toitepinget suurendada (jadaühendusel pinged ju liituvad) või siis mittepolaarse kondensaatorivalmistamiseks. Mõlemal juhul liituvad mahtuvuste pöördväärtused. PARALLEELÜHENDUS: Mahtuvused paralleelühenduste korral liituvad. Elekrolüütkondensaatorite ühendamisel tuleb jälgida, et ühendatakse kokku pluss ja miinuspooled omavahel. C=C1+C2+C3+....Cn Poolid. Pool koosneb mähisest ja pooli alusest jämeda traadi puhul, kui keerdude arv on väike võib alus puududa. Keerdude vähendamiseks kasutatakse magnetpooli südamike, need koondavad magnetvälja pooli sisse mille tõttu suurenebki pooli induktiivsus, väliste elektri ja magnetväljade vahendamiseks, poolid sageli varjestatakse, selleks kaetakse poolid varju topsiga. Elektrivälja varjestamiseks vask või aluminium topsi. Magnetvälja
INDUKTIIVSED ELEMENDID INDUKTSIOON ON …? ,SEDA MÕÕDETAKSE HENRIDES (H). INDUKTIIVSED ELEMENDID ON: POOLID, TRANSFORMAATORID EHK TRAFOD DROSSELID JNE. ENAMASTI KASUTATAKSE NEID VÕNKERINGIDE TEGEMISEKS, KOOS KONDEDEGA, NING PINGETE MUUTMISEKS. SAMUTI SISENDITE JA VÄLJUNDITE SOBITAMISEKS. VASTUPIDISELT KONDEDELE OMAVAD POOLID SUUREMAT TAKISTUST KÕRGETEL SAGEDUSTEL JA VÄIKSEMAT MADALATEL SAGEDUSTEL . INDUKTSIOON ON PINGE TEKE ELEKTRI JUHIS, KUI SEE LIIGUB LÄBI MAGNET VÄLJA. südamikuga POOL Muut pool TRAFO ?
1)magnetvoog-füüsikaline suurus, mis võrdub pinda läbiva magnetilise induktsiooniga ja pinna suuruse korrutisegal. ÜHIK- Wb(veeber); tähis =B*s*cos s=pindala m2; B=magnetiline induktsioon (T); =nurk ja pinna ristsirge vahel 2)Kuidas määrata induktsioonivoolu suunda (Lenzi reegel)?- Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab. 3)Mis on elektromagnetiline induktsioon?- nähtus, mis seisneb elektrivoolu tekkimises suletud juhis, kui juhiga piiratud pinda läbib muutuv magnetvoog. 4)eneseinduktsioon- nähtus, kus voolutugevuse muutusega kaasnev magnetvoo muutus põhjustab induktsiooni emj. juhtmes endas. Lenzi reegli kohaselt, kui: *VOOL JUHIS KASVAB=eneseinduktsioon takistab seda kasvu ehk vool ei saavuta vooluringi sulgemisel oma püsivat väärtust kohe *SAAVUTAB PÜSIVA VÄÄRTUSE=lõppeb magnetvoo muutumine ehk i=0 *VOOLUKATKEMISEL=eneseinduktsioon püüab voolu alal hoida, selletõttu ei...
0V) 5. Generaator - seade mis muudab mitteelektrilise energia elektrienergiaks 3 faasiline generaator - selles on 3 induktormähist, mis paiknevad ümber magneti 120 kraadise nurga all (tähtlülitus) Faasi pinge - pinge liini ja nulljuhtme vahel 230V Liini pinge - pinge kahe liinijuhtme vahel 398V 6. 3 faasiline elektriliin koosneb kolmest faasijuhtmest ja ühes nulljuhtmest. 7. Induktiivtakistus - selle tekitavad poolid Sõltub: 1) vahelduvvoolu sagedusest (võrdeliselt, suurem sagedus = suurem takistus) 2) pooli induktiivsusest (võrdeliselt) XL = * L Sirge juhtme korral 0. Mahtuvustakistus - kondensaatorite takistus vahelduvvoolule (alalisvool kondensaatorit ei läbi) Sõltub: 1)vahelduvvoolu sagedusest (pöördvõrdeliselt, suurem sagedus = väiksem takistus) 2) kondensaatori mahtuvusest (pöördvõrd, väiksem mahtuvus = suurem takistus)
Elektromagnetism Vooluga pooli magnetväli Pool - dielektrikus südamikule keritud traat. Elektromagnet - raudsüdamikuga pool. Vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub ja sellega magnetväli tugevneb. Elektromagnetil on püsimagnetiga võrreldes järgmised eelised: 1) tema magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolutugevuse suuna muutmise teel. 2) voolu välja lülitamisel elektromagneti magnetväli kaob. Elektromagnetväli sõltub: 1)voolutugevusest (mida tugevam vool seda tugevam magnetväli). 2 keerdude arvust (mida rohkem keerde seda tugevam magnetväli). Elektromagneti kasutamine: 1) elektromagnetkraana 2) elektrikõlisti 3) telefon 4) mikrofon 5) elektromagnetiline relee POOLID: Vooluga pooli magnetväli sarnaneb sirge püsimagneti magnetväljaga. Kui pooli pikkus ületab tunduvalt pooli läbimõõdu, on magnetvälja jõujoonedpooli sees üksteisega rööbiti; pooli ots, millest jõujooned väljuvad, on põh...
Veelgi lihtsamalt öeldes näitab induktiivsus vaadeldava juhtmesüsteemi inertsust temas toimuvate voolu muutuste suhtes .Induktiivsus kirjeldab laengukandjate liikumisel esinevat (magnetväljast tingitud) inertsust vaadeldavas juhis Pooli põhiline tunnussuurus on induktiivsus. Induktiivpool ehk pool on elektriahela osa, mida kasutatakse muuhulgas võnkeringide ja filtrite induktiivelemendina. Kasutusotstarbe järgi liigitatakse poolid võnkeringipoolideks ja paispoolideks ehk drosseliteks. 2. Võnkering: Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagnetiline vabavõnkumine. Võnkering koosneb kondensaatorist ja selle katetega ühendatud induktiivpoolist. Võnkering on induktiivpoolist L ja kondensaatorist C koosnev elektriahel, milles on võimalikud elektrivõnkumised ja mida kasutatakse raadiosagedusliku (harilikult 30 kHz 300 MHz) filtrina. 3
Tarbijate ühendamine 3-faaslise võrku a) tähtühendus- kui kõik faasid on võrdsed ja sama liiki tarbijatega koormatud, siis neutraalis voolu pole, aga ebasümmeetriliselt tekib neutraalis vool. b) kolmnurkühendus- kasutatakse harva. 5. Takistused vahelduvvooluahelas. 1) Aktiivtakistus R- omavad vooluringi osad, kus el.energia muutub soojuseks, keemiliseks energiaks, meh.tööks. NT. juhtmed, soojendusseadmed, hõõglambid on aktiivakistid. 2) induktiivtakistus xl- seda omavad poolid, mähised vähesel määral ka sirgjuhtmed. Kui pooli R=0 (ideaalpool) I= U/R, siis pingeallikaga ühendades peaks tekkima lõpmata tugev vool, kuid nii see ei ole. Iga keeru magnetväli hakkab takistama voolu kasvu naaberkeerdudes, mis ongi induktiivtakistus. Energia muundumist ei toimu. Energia pendeldab pooli ja generaatori vahel edasi tagasi, juhtmed soojendavad ja liinis esinevad energiakaod. xl=wL=2piifL 3) mahtuvustakistus- kondensaatorite takistus xc=lõpmatus xc=1/wc=1/2piifc
1. Coulombi seadus Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurusega ja pöördvõrdeline laengute kauguse ruuduga. 2. Elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus mingis välja punktis võrdub antud punkti paigutatud laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhtega. Kui väljapunkti kaugus suureneb kaks korda, siis väljatugevus väheneb neli korda. 3. Elektrivälja jõujooned Elektrivälja jõujooned on kujutletavad jooned, mis näitavad elektrivälja paigutatud positiivsele laengule mõjuva jõu suunda. 4. Elektrivälja potensiaal Elektrivälja mingi punkti potensiaaliks nimetatakse antud punkti paigutatud laengu potensiaalse energia ja laengu suuruse suhet. 5. Elektripinge kahe punkti potensiaalide vahet nimetatakse elektripingeks. 6. Elektrimahtuvus Kahe juhtmevaheline mahtuvus võrdub laenguga mis tuleb anda ühele juhtidest, et potensiaalide vahe suureneks 1V võrra. 7. Kondensaatorite jada ja rööpühendus JADAÜHENDUS: ...
suundadega (nii on kõige lihtsam). Võrrandis on Zi mõlemad vastastikused induktiivsused. Jätke see võrrandist välja, mida teil pole ülesandes antud. Pooli vastastikune induktiivsus on vastavalt I 11 ( jX L + 2 jX M 12 + jX L 2 +Z 1 + 1 sellise märgiga, mis pidi läheb teises poolis vool ja kuidas on poolid omavahel ühendatud. I 11( jX M - jX M + jX L + Z 2 )+ 12 23 2 Determinandiga süsteemi lahendades, saame kätte mõlema kontuuri kompleksvoolud. Edasi Leiame potentsiaalid nii, et liikudes voolu suunas elektromotoorjõuallikas suurendab ning tarbijad vähendavad potentsiaali. Kompleksvõimsus S koosneb aktiivvõimsusest P ja reaktiivvõimsusest Q
püsimagnetväljas koe molekulide aatomituumade spinnide orintatsioonide tasakaaluolek. Siis rakendatakse püsimagnetväljaga risti olevas tasandis raadiosagedusega impulsse, mis muudavad osa vesinikutuumade spinnide orientatsiooni ja toimub nn ergastus. Siis lõpetatakse ergastusimpulsside andmine ja tuumad relakseeruvad tagasi algsesse tasakaalulisse olekusse, mille käigus kiirgavad nad aga raadiosagedusliku energiat, mida võtavad vastu patsiendi ümber mähitud poolid. Need signaalid registreeritakse ning andmeid töötleb arvuti, mis genereerib koe kujutise. Nõnda saab uuritavast koest detailse nähtava kujutise. Kliinilises praktikas kasutatakse MRT-d patoloogilise koe (näiteks ajukasvaja) eristamiseks normaalsest koest. Röntgenpilt käest. Selgelt on näha MRT pilt põlvest. Selgelt on eristatava luud, kuid pehmed koed (lihased, ka pehmed koed. Röntgenkiirgus
Eelised *transformeeritav (trafode abil) *lihtsamad, odavamad, töökindlamad masinad *toodetakse 3 faasiliselt (energia parem jaotumine) Vahelduvpinge tekitab tarbijas vahelduvvoolu. Im- max väärtus i- hetkeväärtus I- efektiivväärtus Takistused vahelduvvoolu ahelates 1)Aktiivtakistus R- omavad vooluringi osad, kus el.energia muutub soojuseks, keemiliseks energiaks, meh.tööks. NT. juhtmed, soojendusseadmed, hõõglambid on aktiivakistid. 2)induktiivtakistus xl- seda omavad poolid, mähised vähesel määral ka sirgjuhtmed. Kui pooli R=0 (ideaalpool) I= U/R, siis pingeallikaga ühendades peaks tekkima lõpmata tugev vool, kuid nii see ei ole. Iga keeru magnetväli hakkab takistama voolu kasvu naaberkeerdudes, mis ongi induktiivtakistus. Energia muundumist ei toimu. Energia pendeldab pooli ja generaatori vahel edasi tagasi, juhtmed soojendavad ja liinis esinevad energiakaod. xl=wL=2piifL 3)mahtuvustakistus- kondensaatorite takistus xc=lõpmatus xc=1/wc=1/2piifc
Erinevuseks on see, et liikumatud südamikud on elektrotehnilisest terasplekist. Liikumatu pooli vool tekitab magnetvälja, milles pöördub liikuv pool. Terasest magnetahel tugevdab mõõtemehhanismi magnetvälja mille tulemusena suureneb pöördemoment ja tundlikus ning väheneb väliste magnetväljade mõju. Võimsust mõõdetakse vattmeetriga 32. Induktsioonmõõteriistad. Elektrienergia mõõtemine Induktsioonmõõteriistade mõõtemehhanism töötab ainult vahelduvvooluga. Poolid vooludega I1 ja I2 asuvad elektrotehnilisest terasplekist koostatud südamikel, mis on paigutatud teineteise suhtes sobiva nurga all. Vahelduvvool tekitab ühes poolis vahelduva magnetvoo, mille muutumine indutseerib alumiiniumkettas pöörisvoolu. Induktsioonmõõteriistu kasutatakse vahelduvvoolu aktiivenergia arvestina.. sel juhul ühendatakse ta poolid vooluahelasse samamoodi kui vattemeetri vastavad poolid. Siis on keetta pöördemoment võrdeline mõõdetava aktiivvõimsusega.
Mis on pooli induktsiivsus? Füüsikaline suurus, kus eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutmumise kiirusega, mida nimetatakse ka juhi induktiivsuseks. E * I 1N * 1A L= 1A = t 1s ühik 1H, on sellise juhi induktiivsus, milleks voolumuutmine 1A võrra 1-es sekundis tekitab eneseinduktsiooni elektromotoorjõu 1V. Suurt induktiivsust omavad ferromagneetilisest ainest südamikuga poolid. Iseloomustab elektrivoolu inertsust voolutugevuse muutumise suhtes. Millist voolu nimetatakse vahelduvvooluks? Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. Mis on kondensaatori mahtuvustakistus? Mahhtuvustakistuse puhul voolutugevuse maksimum ennetab pingemaksimumi /2'ndik perioodi võrra 1 1 Rc = = C 2fC Mis on pooli induktiivtakistus? Induktiivse takistuse puhul on voolutugevuse max pinge mksimumist /2'ndik perioodi vorra
Elektriauto tehniline struktuur on bensiiniautoga võrreldes lihtsam, kuna sellel pole vaja käivitusmehhanismi, väljutus- ega määrdesüsteemi, enamasti ka käigukasti ja mõnikord ka jahutussüsteemi. Elektriauto põhikomponendid on elektrimootor, mootori kontroller ja aku. 1.1. Elektrimootor Elektriautos kasutatakse kahte tüüpi mootoreid: alalisvoolu DC mootor ja vahelduvvoolu AC mootor. DC-l on kolm põhikomponenti: poolid, mis tekitavad magneetilist jõudu ning see omakorda annab mootorile võimsuse; laagriga rootor, mis pöörleb poolide poolt tekitatud jõuvälja sees; muundamisseade, mis annab hobujõudu. Lisaks on DC mootoril lihtne kontroller, muutes nende kombinatsiooni odavamaks. Eelmise põlvkonna elektriautodes kasutatakse DC mootoreid, sest need töötavad ilma keerulise elektroonikata. Seda kasutatakse mõndades autodes ka tänapäeval, et kulusid madalal hoida
Emj indutseeritakse järgmistel tüüpjuhtudel: 1) Kui juhe liigub paigalseisva magnetvälja suhtes 2) Kui magnetväli liigub paigalseisva juhtme suhtes 3) Kui juhe ja magnetväli on paigal, aga magnetvoo tihedus ajas muutub. 25. Eneseinduktsioon Ei-ks nim nähtust, kus I muutumine mingis juhtmes põhjustab emj indutseerimise samas juhtmes. Tähtis suurus on eneseinduktsiooni tegur ehk induktiivsus L [H]. Lihtsamad poolid on silinderpool e. solenoid ja rõngaspool e. toroid. µa ·W 2 · S L= l µa - absoluutne magnetiline läbitavus µ0 - vaakumis mag. läbitavus µ - suhteline magnetiline läbitaus w- keerdude arv valemis S südamiku ristlõike pindala µa = µ · µ0 L pooli telgjoone pikkus 26. Vastastikune induktsioon
paigutus uuretes ja ühendus kommutaatori lestadega: vasakul ankru ristlõige, paremal laotatud skeem. Sektsioonid 11´ ja 33´ moodustavad ühe pooli, 22´ ja 44´ teise pooli. Sellise ühenduse korral ankrumähis moodustab alati kaks paralleelset haru, kus kumbki haru koosneb kahest järjestikusest sektsioonist ning kujutatud hetkel need harud on 11´-22´ ja 4´4-3´3. Genereeritava pinge kuju on esitatud joonisel 5B: poolid 11´ ja 3´3 genereerivad mustad siinuse osad, poolid 22´ ja 4´4 aga punased siinuseosad. Nagu näha, on genereeritava alalispinge pulsatsioon palju väiksem, kui ühepoolilise ankru korral joonisel 5A. A A´ 360° N 1 2
selles perioodi kestel sama soojushulga. Ruutkeskmine väärtus (RMS) Amplituudväärtus (maksimaalväärtus) 7. Vektordiagrammid Siinuselised suurused sinusoidide või pöörlevate vektorite abil. Vektor pöörleb vastupäeva. Vektoreid on lihtne liita ja lahutada. 8. Takistused vahelduvvooluringis: Aktiivtakistus: suurem oomtakistusest, vool pingega faasis. Induktiivtakistus: poolid, mähised, vool jääb pingest 90 kraadi maha. X Mahtuvuslik takistus: kondensaatorid, vool on pingest 90 kraadi ees. 9. Võimsused vahelduvvooluringis: Ühefaasilistel: Aktiivvõimsus P=U*I*cos , W Reaktiivvõimsus Q=U*I*sin , var Näivvõimsus S=U*I , V*A Kolmefaasilistel tuleb ette 3 . P võrdub S kui on ainult aktiivtakistid. 10. Kolmefaasiline vool- Kolm ühesuguse sagedusega emj. Üksteise suhtes nihutatud 2
kande- ja montaazi elementide valmistamiseks. Eriotstarbelisi materjale kasutatakse vastavalt kasutusvaldkonna nõudmistele. Näiteks elektrotehnikas elektrimasinate, aparaatide ning muude seadmete tootmiseks kasutatavatel materjalidel peavad olema teatud elektrilised ja magnetilised omadused. Neid nimetatakse elektrimaterjalideks. Materjalide klassifikatsioon Elektrimaterjalid liigitatakse vastavalt nende elektrilistele ja magnetilistele omadustele: Juhid (juhtmed, poolid, kontaktide) kõik metallid, kasutatakse metalle, millel on: väike elektriline eritakistus, küllaldane mehaaniline vastupidavus, vajalikud füüsikalis-keemilised omadused (korrosioonikindlus, kuumuskindlus vm). Dielektrikud (isolatsioon, isolaatorid) Kasutatakse tahkeid, vedelaid ja gaasilisi. Dielektrikul peab olema: suur elektriline eritakistus, läbilöögi kindlus, vajalikud mehaanilised omadused, kindlad füüsikalis-keemilised omadused.
Takistuste segaühendus. Pingejagurid. Attenuaatorid. Läbivkoormus. Sildlülitus. Pingeallikad ja nende aseskeemid. Pingeallikate jada- ja rööpühendus. Elektriskeemid. 5.1.1. Passiiv- ja aktiivkomponendid Elektroonikas kasutatavaid passiivkomponentidel (ka: elementidel, seadistel) puuduvad võimendusomadused ning nende elektrilised omadused ei sõltu neile rakendatud voolu (pinge) suunast. Selliste komponentide hulka kuuluvad näiteks takistid, kondensaatorid, poolid ja trafod. Aktiivkomponente iseloomustavad võimendusomadused ja / või nende elektriliste omaduste sõltuvus neile rakendatud voolu (pinge) suunast. Taoliste komponentide hulka kuuluvad paljud pooljuht- ja vaakuumseadised. Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 1 (1) 5.1.2. Lineaarsed ja mittelineaarsed ahelad
Sagedus 1MHz 1MHz 10MHz Tolerants ±5-20% ±5-10% ±1-5% C pinge 1600V 400V 500V Elektrolüüt kondensaator a) Märjad ehk klassikalised elektrolüüt kondesaatorid b) Kuivad ehk tandaal elektrolüüt kondensaator 1. Kuivad elektrolüüt kondensaatorid Ta2O C=25 Induktiiv poolid Mahtuvuslik reaktiivtakistus Alalisvool ei lähe läbi. Takistus lõpmatu. Induktivsus [H] Henri Pooljuht seadised (semi-conducktor) Pooljuht kui materjal, üks liik materjali millel on mingid omadused Nendest materjalist valmistatud elektroonika seadised ehk pooljuht seadised. Pooljuhtide omapära on selles, et need on poolikud juhid. Pool juhtide eritakistus jääb dielektrikute ja täisjuhtide eritakistuse vahelee.
voolukasvu. Isel elektrivooli inertsust. Induktiivsus- eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolutugevuse muutmumise kiirusega, mida nimetatakse ka juhi induktiivsuseks. E * I 1N *1A L= 1A = t 1s ühik 1H, on sellise juhi induktiivsus, milleks voolumuutmine 1A võrra 1-es sekundis tekitab eneseinduktsiooni elektromotoorjõu 1V. Suurt induktiivsust omavad ferromagneetilisest ainest südamikuga poolid. Iseloomustab elektrivoolu inertsust voolutugevuse muutumise suhtes. Magnetvälja energia. Magnetvälja tekitamiseks tuleb kulutada elekrienergiat ja vastupidi: kadumisel indutseerib magnetväli elektromotoorjõu ja voolu, see tähendab, et magnetvälja energia muundub elektrienergiaks. Energia, mis salvestub magnetväljas voolu suurenemisel nullist I-ni, väljendub valemiga LI 2 Em = 2 EM Magnetvälja energia daulides L Induktiivsus henrides (H)
paremale. Kui rool on kümme kraadi paremal teatab roolimadrus vahitüürimehele, rool kümme kraadi paremal ja vahitüürimees vastab hästi. Alati ei pruugi see nii olla, sest igas laevas võivad olla mingid erinevused, näiteks ei pruugi roolimadrus jah kümme kraadi paremale ette jah öelda. 107 108 109 Laeva seadmed ja vahendid Seadmed Ankrupeli ja poolid- Ankrupeli ja kaks poolid, kus on sildumisotsad on omavahel ühendatud, koperdades saab ankrupeli ja pooli eraldi kasutada. Horisontaalne võll, mis läbib peli ja poolisid on ühendatud tugeva elektrimootoriga. Pöörlemiskiirust on võimalik muuta vastavalt vajadusele. Juhtimispuldid asuvad mõlemas pardas, sest mõlemas pardas on peli ja poolid. Ankrupeli kasutatakse ankru alla laskmisel ja poolisid sildumisel. Pollarid sildumistekil- Pollarid on vertikaalsed tugevad postid, mille diameeter on umbes 50
