= = p kesk Vkesk Mahtude vahe Vmax - Vmin on see vedeliku hulk mis liigub õhukatlast silindrisse pumba väntvõlli pööramise esimese poolpöörde jooksul . Sama kogus vedelikku tuleb tagasi õhukatlasse pumba väntvõlli järgmise poolpöörde jooksul. Õieti valitud õhukatla mahu korral kompenseerib õhukatlasse sisenev ja sealt väljuv vedelik pumba imemise ebaühtluse st. vedelik liigub imitorus peaaegu ühtlase kiirusega . Joonisel siinuskõver 1 kujutab sissevoolu pumpa, sirge 2 keskmist juurdevoolu Q imitorust õhukatlasse. Punktides A ja B on juurdevool õhukatlasse ja äravool katlast pumpa ühesuurused. Punktis A on veetase õhukatlas kõige kõrgem ja õhuruum kõige väiksem Vmin. Sellest punktist peale muutub äravool juurdevoolust suuremaks ning veetase õhukatlas alaneb, kuni väntvõll pöördub asendisse B . Kui väntvõll jätkab pöörlemist , väheneb äravool veelgi ja lakkab siis hoopis
005 ⋅ kui h > 5m 200 h Joonisel on toodud varraste erinevad eelkõveruste variandid. PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 20/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Arvutustes võib kasutada ka asenduskoormuste varianti, mis viib samade tulemusteni nagu ka alghälvete arvutamine. Eeldeformeerunud skeem Asenduskoormuse skeem siinuskõver Eelkõverus paraboolkõver Eelkalle PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 21/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Surutud konstruktsioonielemendid ei ole kunagi ideaalselt sirged ega homogeensed, seepärast tekib neis varrastes alati paindemomendi suurenemise: - algkõverusest e ja - põikkoormusest põhjustatud (painde)deformatsioonist wel:
= = p kesk Vkesk Mahtude vahe Vmax - Vmin on see vedeliku hulk mis liigub õhukatlast silindrisse pumba väntvõlli pööramise esimese poolpöörde jooksul . Sama kogus vedelikku tuleb tagasi õhukatlasse pumba väntvõlli järgmise poolpöörde jooksul. Õieti valitud õhukatla mahu korral kompenseerib õhukatlasse sisenev ja sealt väljuv vedelik pumba imemise ebaühtluse st. vedelik liigub imitorus peaaegu ühtlase kiirusega . Joonisel siinuskõver 1 kujutab sissevoolu pumpa, sirge 2 keskmist juurdevoolu Q imitorust õhukatlasse. Punktides A ja B on juurdevool õhukatlasse ja äravool katlast pumpa ühesuurused. Punktis A on veetase õhukatlas kõige kõrgem ja õhuruum kõige väiksem Vmin. Sellest punktist peale muutub äravool juurdevoolust suuremaks ning veetase õhukatlas alaneb, kuni väntvõll pöördub asendisse B . Kui väntvõll jätkab pöörlemist , väheneb äravool veelgi ja lakkab siis hoopis . Katlas
piirkonnas temperatuurid, mis omakorda suurendavad koksi tekkimist - kolvikäik S= 2r Kolvi kiirenduse saame kolvi kiiruse võrrandi diferentseerimisel: ja intensiivset läbipuheakende ummistumist. Akende avad Graafiliselt kujutab mõlemat kiirenduse valemi liiget siinuskõver. vähenevad , halveneb gaasivahetusprotsess ja muutub mootori õhu Diiselmootori põhiliseks konstruktiivseks näitajaks loetakse vända Summaarne kiirenduse kõver saadakse siinuskõverate liitmisel. tarbimise ja kompressori tootlikkuse normaalne vahekord ehk st. raadiuse r ja kepsupikkuse L suhet, mida nimetatakse kepsu Graafikult selgub, et suurim positiivne kiirendus tekib siis, kui kolb mootori arvestuslik hüdrauliline karakteristika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
