Häädemeeste Keskkool Arvutivõrgud. Elektronpost. Internet. Referaat Koostaja: Tiiu Hanson Häädemeeste 2008 Sisukord Lokaalvõrk (LAN) ja laivõrk (WAN). Arvutivõrgu kasutamise eelised ja ohud.....................................................................................................3 Elektronpost
Laboratoorne töö nr.1 Aruanne Anneli Kaldamäe Triinu Hommuk LAP-31 Tallinn 2000 TÖÖ EESMÄRK Õppida tundma juurdepääsuvõimalusi arvutivõrku, uurida võrgu põhiparameetreid ja õppida kasutama selle erinevaid rakendusi (telnet, elektronpost (e-mail), ftp). TÖÖS KASUTATAVAD VAHENDID Laboratoorne töö tehakse arvutiklassis, kus on üles seatud Pentium-tüüpi personaalarvutid. Arvutid on konfigureeritud nii, et laboratoorseks tööks kasutatakse operatsioonisüsteemi Linux (üks Unixi lähedasi analooge). Kasutada saab ka operatsioonisüsteemi MS Windows NT. Tööobjektiks antud laboratoorses töös on arvutivõrk. TÖÖ KÄIK Tutvumine käsustikuga
kasutatase huvitatud osapooltega suhtlemiseks ja nende informeerimiseks kohalike planeeringutega seoses ? vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht; regulaarselt ilmuv linnaosa leht; vastav ajaleht regulaarselt ilmuv maakonnaleht; üleriigilise levikuga päevaleht; kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse veebileht; tähtkiri; elektronpost (siis, kui osapool on sellise võimaluse valinud); informatsioonitahvel (sõlmpunktides – bussipeatused, poodide juures jms); avalik arutelu; avalik väljapanek; infotahvel detailplaneeringu alal. 2. Mitu korda aastas peab kohalik omavalitsus informeerima avalikkust kavatsetavatest planeeringutest? Vähemalt üks kord aastas (pg 11 lg 1). Vastavalt eelarvele/arengukavale. 3
Internetiks 199395 tekkis WWW Interneti ajalugu 1. september 1969 Kandis nime ARPANET 1987. a. avati kõikidele kasutajatele ja nimetati Internetiks 199395 tekkis WWW Eestis ühendati esimesed arvutid Internetti 1991 Opte Project Peamised teenused Internetis Veeb (WWW) Peamised teenused internetis Veeb (WWW) FTP (File Transfer Protokol) Peamised teenused internetis Veeb (WWW) FTP (File Transfer Protokol) Elektronpost Peamised teenused internetis Veeb (WWW) FTP (File Transfer Protokol) Elektronpost Uudisvõrk Peamised teenused internetis Veeb (WWW) FTP (File Transfer Protokol) Elektronpost Uudisvõrk Gopher Peamised teenused internetis Veeb (WWW) FTP (File Transfer Protokol) Elektronpost Uudisvõrk Gopher Telnet Peamised teenused internetis Veeb (WWW) FTP (File Transfer Protokol) Elektronpost Uudisvõrk Gopher
1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34
Telefon: mobiil: 2222222 E-post: [email protected] Töökäik: 06.2007 07.2007 Põlva Kutsekeskkooli koristaja 07.2008 08.2008 Põlva Linnavalitsuse koristaja Hariduskäik: 1998 2007 Põlva Ühisgümnaasium 2007 2008 Norra Riiklik põhikool, Oslo, Norra 2008 2010 Põlva Ühisgümnaasium Keeleoskus: emakeel eesti, valdan inglise keelt kirjas ja kõnes Arvutioskus: Microsoft Word, Microsoft Excel, elektronpost, PowerPoint Autojuhiluba: B Huvialad: karate 09.02.2010 MMarumets.
4. Mis vahe on internetil ja WWW-l? World Wide Web Veeb (World Wide Web) on · Hajus infosüsteemide võrk · Hüpertekstis(HTML/XHTML/XML) märgistatud dokumentide süsteem · Interneti rakendus. Veebi osaks on iga elektroonilisel kujul oleva informatsiooni hulk, milles üksikud dokumendid on identifitseeritavad ja lingitavad URI-de abil. Selle info edastamiseks kasutatakse Internetti. Elektrooniline maailm 1. Mis on elektronpost? E-post ehk elektronpost ehk elektrooniline post ehk e-meil ehk meil on kirjataoliste teadete (e-kirjade) edastamine ja vastuvõtmine Interneti kaudu. 2. Mis on e-äri? Äri mis on internetis kaupade ja teenused internetis 3. Loetle e-poe eelised tavapoe ees! Ei pea kuskile minema võib vaadata kodus 4. Loetle tavapoe eelised e-poe ees! Saab asu katsuda ja proovida 5. Mis on e-pank? Internetis asuv pangakontor 6. Loetle e-panga eelised tavapanga ees!
telefoniliine,raadiosidet,valgustuskaablit Kohtvõrk ühendamisest internetti tulevad turvaprobleemid.Mõlemad vajavad kaitset. Kohtvõrku ja selle kasutajat tuleb kaitsta võimalike väljast sisse tulevate rünnakute eest. Kohtvõrku tuleb kaitsta seestpoolt tulevate selle sama kohtvõrgu ja tema kasutajate vastu suunatud rünnakute eest. Sellised probleemid on andmete hävitamine ja muutmine,volitamine juurdepääs või arvutisüsteemi töö häirimine mitmel muul viisil. Elektronpost Elektronpost(e-post.e-mail,meil) on kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist või tööjaamast teise. Sõnumitele võib lisadena kaasa panna teksti-, pildi-, heli-, või videomaile. Elektronposti saatmiseks ja lugemiseks on kaks võimalust : Kasutada oma arvutisse installeeritud e-posti klientprogrammi või Minna online teenusepakkuja kodulehele ja kasutada veebimeile. Internet Internet On ülemaailmne arvutivõrkude võrk,mis ühendab
Aasta a Esmaspäev E Raudteejaam rtj Osaühing OÜ Keskkool kk Niinimetatud nn Lugupeetud lp Lehekülg lk Suurmeister s-meister Põhja-Jäämeri P-Jäämeri Elektronpost e-post Ja nii edasi jne Tartu Ülikool TÜ Tallinna Maksuamet TMA Aktsiaselts AS Riigiaktsiaselts RAS Usaldusühing UÜ Teaduseväline TVM Vene-eesti sõnaraamat VES Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetikainstituut ETA KübI Ja keemiainstituut ETA KI Eesti Vabariigi Hinnaseadus EV HiS Eesti vabariigi Haridusseadus EV HaS Kaitsepolitsei KaPo Eesti televisioon ETV Umbes u Ameerika Ühendriigid USA Aadress aadr Juhataja juh Minut min
internet - mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus Millal ja milleks? 60ndatel aastatel suurarvutitel põhinevates ajajaotusega süsteemides - inimesed pidasid omavahel võrgukaudu sidet 1969. a. käivitas USA Kaitseministeerium katseliselt ARPANET-võrgu, mille ühiseks eesmärgiks oli luua andmesidevõrke, mis funktsioneeriksid edasi ka osalise kahjustuse järel ja et teadlastel oleks ühendusvõimalus kaugete suurte arvutuskeskustega 70ndate alguses lisati elektronpost Ühendusteed Dial-up ajutine ühendus modemi abil ISDN - on täisdigitaalne sideteenus ADSL püsiühendus, kus ühendus luuakse olemasolevate telefoniliinide abil Traadita ühendus nn.raadiolingi puhul käib ühendus raadioantennide vahel Kaabelühendus suurimaid kiirusi pakkuv ühendus Ühendus kiirus Erinevatel internetiühendustel on erinev andmeedastamiskiirus bitti/s = b/s kb/s = 1024 bitti/s Mb/s = 1024 kb/s, nt:
koosneb ridadest ja veergudest. Tabeli rida nimetatakse andmebaaside terminoloogia kohaselt kirjeks, iga tabeli lahtrit andmeväljaks. Kirje on mugav viis korraldada kindla struktuuriga infot ühetüübiliste objektide (näiteks inimeste) kohta. Andmeväli on kirje element ja samuti väikseim andmekogus. Veergude pealkirjad on seega väljade nimed. 5 2.3. E-posti tarkvara E-post (inglise keeles e-mail) ehk elektronpost ehk elektrooniline post, ka meil, on e-kirjade interneti teel edastamise ja vastuvõtmise süsteem. Kirjade saatmiseks kasutatakse SMTP-d ja vastuvõtmiseks POP3 ja IMAP-i. 3. KONTORITARKVARA PAKETID 3.1. OpenOffice.org OpenOffice.org on vabatarkvaraline kontoritarkvarapakett, mille endisel kujul arendamine lõppes 2011. aasta kevadel. Tarkvarakomplekti arendus hargnes edasi kahte projekti: LibreOffice ja Apache OpenOffice. OpenOffice
SK-i tehakse massimeedia kaudu · Sisekommunikatsiooni kanalid 11.5 1. Vahetu suhtlemise kanalid (eelis saada kiiret tagasisidet, täiendada, mõjutada): Infokoosolekud >>> Infopäev Seminarid E/v üritused (spordiüritused, perepäevad jm) 2. Elektroonilised kanalid (eeliseks operatiivsus, ligipääsetavus, ühesugune info kõigile): Intranet ehk sisevõrk >>> Elektrooniline siseleht Elektronpost >>> Suhtlustarkvara (MSN), netitelefon (Skype, Hotifon) 3. Info paberil (eelis saada kiiret tagasisidet, täiendada, mõjutada): Siseleht >>> Aastaraamat (selgitab org-i eesmärke, mudatusi, meeskonna rahastamise põhimõtteid jms) Kroonika e almanahh (pikem ajalugu, areng ja muutused) Infokoosolekud Vajalik kui palju materjali või kahepoolset kommunikatsiooni · Peab olema põhjus Õige aeg
si-oon, pe-ri-oo-di-ga, or-ga-ni-sat-si-oo-ni-li-ne, in-di-vi-du-aal-ne, ide-aal-selt, kli-en-did, va-ri-ant, oo-ke-an. Ühetähelise sõnasisese vokaalsilbi võib poolitamisel 1) jätta eelmise silbi juurde: laua-le, põua-ne, õue-le, siia-ni, avau-se, pen-sio-ni, Kii-deo-ni, või 2) viia järgmise silbi juurde: lau-ale, põu-ane, õu-ele, sii-ani, ava-use, pen-si-oni, Kii-de-oni. Eliitsõnad Sõnas e-post on e- lühend sõnast elektrooniline, elektron-. Nii liitsõna elektronpost kui ka lühendliitsõna e-post kirjutatakse eesti keeles lause sees ühtviisi väiketähega, lause algul suurtähega, nagu ka e-kiri, e-pangandus, e-õpe, e-arve, e-pilet. Nimetus e-maksuamet on samasugune lühendliitsõna nagu e-post. Liitsõna keskel ei kirjutata sõnu suure tähega ja seega on selles sõnas õige ainult väike m: e-maksuamet. Samasugused lühendliitsõnad on ka e-riik, e-ülikool, e-kutsekool jts.
rakenduskihist ühes tööjaamas, seejärel minnakse aste-astmelt allapoole kuni jõutakse kõige alumisele ehk füüsilisele kihile, siirdutakse üle sidekanali järgmisele tööjaamale ja seal uuesti altpoolt ülespoole füüsilisest kihist kuni rakenduskihini. Rakenduskiht (Application layer) Rakenduskiht OSI 7-kihilise mudeli kõige ülemine kiht. Rakenduskihi teenuseid kasutavad võrgurakendusprotsessid nagu elektronpost, virtuaalterminal jt. Rakenduskiht tegeleb võrgu läbipaistvuse ja ressursijaotuse ning probleemide lahendamisega. Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid Esituskiht (presentation layer) Esituskiht OSI-mudeli altpoolt kuues kiht, määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. Esituskiht võimaldab rakenduskihis asuvatel omavahel kokkusobimatutel rakendustel suhelda üle seansikihi
Eesti Maaülikooli keelekeskus 2015 Terminoloogia Aadress ja pealkiri Pöördumine Vorm Kantseliit Asutusenimetuste õigekiri E-kirja lõpetamine Enne kirja ärasaatmist Kust saada keeleabi? Näidiskorrektuur 13.03.2015 Kirjakeeles kasutatakse sõnu meil ja e-kiri. Meil = e-kiri, elektronkiri (ingl e-mail) Kas said mu meili kätte? Ta ei ole mu meilile veel vastanud. Meil = e-post, elektronpost (ingl e-mail) Suhtlesime meili teel. Saatsin elulookirjelduse meiliga = meili teel = meilitsi = e-postiga = elektronpostiga = elektronposti teel. 13.03.2015 Meiliaadress = e-posti aadress = e-aadress Meilima = elektronposti teel kirja saatma (e-mailima, mailima) Kui sul on uudiseid, meili mulle! Tal paluti meiliga saata oma CV. = Tal paluti oma CV meilida. 13.03.2015
Internetti kujutatakse tihti hajuva pilvena. Te ei tea info liikumise teekonda, aga õigesti vormistatud IP- paketid jõuavad kohale. WWW karakteristikud, võimalused ja piirangud Interneti teenused Teenus Protokoll Seletus telnet, ssh telnet, ssh kaugpöördus ftp ftp failitransport e-mail POP3, SMTP, IMAP4 elektronpost usenet nntp uudised www http „ülemaailmne ämblikuvõrk“ Kaugpöördus Teenus lubab töötada eemal asuval arvutil ning kasutada selle arvuti kõike ressursse, k.a. perifeeriaseadmeid. Tööd korraldab tarkvara, mis imiteerib eemal asuva arvuti terminali. Tööks
nano- saab muuta ja vaadata head saab tekste ainult vaadata tail- saab tekste ainult vaadata Milliste käskudega saab tekste muuta ja millistega ainult vaadata? Info teiste kasutajate kohta w- näitab, kes on sisse loginud ja mida nad teevad. id- väljastab kasutaja andmed passwd- muudab kasutaja parooli Suhtlemine teiste kasutajatega mesg- kontrollib ligipääsu, teiste kasutajate poolt, sinu terminali. write- saadab teisele kasutajale sõnumi. talk- saab teiste kasutajatega suhelda Elektronpost (e-mail) Saatsime teisele kasutajale ja võtsime teiselt kasutajalt vastu e-kiri tekstiga ja teine e- kiri, millele oli lisatud fail F16.jpg Kiri koosnes järgmistest osadest: 1)Date- näitab kirjasaatmise kuupäeva ja aega 2)From- näitab kellelt see kiri on tulnud 3)To- näitab kellele kiri on saadetud 4)Subject- kirja nimetus 5)Kirja sisu- millest kirjutati 2. Failivahetusprotokoll FTP Laadisime avalikust FTP serverist ftp.funet.fi alla RFC dokumendi, mille viimased
must ja valge maagia, trikitööd mustkunstnik (kadumis- ja saagimistrikid) 03.1995 06.97 Uugametsa ooperiteater lavatööline (õhtuti ja koolivaheaegadel) Hariduskäik: 1986 1997 Uugametsa Gümnaasium, keskmine hinne 4,1 Täiendkoolitus: 08. 09.1998 mustkunsti kursus, Londoni Kõrgem Teatrikool Keeleoskus: emakeel- eesti, valdan inglise, vene ja läti keelt Arvutioskus: Word, elektronpost, Solitaire, Minesweeper Autojuhiluba: A Huvialad: kivipall, kiiking Kuupäev allkiri Isikukeskne CV Isikukeskne CV seab esiplaanile kandidaadi isiku, tema oskused ja võimed. Ka see CV tüüp algab isiku ja kontaktandmetega, kuid neile järgneb lühike, selge ja tabav kokkuvõte kirjutaja oskustest, saavutustest ja võimetest: isikututvustus. Isikututvustus on esitatud seotud tekstina, mitte punktide kaupa
............................................. 3 1.Ajalugu ja ennustused......................................................................................... 4 2.Suhtlus grupis...................................................................................................... 7 2.1 Elektroonilise suhtluse algus.........................................................................7 2.2 Arvutivõrgus pakutavad suhtlusteenused.....................................................8 2.3 Elektronpost.................................................................................................. 8 2.3.1 Postiloendid............................................................................................. 8 2.4 Uudistegrupid................................................................................................ 9 2.5 Jututoad ja konverentsi süsteemid..............................................................10 3.Vestlus................................................
aadressile ülemaailmses arvutivõrgus (Internetis). IP aadress võiks välja näha näiteks selline: 196.22.221.46. Domeeni kasutamise teeb võimalikuks DNS server ehk nimeserver (Domain Name Server), mis tõlgib domeeninime IP aadressiks. Domeenide all mõeldakse üldjuhul teise astme domeene (jutukas.ee, neti.ee), kuna esimene aste on "com", "ee" vms. Internetiteenused Tuntuimad ning kasutatavaimad on järgmised Interneti teenused: · elektronpost (e-mail) võimaldab saata elektronkujul kirju peaaegu hetkeliselt ükskõik millisesse maailma paika; · WWW (World-Wide Web) võimaldab tõmmata võrgust dokumente, mis sisaldavad lisaks tekstile veel pilte, video- ja audiomaterjale, on tänapäeval e-posti kõrval kasutatavaim teenus; · Usenet (newsgroups, uudisegrupid) võimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel;
Tänaseks on Eestis Internetti ühendatud aga juba üle 25000 tuhande arvuti. Võrgu kasutajate arvu ei tea täpselt aga keegi. Arvatavasti on see serverite arvust mõnikümmend korda suurem, sest näiteks ülikoolides kasutab ühte serverit sageli kümneid ja sadu inimesi. 8 Interneti teenused Tuntuimad ning kasutatavaimad on järgmised Interneti teenused: · elektronpost (e-mail) võimaldab saata elektronkujul kirju peaaegu hetkeliselt ükskõik millisesse maailma paika; · WWW (World-Wide Web) võimaldab tõmmata võrgust dokumente, mis sisaldavad lisaks tekstile veel pilte, video- ja audiomaterjale, on tänapäeval e-posti kõrval kasutatavaim teenus; · Usenet (newsgroups, uudisegrupid) võimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel;
16 arvutist. Kuna kogu info Internetis liigub pakettide kaupa, siis võivad edastatava sõnumi erinevad osad jõuda kohale erinevaid teid pidi. Kasutaja ei pea seda aga üldse teadma, kuna süsteem ise oskab need osad hiljem uuesti kokku panna ning taastada sõnumi sellisel kujul, nagu ta teele saadeti. 6 Teenused Tuntuimad ning kasutatavaimad on järgmised Interneti teenused: elektronpost (e-mail) võimaldab saata elektronkujul kirju peaaegu hetkeliselt ükskõik millisesse maailma paika; WWW (World-Wide Web) võimaldab tõmmata võrgust dokumente, mis sisaldavad lisaks tekstile veel pilte, video- ja audiomaterjale, on tänapäeval e-posti kõrval kasutatavaim teenus; Usenet (newsgroups, uudisegrupid) võimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel;
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused
ja võimalus suurema infomahu edastamiseks samu sidekanaleid mööda. Andmeedastuse kiiruse ühikud: · bps (bits per second) bitte sekundis (bit/s); standardne mõõtühik andmesidevõrkudes · bood edastuskiiruse ühik; elektrisignaali muutuste arv sekundis. Andmesides on võimalik kodeerida ühe signaalimuutusega enam kui 1 bitti, nii et bood ja bit/s pole samatähenduslikud mõistes. Näiteks 9600 bit/s kiirusega modem töötab tavaliselt boodisagedusega 2400 boodi. 5.3 Elektronpost Elektronpost (e-post, e-meil, meil) on kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist või tööjaamast teise. Maailma esimene e-posti sõnum saadeti 1971.aasta ühelt PDP-10 arvutilt teisele samasugusele arvutile üle ARPANET'i. Elektronposti protokollid kuuluvad TCP/IP protokollistiku koosseisu ning kõige populaarsem protokoll sõnumite saatmiseks on SMTP ja sõnumite lugemiseks POP3. Enamasti saadetakse sõnumid ASCII vormingus (adressaat näeb
volitamatute muutuste puudumine. Kõik andmed peavad alati olema seostatavad nende looja, loomisaja, konteksti jms asjaoludega ning nende seoste rikkumisel on negatiivsed tagajärjed. [1] 1.3 Konfidentsiaalsus Andmete konfidentsiaalsus (confidentiality) ehk salastus andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud tarbijaile ning kättesaamatus kõigile ülejäänutele. [1] 2. ÜLEVAADE INTERNETIS OLEVATEST POSTKASTIDEST 2.1 Mis on e-post? E-post ehk elektronpost ehk elektrooniline post on e-kirjade Interneti teel edastamise ja vastuvõtmise süsteem. Kirjade saatmiseks kasutatakse SMTP-d ja vastuvõtmiseks POP3 ja IMAP-i. [2] 2.2 Milleks kasutada e-maili? · Kirjavahetuseks elektroonilisel kujul. · Failide ja pakitud failide saatmiseks elektroonilisel kujul (tekstifailid, pildid jne). · Erineva info saamiseks oma postkasti (arved, reklaamid, teated jne). [3] 7 3
nimetati internetiks. Igal võrku ühendatud arvutil on IP-aadress. IP-aadress jaguneb akheks loogiliseks osaks – võrgu ja arvuti number. Esimene number neljast määrab ära riigi, kus arvuti asub. (Eesti aadressid – 192 ja 193). Domeeninimede süsteem DNS – domeene on võimalik jagada alamdoneemideks, neid veel omakorda jagada ja nii tekib hierahiiline nimede süsteem. Igale hierarhia tasemele vastab masina nimes üks märgend. Mrgnedid on punktidega eraldatud. Elektronpost – internet teenus, mille abil saab suhelda inimestega, kellel on elektronaadressid ja kes võivad asuda maailma mistahes punktis. ARVUTIVIIRUSED Viirus - programm, mis on mõeldud häirima arvuti tööd ja rikkuma kettale salvestatud andmeid või miskil muul kujul teile kahu tekitama. Programm, mis lisab iseenda koopia mõnele teisele programmile nii, et selle nn peremeesprogrammi käivitamisel käivitatakse ka viirusprogramm ilma programme kasutaja teadmata.
