Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvutivõrk, võrgukaart, OSI (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal ja milleks?

Võrgukaart ja arvutivõrk,
OSI mudel
Merilyn Renser 11A
 
 
Arvutivõrk
 Arvutivõrk on vahend arvutite 
omavaheliseks  ühendamiseks , nii et 
oleks võimalik andmeid vastastikku 
vahetada ja arvutiressursse (nt 
välisseadmeid) ühiselt jagada.
 
 
Internet  ja internet
 Internet - võrkude, lüüside, serverite ja 
arvutite ülemaailmne ühendus, mis 
andmeedastuseks kasutab ühist 
protokollistikku (TCP/IP)
 internet - mis tahes arvutivõrkude 
võrgustiku üldnimetus
 
 
Millal ja milleks?
 60ndatel aastatel suurarvutitel põhinevates 
ajajaotusega süsteemides - inimesed  pidasid  
omavahel võrgukaudu sidet
 1969. a. käivitas USA Kaitseministeerium 
katseliselt  ARPANET -võrgu, mille ühiseks 
eesmärgiks oli luua andmesidevõrke, mis 
funktsioneeriksid edasi ka  osalise  kahjustuse 
järel ja et teadlastel oleks ühendusvõimalus 
kaugete suurte arvutuskeskustega
 70ndate alguses lisati elektronpost
 
 
Ühendusteed
  Dial -up – ajutine ühendus modemi abil
 ISDN -  on täisdigitaalne sideteenus
  ADSL – püsiühendus, kus ühendus  luuakse  
olemasolevate telefonili nide abil
 Traadita ühendus – nn.raadiolingi puhul käib 
ühendus raadioantennide vahel
 Kaabelühendus – suurimaid ki rusi  pakkuv  
ühendus
 
 
Ühendus kiirus
 Erinevatel internetiühendustel on erinev 
andmeedastamiski rus
 bitti/s = b/s
 kb/s = 1024 bitti/s
 Mb/s = 1024 kb/s, nt:
 Ethernet-võrgus 10/100 Mb/s või 1Gb/s
 ADSL puhul 256 või 512 kb/s või 1 Mb/s 
  WiFi  - 11 Mb/s või 54Mb/s
 
 
Võrgukaart
 Võrgukaart e. võrguadapter (NIC -  network  
interface card) moodustab li dese arvuti ja 
võrgukaabli vahel.
 
 
Võrgukaardi ülesanded
 Arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine 
edastamiseks võrgukaablisse
 Andmeteisaldus nende saatmisek teise 
arvutisse
 Andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi 
vahel
 Andmete vastuvõtt kaablist ja  teisendamine  
vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule
 
 
Võrgukaardid
 ISA (Industry Standard  Architecture ). 
 EISA ( Extended Industry Standard 
Architecture). 
 MCA (Micro Channel Architecture). 
 PCI (Peripheral Component Interconnect). 
 PCI-E (Peripheral Component Interconnect 
Express).
 PCI-X (PCI-eXtended
 
 
Võrgukaartide ühendamine
 Et tagada 
võrguadapteri 
ühilduvust arvutiga, 
peab tema sisemine 
siinistruktuur kokku 
langema  arvuti 
omaga
 
 
Ühenduspesad
 Kaardi seljaplaadil 
asub port, mil esse 
sobib 
andmesidekaabel, 
nagu Etherneti 
kaabel , mis  jookseb  
kesksesse 
jaoturisse või 
lülitisse.
 
 
Signaallambid
 Tüüpilisel videokaardil on üks roheline 
ja üks kollane signaallamp
 Sõltuvalt kas  seadmel on võrguühendus 
või mitte lamp kas põleb, vilgub või on 
väljas
 Vahel on vilkumine hea vahel mitte
 
 
Andmete liikumine
 Kui mingi arvutis olev programm soovib 
alustada üle võrgu suhtlust mingi teise 
programmiga, siis peab ta teadma teise 
programmi aadressi. Üldine aadress koosneb 
põhimõtteliselt kahest osast. Esimene on teise 
arvuti aadress võrgus ning teine on teise 
arvuti sisene aadress (ehk pordi number). 
Programmi siseselt peaks olema selge, kas ja 
mismoodi  teostatakse seanss  ja andmete 
esitus osapoolte vahel (oleneb protokollist).
 
 
OSI mudel
  Open  Systems Interconnection, sel e mudeli loomine 
algas juba 1979.a. 
 Üldisemas plaanis kujutab OSI raammudel (1984) 
endast standardite ja protokol ide kogumit, mil e 
nõudmistest kõik võrguseadmete valmistajad firmad 
püüavad ja peavadki kinni  pidama , et nende 
seadmed  arvutivõrkudes mis tahes muude 
seadmetega koos oleksid võimelised ilma tõrgeteta 
funktsioneerima 
 
 
OSI  kihid
1. füüsiline kiht
2. lülikiht(võrgukaart)
3. võrgukiht(IP-aadress)
4. transpordikiht
5. seansikiht
6. esituskiht
7. rakenduskiht
 
 
Seadmete  eristus
 IP-aadress - standardiga määratletud IP 
32- bitine  aadress, tavaliselt punkdidega 
eraldatud, identifitseerib üheselt 
võrgustiku sõlme (arvuti) Internetis
 
 
Tänan tähelepanu eest!
 
 

Document Outline

  • Võrgukaart ja arvutivõrk, OSI mudel
  • Arvutivõrk
  • Internet ja internet
  • Millal ja milleks?
  • Ühendusteed
  • Ühendus kiirus
  • Võrgukaart
  • Võrgukaardi ülesanded
  • Võrgukaardid
  • Võrgukaartide ühendamine
  • Ühenduspesad
  • Signaallambid
  • Andmete liikumine
  • OSI mudel
  • OSI kihid
  • Seadmete eristus
  • PowerPoint Presentation
Vasakule Paremale
Arvutivõrk-võrgukaart-OSI #1 Arvutivõrk-võrgukaart-OSI #2 Arvutivõrk-võrgukaart-OSI #3 Arvutivõrk-võrgukaart-OSI #4 Arvutivõrk-võrgukaart-OSI #5 Arvutivõrk-võrgukaart-OSI #6 Arvutivõrk-võrgukaart-OSI #7 Arvutivõrk-võrgukaart-OSI #8 Arvutivõrk-võrgukaart-OSI #9 Arvutivõrk-võrgukaart-OSI #10 Arvutivõrk-võrgukaart-OSI #11 Arvutivõrk-võrgukaart-OSI #12 Arvutivõrk-võrgukaart-OSI #13 Arvutivõrk-võrgukaart-OSI #14 Arvutivõrk-võrgukaart-OSI #15 Arvutivõrk-võrgukaart-OSI #16 Arvutivõrk-võrgukaart-OSI #17
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merilyn Renser Õppematerjali autor
Mis on arvutivőrk? Mis vahe on Internetil ja internetil?Millal ja milleks tekkis arvutivőrk?Milliseid ühendusteid on arvutite omavaheliseks ühendamiseks kasutatud?Milliseid kiirusi arvutid omavahelisteks ühendusteks kasutavad? Milliste ühikutega seda mőődetakse?Mis on vőrgukaart? Milleks kasutatakse?Milliseid vőrgukaarte on olemas?Kuidas vőrgukaarte arvutiga ühendatakse?Milliseid ühenduspesi vőib vőrgukaartidel leida? Mida nendesse ühendada saab?Milliseid signaallampe vőib vőrgukaartidel leida?Kuidas toimub andmete liikumine ühest rakendusprogrammist teise? Mis on OSI mudel, kihid?Millisel OSI kihil asub vőrgukaart?Mille järgi seadmed end vőrgus eristavad? Mitmendal kihil need väärtused asuvad?

Sarnased õppematerjalid

Võrgukaardid
17
ppt

Võrgukaardid

võrgukaablites saavad edasi kulgeda. Igal võrgukaardil peab olema tema asukohta näitav number ehk aadress, et teda oleks võimalik teistest plaatidest eristada. Üks IEEE komiteesid tegeleb võrguaadresside määramisega ja kõik võrgukaartide tootjad ,,nõeluvad" need aadressid plaatide sisemistesse elektroonikalülitustesse. Selle tulemusel on igal plaadil ja seega ka igal arvutil võrgus unikaalne aadress. Kui võrgukaart kasutab otsepöördusviisi (DMA) arvuti mällu, peab arvuti eraldama selleks oma mälus kindla piirkonna. Ka võrgukaardil paikneb tavaliselt eraldi Kahe võrgukaardi omavahelise töö korraldamiseks tuleb eelnevalt elektroonilise dialoogi korras kokku leppida: edastatavate andmeplokkide maksimaalne suurus, andmehulk, mis saadetakse välja kättesaamiskinnituseta, andmeplokkide saatmise vahele jäävad ajaintervallid,

Arvutivõrgud
Võrkude seadmed
31
ppt

Võrkude seadmed

Lüüsiks kasutatakse tavaliselt ühte tavalist PC arvutit, milles kasutatakse vastavat tarkvara. Lüüsi kaudu saavad PC arvutid ühenduse suurarvutitega või teise võrgu arvutitega. Gateway 3 Lüüsid on kallid. Lüüsid pole universaalsed (nad on ainult kindla ülesande täitmiseks). Lüüsi töötlusvõime (töökiirus) pole eriti kõrge. Lüüs saab olla ka eraldi seade. Lüüs on vajalik TCP/IP liikluse reguleerimiseks. LAN adapter (Võrgukaart) Võrgukaart on liides arvuti ja võrgukaabli vahel. Võrgukaarte on erinevate ühendustega ja erinevatele siinidele. Võrgukaardi kvaliteedist sõltub ka andmeedastuse kvaliteet. Võrgukaardi ülesanded Arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse. Andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse. Andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel. Võrgukaardi ülesanded 2 Andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine

Arvutivõrgud
Arvutivõrgud ja andmeside
54
docx

Arvutivõrgud ja andmeside

teised kaablid jäävad sellest puutumata, ehk siis ühenduse kaotab ainult see seade mille kaabel lakkas töötamast. Miinus on aga HUB keskseade. Kui see seade lakkab töötamast, siis lakkavad ka kõik sellega ühendatud kaablid ja seaded töötamast. Ringtopoloogia Kõik tööjaamad ringtopoloogias on nii nimetautd kordajad ja moodustavad suletud ringi . Erinevalt täht topoloogiast ei ole ringtopoloogial lõpppunkte. Kordaja on kohtvõrku ühendatud tööjaama võrgukaart. Kuna iga kohtvõrku ühendatud tööjaama võrgukaart on kordaja, siis kõik jaamad kordavad samat signaali ja võimendavad seda , isegi kui see ei olnud neile suunatud. Ringtopoloogia plussid on kerge ülesseadmine,suure andmekogusega hakkama saamine ja vigade kerge üles leidmine. Miinused on aga andmete kopeerimine, kogu võrgu katkemine kui kusagil tekib mingi viga ning selle suurendamine mis eeldab kogu võrgu mahavõtmist ning siis uute seadmete lisamist ennem kui

Arvutivõrgud
Arvutivõrkude alused
14
docx

Arvutivõrkude alused

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Urmas Saare Arvutivõrkude alused Referaat Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2010 Sissejuhatus Käesolevas referaadis kirjutan lähemalt ISO/OSI ja TCP/IP mudelist ja nende kihtidest: : rakenduskihist , esituskihist , seansikihist , transpordikihist , võrgukihist , andmelüli kihist ja füüsilisest kihist. Sissejuhatus arvutivõrkudesse Võrgutopoloogiad Võrgutopoloogia- Arvutivõrgu füüsiline (reaalne) või loogiline (virtuaalne) elementide paigutus. Kahel võrgul on sama topoloogia, kui nendes on ühesugune ühenduste konfiguratsioon, kuigi neil võivad olla erinevat tüüpi ühendused, erinevad sõlmedevahelised kaugused, andmeedastuskiirused ja signaalitüübid. Levinumad võrgutopoloogia tüübid on: 1. siinitopoloogia ­ kõik sõlmed (tööjaamad) on omavahel kokku ühendatud üheainsa siini abil 2. lineaarne topoloogia ­ põh

Arvutivõrgud
Arvutivõrkude Referaat
19
odt

Arvutivõrkude Referaat

Referaat Koostanud: Raido Kurvits Põhimõisted Telekommunikatsioon - Telekommunikatsioon tähendab sidepidamist pikemate vahemaade taha, kui seda otsene kõrvakuulmine või silmanägemine võimaldab. Meile kõigile on tuttavad traditsioonilised traat-telefoniside ja traadita raadio- ning televisioonisaadete edastus. Tänaseks on neile lisandunud side nähtava või nähtamatu (infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu. Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine ­ Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise vaheaegadel saatjast väljakiirguv konstantse väärtusega võimsus on kandevlaine ehk kandevsagedus, mida on vaja vaid selleks, et temas moduleerimisprotsessi kestel tekitatud muutused üle kanda vastuvõtjani, kus neist muutus

Arvutivõrgud
Riistvara ja tehniline dokumentatsioon
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

Foto 30. Jadaport Foto 31. Paralleelport Foto 32. DIN-pistik Foto 33. PS/2 pistikupesa Foto 34. USB-pistik Joonis 35. FireWire pistikud 27 Communications (Port) 28 Line Printer Terminal 29 Personal System/2 30 Deutsche Industrie Normung 31 Universal Serial Bus 18 1.5.7 Laiendusplaadid Teiste seadmetega (monitor, skanner, raadio, TV, arvutivõrk jne.) suhtlemiseks on emaplaadi külge võimalik kinnitada laiendusplaate, mis paigutatakse laienduspesadesse. Tihti on laiendusplaadid emaplaadiga kokku ehitatud. Näiteks leiame tihti heli-, võrgu- ja isegi videokaardi pistikupesad juba emaplaadilt ja täiendavat laiendusplaati pole tarvis osta. Taolisi sisseehitatud laiendusplaate nimetatakse emaplaadile integreerituteks. Laiendusplaatidega on tavaliselt kaasas draiver ehk juhtprogramm, mis on vahelüli riistvara

Informaatika
Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaien

Arvutiõpetus
Kommunikatsiooni kokkuvõte
6
doc

Kommunikatsiooni kokkuvõte

(madalaima maksumusega) raja väljaarvutamiseks Dijkstra tulema 0 – kui on siis on OK. valikuliselt need oma sihtpunkti. Sillad suudavad isoleerida algoritmi ning värskendavad teisi marsruuterieid ainult siis, kui 43. Lokaalvõrgud, topoloogiad. Lokaalvõrk ehk LAN on kokkupõrkega alad, sest ta puhverdab kaadrid. Nad jagavad nende endi marsruutimistabelid muutuvad. mitteavalik arvutivõrk, mis on kontsentreeritud mingile võrgu väiksemateks tükkideks ning väiksemad segmendid on 33. Distance vector marsruutimisalgoritm. geograafilisele alale nagu näiteks maja piires või ülikooli väiksemate veavõimalustega. Samuti suudab sild ühendada eri Lüli oleku (ehk lühima tee eelistuse) algoritmid paiskavad piires

Tehnoloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun