2.1 Mittelineaarne takisti Eespool, jaotises 1.4 ja 1.5 takistust ja takisteid vaadeldes eeldati, et takistit läbiv vool on võrdeline pingega ehk takistus on püsiv suurus, mille väärtus lineaarselt muutub vaid sõltuvalt temperatuurist. Niisuguste omadustega takistit nimetatakse lineaartakistiks. Elektrotehnikas ja elektroonikas on kasutusel ka mitmesugused mittelineaartakistid. Mittelineaar- takisti takistus sõltub välismõjuritest · temperatuurist (termotakisti: termistor ja posistor) · pingest (varistor) · valguskiirgusest (fototakisti) · magnetväljatugevusest (Halli andur) · mehaanilisest deformatsioonist (tensotakisti) Mittelineaartakistit iseloomustab tema pinge-voolu tunnusjoon. Pinge-voolu tunnusjooneks nimetatakse graafikut, mis iseloomustab voolu sõltuvust pingest I = f (U ) Lineaartakisti pinge-voolu tunnusjoon on sirge (a), mis läbib koordinaatide algpunkti (origo). Võrdluseks
toimuvaid rõhu muutusi. Termomeetri suletud ruumis oleva jääva ruumala korral on rõhu muutus sõltuvuses ainult mõõtekohas toimuvast välistemperatuuri muutusest. Eriti täpsete mõõtmiste puhul kasutatakse täiteaineks gaasi. Manomeetriliste termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C. 5. Termoelektrilised termomeetrid jagunevad omakorda tajuri tüübi järgi. Tajuriteks võivad olla nii termopaar, termotakisti või mingi muu elektriline termoelement. Termopaartermomeetrite puhul kasutatakse mõõteriistaks temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga millivoltmeetrit või potentsiomeeterit. Termopaar, mis koosneb kahest erinevast metallist juhtmepaarist (kulla ning raua sulam ja vask, vask ja konstantaan, kromell ja kopell jne), mis ühendatakse ühest otsast kokku ja millede ühendukoht pannakse temperatuuri mõõtmise kohta. Termopaari vabade otste vahel
(r). Kui termotakistil r on + märgiga st. temperatuuri suurenedes tema takistus suureneb ja teda nimetatakse posistoriks. Kui temperatuuri suurenedes takistus väheneb on r märgiga ja teda nimetatakse termistoriks. Termotakisiti takistus sõltub oluliselt ka temale rakendatud pingest, sest pinge määrab takistit läbiva voolu (pinge voolu korrutis võimsusena) takisti temperatuuri. Põhiparameetrid Nimitakistus e. Rn. on termotakisti takistus vähima hajuvõimsuse korral. Posistoride nimitakistust ei normita vaid antakse takistuskordsus. (Rmax / Rmin) ja seda temperatuuri vahemikus _r on positiivne. Vähim hajuvõimsus Pmin. on võimsus millele vastav vool soojendab termistori sedavõrd vähe, et tema takistus ei muutu üle 1% ümbrustemperatuuril 20° c. Suurim hajuvõimsus Pmax. - on võimsus millele vastav vool kuumutab termotakisti
rakendumise aeg on suhteliselt pikk 9. Kaitsmed Automaatkaitsmed Taastatavad vooluahela katkestid, koosnevad vedru või muu vabastusseadmega kontaktidest ja ülekoormuse toimel rakenduvast elektromagnetvabastist. Kommerts kaitsmed nimivooludega 6, 10, 13, 16, 20, 25, 32, 50, 63, 80 ja 100 amprit, rakendumiskiiruse klassid B, C ja D, kus B on kiireim, lisaks K impulssseadmetele ja Z pooljuht- ja mõõtetehnikale 9. Kaitsmed Termotakisti e. posistorkaitsmed Posistorkaitsmetes kasutatakse ära positiivse temperatuuri koefitsendiga termotakisti omadusi Ei katkesta täielikult ahelat vaid piirab seda läbivat voolu Kasutamisel tuleb arvestada, et toime kiirus sõltub ka komponendi iseseisvast jahutusvõimest.
3 4 U U Mida väiksem on Rd seda paremini ta stabiliseerib Rd=U/I R/R20 Termotakistid. 4 Termotakisti on elektroonika komponent, mille takistus sõltub oluliselt ning mitte 0 lineaarselt 2 temperatuurist. See tähendab tal on suur temperatuuri tegur R. Kui temperatuuri tõusmisel 01 takistus suureneb, nimetatakse termotakistit posistor-iks (+R), kui aga temperatuuri 0 tõusmisel takistus väheneb nimetatakse termotakistit termistor-iks (-R). 6 4 2 1 0,6 0,4 0,2 Termistor 0, CT3-17 1 0,0 Termistor CT1-17 6 0,0 4 0,01
Rj =0,17 (Juhe) Rt+j = 111,14 Temperatuur: Wt = Rt / R0 R0 = 100 Wt = 1,1097 T = 25 + (1,1097 1,105) / (1,1097 1,105) = 26,857 °C T/R antud punkti ümbruses (kraadid kelvinites): T/R = 1 / ((1,1097 1,105) * 100) = 2,5°C / Multimeetri viga Rt mõõtmisel (R = ± [0,15 + 0,05*((Rmp / R) 1)] %): Rmp =200Ohm Rj = ± 0,100 R t+j = ± 0,211 Rt = ± = ± 0,2335 Sellest põhjustatud viga T2: T2 = ± T/R * Rt = ± 0,582 °C T1 = ± 0,45 K (klass B termotakisti) u(T) = + T2 = 0,45 + 0,216 = 0,666 T = (26 ± 0,67) °C 2.1 Komponentide mõõtmine Element Nominaal Lubatud takistus induktiivs juhtivus mahtuvus väärtus tolerants us R G C L Liik Tüüp Takisti C5-5 51.0 ± 2% 51,03 k 1.523 uH 18.92 mS 0,579 nF
Skeemi tähis: I-on rakendatud päripinge. P-N siiret läbivad põhilised laengukandjad. Neid on palju ja tekib tugev vool. II- on rakendatud vastupinge P-n siiret läbivad kõrvalised laengukandjad. Tekib väga väike vool-vastuvool. 11)Transistor ehk pooljuht triood. Põhiomadus: võimendus. Genereerib elektrivõnkumisi. Väikesed pingemuutused emitteri vooluringis U1, tekitavad suuri pingemuutusi kollektori vooluringis U2. p-n-p või n-p-n. + joonis 12)Termistor-termotakisti, ehk kui pooljuhte kasutatakse tundlike temperatuuritajuritena.
kitsas. Sõltuvuste R f ( ) ja R f ( t ) graafikute alustel kujundada sõltuvuse f ( t ) graafik jahtumisel. Ajakonstandi T võib määrata graafikult suvalisel meetodil (näit. puutuja abil). Teguri B leidmiseks võib kasutada järgmist valemit 1 2 R B ln 1 2 1 R2 , kus R1 ja R2 on termotakisti takistused vastavalt temperatuuridel 1 ja 2 . Termistori takistuse temperatuuritegur avaldub järgmiselt: B 2 , Juhul, kui on teda tegur B ja nimitakistus R20, saab leida termistori takistuse mingil teisel temperatuuril, kasutades sõltuvust B ( 0 )
5.mis on rekombinatsioon? Rekombinatsioon on positiivne ioon haarab vaba elektroni ja muutub uuesti neutraalseks aatomiks. (pooljuhi aatomi ioniseermisel tekkiva pos.iooni näiva liikumisena läbi kristalli:ioniseeritud aatomi haarab kaotatud elektroni asemele naabri oma, see ,,röövib" omakorda järgmist ja nõda muudkui aatomite ahelikku pidi edasi. Seega on auk pos. laengukandja, ta triivib vooluallika neg.pooluse poole.) 6.mis on termistor?ehk termotakisti. Mida kõrgem on pooljuhi temp, seda enam elektrone paisatakse juhtivustsooni ja rohkem auke jääb valentsitsooni. Juhtivus kasvab soojenedes järsult ja pooljuhte saab kasutada tundlike temp.tajurite poolt- termistoridena. 7.mis kannavad elektrivoolu n-tüüpi ja p-tüüpi pooljuhtides?omajuhtivusega juhis kannavad voolu nii elektronid kui ka augud, n-pooljuhis-peam.elektronid, p-pooljuhis peam.augud. 8.millel põhineb fototakistite toime?Fototakistite toime põhineb kahe elektroodiga
p-tüüpi pooljuht.Põhilised augud,kõrvalised elektronid. 13. Pn siire-nim kahe erineva pooljuhi tüübi kontaktpinda.pn-siire on ühepoolse juhtivusega element. a)pn-siire päripingel: vool toimub põhiliste laengukandjatega,juhib voolu. b)pn-siire vastupingel: vool toimuks kõrvaliste laengukandjatega, takistus suur, voolu praktiliselt ei teki. 14. Pooljuhtide ja pn-siirde rakendused: a)termistor ehk termotakisti pooljuht seade, mille takistus sültub tempist. Kasut tempi mõõtmisel. b)fototakisti pooljuhtseade, mille takistus sõltub valgustatusest (fotoefekt).Kasut välisvalgustuse töölepanemisel. c)pooljuhtdiood see on hermeetiliselt suletud pn-siire. Tingmärk: d)transistor koosneb pnp või npn tüüpi pooljuhtidest. Kasut signaalide võimendamisel. e)kiip koosneb mitmest dioodist, transistorist, takistist,kondensaatorist. 15
[1] Dilatomeetriline termomeeter Dilatomeetriline termomeeter ehk bimetalltermomeeter koosneb kahest erineva joonpaisumisega metallvardast ehk termobimetallist, ülekandemehhanismist, osutist ja temperatuuriskaalast. Erineva joonpaisumisteguri tõttu muudab bimetall temperatuuri muutudes oma kuju ning liigutab ülekandemehhanismi abil osutit.[1] Termoelektriline termomeeter Termoelektrilised termomeetrid jagunevad omakorda tajuri tüübi järgi. Tajuriteks võivad olla nii termopaar, termotakisti või mingi muu elektriline termoelement. Termopaartermomeetrite puhul kasutatakse mõõteriistaks temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga millivoltmeetrit või potentsiomeeterit. Termopaar, mis koosneb kahest erinevast metallist juhtmepaarist (kulla ning raua sulam ja vask, vask ja konstantaan, kromell ja kopell jne), mis ühendatakse ühest otsast kokku ja millede ühendukoht pannakse temperatuuri mõõtmise kohta.
Dilatomeetriline termomeeter koosneb kahest erineva joonpaisumisega metallvardast ehk termobimetallist, ülekandemehhanismist, osutist ja temperatuuriskaalast. Dilatomeetrililist termomeetrit kutsutakse ka bimetalltermomeetriks. Erineva joonpaisumisteguri tõttu muudab bimetall temperatuuri muutudes oma kuju ning liigutab ülekandemehhanismi abil osutit. Termoelektrilised termomeetrid jagunevad omakorda tajuri tüübi järgi. Tajuriteks võivad olla nii termopaar, termotakisti või mingi muu elektriline termoelement. Termopaartermomeetrite puhul kasutatakse mõõteriistaks temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga millivoltmeetrit või potentsiomeeterit. Termopaar, mis koosneb kahest erinevast metallist juhtmepaarist (kulla ning raua sulam ja vask, vask ja konstantaan, kromell ja kopell jne), mis ühendatakse ühest otsast kokku ja millede ühendukoht pannakse temperatuuri mõõtmise kohta. Termopaari vabade otste vahel
Reservuaar koos skaalaga varustatud kapillaartoruga on klaaskestas, mis võib vastavalt vajadusele olla väga erineva kuju või suurusega. Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C. [1.] Vedeliktermomeetritkasutatakse ka organismide kehatemperatuuri mõõtmisel. Termoelektriline termomeeter Termoelektrilised termomeetrid jagunevad omakorda tajuri tüübi järgi. Tajuriteks võivad olla nii termopaar, termotakisti või mingi muu elektriline termoelement. Termopaartermomeetrite puhul kasutatakse mõõteriistaks temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga millivoltmeetrit või potentsiomeeterit. Termopaar, mis koosneb kahest erinevast metallist juhtmepaarist (kulla ning raua sulam ja vask, vask ja konstantaan, kromell ja kopell jne), mis ühendatakse ühest otsast kokku ja millede ühendukoht pannakse temperatuuri mõõtmise kohta. Termopaari vabade otste vahel
elementidena raadio- ja elektronseadmetes. Dioodi kest võib olla kas klaasist, plastist või metallist. Metallkesti kasutatakse reeglina suurevoolulistel dioodidel ja tavaliselt on see parema jahutuse võimaldamiseks ühendatud dioodi katoodiga. Fotoelement-Kasut kiirguste avastamisel, kujutise edastamisel jne. 58. Fotoelement . Fotoelektriline seadis, mille töö põhineb kaaliumist või baariumist fotokatoodi või pooljuhi valgustamisel tekkival fotoefektil. Termistor ehk termotakisti on termoelektriline pooljuhtseadis, mille takistus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist. Seega on termistoril suur takistuse temperatuuritegur. Sõltuvalt valmistamiseks kasutatud materjalidest võib see tegur olla positiivne (PTC) või negatiivne (NTC). Positiivse temperatuuriteguriga termistoridel ehk PTC-termistoridel on temperatuuriteguri absoluutväärtus enamasti kuni 30 %/K, negatiivse temperatuuriteguriga termistoridel ehk NTC-termistoridel 2 ...10 %/K.
kraadi. Meditsiinilistes termomeetrites ja teistes täppistermomeetrites kasutatakse paisuva ainena elavhõbedat. Dilatomeetriline termomeeter ehk bimetalltermomeeter põhineb metallide joonpaisumisel. Erineva joonpaisumisteguri tõttu muudab bimetall temperatuuri muutudes oma kuju ning liigutab ülekandemehhanismi abil osutit. Termoelektriline termomeeter võimaldab eemalt mõõtmist, nad jagunevad tajuri tüübi järgi. Tajuriteks on erinevad elemendid, kas termopaar, termotakisti või mingi muu elektriline termoelement. Termopaari vabade otste vahel tekkib termopinge, mis on otseses sõltuvuses temperatuuri muutumisest liitekohas ja mida mõõdetakse millivoltmeetri või mõne teise mõõteriistaga. Täpismõõtmistel kasutatakse kahte termopaari, mille ühte termopunkti hoitakse 4 püsitemperatuuril näiteks sulavas jääs
Skeem (eksamil antud) 7 14. Elektrilised takistustermomeetrid. Füüsikalised alused. Takistustermomeetrite ehitus. Takistustermomeetrite tüübid ja karakteristikud. NTC ja PTC termistorid. Elektrilise takistustermomeetri (ttm) töö põhineb elektrijuhtide elektritakistuse sõltuvusel temperatuurist. Koosneb termotakistist, elektritoiteallikast ja elektrimõõteriistast termotakisti takistuse muutuse registreerimiseks. Mõõteriistaks on logomeeter või vahelduvvoolu mõõtesild. On plaatina- ja vasktakistustermomeetrid, esimese mõõtepiirkond on -260...750°C, teisel -50... 180 °C, plaatinast ttm on täpsem, tal on 5 korda suurem eritakistus, kuid vasest ttm-d on vibratsioonikindlamad. Termistorid ehk pooljuht-termotakistid on metalloksiidide pulbritest kõrgel temp-l pressitud ja paakunud väiksed ketta-, silindri- vms kujulised kehad. NTC-negat.temp
Skeem (eksamil antud) 7 14. Elektrilised takistustermomeetrid. Füüsikalised alused. Takistustermomeetrite ehitus. Takistustermomeetrite tüübid ja karakteristikud. NTC ja PTC termistorid. Elektrilise takistustermomeetri (ttm) töö põhineb elektrijuhtide elektritakistuse sõltuvusel temperatuurist. Koosneb termotakistist, elektritoiteallikast ja elektrimõõteriistast termotakisti takistuse muutuse registreerimiseks. Mõõteriistaks on logomeeter või vahelduvvoolu mõõtesild. On plaatina- ja vasktakistustermomeetrid, esimese mõõtepiirkond on -260...750°C, teisel -50... 180 °C, plaatinast ttm on täpsem, tal on 5 korda suurem eritakistus, kuid vasest ttm-d on vibratsioonikindlamad. Termistorid ehk pooljuht-termotakistid on metalloksiidide pulbritest kõrgel temp-l pressitud ja paakunud väiksed ketta-, silindri- vms kujulised kehad. NTC-negat.temp
funktsioon R= x=Rx x kus x on liuguri kaugus tema äärmisest asendist ning Rx potentsiomeetri ühe pikkusühiku takistus. Potensiomeeterlülitus(skeem) . Potentsiomeetertajuri tunnusjoon R = f (x) on sirge ainult tühijooksul kui koormustakistus Rk _ _.Kõigil muudel juhtumitel on tunnusjoon mittelineaarne, kusjuures oluliselt mittelineaarseks muutub tunnusjoon juhul kui R0 > Rk Termotakistid?-Termotakisti on takisti, mille takistus sõltub temperatuurist. Termotakisteid on kahte tüüpi: 1)termistor, mille takistus temperatuuri tõusmisel väheneb, st on negatiivse takistuse temperatuuriteguriga. 2)posistor, mille takistus temperatuuri tõusmisel kasvab, st on positiivse takistuse temperatuuri teguriga. termotakisteid kasutatakse elekrtoonikas soojuse mõõtmiseks ja temperatuuri reguleerimise juhtimiseks Tensotakisti ?-Elektrotehnikas ja elektroonikas on kasutusel ka mitmesugused
Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 10 Takisti perekonnapilt Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 11 Potensiomeeter Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 12 Varistor · takistus sõltub otstele rakendatud pingest ·On pooljuhtelement ·Ülepingete silumine Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 13 Termotakisti Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 14 Fototakisti Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 15 Induktiivpool · Takistab voolu muutust · Definitsioon magnetvoo kaudu: · Ühik H, henri, Joseph Henry järgi. Skeemil tähis: L (Heinrich Lenzi auks) ·1H on suur induktiivsus, tavaliselt milli ja mikrohenrid ·Induktiivsus sõltub keerdude arvust aga ka mähise alusest (suure mag. läbitavusega alus raud- suurendab induktiivsust
niklis struktuursed muutused, mistõttu taksituse temperatuurisõltuvus on oluliselt mittelineaarne. Raua (terase) takistuse temperatuuritegur on samuti suur, α = 0,0065 ning sõltub vähesel määral lisanditest. Nii raua kui ka terase peamiseks puuduseks tuleb lugeda keemilist aktiivsust, sest temperatuuridel üle 100 °C korrodeerub raud väga kiiresti [7]. 2.1.3. Termistor Termistor ehk termotakisti on termoelektriline pooljuhtseadis, mille ta-kistus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist. Seega on termistoril suur takistuse temperatuuritegur. Seda tegurit väljendab ta-kistuse suhteline muutus protsentides 1-kraadise temperatuurimuutuse kohta. Olenevalt valmistamiseks kasutatud materjalidest võib see tegur olla positiivne (lü-hend PTC ing k positive temperature coefficient) või negatiivne (NTC negative tem-perature coefficient).
Vooluallikate jadamisi ja rööbiti ühendamine. Elektrivool vedelikes. Elektrolüüs. Faraday I seadus elektrolüüsi kohta. Elektrolüüsi rakendusnäiteid. Elektrivool gaasides. Sõltuv ja sõltumatu gaaslahendus. Kasutusnäited. Elektrivool vaakumis. Termoemissioon. Elektronkiir, elektronkiiretoru. Elektrivool pooljuhtides. Klassikaline elektronteooria. Tsooniteooria. Juhi, pooljuhi ja dielektriku elektrijuhtivuse põhjendamine tsooniteooriaga. Pooljuhtide omajuhtivus ja selle rakendus: termotakisti, fototakisti, pooljuhtdetektor. Pooljuhtide legeerimine. Elektronjuhtivus ja aukjuhtivus. pn-siire. Pooljuhtdiood, selle kasutamine. Transistor, selle kasutamine. Kiip, selle kasutamine analoog ja digitaallülitustes. 3 Magnetväli: Püsimagnet, püsimagnetite vastastikmõju, magnetpoolused. Magnetväli. Püsimagneti ja vooluga juhtme magnetväli. Magnetvälja jõujooned. Vooluelement
liinijuhtme ja tehisneutraalpunkti vahel 3 korda väiksem faasipinge. Jällegi P = 3Pf kolmefaasilise ahela aktiivvõimsus 31. Pooljuhtseadiste klassifikatsioon - Pooljuhtideks loetakse aineid eritakistusega 10 -6 kuni 106 m, mis on suurem kui elektrijuhtidel ja väiksem kui dielektrikutel. Tähtsamad pooljuhid on germaanium ja räni, seleen ja ühenditest galliumarseniidja indiumantimoniid. 32. Pooljuhttakistid - termotakisti on seade, mis põhineb metalli (peamiselt peenike plaatina- või vasktraadi) või pooljuhi elektritakistuse sõltuvusel temperatuurist. Pooljuhttermotakisteid on kahte tüüpi : a) Termistorid - valmistatakse metallioksiididest ja nende takistus väheneb temperatuuri tõustes ning seega nende takistuse temperatuuritegur on negatiivne. Tüüpilised negatiivse takistuse temperatuuriteguriga termistorid muudavad oma takistust
2.1 Mittelineaarne takisti Eespool, jaotises 1.4 ja 1.5 takistust ja takisteid vaadeldes eeldati, et takistit läbiv vool on võrdeline pingega ehk takistus on püsiv suurus, mille väärtus lineaarselt muutub vaid sõltuvalt temperatuurist. Niisuguste omadustega takistit nimetatakse lineaartakistiks. Elektrotehnikas ja elektroonikas on kasutusel ka mitmesugused mittelineaartakistid. Mittelineaar- takisti takistus sõltub välismõjuritest · temperatuurist (termotakisti: termistor ja posistor) · pingest (varistor) · valguskiirgusest (fototakisti) · magnetväljatugevusest (Halli andur) · mehaanilisest deformatsioonist (tensotakisti) Mittelineaartakistit iseloomustab tema pinge-voolu tunnusjoon. Pinge-voolu tunnusjooneks nimetatakse graafikut, mis iseloomustab voolu sõltuvust pingest I = f (U ) Lineaartakisti pinge-voolu tunnusjoon on sirge (a), mis läbib koordinaatide algpunkti (origo). Võrdluseks
aktiivselt ja tõenäoliselt ei kujutaks me oma elu ilma nendeta ettegi keemilised vooluallikad on muutnud inimese eluviisi liikuvamaks, sest elektritehnika on muutunud tänu keemilistele vooluallikatele teisaldatavaks. 6. Mõõtmised alalisvooluahelas. Mittelineaarsed alalisvooluahelad Elektrotehnikas ja elektroonikas on kasutusel ka mitmesugused mittelineaartakistid. Mittelineaartakistitakistus sõltub välismõjuritest · temperatuurist (termotakisti: termistor ja posistor) · pingest (varistor) · valguskiirgusest (fototakisti) · magnetväljatugevusest (Halli andur) · mehaanilisest deformatsioonist (tensotakisti) Pingevoolu tunnusjooneks nimetatakse graafikut, mis iseloomustab voolu sõltuvust pingest = I f ( U ) Lineaartakisti pingevoolu tunnusjoon on sirge (a), mis läbib koordinaatide algpunkti (origo). Võrdluseks on joonisel metallniidiga hõõglambi tunnusjoon (b), mis kaldub alla, ja süsiniidiga
Termomeetreid võib jagada omakorda. a)Klaas- ehk vedeliktermomeeter - töötab vastavalt vedeliku paisumisele nt elavhõbe. b)Manomeetriline termomeeter - töötab vastavalt vedelik/ gaasi rõhupaismisele. c)Dilatomeetriline termomeeter. koosneb kahest erineva joonpaisumisega metallvardast, mis ülekandemehhanismi abil liigutab osutit. d)Termoelektriline termomeeter - jagunevad omakorda tajuri tüübi järgi. Tajuriteks võivad olla nii termopaar, termotakisti või mingi muu elektrilinetermoelement. 24.Keps on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse sirgjooneline liikumine,ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Kepsu kaudu kandub jõud kolvilt väntvõllile või vastupidi, sõltuvalt mehhanismist. Kepsulaagrid on kas liug- või veerelaagrid. Nende ülesandeks onvähendada liitekohas hõõrdejõudu.
tühijooksul, Rt = Võib saada kaks pinget trafo ühe mähise pealt. 130 2). Mittesümmeetriline skeem. 131 Pingestabilisaatorid. 1). Parameetriline pingestabilisaator Parameetrilisteks nimetatakse stabilisaatoreid, mis põhinevad mitte- lineaarsetel elementidel, nagu stabilitron, termotakisti, drossel, mille parameetrid muutuvad voolu või pinge muutumisel selliselt, et tar- bija pinge või vool jäävad peaaegu muutumatuks. Pingestabilisatsioonitegur sisendpinge järgi: U sis / U sisnimi KU = U välj / U väljnimi ; Võib nõnda:
3. Signaali iseloomujärgi · madalsegedusvõimendid helivõimendid helisageduslike sageduste võimendamiseks, iseloomulik et nad toimivad helisageduste piirkonnas (20 Hz-20KHz) · alalispingevõimendi ( 0-3..5KHz) põhiline kasutamis ala on automaatikas, andurite puhul mille väljund on alalispinge (termopaar, termotakisti) · ribavõimendi võimendi, mis võimendab väga rangelt määratud suhteliselt kitsas sagedusalas (f1-f2) see sagedusala võib kuuluda erinevate sagetuste piirkonda, on olemas madal sageduslike helivõimendeid [katlaleegi signalisaator, tetonatsiooni andur(5KHz on kõlina hääl-süüde on vale)] Parameetrid: 1. Arv mis näitab mitu korda suureneb võimendi toimel signaali amplituut
annaabi.ee 