L1 L1 tõmmatud kriipsukeste arv näitab a) b) juhtmete arvu. Tavalisel põhimõtteskeemil on seadme kõik elemendid (kontaktid, mähised jm.) kujutatud seadme juures olevatena. Ka kõik vooluringid (primaar- ja sekundaarvooluringid) joonestatakse ühele joonele. Automaatjuhtimisskeemid on ülevaatlikumad ja selgemad, kui nad on kujutatud pea-(primaar-) vooluahelatest eraldi. Seadme üksikelemente (kontaktid, poolid, lülitid) kujutatakse skeemil vajaduse korral üksteisest lahus nii, et nende ühendused skeemielementidega on lühimad. Sellist skeemi nimetatakse laotatud skeemiks. Montaaziskeemidel paiknevad seadmed nii, nagu nad tegelikult asetsevad. Montaaziskeemide järgi monteeritakse keerukamat elektriseadmestikku. Eestis kehtestati 2000. aastal tingmärgistandardid, mis on täpselt samasugused kui Euroopa Liidus kasutusel olevad. Nimetus Pilt Skeemitingmärk
Vahelduvvoolumasinate staatorites kasutatakse peamiselt kahekihilisi mähiseid (a) 6 Selles on igas uurdes kaks eri sektsioonile (poolile) kuuluvat külge (ülemine ja alumine külg) Üks pool koosneb suurest hulgast (mitukümmend) keerdudest Faasimähis koosneb mitmest omavahel ühendatud poolist, mida nimetatakse jaotatud mähiseks Poolid ühendatakse enamasti jadamisi Faasimähiste telgedevaheline nurk on 120° 3- faasilised staatorimähised Lihtsaimat kahekihilist kolmefaasilist mähist saab moodustada kolme sektsiooniga (pooliga), mis on faasimähisteks A, B, C (a) Poolide teljed on üksteisest nihutatud 2/3 võrra Uurete arvu pooluse ja faasi kohta saab määrata (m on faaside arv): Nurk naaberuurete vahel Seega faasimähiste vaheline nihe
..=7195bbc5cfbee92b2ba4ef98da5f1103&oe=5A5D45D5&dl=1 14.01.2018, 18F47 . 8 15 ühik 1H, on sellise juhi induktiivsus, milleks voolumuutmine 1A võrra 1-es sekundis tekitab eneseinduktsiooni elektromotoorjõu 1V. Suurt induktiivsust omavad ferromagneetilisest ainest südamikuga poolid. Iseloomustab elektrivoolu inertsust voolutugevuse muutumise suhtes. Magnetvälja energia. Magnetvälja tekitamiseks tuleb kulutada elekrienergiat ja vastupidi: kadumisel indutseerib magnetväli elektromotoorjõu ja voolu, see tähendab, et magnetvälja energia muundub elektrienergiaks. Energia, mis salvestub magnetväljas voolu suurenemisel nullist I-ni, väljendub valemiga
Praegu kasutatakse teda vähe. Joonisel 24. On kujutatud magneetosüütesüsteem. Joonis 24. Magneetosüütesüsteem. Türistorsüsteem on kontaktivaba ja seetõttu väga töökindel. Sädelahenduseks tarvilik energia koguneb kondensaatorisse. Lülitina töötab siin türistor, sellest tuleneb ka süsteemi nimetus. Süsteem koosneb hooratta külge kinnitatud väikesest püsimagnetist ja kolmeharulisest kolme mähisega südamikust. Kui püsimagnet möödub südamiku harudest, milledel on poolid, indutseerub laadimispoolis magnetvälja muutuse mõjul emj ja kondensaator laadub. Kondensaatori tühjenemist takistavad diood ja türistor. Kui püsimagnet möödub südamiku harudest, millel on poolid, indutseerub emj muutuva magnetvälja mõjul päästikpoolis. See pool on ühes vooluringis dioodi ja türistori juhtahelaga. Kui päästikpoolis tekib emj, läbib türistori juhtahelat vool ja türistor avaneb. Türistori avanedes kondensaator tühjeneb läbi süütepooli primaarmähise
Et ankru pöörlemissuund on kuni seiskumiseni sama, pinge polaarsus aga muudetud, siis liituvad indutseeritud emj ja toitepinge. Sellepärast tuleb lisada lisatakisteid, et takistada liiga suure voolu tekkimist. Pidurdamine toimub vastupidises suunas pöörlemisele. 44. Kuidas muuta vahelduvvoolumootori pöörlemiskiirust ja pöörlemissuunda? Asünkroonmootori töö eelduseks on kolmefaasilise vooludesüsteemi olemasolu. Kui voolude süsteem lasta mähisesse, mille poolid on ruumis nihutatud, tekib magnetväli, mille tugevus ruumis perioodiliselt muutub. Seda välja saab kujutada induktsioonivektoriga, mis ruumis liigub. Magnetvälja pöörlemiskiirus sõltub voolusagedusest f ja pooluspaaride arvust p (n =f/p). Sageduse muutmisega saab pöörlemiskiirust muuta suhteliselt laiades piirides. Vajaliks pooluspaaride arv tekitatakse mähise paigutusega staatoris. Mootori pöörlemissuuna muutmiseks muundatakse toitepinge faasijärjestust
Sobitamiseks valitakse toiteliiniks sobiva pikkuse ühiku mahtuvusega liin, mis kergendab liini sobitamist antenniga. Kui toiteliini lainetakistus erineb oluliselt vibraatori või teistsuguse antenni sisendtakistusest, siis kasutatakse kunstliku sobituse abinõusid. Antenni ja toiteliini vahele paigutatakse kõrgsageduslik transformaator, mis annab sekundaarringist primaari ülekantuna vajaliku takistuse suuruse. Kuid transformaatori poolid vähendavad ebasoovitavalt vibraatori ja toiteliini headust. Eelistatum on selle tõttu kasutada transformeerimist. Toiteliin ühendatakse vibraatoriga punktides, kus toiteliini lainetakistus võrdub vibraatori sisendtakistusega (,,delta" sobitus). Toiteliin ühendatakse võnkeringiga trafo kaudu, mis sobitab liini ja võnkeringi ekvivalent takistuse. 30
pääsuala. 18. Passiivfiltrid, aktiivfiltrid. Passiivfiltrid koosnevad LC või RC ahelatest (induktiiv-mahtuvuslikest või takistus-mahtuvuslikest). Aktiivfiltrid sisaldavad aktiivelementi (operatsioonivõimendi,transistor), mida kasutatakse filtreeritud signaali võimendamiseks. Skeemielementide järgi jaotatakse filtrid aktiiv- ja passiivfiltriteks. Passiivfiltrid sisaldavad ainult passiivseid komponente (takistid, poolid ja kondensaatorid), mis on ühenduses nii, et lasevad läbi kindlaid sagedusi, samas kõiki teiste sagedustega signaale nõrgendades. Käesolevas peatükis käsitletakse edaspidi aktiivfiltreid, mis sisaldavad peale passiivkomponentide veel aktiivkomponente (transistorid või operatsioonvõimendid). Kaasaegsetes sidesüsteemides on laialdaselt kasutatud aktiivfiltreid, sest neil on järgnevad eelised: 1
viisil. Näiteks astmefunktsiooni y = Axn korral võib graafikul kujutada y-xn sõltuvust või log y−log x sõltuvust. Mõlemal juhul on sõltuvuseks sirge, mille tõus võrdub esimesel juhul konstandiga A, teisel juhul korrutisega n log A. 19 6 Abiks eksperimendis Must kast Must kast on salapärane karp, kuhu on peidetud elektriskeem. Katsetaja ülesandeks on välja selgitada, millised poolid, kondensaatorid ja takistid mustas kastis asuvad ja kuidas on need omavahel ühendatud. Pooli ja kondensaatori takistused sõltuvad vahelduvvoolu sagedusest: takistused on vastavalt XL = jωL ja XC = 1/(jωC). Musta kasti sisu kindlaksmääramiseks tuleb uurida takistuse muutust mustast kastist väljuvatel juhtmetel, kui voolu sagedus muutub. Selleks ühendatakse musta kastiga helisagedusgeneraator (genereerib soovitud sageduse ja pingega vahelduvvoolu),
Induktiivsus M on defineeritud kui võrdetegur, mis seob omavahel voolutugevust ja magnetvoogu: N 2 2 N M 1 1 I1 I2 Siin N2 ja N1 on keerdude arv poolis 2 ja poolis 1. Induktiivsus M oleneb ainult poolide geomeetriast: suurusest, kujust, keerdude arvust, omavahelisest orientatsioonist, keerdude tihedusest. Kui poolid asuvad aines, siis oleneb M aine magnetilistest omadustest. Induktiivsuse ühik on henri. 1H = 1 Wb/A = 1V1s / 1A ENESEINDUKTSIOON Muutuv magnetväli indutseerib elektromotoorse jõu ka samas juhis, mida läbib teda tekitav vool. N keeruga pooli induktiivsus on N L I ja temas indutseeritav elektromotoorne jõud on
Klaasnegatiivid hoitakse volditavate paberümbrikute vahel ning neid tuleb kindlasti hoida vertikaalselt. Ümbristes negatiivid laotakse karpi ja iga 5-10 plaadi järel pannakse jäigast neutraalsest papist vaheleht. Slaidid paigutatakse polüpropüleenist, polüstüreenist või metallist karpidesse/kastidesse. Mikrofilmid keritakse mittekorrudeeruvast metallist, polüpropeenist või polüetüleenist poolile, emulsioonikiht sissepoole. Poolid asetatakse metall, plast- või pappkarpidesse ning hoiustatakse horisontaalselt. Kinofilmid keritakse ühtlaselt poolile ja asetatakse ligniinivabast papist toosidesse. Vaba lindiots kinnitatakse arhiivisäilituspaberist ribaga. Karbid paigutatakse horisontaalselt riiulile. Fotomaterjale käsitsedes tuleb kanda valgeid puuvillaseid kindaid. Fotosid ei tohi painutada. Kahjustunud fotod tuleb saata konservaatorile hindamiseks, mitte mingil juhul ei tohi ise proovida osutada
2. Ergutusmähise ümber tekib magnetväli, mis muudab rootori elektrimagnetiks. 3. Rootori magnetvälja jõujooned kulgevad ühelt 6- haruga poolusesüdamikult teisele ja moodustavad erinimelised poolused. 4. Rootori magnetahela sulgevad võll ja ergutusmähise puks. 5. Rootori erinimelised poolused tekitavad staatori 18 poolis magnetvoo ja selles indutseeritakse EMJ. 6. Staatori 3 naaberhamba poolid (nn ankrumähised) on ühendatud erinevatesse faasidesse, milles tekkivad erineva suurusega EMJ. 7. Kuna EMJ on erinevates faasides erinev siis on ka erinevad nende muutumise amplituudid ja suunad. 8. Kõikide faaside EMJ muutub ühtviisi, kuid nad on ajaliselt üksteisest nihutatud. 9. Võrdse faasinihke sünkroonsuse tagavad staatoripoolide võrdne kaugus üksteisest. 10. Indutseeritava EMJ sagedus sõltub poole
lugeda elektrihõõglamp, elektrilised soojendusseadmed jne. Aktiivste takistust tähistataks R ja mõõdetaks oomides (Joon. 1). Aktiivtakistuse korral voolutugevuse nullpunktid ja maksimaalväärtused langevad täielikult kokku pinge muutusega. Kehtivad kõik alalisvoolu seadused. 20 Takistust, mida vooluring omab induktiivsuse olemasolu tõttu nimetatakse induktiivtakistuseks. Induktiivtakistusteks (Joon. 2) on poolid ja mähised (need omavad peale intuktiivtakistuse veel ka aktiivtakistust). Tähis XL ja tema suurus määratakse seosest XL = 2 f L, kus XL () induktiivtakistus, f (Hz) voolu sagedus (meil kasutuses oleva voolu sagedus 50 Hz), L (H) /henri/ - (pooli, mähise jne.) induktiivsus. Induktiivtakistuse korral pinge jääb voolutugevusest maha 90° võrra, mis põhjustab võimsuse langust. Induktiivtakistus tarbib energiat magnetvälja tekitamiseks
VS-filtrites vajaliku selektiivsuse saavutamiseks. Kõrgemate nõuete puhul kasutatakse: 1) piesofiltreid 2) elektromehaanilisi filtreid 3) kvartsfiltreid Nende fitrite ristkülikulisuse tegur on tunduvalt parem võrreldes LC- võnkeringidest koosnevatest filtritest. FM-VV VSV peab tõhusalt nõrgendama parasiitset AM-i. Koondselektiivsusega filtri poolid paigutatakse tavaliselt ferriidist ummissüdamikusse ja keritakse litsentraadist, mis koosneb üksikutest üksteisest isoleeritud väga peenikestest vasktraadist valmistatud KS-traadist (14x0,07; 20x0,05).Hoolikalt valmistatud pooli hüvetegur võib ulatuda 200...250-ni. Iga pool paigutatakse eraldi varjestustopsi, et vältida poolide vahelisi parasiitsidestusi ja kaitsta poole väliste väljade eest. Samuti tuleb poole kaitsta OSC-i pinge ja tema väljade eest. Kõige
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