neil olevatele algandmetele, seega tasuks varukoopiaid hoida kaitstud keskkonnas, näiteks seifis - see aitab ka varukoopiate säilimist kindlustada, sest lahtiselt riiulil vedelevad kettad või lindid võivad ebaterve uudishimu äratamise kõrval ka lihtsalt maha kukkuda, tolmust kahjustatud saada vms. Intemetiühenduse ohud Tänapäeval on Intemetiühendus enesestmõistetav nähtus. Veebilehekülg ja elektronpost avardavad tunduvalt asutuse töötamise ning info hankimise, vahetamise ja levitamise võimalusi. Avaliku võrguga (aga just seda Internet on) ühendus on kahesuunaline tee - just samamoodi nagu asutuse serveri kaudu saab ligi laia maailma võrguressurssidele, on ka firma ise avatud kõigile uudistajatele, ning halvemal juhul ka rünnatav, kui pole õigeaegselt turvameetmeid rakendatud. olema korraga asutuse avalik veebiserver ja sisemiste dokumentide server, isegi kui need
Edastaja on meedia, mis võimaldab jaoks erineva sageduse. Tulemuseks on suure ribalaiusega säilitatakse. Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis liitsignaal, mis sisaldab kõigi lõppkasutajate andmeid. Kaabli kasutajanime ja parooli. dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. teises otsas eraldatakse signaalid demultiplekseriga ning 18. Elektronpost, SMTP, MIME, POP3 Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. marsruuditakse lõppkasutajale. TDM e aegmultipleksimine – E-post on kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist 2. Kommunikatsiooni süsteemi ülesanded kombineerib andmejadasid nii, et eraldab igale andmejadale või tööjaamast teise. E-posti protokollid kuuluvad TCP/IP Sünkroniseerimine
Rakenduskihi teenuseid kasutavad võrgurakendusprotsessid nagu elektronpost, virtuaalterminal jt. Rakenduskiht tegeleb võrgu läbipaistvuse ja
Eristatakse kolme teaberühma: - muutuvteave, mille puhul teave muutub sageli sekundite või minutite jooksul, - poolmuutuvteave, mille puhul teave muutub reisi jooksul vaid mõni kord, - püsiteave, mille puhul teave muutub harvemini kui mõni kord aastas. Eri teaberühmade puhul võib rääkida erinevatest teabevahetuse viisidest: - laevade liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise süsteemid vahetavad eelkõige muutuvteavet, - elektroonilised kommunikatsioonivahendid, nagu elektronpost, on mõeldud poolmuutuvteabe vahetamiseks, - andmebaasid on mõeldud selleks, et pakkuda püsiteavet, mida võib saada Interneti teel või teistelt andmekandjatelt. AIS-tehnoloogiat peetakse sobivaks mooduseks, mida võib lisaks kasutada automaatseks identifitseerimiseks ning laevade liikumistee kindlakstegemiseks ja jälgimiseks siseveelaevanduses. Just AISi toimimine reaalajas ning ülemaailmsete standardite ja suuniste olemasolu on ohutusega seotud rakenduste jaoks kasulik.
ajakohase teabe saamist, toetust, et alluv tunneks, et teda hinnatakse ja temast peetakse lugu. 19.Täielikult ühendatud infovõrk. Kaugtöötamine, eelised ja puudused. Infovõrk haarab kõikvõimalikke suhtlemiskanaleid, ühendades ametliku üles-alla informeerimist. Infovõrk eeldab arvutite olemasolu, kuna saab rakendada elektronposti, korraldada konverentse, kaugtöötamist. Elektronpost võimaldab informeerida koheselt paljusid töötajaid. Kaugtöötamise eelised: tootlikkus võib suureneda 10-25%, sest ei segata; väheneb autoliiklus ja looduse saastumine, võimaldab tööle võtta inimesi, kes saabki ainult kodus töötada, ühenduse pidamiseks vajaliku aja- ja rahakulu vähenemine Kaugtöötamise puudused: halvem ülevaade alluvate tegevusest, töötajal võib tekkida sotsiaalne soleeritusse tunne, sest puudub mitteametlik suhtlus
Meilige nii kiiresti kui võimalik. Negatiivsed küljed Alati kontrollige enne saatmist õigekirja. kiirustades saadetud ja kirjavigadega kirjad rikuvad suhtei Ilmtingimata lisage oma telefoninumber. rämpskirjad ärritavad Lähtuge sellest, et elektronpost on mõeldud pigem ametialaseks emotsionaalsetes olukordades pole tulemuslik, puuduvad pilk, kui erakirjavahetuseks. kehakeel, hääletoon, sarm kui teade pole saajale oluline, ei pruugi vastus tulla; Edastage meil isikule, keda see puudutab.
