Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elektriohutus labor". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pistik, elektriohu, elektriohutus, elektripaigaldis, ohutusõpetus, elektriohutuse, ettevõtja, märg, pistikupesa, elektritööd, korter, valgusti, elektrijuht, inimkeha, kasutage, voldise, riigiteataja, elektritarviti, elekter, käidu, pikendusjuhtme, kiirabi, elektrivool, alas, ekspertiis, ühistu, 1734, elektripaigaldist, kontaktandmed, juhetTallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kursus Kellaaeg: uurimine ja hindamine – asendustöö TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 13.05.2014 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Joonas Hallikas Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID
Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade. Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks see hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised nagu lülitamised, juhtimine, seire ja hooldamine ning elektri kui ka mitte elektritööd. Elektripaigaldise käidukava on dokument või dokumentide kogum, mis määrab elektripaigaldise talitluses hoidmiseks, lülitamiseks, juhtimiseks, kontrollimiseks ja hooldamiseks vajaliku korra protseduurid ja toimingud. Risk- ohu või ohtude olukorras viibiva inimese võimaliku trauma või tervisekahjustuse tõenäosus. Elektriohuallikas võimaliku traumat või tervisekahjustust põhjustab elektripaigaldisest tulenev elektriline faktor. Elektrioht- elektripaigaldisest tulenev trauma risk.
faktor. Elektrioht Elektripaigaldisest tulenev traumarisk. Elektritrauma Inimese surm või kehavigastus elektrilöögi, elektripõletuse, elektrikaare, elektrist tingitud tulekahju või plahvatuse tagajärjel elektripaigaldise mingi käidutoimingu sooritamisel. Elektrialaisik Elektrialaisik on isik, kellel on küllaldane haridus, teadmised ja kogemused, et võimaldada tal analüüsida riske ja vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Elektrialaisik on tavaliselt läbinud elektriohutus alase teadmiste kontrolli. Ohuteadlik isik Isik, kes on elektrialaisikute sellekohasel juhendamisel õpetatud vältima elektrist tulenevaid ohtusid. Tava isik Isik, kes ei kuulu elektrialaisikute ega ohuteadlike isikute hulka. Elektritöö ettevõtja Isik, kes on registreeritud elektritöö ettevõtjana ,,Majandus registrisse" ja kelle elektritööd juhib vastavat pädevustunnistust omav elektritöö juht. Elektritöö juht
reguleerivad standardid, kaitsevahendid, esmaabi Käesolevas loengus kasutatud lüümikud saab alla laadida Biomeditsiinitehnika instituudi kodulehelt õppematerjalide alajaotusest: http://www.cb.ttu.ee/ee/edu/YXX0010/ elohutus.pdf Natuke ajaloost a1745 - Tapeti elektrilaenguga varblane a1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias, lõbuaias) a1882 Elektritooli konstrueerimine a1882 Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletused a Kukkumised, mis toimusid kokkupuute tõttu elektriga. Elektrivoolu kahjustav füsioloogiline toime a Elektrolüüs tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja
reguleerivad standardid, kaitsevahendid, esmaabi Käesolevas loengus kasutatud lüümikud saab alla laadida Biomeditsiinitehnika instituudi kodulehelt õppematerjalide alajaotusest: http://www.cb.ttu.ee/ee/edu/YXX0010/ elohutus.pdf Natuke ajaloost a1745 - Tapeti elektrilaenguga varblane a1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias, lõbuaias) a1882 Elektritooli konstrueerimine a1882 Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletused a Kukkumised, mis toimusid kokkupuute tõttu elektriga. Elektrivoolu kahjustav füsioloogiline toime a Elektrolüüs tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja
· raudteealaste väärtegude kohtuväline menetlemine.10 3 Tööstusohutuse teenistus Tööstusohutusega tegeleb Tehnilise Järelevalve Ametis 3 osakonda: · Kemikaali ja mäetööde osakonna tegevusvaldkondadeks on lõhkematerjalid ja pürotehnika, mäetööd ning ohtlikud kemikaalid. · Ehitus- ja elektriosakonna tegevusvaldkondadeks on ehitised ja ehitustooted, elektriseadmed, elektripaigaldised, elektritööd ning energiatõhusus. · Tehnikaosakonna tegevusvaldkondadeks on masinad, surveseadmed, gaasiseadmed, gaasipaigaldised, gaasitööd, liftid ja köisteed, legaalmetroloogia ning väärismetalltooted. 11 3.1 Ehitus- ja elektriosakond Ehitusalal on Tehnilise Järelevalve Ametil kolm järelevalvesuunda: · ehitistele (hooned ja rajatised) esitatavad ohutusnõuded- kontrollitakse ehitisele
) · Tuumaenergia. Näiteks tuumaelektrijaam. (Elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest.) Elektri tööd ja ohutus Kodus pole soovitav ise teha elektritehnilisi töid, selleks on elektrik! Elektriseadmete kasutamisel tuleb arvestada: · elektriseadmete ehitust, kaitseviisi ja seisukorda; · ümbrusolusid, näiteks kas ruum on kuiv või märg, kas inimesel on kontakt maaga või voolujuhtivate pindadega; ohuteadlikkust, · eriti kui on tegemist laste või puuetega isikutega. Sõltuvalt oma teadmistest ja oskustest tohib tavaline elektrikasutaja kodus teha järgmist: · Sisse ja välja lülitada elektrikilbis asuvaid lüliteid, automaatkorke ja kaitselüliteid; kontrollida rikkevoolukaitselüliti rakendumist. · Kontrollida indikaatoriga pinge puudumist.
1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid.
käidukorraldajaks määratud, tema pädevusklass ja pädevustunnistuse number. Kui on tegemist suurema ehitisega, kus käidu korraldamiseks on määratletud teatud käsuliinid, on otstarbekas ka see käidukava organisatsioonilise korralduse osas ära näidata. Kui käidukorraldajal on vaja kasutada tööde tegemisel elektritööde ettevõtjate abi, on otstarbekas fikseerida selliste ettevõtjate leidmise kriteeriumid või juba leitud ettevõtja. Elektrialane ohuteadlikus Kui käidu korraldamiseks on palgatud oma hooldus-ehk käiduelektrik(ud), kes tegutsevad käidukorraldaja juhendamisel, tuleb käidukorraldajal tagada, et töötajad tunnevad vajalikus mahus ohutusnõudeid, -eeskirju ja -juhiseid. Vastavad dokumendid peavad olema igale käiduelektrikule kättesaadavad. Ohtlikke töid tohivad teha üksnes isikud, kellel on nende tööde tegemiseks vajalikud teadmised ja kogemused või kes töötavad pädeva järelevalve all.
· pinge all oleva tehnika kustutamiseks ei tohi kasutada vett · eemaldada seade kiiresti vooluvõrgust ja kustutada leegid · E-märgistusega kustutiga saab kustutada ka pinge all olevaid seadmeid. Kõige paremini aitab tulekahju ära hoida tulekustuti ja suitsuandur!!! Elektriseadmete liigitus 1.Esimesse liiki kuuluvad elektripaigaldised,mis asuvad: 1. haiglas 2. plahvatusohutsoonis 3. suurõnnetusohuga objektil 2.Teise liigi elektripaigaldised on: 1. elektripaigaldis hoones,milles on enam kui kaks korterit 2. elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööda seotud töö-ja laboratooriumiruumis 3. haiglas,kus ei tehta anesteesiat ega üldnarkoosiga seotud protseduure 4. kuni 1000-voldise nimipingega elektripaigaldis,mille peakaitsme nimivool ületab35 amprit 5. üle 1000-voldise nimipingega elektripaigaldis 3.Kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis,mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis. Tehniline kontroll
kõrgemaid pingeid, sest nende naha elektrijuhtivus on vähenenud[2] Kui nii ohtlik on elektritrauma ja elektrilöök on vaja kuidagi proovida vältida elektrikokkupuutumist.Esiteks , kui te ostsite uus elektriseadme on vaja lugeda uute elektriseadmete kasutusjuhend ja on vaja kodus seda jätta , kui midagi juhtub elektriseadmega võib sealt lugeda välja mis tohi teha , mis ei tohi . Teiseks on vaja panna pistikupesasse ainult selleks sobivaid pistikuid kuna elektriohutuse seisukohalt on ohtlik muuta pistikupesa ja/või pistiku ehitust. Pistikut pistikupesast välja tõmmates on vaja hoida pistikust, mitte juhtmest! Juhe võib pistiku küljest lahti rebeneda ning tekitada lühise. Kui teil on kodus väikesed lapsed, kasutage sulguvate kontaktavadega pistikupesi või sulgege pesaavad isoleerpistikutega. Pistikupesi saab laste eest varjata ka mööbliga. Veel on ka vaja kasutada ainult ühte vajaliku
R0= 10 oomi, siis Iin= 220/ (1000+50 000+60 000+10)= 0,002 A =2 mA Tegelikkuses on Rjalan ja Rpõr tunduvalt suuremad. Siis on inimest läbinud vool veel väiksem. Isoleeritud neutraaliga võrk Iin= Uf /(Rin + Rjalan+ Rpõr+ Ris/3) Kõige halvamal juhul, kui Rjalan= Rpõr=0 ja Ris= 90 000 oomi, siis Iin= Uf /(Rin+ Ris/3) Iin= 220/ (1000+ 90 000/3)= 0,007 A= 7 mA Kui Rjalan= 50 000 oomi Rpõr= 60 000 oomi, siis Iin= 220 /(1000+50 000+60 000+30 000)=0,0015 A= 1,5 mA 11.2 Elektriohutuse tagamine - organisatsioonilised abinõud: eeskirjad teadmiste kontroll maanduse ja isolatsiooni süstemaatiline kontroll - tehnilised abinõud: ohutute pingete kasutamine voolu all olevate seadmeosade isoleerimine. Isolatsioon jaotatakse töö-, lisa-, kahekordseks ja tugevdatud isolatsiooniks. Tööisolatsioon kindlustab elektriohutuse. Koos lisaisolatsiooniga moodustab tööisolatsioon kahekordse isolatsiooni. Isolatsioon peab olema selline, et isolatsiooni pinnal ei oleks
TALLINNS POLÜTEHNIKUM Elektriseadmete ohutusklassid Referaat Elektriohutus Elektrik KEE-16 Juhendaja: Hergi Kruusimaa Koostaja: Jaan Lepp 2017 Sisukor Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elektriohutus......................................................................................................................
LOENG 1 Elektriohutusseadus elektriseadmed tuleb paigaldada ja hooldada nii, et nende kasutamine ei ohusta ümbrust. SEADUS, MÄÄRUS, STANDARD, JUHEND Pädevusklassid: *A-klass elektri- ja käidutööde juhtimine; *B-klass elektri- ja käidutööde juhtimine 1000 V nimivahelduvpinge ja kuni 1500 V nimetavalisustega elektripaigaldistes; *B1-klass kuni 63 A ehitustööd; *C-klass laborid jne. Tavaline inimene võib teha lihtsaid elektritöid. *valgusallikate vahetus valgustis; *elektrikilbi lülitite ja kaitselülitite lülimine; *pinge kontrollimine indikaatoriga; *elektriseadmete ja juhtmete eemaldamine pingevabas olekus; *rikkevoolu kaitselüliti katsetamine; *ilma kaitsejuhita ahelas lüliti, valgusti ühendamine, ilma kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante eemaldamine pingevabas olukorras Põhjused elektripaigaldise uuendamiseks: *hoone tehnosüsteemide eluiga 25-30 aastat; *TN-S juhistikusüsteem; *Potentsiaaliü
6.Seadme elektritoite automaatset ja kiiret väljalülitamist –Elektritarvitite kõik pingealtid osad peavad olema kaitse või PEN juhi kaudu töökindlalt ühendatud võrku toiteallika maandusega. Juhuslik ühendus seadme pingestatud osa ja pingealti osa vahel kujuneb lühiseks suhteliselt suure lühisvooluga. Kaudpuute kaitsena saab sel juhul kasutada liigvoolu kaitseseadmeid mis lülitavad piirse toite välja. Toote ja teenuse ohutuse seadus elektriohutuse võtmes Seadme ohutuse seadus Seaduse eesmärk ja reguleerimisala: 1.Seaduse eesmärgiks on tagada turul olevate toodete ja pakutavate teenuste ohutust. 2.Seaduses tuuakse välja põhimõtted mille järgi turul olevad tooted ning pakutavad teenused ohutuks loetakse. 3.Seadus näeb ette kuidas peab toimuma järelevalve ohutuse tagamiseks. 4. Toote ja teenuse ohutuse seadus kehtib nendele toodetele ja teenustele mahus mis on väljaspool seadme ohutuse seadust
Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1. ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID..............................................................4 1.1. Tavalise pistikuga elektritarviti (0 klass)................................................4 1.2. Elektritarviti, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass)...............................4 1.3. Kaitseisolatsiooniga elektritarvitid (II klass)...........................................5 1.4. Kaitseväikepingel töötavad elektritarvitid (III klass)..................................5 1.5. Levinumate ohutusklasside, kaitseastmete, maanduste ja hoiatuste tähised.......5 2. ELEKTRITRAUMAD...........................................................................6 2.1. Välk.................................
Tallinna Polütehnikum JUHISTIKUSÜSTEEMID Referaat Autor: Erik Tamme Rühm: SA-10 Tallinn 2012 Sisukord: 1) Juhistikusüsteemide sissejuhatus..............................lk.1 2) IT-juhistik....................................................................lk.2 3) TT-juhistik.................................................................lk.3 · Rikkevoolukaitse kasutamine TT-juhistikus........lk.3 4)TN-juhistik..................................................................lk.4 · TN-C-juhistik.......................................................lk.4 · TN-S-juhistik........................................................lk.5 6)Lisad...........................................................................lk.6 7)Kasutatud kirjanuds....................................................lk.7 Sissejuhatus Madalping
kindlalt toetuda. Üldjuhul ei tohi redelil töötada kõrgemal kui 5m aluspinnast. 6.Ohtutu töötamine elektritööriistadega nurklihvija, segumikser, trell Trellid: Elektritrellid on ette nähtud aukude puurimiseks puitu, metalli, plastikutesse ja keraamilistesse materjalidesse ning löökmehhanismiga varustatud trellidega ka betooni, tellistesse ja kividesse. Võrgutoitega elektritrellide kasutamisel tuleb jälgida kõiki elektriohutuse nõudeid. Akutrellide puhul elektrikahjustuste oht madala toitepinge tõttu puudub. Puuri padruni muudetava pöörlemiskiirusega trellidega on võimalik ka kruvide keeramine ja aukude keermestamine. Enne trelli töölerakendamist tuleb veenduda tema korrasolekus. Töötamisel tuleb veenduda, et toetuspind oleks kindel. Trelli tuleb hoida kindlalt käes. Käed tuleb eemal hoida pöörlevatest osadest. Väikesed töödeldavad detailid tuleb alati kinnitada kruustangidega või teiste
Eesmärgid: Aidata kaasa töötaja tervisele ohutu keskkonna loomisele Ennetada tööga seotus haigestumisi Säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimelisust Töötervishoiuteenuse osutaja on Terviseametis registreeritud või Terviseameti tegevusluba omav töötervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja. 6. Riiklikku järelvalvet teostavad: Tööinspektsioon – Tehnilise Järelvalve Inspektsioon – majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valduses tegutsev asutus, mis teostab riiklikku järelvalvet, kohaldab riikliku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses, arendab ohutust ja usaldatavust oma tegevusvaldkonnas. Tervisekaitseinspektsioon –
Eesmärgid: · Aidata kaasa töötaja tervisele ohutu keskkonna loomisele · Ennetada tööga seotus haigestumisi · Säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimelisust Töötervishoiuteenuse osutaja on Terviseametis registreeritud või Terviseameti tegevusluba omav töötervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja. 6. Riiklikku järelvalvet teostavad: · Tööinspektsioon · Tehnilise Järelvalve Inspektsioon majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valduses tegutsev asutus, mis teostab riiklikku järelvalvet, kohaldab riikliku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses, arendab ohutust ja usaldatavust oma tegevusvaldkonnas. · Tervisekaitseinspektsioon
...........................................6 4. Õnnetused................................................................................................................................7 4.1 Tuleõnnetused....................................................................................................................7 4.2 Tööõnnetused.....................................................................................................................7 5. Elektriohutus............................................................................................................................9 6. Kahju hüvitamine...................................................................................................................10 Kokkuvõte...........................................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.........................................................
- kui olukord muutub oluliselt enne päästjate saabumist - helista uuesti 112 14. Kui pikk on 6 kg pulberkustuti tööaeg sekundites ? Kui kaua peab standardi EN 3 alusel 6 kg tulekustuti töötama? Vastus : 18 - 22 sekundit. Võib ka kauem töötada, kui mitte vähem ! 15. Mida vajab vingumürgituse saanud isik ? Kas joogiks vett või sooja tekki ? Vastus õhu hapnikku ( tuleb viia värske õhu kätte ja tingimata tuleb kutsuda kiirabi - 112. Elektriohutus. 1. Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III). - 0-ohutusklass - tagab ohutu kasutamise ainult seadme põhiisolatsioonil. Seadme pingealteid ja juhtivaid osi ei ole ettenähtud ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusest ja on tagatud vaid siis, kui seade paikneb mittejuhtiva põranda ja seintega ruumis.
evakuatsiooniõppuseid ?jah tuleb , seda nõuab tuleohutuse seadus. 19. Kas kodus (korteris, elumajas) on nõutud seadusega 6 kg pulber või 6 liitrine tulekustuti ? Ei ole nõutud 20. Kas sõiduautos (M kategooria sõidukis) peab olema1 kg kontrollitud tulekustuti ?jah 21. Miks tulekustuti punane on? Et seda oleks hädaolukorrass hästi näha kaugelt(Tunni oma) Mitte ükski tulekustuti ei juhi elektrit!!!(Tunni oma) II Elektriohutus. Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III). 1. Elektrilöök-I aste-Lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste-sama koos teadvuse kaotamisega. III aste-teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus v südame fibrillatsioon. IV aste-kliiniline surm elektritrauma-põletused, naha metaliseerumine, elektrimärgid, silmade kahjustused, mehaanilised kahjustused. kannatanu esmaabi- tee kindlaks kannatanute arv,lülita vool välja, ära puuduta
hoia alles kemikaali juhend 222 Ohutusnõuded keemialaboris ja keemiatööstuses Kemikaaliseadus - põhilised ohutusnõuded: 1. kemikaali käitlemisel peab olema vajalik teave kemikaali füüsiliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta 2. kemikaali käitleja peab jälgima kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutus nõudeid. Ettevõtja on kohust looma ettevõttes tingimused ohutusnõuete järgmiseks. 3. ohtliku kemikaali käitlemisega tegelevate isikute kvalifikatsioon peab eeldama: 1. käideldava kemikaali omaduste tundmist vastavalt käitlemisviisile 2. oskust identifitseerida kemikaali ohtlikkust selle ohutuskaardi, pakendil oleva märgistuse ja muu teabe
TÖÖKESKKOND Tavaliselt kujuneb kutehaigus aja möödudes. Kutsehaigust peab diagnoosima iga töötervishoiu arst, kui neil puudub vastav sisseseade ja tegelikult diagnoosib kutsehaigusi Põhja-Eesti reginaalhaigla töötervishoiu- ja kutsehaigustekeskus. Uurine on analoogne tööõnnetuste uurimisega. Ja ka tööandja peab uurima kutsehaiguestumist. ESMAABI KORRALDAMINE ETTEVÕTTES See on valdkond mille peab ettevõtja enda jaoks väga hoolikalt läbi mõtlema, sest sellest sõltub töötaja elu ja edasine tervis ja tööandja enda meelerahu. Sest kui seda ei suudeta võib lõppeda asi kriminaal kuriteoga. Alustama peaks esmaabi vahendte muretsemisest. Nende loetelu on antud määruses. Tuleks määrata isik kes vastutab esmaabivahendite korrasoleku eest. Neid peab kontrollima 1 kord kuus. Esmaabivhaendi peavad olema kättesaadavad igal ajal. Kapi uksel peba olema märgis.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektrotehnika instituut ATR40LT 2012. AASTA SAARE- JA HIIUMAA PIIRKONNA ELEKTRIKATKESTUSTE ANALÜÜS Bakalaureusetöö Instituudi direktor ....................... prof. Juhendaja ....................... dots. Lõpetaja ....................... Tallinn 2013 AUTORIDEKLARATSIOON Kinnitan, et käesolev lõputöö on minu iseseisva töö tulemus. Kõik selle koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Varem ei ole selle alusel kutse- ega teaduskraadi ega inseneridiplomit taotletud. Töö on koostatud litsentseeritud tarkvara abil. Tallinn, 03.06.2013 ......................... SISUKORD
Tallinna Teeninduskool Kristel Reinsalu 011PK ohutuskultuur Referaat Juhendaja: Eskusson Heikki Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus................................................................................
Ohu likvideerimine- ennem töövõtte sooritamist veenduda et töösooritamis ala on puhas kõrvalistest esemetest. Kaaluda alternatiivide kasutamist otsese juhiga. - Elektrišokk, kontaktist vooluga. Ohu likvideerimisel veenduda et visuaalsel vaatamisel on seade korras. Seade vigastuste ilmnemisel koheselt töö peatada ja vool peakilbist väja lülitada , seejärel seade viia oma otsese juhi juurde. Vaata punkti elektriohutus. - Mehaanilised traumad (saaduna seadmete ja masinate pöörlevatelt osadelt). Ohu likvideerimine- järgi ohutusjuhendeid vastavalt seadmeohutus lehele. - Lõikehaavad (erinevate instrumentide kasutamisel). Mitte teha läbi mõtlemata ega ohtlikke töövõtteid mis võivad kahjustada töötajaid. - Alla jäämis oht (transpordi seadmed või telfriga töötamisel). Jälgida ohutusreegleid rasketehnika liiklumisel tehase alal. - Lömastamis oht töötades pressiga
Kas kaitseseadised ja -lülitid on kindlasti paigaldatud ja töökorras? Kas juhtmete isolatsioon on kohati kahjustatud (näiteks murtud või kaitseta juhtmed)? Kas mõne elektriseadme korpus on kahjustatud või volitamata kasutamise eest kaitsmata? Kas mõne elektriseadme korpuseI puudub tähis IEC - 60417-5036 (must välgunool kollases musta servaga kolmnurgas)? Kas mõni pistik või pistikupesa on kahjustatud? Kas elektriseadmeid on võimalik väärkasutada? Kas võib juhtuda, et kasutatakse niiskeid elektriseadmeid või kasutatakse elektriseadmeid märgade käte või niiskete riietega? Kas võib juhtuda, et tööd tehakse elektrisüsteemidele ohtlikult lähedal? Kas tööpiirkondade lähedal on pingestatud osi
Kas kaitseseadised ja -lülitid on kindlasti paigaldatud ja töökorras? Kas juhtmete isolatsioon on kohati kahjustatud (näiteks murtud või kaitseta juhtmed)? Kas mõne elektriseadme korpus on kahjustatud või volitamata kasutamise eest kaitsmata? Kas mõne elektriseadme korpuseI puudub tähis IEC - 60417-5036 (must välgunool kollases musta servaga kolmnurgas)? Kas mõni pistik või pistikupesa on kahjustatud? Kas elektriseadmeid on võimalik väärkasutada? Kas võib juhtuda, et kasutatakse niiskeid elektriseadmeid või kasutatakse elektriseadmeid märgade käte või niiskete riietega? Kas võib juhtuda, et tööd tehakse elektrisüsteemidele ohtlikult lähedal? Kas tööpiirkondade lähedal on pingestatud osi
isoleerivad mõõtevardad saapad, pingenäitajad matid, isoleerivad ja mõõtetangid Restid isoleerivad remondiseadeldised Elektriohutuse tagamine Ohusildid ja plakatid ajutised alalised Kaitsepiirded ajutised alalised Elektriseadmete ohutusklassid 0 – klass - tavalise pistikuga elektriseadmed I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed. Elektriõnnetused Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Tunnused Lihasevalu; Juhtmetesse kinnijäämine; Põletus; Teadvusekadu; Südameseiskus, hingamise lakkamine. Ohutusnõuded abistajale
- end sirutada või tõusta ja liigutada; - puhata silmi; - lihaseid vaheldumisi pingutada ja lõdvestada; - asetada jalad puhkuseks kõrgemale (toolile vms.). Tuleb jälgida, et pistikud ja pistikupesad ning juhtmete isolatsioon oleksid terved. Pistikut tohib pesast välja võtta vaid pistikust kinni hoides. Keelatud on pistikuid vooluvõrgust välja tõmmata hoides neid juhtmetest. Kui seadme pistik ei sobi olemasolevasse pistikupesasse, siis on selle kasutamine keelatud. Elektrijuhtmeid ei tohi hoida kuumade küttekehade vahetus läheduses. Kaitsmeid ja elektripirne vahetada ning elektriseadmeid remontida tohib ainult vastavat väljaõpet omav isik. Elektriseadmete korpusi võib puhastada ainult siis, kui seadmed on vooluvõrgust välja lülitatud. Niisket lappi või muud puhastusmaterjali kasutades tuleb välistada niiskuse
annaabi.ee 
