsionism hea või õige tegu ei määra mitte abstraktne reegel vaid intuitsioon, moraalne taju, südametunnistus. .. Kristlik eetika 10 käsku on nimekiri kohustustest ja keelatud tegevusest. Need kohustused rakenduvad vaatamata tagajärgedele. Need on absoluutsed kohustused. Õige on see mida jumal tahab ja väär on jumala tahte vastane. 6
demokraatia, vabadus, omand võim, sotsiaalne õigus jm. Analüüsib mõisteid ja eristab õiget ja väära. 2. Eetika- kuulub väärtusõpetuse alla, filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Teoreetiline filosoofia: 1. Metafüüsika alaosad on ontoloogia ja vaimufilosoofia. Küsimused: Mis eksisteerib? Kas inimese tahe on vaba? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu? 2. Teadusfilosoofia küsimused: Mis on teaduse olemus? Teaduse ja pseudoteaduse eristus. Kuidas erineb teadus · Nõidumisest , Posimisest, maagiast · Filosoofiast · Kunstist Kas ja kuidas erinevad loodusteadused humanitaarteadustest? Milles seisneb teaduslik meetod? 6
Tänapäeval aitab haridus ennast Ja veel üks huvitav näide. Inglise keeles kaitsta manipuleerimise eest. Kellel tähendas vabadus algselt armastatud on adekvaatne enesetunnetus, see teab olemist. Vaba oli see, keda armastati. oma kohta ja võimeid ega lase ennast 1 sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, reklaamist, humanistlik koolkond rõhutab, et inimesel poliitikast enamasti mõjutada. on ka vaba tahe ennast teostada, et Meid teeb vabaks just hea enesetunnetus inimene on ise oma õnne sepp. ning sellest tulenev sõltumatus ja Üks äärmuslikumaid determinismi positiivne mõtteviis, mitte see, kui palju näiteid on seisukoht, et ühe liblika tiivalöök meil on teadmisi või raha
inimene uskuma; ta peab uskuma objektiivse, kõigil tingimustel püsimajääva ebakindluse ees. Inimlikkust ja autentset eksistentsi ei ole ilma ühetagi neist ilma usuta, ilma riskita, ilma ebakindluseta; ilma hüppeta, mille mina sooritan.(Meos 2000) Objektiivne ebakindlus ühineb Kierkegaardil isikliku valiku nõudega. Usk eeldab subjekti oma sisemistm isiklikku tegu; see eeldab temalt otsustust ja sellel otsusel ei saa olla mingit tuge väljaspool teda ennast. Kierkegaard on öelnud, et objektiivne subjekt ei tunne mitte kuskil mingit ääretut tarvet otsustada. See on falsum, mis iseloomustab kogu objektiivsust.(Saarinen 1985) Otsustuse kaudu avaldub Kierkegaardi järsk, peaaegu ebainimlik subjektivism ning äärmuseni paljaks kistud eksistents. Inimene on otsuste ees üksi hirmuäratavalt, kohutavalt üksi. Ja üksi ta sinna ka jäetakse.(Saarinen 1985) Kierkegaard võrdleb usku mõtlemise, armastuse ja vaimustumisega. Armunu on
annaabi.ee 