11. FTP File Transfer Protocol, transpordikiht, port nr. 21 Kasutatakse failide transportimiseks. Juhtkäskude ja andmete vahetamiseks käsutatakse tavaliselt erinevaid porte. FTP on olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja aktiivse kataloogi info säilitatakse. Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada kasutajanirne ja parooli, samuti pole vaja öelda oma asukohta katafoogipuus. Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus (n.t. 331 Username OK). 12. Elektronpost. SMTP Simple Mail Transfer Protocol, transpordikiht, port nr. 25 Meilisaatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient ja neid siduv SMTP protokoll. Meiliklienti kasutatakse kirjade saatmiseks ja lugemiseks (kopeerides need eelnevalt meiliserverist). Meiliserveris hoitakse kõiki sissetulnud kirju, seal asuvad kasutajate postkastid ja saatmisel olevad kirjad (ühtne järjekord, sõltumata kasutajast). Enne saatmist luuakse TCP-ühendus kahe meiliserveri vahel
võivad mõjud. Vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine on kohustuslik, kui detailplaneering koostatakse kaitse alla võetud maa-alale, rannale või kaldale ranna ja kalda kaitse seaduse tähenduses või linnaehituslikult olulisele piirkonnale. 39. Eesti planeerimisinfo edastamise moodused: Ajalehed-regulaarselt ilmuma vähemalt kord kuus, avalik väljapanek, info sildid sõlmpunktides, internet kohaliku OV kodulehel, tähitud kiri, elektronpost, avalikud arutelud, detailplaneeringu aladel infoplakatid. 40. Üldplaneering neli nädalat; detailplaneering kaks nädalat; maakonna planeering neli nädalat 41. Jalakäija linnas on elanikud kõik kokku koondunud, tihedalt koos. Raudtee tulekul hakkasid linnad laienema, tekkisid eeslinnad. Autodega algas veel kiirem linnade suurenemine, sest kõigil oma transpordivahend, ja sai läbida suurema distantsi. Mõjutasid ka rahvastikukasv, suurenenud territooriumi vajadus
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid)
kõige alumisele ehk füüsilisele kihile, siirdutakse üle sidekanali järgmisele tööjaamale ja seal uuesti altpoolt ülespoole füüsilisest kihist kuni rakenduskihini. ISO/OSI mudel koosneb : Rakenduskihist , esituskihist , seansikihist , transpordikihist , võrgukihist , andmelüli kihist ja füüsilisest kihist. Rakenduskiht Rakenduskiht OSI 7-kihilise mudeli kõige ülemine kiht. Rakenduskihi teenuseid kasutavad võrgurakendusprotsessid nagu elektronpost, virtuaalterminal jt. Rakenduskiht tegeleb võrgu läbipaistvuse ja ressursijaotuse ning probleemide lahendamisega. Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid. Esituskiht Esituskiht OSI-mudeli altpoolt kuues kiht, määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. Esituskiht võimaldab rakenduskihis asuvatel omavahel kokkusobimatutel rakendustel suhelda üle seansikihi. Seansikiht
.......................................................................................65 7.1. Mis on Internet? Natuke ajalugu...................................................................................65 7.2. Kuidas töötab Internet?.................................................................................................66 7.3. World Wide Web (e. veeb). Mis see on?.......................................................................67 7.4. Elektronpost (e. E-post).................................................................................................69 7.5. Failide allalaadimine.....................................................................................................69 7.6. Interneti uudisegrupid....................................................................................................70 8. Kordamisküsimused.....................................................................................................
hüüdnime Veca all esinev tuntud Brasiilia viirusekirjutaja, kes oma esimese iseuuendava viiruse Babylonia ideed edasi arendas ja varem tehtud vigadest õppust võttis. Hybris kasutas olemasolevate viirusmoodulite tuvastamiseks 128-bitilist RSA elektronvõtit ning levis peamiselt elektronkonverentside kaudu. Sellel aastal leidis kinnitust tõsiasi, et kahjurkoodide peamiseks trantspordivahendiks oli saanud elektronpost. Oma tegevuse aktiviseerisid ka Linuxi viiruste loojad ja kokku registreeriti 37 Linuxile kirjutatud uut viirust ning Trooja hobuse programmi, millega Linuxi viiruste üldarv tõusis 43-ni, seitsmekordistudes selle aastaga. Veel võib äramärkida viiruste edetabelis aset leidnud olulised muutused, kus seni kindlalt esikohta hoidnud makroviirused loovutasid oma positsiooni skriptiviirustel. 24 3 TUNTUMAD ARVUTIVIIRUSED 3.1 Kurikuulsad viirused 3.1.1 Michelangelo
6. Esituskiht - OSI-mudeli altpoolt kuues kiht, määrab andmete esitusviisi ning koodi- ja vorminguteisendused. Esituskiht võimaldab rakenduskihis asuvatel omavahel kokkusobimatutel rakendustel suhelda üle seansikihi. Andmete vormingu koosõlastamine ja teisendus. Arvude esitus. Kooditabelid. Enamasti realiseeritud koos rakenduskihiga. 7. Rakenduskiht - OSI 7-kihilise mudeli kõige ülemine kiht. Rakenduskihi teenuseid kasutavad võrgurakendusprotsessid nagu elektronpost, virtuaalterminal jt. Rakenduskiht tegeleb võrgu läbipaistvuse ja ressursijaotuse ning probleemide lahendamisega. Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid. Konkreetse rakendusprogrammi andmed. Võrguteenused/protokollid(HYYP,FTP,SMTP, telnet). Kaugfailisüsteemid. Võrkude Topoloogiad - Kohtvõrgu topoloogia all vaadeldakse võrgu-
ühenduse kaudu saadetakse fail). FTP sessiooni korral luuakse kõigepealt TCP kaudu kontrollühendus, kusjuures serveri pordiks on antud juhul 21. Selle ühenduse kaudu saadetakse kontrollandmed ja käsud ning kui serverini jõuab failiedastuse käsk, siis ta loob andmeühenduse TCP kliendiga ja failiedastus saab alata. Pärast edastamist suletakse see ühendus. Kui uus fail on vaja saata, siis avatakse uus andmeühendus, kontrollühendus jääb aktiivseks terve sessiooni vältel. 15. Elektronpost, SMTP ja MIME Elektronpost koosneb kolmest komponendist: user agent, meili server, SMTP (Simple Mail Transfer Protocol). User agent on rakendus, mille abil saab kasutaja lugeda ja saata kirju. Meili server on server, kuhu talletatakse saabuvad ja väljaminevad kirjad. Igas meiliserveris on igal kasutajal on ruum, kuhu tulevad saabuvad ja väljaminevad kirjad, mida ta saab lugeda. SMTP on rakenduskihi protokoll, mis sätestab kirjade saatmise ning kasutab TCP-d alusprotokollina
FTP sessiooni korral luuakse kõigepealt TCP kaudu kontrollühendus, kusjuures serveri pordiks on antud juhul 21. Selle ühenduse kaudu saadetakse kontrollandmed ja käsud ning kui serverini jõuab failiedastuse käsk, siis ta loob andmeühenduse TCP kliendiga ja failiedastus saab alata. Pärast edastamist suletakse see ühendus. Kui uus fail on vaja saata, siis avatakse uus andmeühendus, kontrollühendus jääb aktiivseks terve sessiooni vältel. 15. Elektronpost, SMTP, MIME ja POP3 Elektronpost koosneb kolmest komponendist: user agent, meili server, SMTP (Simple Mail Transfer Protocol). User agent on rakendus, mille abil saab kasutaja lugeda ja saata kirju. Meili server on server, kuhu talletatakse saabuvad ja väljaminevad kirjad. Igas meiliserveris on igal kasutajal on ruum, kuhu tulevad saabuvad ja väljaminevad kirjad, mida ta saab lugeda. SMTP on rakenduskihi protokoll, mis sätestab kirjade saatmise ning kasutab TCP-d alusprotokollina. Kirjad saadetakse serverile pordi 25 kaudu
E-turundus tähendab samade meetmete rakendamist infotehnoloogilisi vahendeid kasutades. E- turundus laiendab traditsioonilise turunduse kontseptsiooni digitaalsele meediumile ning pakub välja lahendusi, kuidas infotehnoloogiat integreerida ettevõtte olemasoleva turundusstrateegiaga. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Põhjenda E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused
detailplaneeringute koostamise protsessis. 37. Eesti planeerimisinfo edastamise moodused/ kanalid üld- ja detailplaneeringute koostamise protsessis. vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht; regulaarselt ilmuv linnaosa leht; vastav ajaleht regulaarselt ilmuv maakonnaleht; üleriigilise levikuga päevaleht; kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse veebileht; tähtkiri; elektronpost (siis, kui osapool on sellise võimaluse valinud); informatsioonitahvel (sõlmpunktides bussipeatused, poodide juures jms); avalik arutelu; avalik väljapanek; infotahvel detailplaneeringu alal. 38. Asulaid iseloomustavad omadused ja võrdlemise alused (5 gruppi omadusi) - omadused, mis on seotud asula funktsiooni ja tagamaatähendusega; - omadused, mis on seotud asula geograafilisest asendiga;
ühilduvad ja võrgus said koos töötada vaid ühe tootja arvutid. Eeltoodud probleemi lahendamiseks alustas Rahvusvaheline kataloogipuus. Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus. (Nt 452 Error wtiting file) 28.Link state marsruutimisalgoritm Standardiorganisatsioon ISO 1977. aastal mudeli loomist, mis võimaldaks erinevate tootjate seadmetel töötada koos ühes arvutivõrgus. 15.Elektronpost, SMTP, MIME, POP3 Graafi põhjal seletades: graafid on ruuterid ja nende vahelised lülid näitavad milline ruuter millise naaber on. Igal lülil on oma kindel 1983 tutvustas ISO töö tulemust, OSI raammudelit - avatud süsteemide ühendamise mudelit
Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada kasutajanime ja parooli, samuti pole vaja öelda oma asukohta kataloogipuus. Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus (n.t. „331 Username OK“ või „452 Error writing file“). Faile saab arvutite vahel vahetada ka teisi protokolle (näit. HTTP) kasutades, kuid see on palju aeglasem. 15. Elektronpost, SMTP, MIME Elektronpost koosneb kolmest komponendist: meiliklient (user agent), meili server ja neid siduv SMTP. o User agent on rakendus, mille abil saab kasutaja lugeda ja saata kirju. o Meili server on server, kuhu talletatakse saabuvad ja väljaminevad kirjad. Igas meiliserveris on igal kasutajal on ruum, kuhu tulevad saabuvad ja väljaminevad kirjad, mida ta saab lugeda.
ettevõttes toimunud muutusi. See võimaldab ettevõtte uudistega olla kursis ka neil, kes iga päev intranetti ei kasuta (või ei saa kasutada). Samuti aitab see sisevõrgu kasutamise populaarsemaks muuta. Teine võimalus on anda välja elektroonilise siselehe koopia paberil. Seda võib kasutada juhul, kui paberväljaannet vajab osa töötajatest või ajal, kui paberlehelt minnakse üle elektroonilisele siselehele. Elektronpost Elektronpost on populaarsemaid Interneti-rakendusi. Lisaks ettevõtte üldisele elektronposti aadressile (nt [email protected]), on otstarbekas moodustada ka erinevate osakondade ja rühmade (nt erinevad projektrühmad) e-postiloendid. Kindlasti tuleb välja töötada e-posti kasutamise hea tava reeglid. Need peaksid sisaldama nii isikliku kui ka üldise elektronposti kasutamise juhiseid. Töötajatel peab olema kohustus lugeda e-posti. Suhtlustarkvara ja netitelefon
Tüüpilised käsud: USER username: PASS password: LIST: Küsid kõikide failide nimistut RETR filename: Küsid konkreetset faili STOR filename: Failide üleslaadimise käsk Tavaliselt saab igale FTP käsule vastuse. Server vastab kolmekohalise numbriga, iga numbriga võib olla seotud veel mingi sõnum (kinda nagu HTTP status koodid) Nt 331 Username OK, password required 125 Data connection already open; transfer starting 452 Error writing file 15. Elektronpost, SMTP ja MIME Nagu tavaline post on ka elektronpost asünkroone kommunikatsiooniviis - inimesed saadavad ja loevad kirju, siis kui see neile mugav on (Khm Tammet võiks oma meili lugeda). E-kirjad on odavad, neid on lihtsam laiali saata ja sinna saab pikkida igast jama külge nagu pildid, videod, lingid, HTML-formattitud teksti (kuigi sa võid käsitsi tavakirja ka HTML lehena kirjutada). Meilisüsteem koosneb kolmest põhi osast: kasutajaliidesed (?user agents), meili serverid ja
Praktika viis kurssi ettevõtte tegevusega, raamatupidamise korraldusega, aruandluse ja raamatupidamissüsteemidega. Praktikandi ülesanneteks oli raamatupidamisega tutvumine, majandusnäitajatega töötamine ning nende analüüsimine Juhendajaks oli AS Viljandi Aken ja Uks finantsanalüütik ja juhatuse liige Jaan Tiido. 1. ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS Juriidiline nimi AS Viljandi Aken ja Uks Äriregistri kood 10052966 Elektronpost [email protected] Kodulehekülg www.vau.ee 6 Põhitegevusala kõrgkvaliteediliste akende ja uste valmistamine Nõukogu esimees Imre Michalsky · AS Viljandi Aken ja Uks loodi eesmärgiga hakata tootma ja turustama tööstuslikult valmistatud kõrgekvaliteedilisi aknaid ja uksi. Toodete nomenklatuur on lai: puit- ja
14. FTP + File Transfer Protocol, transpordikiht, port nr. 21 Kasutatakse failide transportimiseks. Juhtkäskude ja andmete vahetamiseks kasutatakse tavaliselt erinevaid porte. FTP on olekut säilitav protokoll, kasutajainfo ja aktiivse kataloogi info säilitatakse. Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada kasutajanime ja parooli, samuti pole vaja öelda oma asukohta kataloogipuus. Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus (n.t. 331 Username OK). 15. Elektronpost, SMTP, MIME ja POP3 ++-- Simple Mail Transfer Protocol, transporikiht, port nr. 25 Meilisaatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient ja neid siduv SMTP protokoll. Meiliklienti kasutatakse kirjade saatmiseks ja lugemiseks (kopeerides need eelnevalt meiliserverist). Meiliserveris hoitakse kõiki sissetulnud kirju, seal asuvad kasutajate postkastid ja saatmisel olevad kirjad (ühtne järjekord, sõltumata kasutajast). Enne saatmist luuakse TCP-ühendus kahe meiliserveri vahel
Sveitsi Sveits syksy sügis syntyä sündida; tekkida sytytys süütamine; süttimine syvä sügav syvään sügavale syyskuu september syödä süüa syötävä söödav sähköposti elektronpost, e-post sähly saalihoki säilyttää säilitada, (alles) hoida sänky voodi särkeä katki teha, lõhkuda; valutada sää ilm säätiedotus ilmateade söpö armas T taas taas, jälle tai või
annaabi.ee 
