5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2007-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
107 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
barca10
Õppematerjali autor
bitti 193.40.10.128 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 1000 0000 /28 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 Kirjutades võrgumaskile vastavad nelikud kümnendsüsteemis saame 255.255.255.240 Näeme, et võrgumaskiga /28 võrku jääb 16 IP aadressi, kuna masinaosale vastab 4 bitti ja see võimaldab moodustada 2 ^ 4 = 16 erinevat IP aadressi. Võrgu leviaadress on alamvõrgu suurim aadress. 128 + 16 = 144 on järgmise võrgu algus, seega on võrgu 193.40.10.128/28 leviaadress 143. Ehk teisipidi, seades masinaosas kõik neli bitti ühtedeks, saame viimasele baidile kahendväärtuse 1000 1111, mis on kümnendsüsteemis 143. Võrgumaskiga on võimalik ka klasse ühendada. Näiteks võrku 192.168.16.0/20 kuuluvad aadressid vahemikus 192.168.16.0 kuni 192.168.31.255. Selles võrgu on 2^12 = 4 096 IP aadressi. 13. Interbetiteenuse Telnet ja SSH kasutus SSH SSH (Secure Shell - e. k
1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid. Võrgu kiht (Network Layer) loob kanali üle mitme segmendi: *virtuaalne adresseerimine *pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse) Transpordi kiht (Transport Layer) loob lihtsalt kasutatava (usaldusväärse) kanali: *varjab kõik tehnilised detailid *veakontroll ja parandus *multiplekser *ühendusega või ilma ühenduseta kanal 3. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli seansi-, esitus- ja rakendus
olukordi - enne muidugi mitmel moel selle esinemist ise läbi katsetades. Kui raamistik pole surnud, vaid elab järgmiste versioonide tekkimise näol edasi, siis sellised teated on arendajatele igati tänuväärsed ning samas tõstavad saatja enesetunnet ja enesekindlust. Microsoft .NET platvorm Microsoft .NET raamistik (Framework) on platvorm programmide loomiseks. Enne .NETi oli võimalik programme luua mitmetele erinevatele platvormidele nt DOS, Win32, Linux jne. .NET platvormi loomise eesmärk on võtta programmeerija õlult kohustus tagada programmi ühilduvus erinevate protsessorite ja operatsioonisüsteemidega, andes rohkem aega programmiga põhifunktsionaalsusega tegelemiseks. Riistvara ja operatsioonisüsteemidega ühilduvuse tagamine on jäetud raamistiku loojate hooleks. Lisaks Microsoftile, kes pakub raamistiku Windowsi operatsioonisüsteemidele, arendatakse Novelli
Võrdle teda omaduste ja eeliste-puuduste osas la- serprinteriga. Kuidas kutsutakse inglise keeles järgurit, jaoturit ja kommutaatorit? Kirjelda, milleks neid seadmeid kasutatakse ja mille poolest nad erinevad. Kuidas töötavad ja mille poolest erinevad analoogmodem, ADSL-modem ja kaabelmo- dem? Millised seadmed on tänapäeval ADSL-modemiga tihtipeale kokku ehitatud? Millise pesa abil ühendatakse sülearvutiga laienduskaarte (võrgukaart, traadita võrgu kaart jmt.)? Kirjelda ka, kas ühendamine on võimalik, kui kaart on uuem, pesa vanem või vastupidi. Millised on sülearvutite korral hiire asemel kasutatavad osutusseadised (nimetus, kui- das kasutatakse)? Mille poolest erinevad Wi-Fi ja Bluetooth-ühendused? Millistes olukordades kumba ühendust kasutatakse? Kirjelda, kuidas tuleb hooldada/käsitseda sülearvuti akut sõltuvalt tema tüübist (tüü- bid: Li-ioonaku, NiCd- või NiMH-aku). 1.1
ja teises otspunktis laiali jagada teiste rakenduste vahel. Samuti on ülesandeks töökindel andmeedastus. Transpordikiht tegeleb ka voojuhtimisega, et saatja ei koormaks vastuvõtjat üle. Saatja ja vastuvõtja suhtlevad omavahel ja vastuvõtja alati annab teada palju tal on vaba ruumi puhvrites, et kas ta suudaks veel vastu võtta ning vastavalt sellele infole saatja reguleerib koormust. Toimub ka koormuse reguleerimine, mis on saatja ja võrgu vaheline asi ehk et saatja ei saadaks võrku pakette rohkem kui sealt läbi läheb. Transpordikihi protokollid on UDP - ei suhelda teisega ja saadetakse pakette lihtsalt teele ehk ei tehta midagi erilist lisaks. See mis võrgust läbi läheb, sellega ta tegeleb. Samuti ei kulutata aega ühenduste loomiste peale ja pakettide saatmise kordamisele. Iga UDP pakett on omaette nähtus võrgus ja iga pakett liigub omaette ja nad võivad kohale jõuda suvalises järjekorras ja teepeal kaduma minna
ünnestus või mitte. Kas annuleerida terve ülekanne või mitte). 10) Andmeformaadid – selleks, et arvutid saaksid üksteisest aru on vaja kokku leppida „keel“ ehk andmeformaadid et andmetega hakkama saada (et arvutid üksteisest aru saaks). 11) Turvalisus – on muidugi väga vajalik, sest suure tõenäosusega soovib saatja, et tema andmed saaks kätte just see, kellele ta need saadab, mitte keegi teine. Teisendame andmed ühelt kujult teisele (krüpteerimine). 12) Võrgu haldamine – on vajalik võrgusüsteemi administreerimiseks, sest ükski süsteem ei jookse iseenesest. Vajalik on süsteemi vaadelda ja reageerida ülekoormustele, tõrgetele jms. Kuidas katkestustest ja vigadest/häiretest üle saada? 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil saadame kaardi sõbrale on analoogne sellega kuidas on üles ehitatud arvutivõrkude üldine arhitektuur. Kiri ümbrikusse – kiri vormistatakse kindlal moel, aadressil kindel formaat
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.............................................................................................................
OSI-projekt lõpetati 1996. aastal. Praegu kasutatakse seda mudelit õppevahendina andmesidevõrkude tööpõhimõtete tundma õppimiseks. 3 OSI mudel koosneb 7-st kihist: 1)Rakenduskiht töötab vahendajana tarkvararakenduste ja võrguteenuste vahel. Sellel töötavad protokollid nagu HTTP, FTP, Telnet, SMTP, POP3, IMAP4, SNMP. Põhiülesandeks on juhtida üldist võrgu ligipääsu, andmevoogusid ja vigade parandamist. 2)Esitluskiht Määrab kindlaks andmevahetuse formaadi. Esitatakse andmed universaalsetes andmepakettides. Vastuvõtja poolel konverteeritakse andmed universaalsetest andmepakettidest formaati, mida vastuvõtva tööjaama rakenduskiht saab töödelda, ehk tegeleb võrgust saabuvate andmete teisendamisega üldkujult konkreetse rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid